KVI uudiskiri märts 2016


Märtsi uudiskiri annab ülevaate kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi töötajate ja tudengite tegemistest jaanuarist märtsini.

Uus nimi

29. märtsil kinnitas EKA nõukogu kunstiteaduse instituudi uue nime:
kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut (Institute of Art History and Visual Culture). Uus nimi on ka kõigil õppekava astmetel: BA, MA ja PhD Kunstiteadus ja visuaalkultuur (Art history and visual culture). Nimemuutuse vajadus tuleneb eelkõige meie õppe sisust: juba ammu õpetame ja uurime mitte ainult kunstikultuuri, vaid visuaalkultuuri laiemalt. Samuti aitab nimi meil paremini paigutuda rahvusvahelises uurimis- ja akadeemilises kontekstis.

Tunnustus

Ingrid Ruudi pälvis Eesti Arhitektide Liidult teenetemedali kui parim mõtestaja 2015” Ehitamata” näituse kureerimise ja kataloogi eest.

Kunstiteaduse koolituur

KTI ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse koostöös sündinud Kunstiteaduse koolituuri” loenguseeria raames külastasid oktoobrist 2015 kuni veebruarini 2016 13 kunstiteaduse magistranti ja doktoranti 17 gümnaasiumi üle Eesti. Koolid, mida külastati: Valga Gümnaasium, Tõrva Gümnaasium, Rapla Ühisgümnaasium, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Koeru Keskkool, Jõhvi Gümnaasium, Toila Gümnaasium, Haljala Gümnaasium, Jõgevamaa Gümnaasium, Kohila Gümnaasium, Järva-Jaani Gümnaasium, Lähte Ühisgümnaasium, Paide Ühisgümnaasium, Tapa Gümnaasium, Tamsalu Gümnaasium, Jüri Gümnaasium, Ülenurme Gümnaasium. Tundide teemad põhinesid tudengite uurimustöödel või valitud kunstiteaduslikul fookusel, mida kooliõpilastele sooviti edasi anda. Nii tutvustati laiemalt visuaalkultuuri ning pildianalüüsi vastavalt gümnaasiumiõpilase kokkupuutele pildimaailmaga, kui ka räägiti fotograafiast, arhitektuurist, stsenograafiast, taktikalisest meediast, filmianalüüsist, autoportreest, kunstnike stuudiotest, näitusest kui meediumist jpm.Kunstiõpetajatelt saadud tagasisidest selgus vajadus selliste projektide järele – kunstitundide vähesuse tõttu gümnaasiumi astmes ei jõua kunstiõpetajad tihti oma tundides kaasaegse kunstini ning erinevate analüüsimeetodite rakendamiseni. Tänulikud oldi just värske lähenemise selgitamise ning kaasaegse kultuuri analüüsi tutvustamise eest. Täname ja tunnustame koolituuri projektijuhti Evelyn Raudseppa, didaktika osas juhtnööe jaganud Anneli Porrit ning kõiki osalenud magistrante ja doktorante.

Kroonika

27. jaanuaril jätkus KKEKiga koostöös korraldatav avatud loengute seeria: Joanna Figiel andis oma ettekandes Kunstnike karjäärivõimalustest” ülevaate nii tänastest kui ka ajaloolistest sündmustest, mis puudutavad kunstnike, kultuuritöötajate ja loovtöö tegijate elatise teenimist, ellujäämise ja tähendusrikka loovkarjääri ühendamist.

27. jaanuaril pidas Marek Tamm KTIs seminari „Ajalookirjutuse uued väljavaated“, mis pani alguse seminaride seeriale „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi“. Seminarid toimuvad Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse raames, projektis osalevad veel Virve Sarapik, Kädi Talvoja, Maria Jäärats, Eero Kangor ja Kristina Jõekalda.

17. veebruari avatud loengul If it looks like zeitgeist, it might be anxiety” rääkis Orit Gat piltidest ja internetist, kunsti kajastavatest veebikeskkondadest, online ja offline näitustest, kriitikast ning mõtiskles selle üle, kuidas võiks kaasaegne kunst sellest kõigest kasu lõigata.

25. veebruaril pidas Kristina Jõekalda Tallinna Linnaarhiivis ettekande
“Keskaegne arhitektuuripärand kui baltisaksluse sünonüüm?”. Ettekandeõhtu korraldas Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis.

3.-5. märtsini osales Andres Kurg Euroopa arhitektuuriajaloo võrgustiku EAHN töökoosolekul ja seminaril “L’histoire de l’architecture en France” Pariisis, ning esines organisatsiooni 10. aastapäevale pühendatud ümarlauas.

