Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut

1992. aastal loodud Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut (KVI) on Eesti juhtiv kunstiteaduse uurimis- ja õpetamiskeskus. Instituudi õppejõud ja teadurid on oma eriala tippspetsialistid ja tunnustatud asjatundjad. KVI vilistlaskonda kuuluvad Eesti noorema põlve mõjukamad kunstiteadlased, -kriitikud ja kuraatorid.

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi sihiks on pakkuda mitmekülgset, uuenduslikku ning inspireerivat õppe- ja uurimiskeskkonda. Õpinguid toetavad instituudis läbiviidav uurimistöö, teadusprojektid, konverentsid ja väljaanded.

KVI teadustöö katab eri uurimissuundade ulatuslikku spektrit. Seda toetavad mitmed mahukad teadusprojektid, mida rahastavad Eesti Teadusagentuur jt Eesti-sisesed ja rahvusvahelised institutsioonid. KVI kuulub Rahvusvahelisse Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsiooni RIHA.

KVI-s õpetatakse ainsana Eestis kunstiteadust kõigil kolmel – bakalaureuse, magistri ja doktori – õppetasemel. KVI-s õpitakse kunstiteadust kultuuriteooria ja sotsiaalajaloo foonil. Õpe kombineerib ajaloolist ja objektikeskset lähenemist teoreetiliste vaatenurkadega ning annab laiapõhjalise humanitaarhariduse. Visuaalkultuuri uuringud aitavad mõtestada pildilise ja ruumilise keskkonna seoseid ning toimimist ühiskonnas. Erialaõpet täiendavad õppereisid ja praktikad.

KVI magistriõppes on võimalik spetsialiseeruda kas kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute, museoloogia või kuraatoriõppe suunale. Doktoriõppe eesmärgiks on valmistada ette rahvusvahelisel tasemel kõrgprofessionaale, kellel on pädevus töötada nii õppejõu ja teadlasena akadeemilises sfääris kui ka tipptasemel spetsialistina väljaspool seda.

Vaata EKA 106. sünnipäeva puhul peetud veebikonverentsi “Kunstnik ja võim” raames salvestatud KVI tutvustust (2020 okt).

KVI ajalugu

1992 avati toonases Tallinna Kunstiülikoolis kunstiteaduse eriala. Suvel toimusid esimesed sisseastumiseksamid. Senine kunstiajaloo kateeder nimetati ümber Kunstiteaduse instituudiks.
Kaitsti esimene magistritöö (Juta Keevallik).
1995 kaitsti esimesed doktoritööd (Juhan Maiste ja Rein Zobel).
1996 lõpetas esimene bakalaureuselend kunstiteadlasi.
1998 saadi esimnene riiklik sihtfinantseeritav teadusprojekt: alustati “Eesti kunsti ajaloo” koostamist.
29. märtsil 2016 nimetati Kunstiteaduse instituut ümber Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudiks.
2019 võeti KVI Rahvusvahelise Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsiooni (RIHA – International Association of Research Institutes in the History of Art) liikmeks.

KVI juhatajad:

1992-1994 dotsent Helli Sisask

1994-2007 prof. Mart Kalm

2007-2012 prof. Katrin Kivimaa

2012-2017  prof. Andres Kurg

2017-2023 prof. Virve Sarapik

2023-2025 vanemteadur Epp Lankots

al. 2025 prof. Andres Kurg

Eellugu:

Jaak Kangilaski, Ühiskonnateaduste ja kunstiajaloo õpetus ERKI-s 1944–1989. –  Kunsttööstuskoolist Kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas / From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn. Toim Mart Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2014, lk 396–411 [pdf]

Vaata ka Regina Metsa ettekannet KVI 30. juubelil esimeste vilistlaste mälestustest.

Meediakajastusi

Krista Kodres ja Hans Alla saates Kunstiministeerium. – Kunstiministeerium. Kunstiteadus 100 ja ENKKL, 10. XII 2022 [kuula]

Hans Alla, Kunstiteadus trügib tule ligi. Vestlusring Krista Kodrese, Krista Sarve, Anders Härmi ja Aleksander Metsamärdiga. – Sirp 20. V 2022 [loe]

Katrin Kivimaa, Kunstiteose ekspertiis kui tõlgendav teadmine. Intervjuu Hilkka Hiiopi ja Greta Koppeliga. – Sirp 2. II 2020 [loe]

Reet Varblane, Pealelend – Anders Härm, Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kuraatoriõppe suuna juht. – Sirp 31. I 2020 [loe]

Anders Härm, Hanno Soans, Elu, kunst, ühiskond. Intervjuu emeriitprofessor Jaak Kangilaskiga. – Sirp 20. XII 2019 [loe]

Liisa-Helena Lumberg, Milleks meile kunstiteadus? – Sirp 31. VIII 2018 [loe]

Katrin Kivimaa, Kunstiteadus kui intellektuaalne kiusatus. Intervjuu professor Krista Kodresega. – Sirp 20. X 2017 [loe]

Kuhu kuulub Kunstiteaduse Instituut? – Artishok 25. VII 2014 [loe]

