MAGISTRITÖÖD 2023

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsjad 2023. Foto Evert Palmets

30. ja 31. mail 2023 kaitsesid arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal magistritööd 17 noort arhitekti.

Mark Aleksander Fischer “Taskukohase linna arendamine. Kopli kaubajaam, viimane pusletükk Põhja-Tallinna sotsiaalsel maastikul”

Magistritöö uurib linna ja riigi võimalusi leevendada eluasemekriisi mõjusid elanikkonnale, et suurendada taskukohast kinnisvarafondi. Töös lähenetakse probleemile eelkõige linnaehituslikust ja -planeerimise vaatepunktist, kuid lisaks sellele on nii planeeringus kui probleemipüstituses olulisel kohal ligipääsetava ja taskukohase, tarbimisest sõltumatu avaliku ruumi aspekt.

Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.

 

Olari Paadimeister “Tihendamine kui ruumiline töövahend tuleviku linnade probleemide lahendamisel”

Töö uurib tihendamise võimalusi ja lahendusi Tallinnas kui üht võimaliku viisi maailma rahvastiku kasvust ja energiadefitsiidist tekkivate probleemide lahendamisel.

Elu ja ruum meie ümber on igapäevaselt kogu aeg muutumises. Kuivõrd vajadus muutustele toimub tulevikus eksponentsiaalse kiirusega, siis ka võimalike lahendamist vajavate probleemide hulk kasvab ning ootused nende lahendamiskiirusele on surve all.

Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon ja Eik Hermann.

 

Johan Hallimäe “Läbi heli kujundatud linn. Heli kui tööriist, millega teha ruumilisi otsuseid”

Magistritöö tegeleb Tallinnas Linnahalli kõrval asuva ala planeerimisega viisil, mis vähendaks müra levikut välisõhus ning tekitaks kohalikele elanikele mugava ja huvitava akustilise keskkonna.

Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon ja Eik Hermann.

 

Kristofer Soop “Avang 59°39’ N, 25°42’ E, Loksa sadama, Loksa ja Lahemaa piirideülene ruumikäsitlus Läänemeremaade kontekstis”

Magistritöö tegeleb Loksa sadama, Loksa ja Lahemaa ruumipotentsiaalide avamisega nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Fookuses on piirideülene ruumikäsitlus ning töö tulemusena valmib 6 erinevas skaalas visiooni Läänemere regioonist Loksa sadamani. Visioonidele tuginedes on Kristofer välja pakkunud neli võimalust, “avangut”, kuhu suunas Loksa sadam võiks tulevikus areneda. Areneda selliselt, et sellest võidab nii kohalik kui rahvusvaheline kogukond.

Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon ja Eik Hermann.

 

Anett Griffel “Katkestustest ühendusteks. Kopli lahe kallasrada”

Magistritöö tegeleb mereääre väärtustamise ja avamisega. 8 kilomeetri pikkune rannajoon Kakumäe sadamast Meeruse sadamasse on oluline osa Tallinna rohekoridorist, mis asub väga kiirelt arenevas piirkonnas. Magistritöö eesmärk on avada Eesti Vabaõhumuuseumi kallasrada ja Meeruse-Bekkeri sadama alad ning avalikke funktsioone ja puhkekohti mitmekesistades suunata mereäär avalikuks kasutamiseks.

Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi ja Eik Hermann.

 

Katariina Mustasaar “Tööstusjärgne meremaastik: Paljassaare sadamaala taimtervendamine”

Magistritöö uurib, kuidas reostunud pinnase puhastamine taimtervendamise tehnoloogia abil võiks suunata endise tööstusliku sadama kujunemist kaasaegseks linnaruumiks. Käsitledes pikaajalise tervendusprotsessi käigus maastikku kui seotud süsteemi, kujuneb igapäevaruum, mis toob mere tasapisi linnale lähemale. Taimtervendamine juhib maastiku kaudu keskkonnaprobleemidele tähelepanu ning ilmestab, et rakendades täpseid teadmisi keskkonnast, on võimalik saavutada loodusega vastastikune ja kasulik koostöö. Töös väljatöötatud põhimõtteid saaks rakendada ka teiste kunagiste tööstusalade ümberkujundamisel kogu Läänemere ranniku ulatuses.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa ja Eik Hermann.

