Kirke Kangro Peaaegu/Almost

Lisa sisutekst

07.11. – 01.12.2013 

Näitusel “St. Ghislain´i Pilved” liigun mõttelisel vahealal, kus ühele poole jääb tehnoloogiline määratletus ja teisele seda esindav tehnokraatlik optimism. Kuna antud piirkond on väga ebakindel, siis leian, et parim viis sellega tegelemiseks on keskendumine olemasolevale ning selle juurdeloomisele. Uurides informatsioonisüsteemide infrastruktuuri võib jõuda erinevate olemasolu vormideni nagu näiteks serverikeskuste materiaalsus, masinate heli antud hoonete siseruumides või valgusimpulsid kiudoptilises kaablis, mis on hetkel kiireim ning levinuim informatsiooni ülekande viis.

Nagu tõestab ka Edward Snowdeni lekitatu – tehnoloogiafirmad ja riigid ei suuda “pilveretoorika” läbi oma infrastruktuuri nähtamatuks muuta.  Jättes salateenistuste tegevuse edasiseks uurimisobjektiks, keskendun Linnagaleriis näidatavas projektis infotehnoloogiaga seotud muutustele, mille parimaks näiteks on “pilvetehnoloogia” laialdane kasutuselevõtt. Üldjoontes tähendab see seda, et kasutaja saab tarbida ilusat ning mugavat toodet, jättes otsustavad otsad teenusepakkuja kätte. Protsesse võimaldab infrastruktuur, mis on väikse hulga firmade omanduses, kellel on majanduslikud huvid ning seetõttu oma kasutajatesse kui tarbijatesse suhtuvad. Kuna infotehnoloogiast on saanud üks põhilisemaid majandusharusid, siis teevad ka riigid ponnistusi, et sealt kasumit lõigata. Näiteks Infoühiskond Eesti plaanide järgi peaks Eestist saama 2020. aastaks maailma juhtiv e-riik või isegi “maailma esimene pilveriik”.

Kui näituse esimeses osas uurin infrastruktuuri kohalikkust ja materiaalsust, siis teises osas tegelen infotehnoloogia esinduskujunditega. Selle parimaks näiteks on utoopiline/düstoopiline sinine 1 ja 0 täis keskkond, mida loomulikult “päriselt” ruumiliselt olemas ei ole. Kandes antud kujundi üle reaalsesse ruumi, näitan nihet füüsilise ruumi ja selle esindatuse vahel.

Projekti võib kokku võtta Evgeny Morozovilt laenatud lausega: “Internetti pole olemas”, kuna abstraktse ühtse mõiste „Internet“ puhul on tegu tühja mulliga, millega pole midagi peale hakata. Seetõttu keskendungi infrastruktuuri olemasolule ja esinduskujunditele.

Tänud: Mart Anderson, Anja Dreißig, Andrus Karu, Paul Kuimet, Laura Kõiv, Fred Laur, Lauri Liinev, Aivar Lindmets, Raivo Männik, Laura Toots, Tõnu Tunnel, Kadri Veermäe, Tiit Veermäe

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital

Kontakt:  

Ivar Veermäe contact@ivarveermae.com; www.ivarveermae.com

Tamara Luuk tamara@kunstihoone.ee

Retrospektiivnäitus Tallinna Kunstihoones / Retrospective exhibition of ANK ´64 artists in Tallinn Art Hall

Vabaduse väljak 6, Tallinn

06.11-15.12. 2013

ANK ’64 oli aastatel 1964–1969 Tallinnas tegutsenud kunstirühmitus, mille moodustasid Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, tänane Eesti Kunstiakadeemia) taustaga noored kunstnikud Malle Leis, Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Tiiu Pallo-Vaik, Enno Ootsing, Marju Mutsu, Vello Tamm, Tõnis Laanemaa ja Aili Vint, vaimseks juhtfiguuriks Tõnis Vint. Rühmituse asutamise 50. juubeli eel toob Tallinna Kunstihoone publikuni ulatusliku ja esindusliku retrospektiivnäituse, mis taaselustab 1960. aastate idealistliku ja otsingulise vaimu ning on mõeldud austusavaldusena ANK ’64 helgele ja mängulisele eksperimentaalsusele. Enamik ANK 64 liikmeid on tegusad tänini. Näituse lõpuosa esitab nende töid viimastest aastatest.

Näituse koostas Tamara Luuk, kujundas Mari Kurismaa. Ilmumas on kataloog.

