Ilmus ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi uus number

Kunstiteaduslikke Uurimusi 2021, 3–4
Erinumbrisse on koondatud artiklid, mis lahkavad kultuuripärandi eri tahke. Esimese ploki moodustavad artiklid, mis tegelevad (hilis)nõukogudeaegse keerulise pärandiga, mille laiem aktsepteerimine väärtusliku või säilitamisväärsena ei ole sugugi iseenesestmõistetav. Nii keskenduvad Raili Nugin ja Tarmo Pikner kolhoosikeskuste, Anni Martin, Katrin Aava ja Esta Kaal monumentide ning Hilkka Hiiop ja Robert Treufeldt sõjaväekunsti pärandistamise protsessi uurimisele: spetsiifilise arhitektuuri ja monumentaalkunsti ajalooliste ja tänaste kogukonna- ja võimusuhete ning nendega seotud ruumilise keskkonna muutmise analüüsile. Laiemat konteksti nõukogudeaegsele pärandistamise protsessile pakub Vilte Janusauskaite artikkel vanalinnade muinsuskaitse alla võtmisest Balti liiduvabariikides rõhuga Vilniusel.

Teise ploki moodustavad artiklid, mis tegelevad varasema, kuid samuti madalamalt hinnatud või vähem uuritud pärandiga, pakkudes uusi interpretatsioonivõimalusi. Aleksander Bertaschi käsitlus Eesti ala õigeusu kirikute arhitektuurist toob käibesse hulga uusi arhiiviallikaid ja atribueerib mitu varem tundmatu autori kirikuprojekti. Tsunftimeister P. J. Neusi elu ja loomingut lahkavad Hilkka Hiiop, Triin Kröönström, Kadi Polli ja Hannes Vinnal ning barokkskulptuuride polükroomiat Hilkka Hiiop, Triin Kröönström, Anneli Randla, Signe Vahur ja Hannes Vinnal. Nende artiklite interdistsiplinaarsus tingis suurema autoriteringi kui kunstiajaloo uurimisel tavaks. Erinumbris on avaldatud ka Ottomar Männi käsikiri 1941. aastast Püha Vaimu kiriku altariretaabli kohta, mis on huvipakkuv nii kunstiajalookirjutuse kui ka muinsuskaitse aspektist.

Uut numbrit saab soetada EKA raamatukogust või Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudist.
Jaga sõpradega:

Postitas Annika Toots
Viimati muudetud