Kunstiteaduse instituudist, kunstiteaduse õpetamisest ja uurimisest: Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi juhataja Katrin Kivimaaga vestleb Reet Varblane. – Sirp 28. V 2009 [loe]

Mart Kalm, Kuidas saada kunstiteadlaseks? – Sirp 2. III 2007 [loe]

Rael Artel, Palju õnne, KTI! – Sirp 1. XI 2002 [loe]

Uudised ja sündmused

1781287287297

EKA tutvustas Põhja-Euroopa koostööd Uus Euroopa Bauhausi festivalil Brüsselis

2026. aasta Uus Euroopa Bauhausi festival tõi Brüsselisse kokku ehitatud keskkonna, disaini ja jätkusuutlikkuse valdkonna eksperdid üle Euroopa. Festivali raames tutvustas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak Uus Euroopa Bauhausi akadeemia alliansi North Hubi tegevusi ning jagas kogemusi sellest, kuidas Põhja-Euroopa koostöö aitab Uus Euroopa Bauhausi põhimõtteid ...
annabrüssel

EKA uurimiskeskuste juhid osalesid Euroopa teaduskoostöö õppereisil Brüsselis

Eesti Teadusagentuuri koordinaatorite arenguprogramm jõudis juunis lõpule Brüsselis toimunud õppereisiga. Aasta kestnud programm keskendus Euroopa Horisondi projektide ettevalmistamisele ja koordineerimisele ning teadusasutuste rahvusvahelise koostöö võimekuse arendamisele. Eesti Kunstiakadeemiast osalesid programmis puitarhitektuuri uurimiskeskuse PAKK juhataja Anna Tommingas ja ...
kaas_KTU_35_1_2

Ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi kevadnumber

8. juunil ilmub ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi värske number (1-2/2026), mille teemaks on see kord kõnelevad pildid kesk- ja varauusajal ning külalistoimetajaks prof Kersti Markus. Number koondab kuus teadusartiklit ja ühe essee, mis võtavad vaatluse alla keskaegsete kujutiste ja esemete „kõnelemisvõime“ ning nende koostoime liturgilise praktika, palve ja ruumiliste liikumistega. ...
FB event 2

EKA Arh konverents 2026 — piletid ja programm!

EKA Arh konverents toimub 2026. aastal pealkirja all “Jätkub…Seostamata teadmistest ühise mõistmiseni” ning moodustab esimese poole Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB kahepäevasest sümpoosionist. EKA Arh konverentsi ja terve TAB-i sümpoosioni piletid on nüüd müügil Fientas — kuni 31. juulini soodsama eelmüügihinnaga. Konverents keskendub ühele tänapäeva arhitektuuri ja linnaruumi arengu ...
kaanekujundus, autor Martin Pedanik

Raamatuesitlus: Hanno Soans „Egotripp kellegi teisena. Sisselõikeid kaasaegsesse kunsti aastatest 1994–2024“

Eesti Kunstiakadeemia annab välja kunstikriitiku, kuraatori, kunstniku ja pikaaegse EKA õppejõu Hanno Soansi raamatu „Egotripp kellegi teisena. Sisselõikeid kaasaegsesse kunsti aastatest 1994–2024“, mis koondab valiku Soansi viimase kolmekümne aasta kunstikriitikast. Hanno Soansi ligi 250 ilmunud arvustusest ja muust tekstist, mis autori käsutuses olid, on raamatusse valitud 69. Autor ütleb ...
KTI_kaia_

In memoriam Kaia Lehari

16. I 1944 – 7. V 2026 Lahkunud on mainekas keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane, EKA emeriitdotsent Kaia Lehari, kes on andnud olulise panuse mitme põlvkonna disainerite ja kunstiteadlaste kujunemisse.  Kaia Lehari kasvas Pärnus ja suundus kunstiajalugu õppima Leningradi ülikooli. See oli julge samm, sest enamasti õppisid kunstiajaloolased toona kas Tartu ülikoolis või nn vabariiklikel ...
26-05-06 Landscapes of Care_FHD copy

KVI+ARH avatud loeng: Hoolemaastikud metslilledega: naised, taimed ja kodune elu (post)sotsialistlikus Rumeenias

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös. Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi. 14. mail kell 18 esineb EKA aulas Iulia Statica ettekandega “Hoolemaastikud metslilledega: naised, taimed ja kodune elu (post)sotsialistlikus Rumeenias” ...
UNART-A2-CMYK_FOGRA39-Coated copy

Sümpoosium “Kaasaegne kunst ja folkloor: allilma avamine”

7.-8. mai 2026 Toimumiskoht: Eesti Kunstiakadeemia, Ruum A501 Sümpoosiumi eesmärk on uurida, kuidas viited mütoloogilisele allilmale loovad, säilitavad ja taaselustavad kultuurilise ja sotsiaalse kriitika poliitikat viimase kolme aastakümne (pärast 1991. aastat) kaasaegses kunstis. Projekti keskmes on krooniliste elementide, näiteks kuradite, vaimude, nõidade ja teiste olendite – nii inimlike ...

Lisainfo

Leia KVI Facebookist või Instagramist ning vaata meie Vimeo kanalit või avatud loenguid EKA TV-st.

Lae alla KVI-d tutvustav buklett (pdf).