5. märtsil esitleti Kultuurikatlas kunstiprojekti/ajakirja Uus Number! See mitmekesine kogumik sisaldab kultuuri- ja kunstiekspertide sissevaateid kultuuri ja kunsti kommunikatsiooni. Luubi all on kohalike kunstiinstitutsioonide tegevus ning panus kunsti populariseerimisse. Uus Number! jätkab eksperimenteerimist sisu ja vormi omavahelise suhtega ning mängib võrdselt ajakirjanduslike ja kunstiliste võtetega. Ajakirja toimetuskollegiumi kuuluvad KTI magistrandid Evelyn Raudsepp, Madli Ehasalu, Eda Tuulberg, Brigita Reinert, Eva-Erle Lilleaed ja Marten Esko ning graafiline disainer Viktor Gurov.

8.-10. märtsil toimus Berliinis Saksa ajaloomuuseumis konverents Der Luthereffekt im östlichen Eiropa. Geschichte. Kultur, Erinnerung”, kus Krista Kodres esines ettekandega “Übersetzungen. Reformatorischer Ideentransfer durch räumliche und visuelle Medien im östlichen Ostseeraum”.

18. märtsil pidas Katrin Kivimaa akadeemilise soouurimusajakirja Ariadne Lõng uue numbri esitlusel ettekande Millest me räägime, kui räägime soouuringutest?”
21.-23. märtsil osales Epp Lankots Rootsis Virserumi Kunstihoones arhitektuuritriennaali Architecture of Necessity” žüriis.

24. märtsil oli EKA avatud uste päev. Gümnasistidele tutvustas kunstiteaduse eriala Karin Nugis töötoas Mitu sõna ütleb üks pilt? Pildianalüüs algajatele”.

Ilmunud publikatsioonid

Mari Laanemets, Bilder einer Stadt (Wien) / Images of a City. (Vienna). Raamatus Sofie Thorsen: Spielplastiken | Play Sculptures. Nürnberg: Verlag für Moderne Kunst, 2016.

Mari Laanemets, Avant-garde Construction: Leonhard Lapin and His Concept of Objective Art. Raamatus Art Beyond Borders: Artistic Exchange in Communist Europe (1945-1989). Leipzig Studies on the History and Culture of East-Central Europe , vol. 3. Jérôme Bazin, Pascal Dubourg-Glatigny, Piotr Piotrowski (Eds.), Central European University Press, 2016.

Krista Kodres, Stil und Bedeutung: über die konkurierende Renaissancemodelle in der polarisierten Welt des Kalten Krieges. – ARS. Journal of the Institute of Art History of the Slovak Academy of Sciences, 48, 2015, 2, S.118-135.

Kristina Jõekalda, Art History in Nineteenth-Century Estonia? Scholarly Endeavours in the Context of an Emerging Discipline [Kunstiteadus 19. sajandi Eestis? Teaduslikkuse püüdlused formeeruva distsipliini taustal]. – Kunstiteaduslikke Uurimusi 2015, kd 24, nr 3/4, lk 115−143.

Virve Sarapik, How to Write Soviet Estonian Art History: Three Attemps, from Stalinism through the Kruschev Thaw and Beyond.
– Kunstiteaduslikke Uurimusi 2015, kd 24, nr 3/4, lk 150-172

Kristina Jõekalda,

Mälestised ja mälestused. Rahvusriigi kimbatus. – U. Eesti Urbanistide Väljaanne 2016, nr 18 (jaanuar, erinr: Arhiivid), lk 2–9, http://www.urban.ee/pdf/18/U-U18-complete.pdf.

Kriitika

Ingrid Ruudi. Arhitektuurinäitus kui ihamasin. – Sirp 15.01.2016

Kellel on õigus linnaruumile? Intervjuu Ingrid Ruudiga – Sirp 11.03.2016

Krista Kodres, Pintsliga jututstatud ajalugu. – Sirp, 1.04.2016

Personaliinfo

Alates 1. jaanuarist asus Karin Nugis tööle nooremteaduri ametikohal (0,5) ning võttis Ingrid Ruudilt üle teadussekretäri koha (0,5). Ingrid Ruudi jätkab nooremteadurina.

Alates 1. veebruarist asus teadurina tööle Mari Laaniste ning teaduskonna õppekoordinaatorina on tagasi Pille Teppan.

Oma tegemistest teavitamiseks palun kirjutage karin.nugis@artun.ee

Jaga sõpradega:

Postitas Karin Vicente
Viimati muudetud

Kunstiteadus ja visuaalkultuur