Lisaks ülevaatlikule väljapanekule on näituse juurde mõeldud ka publiku- ja haridusprogrammid, mille raames tutvustatakse huvilistele rühmituse ajalugu ja ettevõtmisi.

„Esimesed õied“ on täiskasvanutele mõeldud publikuprogramm, mille käigus tutvustatakse näitust tollase kunstielu kontekstis. Vaatame, kuidas ankilastest said omamoodi kevadekuulutajad, esimene kunstirühmitus Teise maailmasõja-järgses Eestis ning mis toimus samal ajal muu maailma kunsti- ja kultuurielus. Toimuvad kohtumised kunstnikega – palun jälgige teadaandeid!

„Pillipuhuja Koiduväraval“ on nime saanud legendaarse ansambli Pink Floyd 1967. aastal ilmunud heliplaadi Piper at the Gates of Dawn järgi. See on põhi- ja keskkooliealistele suunatud, aga ka üliõpilastele kohandatav haridusprogramm, mille rõhk on ANK ’64 tegevusel oma ajas, 1960. aastatel. Selle kümnendi algust ning keskpaika tuntakse kui „sulaaega“, mil Nõukogude Liitu kuuluvas Eesti NSV-s hakkasid puhuma muutuste tuuled ja Raudsesse eesriidesse hakkasid tekkima augud, lastes jaopärast läbi Lääne kaasaegset muusikat, uusi kunstiotsinguid ja vabameelseid ideid.

Külastuspäevadeks sobivad kolmapäev, neljapäev, reede ja laupäev kl 12-18. 

Täiskasvanu pilet maksab 3.50€, õpilase pilet 2.50€, lisandub ekskursioonitasu 5.00 eurot / grupp. Kaks saatvat õpetajat tasuta. Grupi maksimaalne suurus on 15–20 inimest.

Rainer Vilumaa,
Tallinna Kunstihoone haridustöötaja
rainer@kunstihoone.ee
GSM +372 53 919 790

SA Tallinna Kunstihoone Fond
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn
Tel: 644 2818
Piletikassa: 644 2907
Tallinna Kunstihoone Facebookis: www.facebook.com/TallinnaKunstihoone

Kolmapäeval, 6. novembril avati Y-galeriis Kadri Toomi isiknäitus NURGATAGUSED.

Näitus keskendub nähtamatule ruumile, tühjadele aladele, nurgatagustele inimeses, mis on väljendatud installatiivses maalimeediumis.

Kunstnik kirjeldab näitust järgmiselt:

“Igapäevaselt on kasutusel ruumiga seotud sõnapaarid nagu sisemine tühjus, sisemine hääl, sisemine vaikus, sisemine valgus, sisemine mänguruum, sisemine tasakaal. Erisuguste ruumide olemasolu inimeses on näituse keskpunktiks.

Näituse valmimise protsessis sorisin enese nurgatagustes ruumides. Esmavaatlusel ilmnenud tühjusest ja vaikusest kerkisid pinnale visuaalsed fragmendid, mis ekspositsiooni keskmes moodustavad ebaloogilise sürreaalse topeltloo. Üks fragment loob jadamisi järgmised. 1-3 kaadrit päevas, 7 päeva nädalas, 4 nädalat kuus. Nurgatagustes ruumides toimub kuhjumine, kihistumine, paigutamine, korrastamine, teravustamine, struktureerimine, koristamine, kergitamine, avamine, leidmine, tuhmumine, kinni katmine, selginemine. Nurgataguste ruumide interjöörid on lakoonilised ja väheste detailidega. Domineerib värv. Ruumide lihtsus jätab ruumi kujutluseks. Nurgatagustes peituvad tühjus, vahealad, kihid, stuktuurid, vaikus, vilksatused, teadvustamatus, peidupaigad, õõnsused ja augud, skeemid, peegeldused, jadad, vahed, sahinad, mullistused.

See on lõputu ruumide jada, mida näitusekontekstis korrastan ja vormistan. Näituse valmimise käigus olid lisaks oma ruumide külastustele inspiratsiooniks G. Pereci “Ruumiliigid”, raamatukogude riiulid, kangamustrid, sahtlid, trepid, paberlennukid, Efterklangi “Piramida” ja rongide kolin.”

Näitus on avatud 6.novembrist 24. novembrini  2013.

Kadri Toom (s 1984) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maali (BA) ja Eesti Kunstiakadeemias graafikat (MA).

http://kadritoom.com

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Y-galerii (Tartu, Küütri 2) on avatud K- R kl 12-18 ja L- P kl 12-17.