 

Kadi Pihlak “Rattateede võrgustiku planeerimise ja hindamise metoodika”

Magistritöö eesmärgiks oli luua luua ühtne sõnavara ja sellega seotud metoodika, et rääkida rattateede ühendustest eri valdkondade vahel ning näidata, kuidas need väärtused tõlgenduvad tüüplahenduste põhjal füüsilisse keskkonda.

Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo ja Eik Hermann.

 

Anna Riin Velner “Camino de Igapäev”

magistritöö eesmärk on tähtsustada igapäevaseid teekondi linnaruumis, tuua esile Kopli tänava potentsiaali jalakäijate ühendustänavana ning pakkuda protsessist, jätkusuutlikkusest ja kogukonna huvidest lähtuvaid lahendusi, mis arvestaksid hetkeolukorra tugevuste ja erinevate kihistustega. Välja pakutud lahendused loovad strateegia sidusaks, turvaliseks ja mitmekesiseks linnaruumiks nii kohalikele elanikele kui ka möödujatele. Magistritöö on aluseks kogukonna kaasamisprotsessile, kus kommunikatsiooni- ja töövahendina saab kasutada magistritöö postreid, visuaale ja Kopli tänavalõigu bukletti.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa ja Eik Hermann.

 

Siim Tanel Tõnisson “Linna ühendamine: bastionivöönd kui linna sidusstruktuur”

Magistritöö käsitleb Tallinna bastionivööndit kui linna kõige olulisemat elementi, milles põimuvad erinevad võrgustikud ja linnaehituslikud struktuurid. Sellisena on bastionivööndil potentsiaal konsolideerida ja tugevdada linna ennast, ehitades avalikke ruume ja lisades poliitiliselt tähenduslikke programme bastionivööndi strateegilistesse sõlmedesse. Töö uurib bastionivööndit kui tüpoloogiat ja tema erinevaid ruumilisi diskursusi, et leida tingimused ja programmid, mis vastaksid ühiskonna ja selle väga väärtusliku ruumi ootustele.

Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo ja Eik Hermann.

 

Linda Li Arro “Linnaga sidusa tööstuskvartali arendamine: Laki kvartali potentsiaalid rohepöördes”

Magistritöös toob ta välja tööstuslinnakute ruumilised probleemid ning lahendused, et tööstuslinnak saaks olla osa linnaruumist. Ta leiab, et praegune tööstuslinnakute peitmine ja eraldamine elukeskonnast aitab mööda vaadata tarbimiskultuuriga kaasnevatest keskonnamõjudest.  Mõõdukas mahus tööstusettevõtete linnakoesse integreerimine aitab luua linlastel sidet tarbimiskultuuri köögipoolega, luua isikupärased, veidi metsikuid linnaosad ja säästa ning taaskasutada materjali. Linda Li kavandas Laki kvartali ruumilise strateegia ja detailsema mahulise lahenduse üleminekualale, kus asuvad elamise ja tööstuse hübriidhooned.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa ja Eik Hermann.

 

Carolina Reidma “Parkimismajade taasmõtestamise strateegia”

Magistritöö fookuseks on Maakri kvartali Rävala ja Stockmanni parkimismaja. Töö eesmärk on leida lahendusi ressursside paremaks haldamiseks ja linnaruumi mitmekesistamiseks näidates parkimismaja hoonestruktuuri potentsiaali avalikus ruumis ja kaasajastada infrastruktuuri tänapäevaste eluviisidega. Ruumi väärtus linnades järjest kasvab ning kohanemisvõimeline parklahoone tõstab seda väärtust veelgi. Linna jätkusuutlikuks muutmisel on oluline kasutada ja taastada olemasolevaid struktuure ja seda eriti kõrghoonete piirkonnas, kus avaliku ruumi napib.

Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe ja Eik Hermann.

 

Art Bogdanovics “Tartu Ülikooli keskus”

Magistritöö teemaks on uurida, kuidas ja miks tuua ülikoolis tehtav teadus ka inimesteni väljaspool akadeemiat. See väljendub Tartu Ülikoolile uue avatud keskuse projekti loomisega. Keskus on kavandatud akadeemiliseks kohtumispaigaks, mis ühendab tavakodanikke, akadeemilisi ringkondi ja üliõpilasi ning mille eesmärk on luua keskne kontaktpunkt avalikkuse ja ülikooli vahel.

Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe ja Eik Hermann.

 

Uku Julian Tarvas “Kohandatavad korterelamud väikeasulas. Palivere aleviku näitel”

Magistritöö tegeleb Läänemaal asuva Palivere alevikuga ning pakub välja tänapäevasesse väikeasulasse sobivaid elamutüüpe. Tegemist on väiksema mastaabiga (korter)elamutega, mis sobituvad hästi väikeasulasse ning suhestuvad tihedalt väliskeskkonnaga. Töö keskmes on paindlike korterelamutüüpide loomine, kuid ta analüüsib lisaks kogu Palivere üldisi struktuurilisi probleeme ning teeb ettepanekuid asularuumi kaasajastamiseks ning asulasiseste ühenduste parandamiseks.

Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe ja Eik Hermann.

 

Katrin Lang “Hüljatud hoonete kasutuselevõtu strateegia ja lahtivõetavate hoonete iseehitamise manuaal”

Magistritöö eesmärgiks on uurida hoonete kasutusest väljalangemise põhjuseid ja pakkuda võimalusi nende kasutuselevõtuks, et väärtustada ruumi, kus nad asetsevad. Teoreetiline osa keskendub omandile, autor teeb ettepaneku muuta Eesti seaduseid, et tagada hooldamise kohustuse jagamist ja soodustada ajutise kasutamise võimalusi. Praktiline osa keskendub soodsale renoveerimisele, keskkonnasõbralikule ehitamisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele. Sealhulgas pakub ta välja “tööriistakasti“ lihtsate lahtikäivate hoonete ehitamiseks ning strateegia hüljatud hoonete kasutuselevõtuks ja hooldamiseks.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa ja Eik Hermann.

 

Loora Orav “Tööstuskanepi rakendamine arhitektuurse materjalina ehitussektori keskkonnamõju vähendamiseks Eestis”

Töö eesmärk oli uurida kanepibetooni omadusi ja selle kasutusalasid ning avastada võimalusi, kuidas seda rakendada Eesti ehituses vähemkestlike materjalide asemel. Lisaks määras ta töö käigus potentsiaalse kanepitöötlemise tehase optimaalse mahu, asukohad Eestis ja projekteeris materjali kasutamise näitlustamiseks tehase.

Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo ja Eik Hermann.

 

Kertu Johanna Jõeste “Vastastikusel toel põhinevad puitkonstruktsioonid”

Kertu vaatleb ja katsetab magistritöös arhitektuuri disainiprotsessi, milles on algusest peale kaasatud insenertehniline mõtlemine ja tootmise/ehitamise kureerimine. Eri valdkondade kompetentsid seob kokku töö tuumaks olev konstruktsioonimeetod – vastastikusel toel põhinev puitkonstruktsioon.  Oma tööga püüab ta inspireerida arhitekte uurima ja süvenema rohkem erinevatesse materjalidesse ja konstruktsioonidesse, et loodav arhitektuur oleks eriline ja inspireeriv ning materjali- ja energiakasutuse poolest jätkusuutlik.

Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo ja Eik Hermann.

 

Delija Thakur “Materjali kui ressursi elu pikendamine. Liivalaia kohtumaja juhtum”

Magistritöö eesmärgiks on mängida läbi arhitekti roll ringse ehitusmudeli kontekstis, mõtestades ümber tühjaks jäänud ning lammutust ootavat Liivalaia kohtumaja. Toetudes tõhusa materjalikasutuse ja selekteeriva lammutuse põhimõtetele loob ta raamistiku nõukogude pärandi ja selle materjaliressursi jätkusuutlikuks käsitlemiseks. Kohtumaja uueks funktsiooniks pakutakse Materjali Kompetentsikeskust, mis koondab materjaliteadlikkuse edendamiseks ringmajanduse ja jätkusuutlikkusega tegelevaid osapooli.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa ja Eik Hermann.

Jaga sõpradega:

Postitas Tiina Tammet
Viimati muudetud