KVI uudiskiri, detsember 2021

Rahvusvaheline seminar "Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s" Viinistul, august 2021.

Uudiskiri võtab kokku KVI töötajate ja tudengite tegevused 2021. aasta suvel ja sügissemestril. Uudiskirja koostas Annika Toots, annika.toots@artun.ee

Kaitstud doktoritööd

10. detsembril kaitses Greta Koppel (cum laude) oma doktoritöö „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ („Farewell to Connoisseurship? Work of Art in Focus of Art Historical Research“).

Doktoritöö juhendaja: prof Krista Kodres

Oponent: dr Anu Mänd

Palju õnne värskele doktorile!

Konverentsid ja seminarid

17.–19. augustil toimus Viinistus rahvusvaheline seminar „Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s“. Demokraatia teele asunud Baltikumis üheksakümnendate jooksul hoogsalt hargnenud mitmekesiseid kultuuriprotsesse võrrelnud seminari korraldas grandi „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986-1998)“ töörühm, mis ühendab KVI, TLÜ humanitaarteaduste instituudi ja Tartu ülikooli teadlasi. Osalesid erinevate kultuurivaldkondade uurijad Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, ettekannetega esinesid Ingrid Ruudi, Krista Kodres ja Virve Sarapik; Andres Kurg osales paneelvestlusel „Revisiting Postmodernism in the Baltics“.

Seminari KVI-poolses korraldustiimis olid Virve Sarapik, Mari Laaniste, Neeme Lopp ja Annika Toots, seminari teesivihiku toimetas Merily Salura ja kujundas Andrus Laansalu.

17. septembril esines KVI ja TLÜ Keskkonnajaloo keskuse Kajak koostöö raames EKA-s keskkonnaajaloolane Kate Brown (MIT) ettekandega „Isevarustavad linnad: linnaaiandus Euroopas ja Põhja-Ameerikas“. Loeng on järelvaadatav EKA TV-s.

28. oktoobril pidas KVI avatud loengute seeria raames Ruth Sargent Noyes ettakande „Kirde-Euroopa kunstiajaloo globaliseerimine enne modernsuse ajastut: Balti vaade“.

25. novembril esines KVI avatud loengute raames EKA-s kunstiajaloolane Dan Karlholm (Södertörni ülikool) ettekandega „The Climate of Art History“. Loeng on järelvaadatav EKA TV-s.

Preemiad ja grandid

Ingrid Ruudi pälvis EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi ergutuspreemia eksperdihinnangu „Tallinna kesklinna linnaosa üldplaneeringus väärtuslike üksikobjektide määramine perioodil 1940–2000“ eest.

Ingrid Ruudi  sai Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eripreemia oma doktoritöö „Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986– 1994“ (juhendaja prof Andres Kurg) eest ning EKA teaduspublikatsioonipreemia monograafia kategoorias.

Virve Sarapik oli EKA teaduspublikatsioonipreemia laureaat akadeemilise artikli kategoorias ajakirjas Kunstiteaduslikke Uurimusi avaldatud artikliga „Küberneetika ja semiootika: tõrksa taltsutamine ehk kokkupuuteid 1960. aastate nõukogude abstraktse kunstiga“.

Kadri Vahe pälvis riiklikul Üliõpilaste teadustööde konkursil humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas III preemia oma bakalaureusetöö „Töö privaatsfääri kujundajana: loominguliste liitude korterelamud Nõukogude Eestis“ eest (juhendaja dr Epp Lankots).

KVI üliõpilaspreemia said seekord Elss Marta Raidmets ja Magdaleena Maasik.

Kroonika

Kristina Jõekalda pidas ettekande „Crisis of National Style: Baltic German and Estonian Heroic Imagery from Virgin Mary to Kalevipoeg“ konverentsil „Remembering a pre-modern past in a modern world: Medieval saints and heroes as realms of memory in 19th and 20th Century Central, Eastern and Northern Europe“, 19. X 2021, Universität Greifswald/online.

Samuti pidas Jõekalda ettekande „Mõis baltisaksa maailma ja Eesti Vabariigi vahel“ SA Virumaa Muuseumid konverentsil „Baltisaksa kunst“, 14. X 2021, Palmse mõisas, ja ettekande „Die authentischsten Deutschen von allen? Diskussionen über den Kolonialismus und das deutschbaltische Architekturerbe von Mitte des 19. Jahrhunderts bis in die 1930er Jahre“ konverentsil „Transnationale Deutsche: Konkurrierende Vorstellungen des Deutschseins seit Mitte des 19. Jahrhunderts / Transnational Germans: Competing Ideas of Germanness since the Mid-Nineteenth Century“, 14. VII 2021, Ruhr-Universität Bochum/online.

Linda Kaljundi osaleb uurija ja kuraatorina Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli muuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia koostööprojektis „Kunst või teadus“, mis võtab fookusesse kunsti ja teaduse põimingud minevikus ja tänapäeval.

12. augustil toimus juba tavaks saanud suvine nõukogude-uuringute välksümpoosion, mis leidis sedakorda aset Tallinnas, Pääskülas. Ettekanded jagunesid temaatilistessse sektsioonidesse. Kirjandusest, muusikast ja kunstielust tõukuvaid uurimisprobleeme ja teemasid tutvustasid Aija Sakova, Inga Sapunjan ja Anu Kõlar. Isedusest ja keskkonnast, ökoloogiast ja küberneetikast kõnelesid Epp Annus, Ellemari Talivee, Linda Kaljundi ja Aro Velmet. Ettekannete ja arutelu järel tutvustati tegevusi ja plaane, õhtul toimus lühike jalutuskäik Pääsküla piirkonnas nõukogude kihistuste otsinguil ning vaadati keskkonna- ja ökoloogiateemalisi lühifilme. Korraldasid Epp Annus ja Uku Lember Tallinna Ülikoolist ning Linda Kaljundi ja Andres Kurg Eesti Kunstiakadeemiast.

2021. aasta sügisel kureeris Linda Kaljundi koos Ieva Astahovskaga Balti keskkonnaajaloole ja kunstile pühendatud veebinaride sarja “Reflecting Post-Socialism through Post-Colonialism in the Baltics”, mida korraldab Läti Kaasaegse Kunsti Keskus koos Kumu kunstimuuseumi ja Tallinna Ülikooli uurimisprojektiga „Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil“. 7. oktoobril toimus sarja raames veebinar „Working with the Post-Cold War Heritages in the Baltics and Beyond“ ning 2. novembril veebinar „Environmentalising Baltic Art histories – Experience from Research and Curatorship“.