Kaisa Eiche

Y-galerii projektijuht

ygalerii.blogspot.com

(Please scroll down for the English version)

Sel pühapäeval, 10. novembril kell 12.00 Tartu Kunstimuuseumis (Raekoja
plats 18)

„Maastiku“ etümoloogia ulatub tagasi 16. sajandisse, mida peetakse Lääne
modernsuse ja selle varjukülje — koloniaalsuse — alguspunktiks.
Koloniaalsus on kontseptsioon  kolonialismi pärandil põhinevast moodsast
maailmasüsteemist — see läbistab nii  majandust kui geopoliitilist võimu,
teadmiste ja subjektiivsuse produtseerimist, samuti soolisust ja
seksuaalsust kõige isiklikumal tasandil.

Seminar toob kokku teoreetilised ja loomingulised positsioonid, mis
suhestuvad  muuhulgas ka Tartu Kunstimuuseumis üleval oleva näitusega
„Metsa ja mere vahel.  Eesti loodusmaal“. Seminari eesmärk on vaadelda
maastikku kui konkreetse geopoliitilise reaalsuse representatsioonivormi,
mille eelduseks on koloniaalse võimumaatriksi poolt kujundatud teadmistel
ning tajul põhinev subjektiivsus. Dekoloniaalsuse kontseptsioon, mida on
tutvustanud Lõuna-Ameerika mõtlejad, seisneb koloniaalsest
võimumaatriksist lahtiütlemises, läbi mõtlemise ja tegemise. Dekoloniaalne
esteetika kui üks osa dekoloniaalsusest tegeleb inimtaju vabastamisega
esteetikast. Seminaris esindatud kunstnikupositsioonide suhe
lähtekontseptsiooniga võib diskussiooni käigus kas muutuda või samaks
jääda, kuivõrd seminari näol on tegemist diskussioonipõhise keskkonnaga.

Seminar „Maastik ja koloniaalsus“ on esimene peatükk Rael Arteli
paralleelprojektist “Kunstnik majapidamises”, mille eesmärgiks on kutsuda

kunstnikke reflekteerima Tartu Kunstimuuseumis toimuvat ning genereerima
alternatiivseid vaatenurki ja suhtumisi valitsevale normaalsusele.

Kuraator ja moderaator: Tanel Rander (kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia
doktorant)

Osalejad: Liisa Kaljula (kunstiajaloolane, Eesti Kunstimuuseum), Karolina
Kubik (kunstnik, Poznani Kunstiakadeemia, Poola), Erkki Luuk (kunstnik,
Tartu Ülikool), Kaia Otstak (kunstnik, Tallinna Ülikool), Tanel Rander
(kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia), Kadri Tüür (kirjandusteadlane, Tartu
Ülikool)

Seminar toimub Tartu Kunstimuuseumi II korruse näitusesaalis. Sissepääs
muuseumi piletiga (täispilet 2 eurot, sooduspilet 1 euro).

Seminar „Maastik ja koloniaalsus“ toimub eesti ja inglise keeles ning seda
toetab Eesti Kultuurkapital.

Ajakava

11.30 Kaia Otstaki sissejuhatus-performance

12.00 Teoreetiline osa:

Tanel Rander: Maastikumaali kui representatsiooni seotus koloniaalsusega
nii ajaloolises plaanis kui käesolevas geopoliitilises reaalsuses
Liisa Kaljula: Nõukogude modernsusest ja sellest, miks eesti kunstnikud
hilissotsialismi ajal maale läksid
Kadri Tüür: Looduse tekstuaalse (sh visuaalse) representeerimise
ideoloogilised aspektid — kelle identiteeti ja mis võtetega selle abil
üles ehitatakse?

14.00 Kohvipaus

14.30 Loominguline osa:

Kaia Otstak: Seksuaalsuse temaatika maastiku kontekstis — millist
tähendust “maastik” kannab või mida ta tähistab, kui tema vastuvõtt on
kehaline?
Karolina Kubik: kestvusperformance ja ettekanne “Wounds of the Hill” —
vaatluste ja vallutustega seotud maastikuühikutest läbi inimkeha retoorika
ning Poola perifeersus ja rikutud enesekuvand.
Erkki Luuk: Kase märdja tutvustamine. (Subjekti ja subjektiivsusega seotud
probleemistik)

16.00 Lõpudiskussioon

Tere tulemast!
—–
Seminar „Landscape and coloniality“
This Sunday, 10th of November, 12.00, Tartu Art Museum (Raekoja plats 18)

The etymology of „landscape“ leads back to 16th century that has been
considered as the starting point of Western modernity and its darker side
— coloniality, which is a concept of modern world system, based on
legacies of colonialism. Coloniality reaches from economy and geopolitical
power to production of knowledge and subjectivity, from perception to
gender and sexuality.

