Lõpuaktuse järel. Mari Laaniste foto.
Uudiskiri võtab kokku KVI töötajate ja tudengite kevadhooaja tegemised märtsist juunini. Uudiskirja koostab Mari Laaniste, mari.laaniste@artun.ee.
Kaitstud lõputööd
17. mail kaitses EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala doktorant Kädi Talvoja oma doktoriväitekirja “Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis” hindele cum laude. Doktoritöö juhendaja oli prof Virve Sarapik, doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed olid prof Krista Kodres, dr Anneli Randla, prof Andres Kurg, prof Marek Tamm ja dr Anu Allas.
29. mail kaitsti KVIs kolm bakalaureusetööd:
Mia Maria Rohumaa, “Naispühakud Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaablil” (juhendaja dr Anneli Randla).
Darja Jefimova, “Muuseumide kogumispõhimõtted ja -praktikad Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kogumise näitel” (juhendaja Hanna-Liis Kont).
Johanna Jolen Kuzmenko, “Konrad Mägi retseptsioon aastatel 1910–1959” (juhendaja Tiina Abel).
Kaitsmiskomisjoni liikmed olid dr Katrin Kivimaa (esimees), Kristina Jõekalda, Hanna-Liis Kont, Mari Laaniste ja Ingrid Ruudi.
30. mail kaitsti KVIs kaks magistritööd:
Leila Lükko “Kunstnik Nikolai Kummitsa maailmavaate avaldumine tema loomingus” (juhendaja dr Tõnis Tatar).
Eda Tuulberg “Sirje Runge maaliseeriate “Geomeetria” ja “Ruum” ning triptühhoni “Kolmnurk. Ruut. Ring” dissensuslik mõõde” (juhendaja dr Mari Laanemets), cum laude.
Hindamiskomisjoni kuulusid prof Krista Kodres (esimees), Lilian Hansar, dr Linda Kaljundi, Kadi Polli ja prof Virve Sarapik.
Lisaks kaitsesid 27. mail TLÜs oma magistritöid seitse esimest KVI ja TLÜ TÜHI ühisõppekava “Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria” lõpetajat:
Hanna Aunin, “The Gaze in Mary Harron’s American Psycho and Roman Polanski’s Rosemary’s Baby” (juhendaja Eneken Laanes).
Çağrı Çavaş, “Oneiric film theory in terms of cross-cultural dream understanding: A case study with the movie Gizli Yüz (aka The Secret Face) by Ömer Kavur” (juhendaja Carlo Cubero).
Michael Keerdo-Dawson, “Being (,) undone: The Romanian new wave and the limits of epistemic violence” (juhendaja Eneken Laanes).
Silvia Kurr, “Nabokov and Voices of the Renaissance: Ekphrasis as Part of Double Coding in Pnin” (juhendaja Miriam McIlfatrick-Ksenofontov).
Hazuki Okemoto, “Emotions and Colours in the Neurodivergent Person: Autoethnographic Analyses Inspired by Disney Pixar’s Inside Out” (juhendaja Mari Laaniste).
Sofya Safargalieva, “Ambivalent Space in The Piano Teacher” (juhendaja Andres Kurg).
John David Antoni Winslow, “I Want to be the Machine in Your Hand: Seven Theses on the Smartphone” (juhendaja Eneken Laanes).
Palju õnne kõigile värsketele kraadiomanikele!
Sündmused
16. mail toimus Tallinna Kirjanike majas 13. konverents sarjast “Etüüde nüüdiskultuurist”, mis kandis pealkirja “Mineviku lähivaade. Nüüdiskultuuri ajaloostamine”. Vaatluse alla võeti töö, mida teeb kirjanduse, kunsti, teatri ja filmi ajaloo kirjutaja, kui ta võtab ette oma kaasaja ajaloostamise. Konverentsi korraldasid koostöös KVI, TLÜ humanitaarteaduste instituudi eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus ja Eesti Kirjanike Liit. Virve Sarapik astus üles avasõnavõtuga, Kristina Jõekalda esines ettekandega “Kaasaegne kunst baltisaksa ja esimestes eesti kunstiajaloo üldkäsitlustes” ning Ingrid Ruudi ettekandega “Näitus kui lähiajaloo dünaamiline uurimisvahend”.
