Pihlaku ja Tuksami “Sindlinahk” Mies van der Rohe 2024 nominatsioonis

Foto Tõnu Tunnel

Arhitektide Sille Pihlaku ja Siim Tuksami projekteeritud “Sindlinahk” pälvis nominatsiooni Euroopa Liidu kaasaegse arhitektuuri Mies van der Rohe auhinnale. Kogu auhinnavõistluse ajaloos on see alles teine kord, mil Eestist pärit arhitektid äramärkimiseni jõuavad. 

 “Sindlinahk” on kergliiklussõlm Tartus Vaksali tänaval, mis koosneb sillast ja kahest tunnelist, luues sujuva ühenduse Tartu kahe linnajao vahele. Töö autorite sõnul oli projekti läbivaks ideeks luua linnaruumile otsekui pehme, looklev nahk, mis tekitab liikumisteede sujuva jätkuvuse.

 

“Meie eesmärgiks oli luua kasutajasõbralik ja kvaliteetset keskkonda loov ehitis. Linnas liikumine peaks olema nii sujuv ja takistusteta kui ka pakkuma vaheldusrikkaid kogemusi. Nii lühenevad tunnetuslikud vahemaad ja ka inimese käivad rohkem jala. Olen kuulnud, et inimesed ei tule “Sindlinahka” mitte ainult läbima, vaid ka lihtsalt vaatama,” rõõmustas arhitektuuripraksise PART arhitekt Siim Tuksam 2022. aastal valminud projekti üle.

 

Tuksami sõnul tekitab liiklussõlmes vajalikku elamust Lõuna-Eestile omane ehitusmaterjal tellis, mis esindab nii traditsioone kui ka käsitööoskust. Nimelt on ehitis kaetud saja tuhande tugeva ja konkreetse sindlilaadse klinkertellisega. Vastavalt päikesevalguse UV-kiirguse analüüsile vahetavad kivid ka värvi – tunneli sisemuses valitsevad soojemad toonid, samas kui väliruumis muutub valdavaks hallikas toon, et vältida liigset kontrasti betoonelementidega ja lasta objektil terviklikult mõjuda.

 

Sille Pihlak toob “Sindlinaha” õnnestumise üheks põhjuseks välja koostöö jätkumise ehitajatega, kui projekt sai Tartu linna poolt rohelise tule. “Julgesime katsetada ehitustehnilisi lahendusi, mida seni ei ole Eestis ette võetud. Tänu kandvatele käsipuudele ja järelpingestamisele mõjub sild kohati isegi uskumatult saledana. Tunneli kehandid said aga Eestis esmakordselt rajatud rammimistehnikaga, tänu millele ei pidanud rongi-, auto- ja jalgsiliiklust katkestama,” kirjeldas Pihlak liiklussõlme valmimise protsessi.

 

Iga kahe aasta tagant välja jagatavate auhindade lühilisti valiti 40 parimat arhitektuuriteost üle Euroopa, mis tagab “Sindlinahale” ka koha EUmiesaward-i kataloogis ning rändnäitusel. Seni on Eesti ajaloos 40 parema hulka jõudnud vaid Koko arhitektid oma Rotermanni Laudsepatöökojaga aastal 2009. Lõppvooru finalistid kuulutatakse välja veebruaris.

Igapäevaselt EKA arhitektuuriteaduskonda juhtiv Pihlak leiab, et nominatsioon preemiale on märk kohalikele arhitektidele tegeleda ruumiküsimustega laiemal skaalal. “Vaksali sild ja tunnelid on hea näide ühe väga problemaatilise koha täielikust muutumisest kvaliteetse arhitektuuri kaudu. Muutuste vajadus antud kohas oli teada juba ammu, sest liikumist piirava pudelikaela valusid said tunda nii tartlased kui ka külalised. Isegi kui tegemist on pealtnäha vaid raudteesillaga, on see näide, kuidas arhitektuur muudab linnaruumi ja taristuobjektid kaasavamaks ning selle elanikke aktiivsemaks. See on 21. sajandi arhitektuuri üks peamisi väljakutseid, millega tegeleme igapäevaselt ka tudengitega,” ütles Pihlak.

 

Arhitektuur: Sille Pihlak, Siim Tuksam (PART)

Konstruktsioonid: Stricto Project

Peaprojekteerija: Stricto Project OÜ ja Tinter-Projekt OÜ

Tellija: Tartu linn

Ehitaja: Trev-2, Stricto Project

Jaga sõpradega:

Postitas Tiina Tammet
Viimati muudetud