The seminar gathers theoretical and artistic positions in the context of
landscape painting exhibition „Between Forest and the Sea. Estonian nature
painting“ in Tartu Art Museum. The aim of the seminar is to observe
landscape as a form of representation, based on a certain geopolitical
reality, as well as a subject and subjectivity with knowledge and
perception that are shaped by colonial matrix of power. The concept of
decoloniality that has been introduced by South-American thinkers aims to
delink from colonial matrix of power through thinking and doing.
Decolonial aesthetics as a part of decoloniality is oriented to emancipate
human perception from aesthetics. The artistic positions that are
presented by the seminar may and may not change their relation to the
initial concept, as the seminar constitutes an open environment, based on
discussion.

Seminar „Landscape and coloniality“ is the first chapter of the parallel
project “Artist in the House” initiated by Rael Artel, which aim is to
invite artists to reflect on the ongoing activities in Tartu Art Museum
and to generate alternative views and attitudes towards dominant
normality.

Curated and moderated by Tanel Rander (artist, PhD student of Estonian Art
Academy)

Participants: Liisa Kaljula (art historian, The Art Museum of Estonia),
Karolina Kubik (artist, Academy of Fine Arts in Poznan, Poland), Erkki
Luuk (artist, University of Tartu), Kaia Otstak (artist, Tallinn
University), Tanel Rander (artist, Estonian Art Academy), Kadri Tüür
(literary theorist, University of Tartu)

The seminar takes place on 2nd floor of Tartu Art Museum (Raekoja plats
18). Admission by museum tickets (full price 2 eur, discount ticket 1
eur).

The seminar will be in Estonian and in English, and is supported by
Estonian Cultural Endowment.

Programme

Since 11.30 introductory-performance by Kaia Otstak

12.00 Theoretical part:
Tanel Rander: The relation between landscape representation and
coloniality, in the context of history and contemporary geopolitical
reality
Liisa Kaljula: On Soviet modernity and why Estonian artists went to the
countryside under late Socialism
Kadri Tüür: The ideological aspects of textual (incl. visual)
representation of nature —
who`s identities are thereby created and how?

14.00 Coffee break

14.30 Artistic part:

Kaia Otstak: Landscape and sexuality – what is the meaning of “landscape”
and what does it signify, if its reception is bodily?
Karolina Kubik: Durational performance and presentation “Wounds of the
Hill” – Landscape units, related with observations and conquest, through
the rhetorics of human body. Peripheric Poland and its destroyed
self-reception.
Erkki Luuk: The introduction of the szuceczisz of birch. (The problematics
of subject and subjectivity)

16.00  Conclusive discussion

Welcome!
————————
Forever Yours,
Rael Artel
gsm: + 372 56 229 213

08.11. – 26.11.2013

“Mingi osa minust ei taha siin olla. Igapäevarutiin on justkui rõõm ja needus korraga. Hea, et saame vaadata neid inglise ja teisi seebikaid, sest muidu me ei pääsekski siit ära. Koristamine, pesu pesemine, riputamine – ikka ja jälle pean ma neil paluma riided oma kohale panna. Kas nad ei mõista? Aga kes siis veel? Kelle teise peale siis vihastada? Kelles pettuda? Kes veel oleks seda väärt või mitte väärt või lihtsalt?

Päev päeva järel – mõnikord saab sellest väljapääs iseeneses – nagu mantra, mis meid kõiki uinutab. Siis aga lõikab miski lummusest läbi ning näen, et üks pisike käekene on rasvakriidiga seinale mingi eluka kritseldanud, sinnasamasse välisukse juurde, kus hoitakse vihmavarje ja rulasid ning jalgratast. Õehh! Aga mis siis saaks, kui ka mina hakkaksin seinale joonistama? Mis siis saaks?”