18. juunil toimus EKAs KVI seminar “Feministlik kunstiteadus Eestis”: paneelvestluses, mis vaatas tagasi feministliku mõtte jõudmisele Eesti kunsti- ja arhitektuuridiskussiooni ning vaagis ka võimalikke tulevikuväljavaateid, osalesid Katrin Kivimaa, Reet Varblane, Ingrid Ruudi ja Andres Kurg. Sündmusega tähistati ühtlasi Katrin Kivimaa 50. juubelit.
70. juubelit tähistanud professor David Vseviovi tunnustati EKA aumedaliga: autasu anti üle 20. juunil toimunud lõpuaktusel. Juubelit tähistati ka kolleegidega 30. mail EKAs ning 31. mail esitles David Kirjanike majas oma esikromaani “Elulugu. Kaks esimest nädalat” (Tuum, 2019). Lisaks läks 27. mail ETV eetrisse saade “David Vseviov. Mineviku mõtestaja”.
KVI igakevadiste praktikareiside käigus väisati sel aastal 23.–30. aprillil Lõuna-Poolat ning 2.–3. juunil Läänemaad ja Pärnumaad.
Kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti magistrantide ühiselt rajatud ja hallatud projektiruum Vent Space võttis kokku oma esimese tegutsemishooaja. 2018/19 aasta tiimis osalesid kuraatoriõppe magistrandid Annika Üprus, Kati Ots ja Saskia Lillepuu.
Kroonika
17. mail toimunud Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu üldkoosolekul pälvis Mari Laanemets ühingu aastapreemia Tallinna Kunstihoones kureeritud näituse “Abstraktsioon kui avatud eksperiment” eest. Näitus käsitles kõige laiemas mõttes inimese ja ruumi suhet läbi abstraktse kunsti eri vormide. Laanemets ühendas Sirje Runge 1970. aastate geomeetrilisel abstraktsioonil põhinevad teosed leidlikult kolme rahvusvaheliselt tuntud kunstniku Dóra Maureri, Zofia Kuliku ja Falke Pisano eksperimentaalse loominguga, näidates kunstniku püüdluste seost loomingulise mõttega mujal maailmas.
15. aprillil esines Tiina Abel Kadrioru kunstimuuseumis loenguga “Idealiseeritud alastus kui moraali turvatsoon”.
Kristina Jõekalda pälvis jaanuaris EKA jätkugrandi „Baltisaksa identiteet ja pärand eesti kunstiteaduses“ (2019–2020) ning aprillis Association for the Advancement of Baltic Studiese väitekirjagrandi.
Kristina Jõekalda, Liisa-Helena Lumberg ja Andrus Laansalu osalesid 3. mail Berliinis Humboldti Ülikooli kunsti- ja pilditeaduse instituudis toimunud doktorantide foorumil VI. Internationales Doktorandenforum Kunstgeschichte des östlichen Europas / 6th International Forum for Doctoral Candidates in East European Art History.
5.–8. augustil toimub Kristina Jõekalda eestvõttel KVI ja Bambergi Otto Friedrichi ülikooli koostöös suveülikool “German Heritage in Eastern Europe. Comparing Narratives, Finding New Perspectives”.
25. aprillil Tartu Kunstimuuseumis avatud näituse “Isekesis. Naine kujutamas naist” taustal arutasid kirjanik Maarja Kangro ja kunstiteadlane Katrin Kivimaa selle üle, milliseid naisekujusid võime leida 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kultuurist. Kahekõne pealkirjaga “Naiste kujutamine kultuuris: naislooja võimalused ja piirid” vaatles naiste eneseloome võimalusi ja piiranguid ajas muutuvate nähtustena, aga mitte “kivisse raiutud” naiseloomuse peegeldustena.
Krista Kodres viibis märtsikuus Getty Research Institute’i stipendiaadina Los Angeleses, töötamaks Sten Karlingi arhiiviga. 7.–12. mail võttis ta osa Bukarestis New Europe College’is Getty Foundationi uurimisprojekti “Connecting Art Histories” raames korraldatud seminarist “Periodization”. 23.–25. mail osales Krista Kodres Krakówis Jagellooni ülikoolis toimunud konverentsil “Iconologies: Global Unity and /or Local Diversities”, esinedes ettekandega: “Sneaking in: Iconology and the Beginning of Discursive Renewing of Art History in Soviet Estonia”. 22. mail aga kaitses Krista Kodrese juhendatud doktorant Merike Kurisoo TLÜ-s doktoritöö teemal „Vahepealsed asjad ja vahepealsed ajad. Kirikuruumi ja pildikultuuri muutumisest katoliiklikust luterlikuks varauusaegse Eesti aladel“ (kaasjuhendaja dr Anu Mänd).
