Intervjuu Juss Heinsaluga – Kuidas kohtuvad kunst ja teadustöö

Juss Heinsalu. Foto: Andres Lõo

Teisipäeval, 10. novembril kell 17 avame EKA Galeriis Lauri Kiluski, Martin Melioranski ja Urmas Puhkani korraldatud keraamika töötoa-näituse “Keraamiline dimensioon” kõrval Juss Heinsalu isikunäituse“AL₂SI₂O₅(OH)₄”.

EKAs keraamikat õppinud ja vabade kunstide magistrikraadi NSCAD Ülikoolis Kanadas omandanud Juss Heinsalu tegeleb materjalipõhise loome- ja uurimistööga ning on üks Kohila Sümpoosioni korraldajatest. Juss tegeleb bioplastide ja savi kombineerimisega, materjaliteaduse projektide assisteerimise ja teaduskunstilise mõtestamisega ning on osalenud paljudes projektides ja näitustel Euroopas ning Põhja-Ameerikas.

Vaatamine ja vaatlemine, tunnetamine ja tunnused on sel näituse segamini. Vaadates rahvatarkuse, kui müüdi poole – savi on üks maailma ehitamise arhetüüpseid materjale – ütleme Juss Heinsalu sõnadega “materjal on alati vahendatud”, sest savi osakeste vahel tekkiski orgaaniline elu. Mõtleme “AlSiO(OH) raames savist kui elu algest. Savi on elu algosakeste konstellatsioon.

Kõneled oma näituse pealkirjas valemi keeles – milliseid keeli sa veel oskad? 

Ühelt poolt kui tegeleda materjalipõhise loomega, tuleb mängu vorm(itus) ning teisalt materjali kasutuse oskus. Viimase sügavuti tundmine. Sealt edasi olen jõudnud stuudio protsesside kaudu savi-mustriteni, mida saab käsitleda kui materjalis peituvat keelt, koodi. Küll aga seda keelt mitte mõistes olen hakanud otsima mooduseid kuidas jõuda sobivate tõlgeteni. Tõlgeteni, mis aitaksid avaldada teadmiseid maast ja ilmast. Nii kuis kõikvõimalikud muud mustrid aitavad meil näha seoseid näiteks geoloogias, bioloogias ja sotsiaalteadustes, ei peegelda näitusel väljas olevad savi-mustrid ainult iseenda mikrostruktuure. Meile veel mõistmatus keeles kannavad nad endas mälu aastatuhandetest, miljonitest, sadadest miljonitest.

Mida tähendab AlSiO(OH)?

Tegemist on saviga, alumiiniumi sisaldava kihtsilikaadiga. Veidi täpsemalt märgistab ta kaoliniiti, mis on üks olulistest savimineraalidest. See valem näitab ära savi algelemendid. Sellest tulenevalt ka näituse pealkirja valik. Savi on kõikide teoste koostisosa, alguspunkt.

Ütled näituse tutvustuses “Minu stuudiopraktikas põimuvad materjal leiutatud vahenditega*, mütoloogia ja rahvatarkus kaasaegse tehnoloogiaga. Toetun tihtilugu fiktsioonile, et mänguliselt vaadelda ja mõtestada ümbristsevat ilma. Ka näitusel on savi ühtlasi baasmaterjal, vorm ja keel, metafoor ning peegeldus.” – siin on päris palju, mida lahti pakkida nagu ameeriklased ütlevad. Mida pead silmas leiutatud vahendite all, kas see kuidagi viitab dadaistide found objectile ehk sellele, et kunstnik saab idee ülekaaluga pea iga “leitud objekti” või iga “leitud materjali, tehnoloogiat jm” nimetada ja seeläbi kunstiks muuta? 

Võib-olla viidates tagasi keeleküsimuse juurde: kui puudub olemasolev meetod millegi uurimiseks, tuleb see välja mõelda iseenda praktikale tuginedes. Siinkohal jääb vahest sõnaline keel aga vajaka. See leiutuslik aspekt/vahend on tööriist, mis häälestab nii mind kui vaatajat. Mõnikord on tegu minu poolt määratud tingimustega, mille kaudu vaatlusobjekti käsitleda; väljamõeldud oleku, seadistuse või võimalikkuse potentsiaaliga; aga ka mõne loodud aparaadiga, mis toob esile eriskummalisi kogemusi; või katsetuste käigus arendatud uus materjalikombinatsioon.

Mis osa sinu näitusest on fiktsioon, mis osa tõelisus -mida see tähendab, et “vaatad mänguliselt” ja “mõtestad ümbritsevat maailma” oma kunstiga –  kuidas see käib? Kuidas saab sinu töödes savi korraga olla “baasmaterjal, vorm, keel, metafoor ja peegeldus”,  mille peegeldus?

Savimaterjal ise on tõeline olgu siis füüsilisel või digitaalsel, otseses või muundatud kujul. Küll aga struktuur, mille kaudu teosed tõlgenduvad, on fiktsioon. Fiktsioon kui viis nähtuste kirjelduseks, kus võivad seguneda empiiriline “tõde” ning spekulatsioon, teadus ja kunst. Minu jaoks on sellest saanud üks versioon positsioneerida iseenda loomingut, samuti jagada tundmuslike ja kogemuslike avastusi, milles puudub esmajoones jälgitav loogika. See on kui mudeli loomine. Lisandub suur hulk katseid, vaatlust, materjali enda reaktsioonide jälgimist ja analüüsi. Olulisel kohal on uudishimu, mille väljendus on mäng. 

Näituseformaadiga kaasnev valik minu poolt loodud elementidest peegeldab stuudiot, iga teose grupp eri tahku. Ma ei ole veel jõudnud lahenduseni, kus minu loomepraktikas domineeriv protsess avalduks tervikuna iseenda väljundis. Selle näituse puhul on pigem eesmärgiks sissejuhatavalt degusteerida sedasama materjalimängu. Savi = muda, maa, keha, muster, müüt, … 

* Märkus: leiutatud vahendid on tõlge sõnapaarist “invented conditions”, suur osa minu erialasest sõnavarast on kahjuks inglise keeles – nüüd Eestisse naastes vaikselt töötan/kohandan seda ümber.

Intervjueeris Andres Lõo

Lähemalt näitusest

Näitus jääb avatuks kuni 28. novembrini. 
Sissepääs näitusele ja näituse avamisele toimub Kotzebue tänavalt. Palume kanda maski

Jaga sõpradega:

Postitas Andres Lõo
Viimati muudetud

Keraamika