Koguteos „Eesti kunsti ajalugu” (1999–2025)

EKA1_v_
EKA2_v
EKA3_v
EKA4_v
EKA5_v
EKA6_I_v
EKA6_II_v

„Eesti kunsti ajalugu” on EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kõige vanem teadusprojekt, millega alustati 1999. aastal. Seitsmeköitelise „Eesti kunsti ajaloo” eesmärgiks on hõlmata Eesti kunsti- ja visuaalkultuuri ajalugu võimalikult laialt, tehes selle kättesaadavaks nii akadeemilisele kui laiale publikule. Tegu on ühelt poolt uue materjali esiletoomise, teisalt aga ka varasemate kunstikäsitluste ümbermõtestamisega. „Eesti kunsti ajaloo” sihiks on näidata kunsti, arhitektuuri, disaini ja muid visuaalkultuuri valdkondi nende sotsiokultuurilises kontekstis, ühtlasi demonstreerides nende rolli sellesama sotsiaalse ja kultuurilise koe loomes.

Projekti vastutav täitja ja väljaande peatoimetaja Krista Kodres.

Projekti praegused ja endised täitjad EKA-s:

Virve Sarapik, Anu Allas, Maarin Ektermann, Anders Härm, Linda Kaljundi, Andres Kurg, Hanno Soans, Mari Laanemets, Mari Laaniste, Mart Kalm, Tiina Abel, Jaak Kangilaski, Katrin Kivimaa, Johannes Saar, Karin Vicente jmt.

Lisaks on autorkonnas palju kunsti- ja kultuuriajaloolasi teistest Eesti akadeemilistest institutsioonidest ja muuseumidest.

Projekti kestus 1999–2025.

Seni on ilmunud:
1. köide (aegade algusest keskaja lõpuni), koostaja ja toimetaja Kersti Markus, ilmus 2023. aastal

2. köide (1520–1770), koostaja ja toimetaja Krista Kodres – 2005

3. köide (1770–1840), koostaja ja toimetaja Juhan Maiste – 2017

4. köide (1840–1900), koostaja ja toimetaja Juta Keevallik – 2020

5. köide (1900–1940), koostaja ja toimetaja Mart Kalm – 2010; pälvis Eesti ajalookirjanduse aastapreemia

6/I. köide (1940–1969), koostaja ja toimetaja Jaak Kangilaski – 2013

6/II. köide (1969–1991), koostaja ja toimetaja Jaak Kangilaski – 2016; pälvis Eesti ajalookirjanduse aastapreemia

Ilmumas:

7. köide (1991–2020), koostaja ja toimetaja Virve Sarapik.

Väljaannet on rahastanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja SA Kultuurileht.
Projekti on toetanud paljud kultuuriasutused, andes tasuta kasutada oma arhiivimaterjale: Eesti Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Filmiarhiiv jmt.

Jaga sõpradega:

Postitas Virve Sarapik
Viimati muudetud