Ulvi Haagensen on Austraalias sündinud ja Eestis elav ning töötav kunstnik kes oma loomingus tegeleb argipäeva kujutamisega. Ka seekord seob ta oma isikliku argipäeva otseselt avatava näitusega, viibides ise galeriiruumis kus joonistades seintele mõtleb kunstnik rutiinist, armastusest, vihast, kahtlustest, piirangutest, vabadusest, äraminekust, paigalejäämisest ning sellest, mis jääb alles ja mis mitte.… kuid sellest kõigest alles siis … kui ta on kuivama riputanud viimase pesulaadungi!

Ulvi on galeriis kohal iga päev 11:00 –14:00. 

Näituse avamist ei toimu – on lihtsalt üks järjekordne tööpäev.

Suur tänu: Kirke Kangro, Michael Haagensen, Marge Laast

Näitusi Hop galeriis toetab Kultuuriministeerium.

CURRICULUM VITAE

Ulvi Haagensen, s 1964 Sydneys, Austraalias    ulvi@refiner.ee    https://ulvihaagensen.wordpress.com

Esindab:  Defiance Gallery, Sydney  www.defiancegallery.com

HARIDUS                     

1996–2001  Magister (MFA); College of Fine Art, University of New South Wales, Sydney

1988–1989  Ehtekunsti diplom (Jewellery Design Certificate); Randwick College of Technical and Further Education, Sydney

1983–1985  Kujutava kunsti bakalaureus (BA(Visual)); City Art Institute, Sydney                                             

ISIKNÄITUSED

2012  Everyday / Kasdien, (AV17) galerii, Vilnius

            Iga päev / Everyday, Hop galerii, Tallinn

           Järgmine, e-näitus, 24h galerii, Kunstikeskus http://www.kunstikeskus.ee/new/galerii/naitus/ulvi_haagensen.htm

2011     Ateljee, Draakoni galerii, Tallinn

2010     Kuidas vabaneda, Pärnu Uue Kunsti Muuseum

2009     Kuidas vabaneda, Toompea lossi kunstisaal, Tallinn

2008     Sahver, A-galerii seifis, Tallinn

            Antipoodid, Hop galerii, Tallinn

2003     Valitud jutud, Galerii Põlendruum, Tallinn

2002     Nurgad ja Karniisid, Linnagalerii, Tallinn

2001     Homeworks, Ivan Dougherty Gallery, Sydney

1991     Skulptuurid, Vaal galerii, Tallinn 

NÄITUSED viimased 5 aastat

2013     Cheongju rahvusvaheline tarbekunsti biennaal, Lõuna-Korea

Words & Works from a World Away, Project Space Spare Room, RMIT ülikool, Melbourne

Stuck Together, Defiance galerii, Sydney, Australia

Please be seated, Defiance galerii, Sydney

2012     Tiny Titans & Miniliths, 17th Annual 6x6x6 Inch Miniature Sculpture Show, Defiance galerii, Sydney

Piir, Lävi, Rada, Tallinna Joonistustriennaali kuraatoriprojekt, Viinistu Kunstimuuseum

Vaikne revolutsioon, Kunstihoone, Tallinn

2011     Ultramarine, Noblessneri valukoda, Tallinn

Drawing Show, Defiance galerii, Sydney

Abstraktne, Kunstihoone, Tallinn

2010     The Drawing Show, Defiance galerii, Sydney

Sculpture 2010, Defiance galerii, Sydney

2009     You Little beauty!, Defiance galerii, Sydney

            Variations, Agija Suna galerii, Riia

            Enesepaljastus, Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus, Kunstihoone, Tallinn

            CDH 2009, Moskva Kunstnike Keskmaja, Moskva

TÖÖD AVALIKES KOGUDES

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Tallinn

Gintaro galerija-muziejus, Vilnius, Leedu

The Lady Ethel Nock Sculpture Collection, Sydney, Austraalia

Campbelltown City Bicentennial Art Gallery, New South Wales, Austraalia

PEDAGOOGILINE TEGEVUS

1999–2013        Õppejõud–Eesti Kunstiakadeemias

1994–98, 2001   Õppejõud–Sydney Institute of Technology, Design Centre Enmore, Sydney

1992–1993        Õppejõud–Randwick College of Technical and Further Education, Sydney

KUNSTIRESIDENTUURID

2013     Mustarinda, Soome2012     Kolin Ryynänen, Koli, Soome

2009     Portait Residents, Pori Kunstnike Liit, Pori, Soome

2002     Polli Talu Loominguline Keskus

Lisainfo:

Maria Valdma

HOP galerii

Hobusepea 2

10133 Tallinn

tel: +372 6462887

gsm: +372 5112350

e-mail: www.eaa.ee/hophop@eaa.ee

R, 08. novembril kell 14.45 – 17.00 toimub EKA Disainiteaduskonna krokii. 