Ingrid Ruudi esines 16. veebruaril ettekandega “The possibilities of crossbench artistic practice in post-Soviet transition: The case of George Steinmann” organisatsiooni College Art Association aastakonverentsil New Yorgis. 18. veebruarist 22. märtsini tegi Ingrid uurimistööd Columbia ülikooli arhitektuuriteaduskonnas prof Reinhold Martini juures. 30. märtsil esines Ingrid Ruudi Ajaloomuuseumi näituse “Vali parem minevik” raames 1990. aastate linnaplaneerimise teemalisel eriüritusel. 10.–12. aprillil osales Ingrid Ruudi Riias feministlike aktivistide foorumil ArtGora. 18. aprillil korraldas ta Arhitektuurimuuseumis välkloengu “Võrdõiguslik ruum?” (järelvaadatav Arhitektuurikeskuse YouTube’i kanalil). 24.–25. juunil osales Ingrid Brightonis konverentsil “Fielding Architecture: Feminist Practices for a Decolonised Pedagogy” ja pidas ettekande “Exhibition as a research tool and impetus for public dialogue: A Room of One’s Own: Feminist’s Questions to Architecture at the Museum of Estonian Architecture”.
Virve Sarapik pidas ettekande 27.–29. mail Hanaholmenis toimunud Põhjamaade Esteetikaühingu (The Nordic Society of Aesthetics) konverentsil ”The Place of Beauty in the Contemporary World”, ettekande pealkirjaks oli “Beauty of the fear: The White Ship and World War III”.
Publikatsioonid ja kriitika
Tiina Abel (2019), Meie kunstivälja kaks pühendunud internatsionalisti. – Sirp, 12. IV. (Kadrioru kunstimuuseumi näituse “Alguses olid… Köler ja Weizenberg” arvustus.)
Tiina Abel (2019), Pallase aeg. – Pallas 100 [Näituse kataloog]. Tartu: Tartu Kunstimuuseum, lk 70-83.
Kristina Jõekalda (2019). Monuments as a Responsibility: Baltic German Learned Societies and the Construction of Cultural Heritage around 1900. – Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung / Journal of East Central European Studies, vol. 68, no. 2, lk 189–222.
Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi (2019). „XIX sajandi vastus XXI sajandi küsimusele“. Rahvusluse mitmekihiline minevik ja keeruline olevik. Intervjuu võrdleva kultuuriteadlase Joep Leersseniga. – Sirp, 21. VI.
Katrin Kivimaa (2018). Feministlik kultuurifestival jõuab Eestisse: Ladyfest 2011–2018. – Ariadne lõng, lk 65−75.
Katrin Kivimaa (2019). Oma tuba Eestis aastal 2019 (intervjuu Ingrid Ruudiga). – Sirp, 1. III.
Katrin Kivimaa (2019), Kildudest alati pilti kokku ei pane. – Sirp, 5. IV. (Tartu Kunstimuuseumis toimunud näituse „Isekeskis. Naine kujutamas naist“ arvustus.)
Mari Laaniste (2019). Kurbmäng rannakülas. – Sirp, 5. IV. (Animafilmi “Kapten Morten lollide laeval” arvustus”.)
Mari Laaniste (2019). Ühetaoliste tubade globaalklubi. – Müürileht, aprill/nr 84, lk 8−9.
Mari Laaniste (2019). Animavälja saagiaruanne, 2018. – Teater. Muusika. Kino., nr 4, lk 119−123.
Kadri Karro (2019). “Mehed lepivad saunas kokku, et tee mulle maja” [intervjuu Ingrid Ruudiga]. – Eesti Ekspress, 13. II.
Virve Sarapik (2019). Järelsõna [Boris Groys, “Stalinismi totaalne kunstiteos”]. – Boris Groys, “Stalinismi totaalne kunstiteos” (201−239). Tallinna Ülikooli Kirjastus. (Bibliotheca Controversiarum).
Muu meedia
Vikerraadio: Vasar, 15. II 2019: Tekst, illustratsioon ja koomiks. Joonas Sildre ja Mari Laaniste.
Klassikaraadio: Kunstiministeerium, 27. IV 2019: projektiruum Vent Space.
ETV: David Vseviov. Mineviku mõtestaja, 27. V 2019.