Modellid: 6 a Mirta, ema Diana, Teksase roninastikud, Kuningpüüton, kameeleon jt. Mirtale meeldib väga joonistada, keksu mängida ja kiikuda.

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=693418510682775&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=1&theater

11. novembril toimub Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi 25. sünnipäeva konverents „Eesti humanitaarne tulevik“

Kas Eesti humanitaarial on tulevikku? Kas Eestil ilma humanitaariata on tulevikku? Kas homse päeva teadus on eilse päeva tuletis? Kas rahvusriik vajab rahvuskultuuri? Mis on inimlik mõõde teaduses, keskkonnas, ühiskonnas?

Neile ja veel paljudele teistele küsimustele püüab leida vastust Tallinnas toimuv konverents „Eesti humanitaarne tulevik“. 
„Kus on Eesti Nokia?“ küsis omal ajal president Lennart Meri ja Eesti meedia, visionäärid ja muud helgemad pead hakkasid kooris Eesti Nokiat otsima. „Kus on nüüd Soome Nokia?“ küsib selle peale üks konverentsi initsiaatoreid, TLÜ EHI prof. Mihhail Lotman. Ning jätkab: „Ajalugu ei tunne ühtegi näidet edukalt ja innovatiivselt toiminud ühiskonnast, kus oleksid nn pehmed ained unarusse jäetud. Ning vastupidi: kõikidel teadaolevatel revolutsioonidel teaduses ja tehnikas on humanitaarsed lätted. Euroopa ajalugu ei ole erand: näiteks tehniline läbimurre renessansi ajal tulenes humanitaarsest kultuurist ja humanistlikust ideoloogiast.“

Konverentsi avab EHI direktor Hannes Palang, ettekannetega astuvad üles Mart Kalm, Tiina Kirss, Krista Kodres, Marju Lauristin, Anne Lill, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Rein Raud, Jaan Ross, Urmas Sutrop. Ettekannetele järgneb ühine arutelu. Konverentsi modereerib Marek Tamm.

Konverents toimub kell 10-16 Tallinna Ülikooli Tallinna saalis.

Lõunapausil, algusega kell 12 esitleb 3. korruse aatriumis TLÜ Kirjastus Johan Huizinga, Erwin Panofsky ja Norbert Eliase eestindusi.

Olete oodatud!
Lisainfo
Rebekka Lotman
TLÜ EHI kolleegiumi liige
Tel: 6409243
— 
Rebekka Lotman
tegevtoimetaja
6409243
TLÜ Kirjastus
www.tlu.ee/kirjastus

Pühapäeva, 3. oktoobrini on Kumu kunstimuuseumis avatud mastaapne rahvusvaheline näitus „Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945“, mis toob Eestisse esmakordselt peaaegu sada Euroopa avangardkunsti suurnime mõlemalt poolt endist raudset eesriiet.  Loe edasi

Dokumentaalfilm MONUMENT.

Stsenarist Juta Kivimäe. Režissöör Tõnu Virve

Tootja Freyja Film 2009.

Inglise keelsed subtiitrid; 54’

Iga võim vajab monumente, ent ta tahab, et need oleksid tema monumendid. Eestis on riigivõim viimase sajandi jooksul korduvalt muutunud. Iga lahkunud võim on võtnud kaasa ka oma monumendid. Dokumentaal keskendub eesti monumentide saatusele muutuvas ajas. Monumendid võivad olla ideoloogia ohvrid. Ekraanile ilmuvad nii teisaldatud Pronkssõdur kui tšehhi kristallist Vabaduse rist oma lugudega. Dokumentaalfilm ei kavatse kirjutada ajalugu ümber. Film keskendub mälestusmärkide saatusele muutuvas ajas.

Kasutatud on unikaalseid kaaadreid ja paljusid arhiividokumente avaldatakse esmakordselt. Monumendid võivad olla ideoloogia ohvrid, samuti nagu inimesed ja terved rahvad on seda olnud varem ja on ilmselt ka edaspidi. Sõna saavad eesti skulptorid, endised meelsusvangid, ühiskonna- ja kunstiteadlased ning monumentide autorid.

Filmi toetajad: Eesti Kunstimuuseum, Kumu Kunstimuuseum, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Linnavalitsus