KVI uudiskiri, veebruar 2019

Vaade näitusele "Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile" Arhitektuurimuuseumis, kuraator Ingrid Ruudi.

Ülevaade KVI tegemistest novembrist 2018 jaanuarini 2019. Uudiskirja koostab Mari Laaniste, mari.laaniste@artun.ee

Sündmused

10. detsembril peeti EKAs sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 12. konverents nimega “Etüüde pildist: Pilt tänapäeva kultuuris”. KVI ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskuse koostöös korraldatud konverentsi eestvedajaiks olid Regina-Nino Mion ja Virve Sarapik. Mitmesuguseid humanitaarvaldkondi esindavad asjatundjad kogunesid arutlema selle üle, mida kätkeb endas pildi mõiste ning kuidas on teisenenud piltkujutiste roll viimaste kümnendite Eesti kultuuris, mis on selle ajaloolised ja filosoofilised eeldused, samuti esitleti teemakohaseid juhtumiuuringuid. Ettekannetega astusid teiste seas üles Krista Kodres (“Pilt ja sõna: tähenduse kinnistamine reformatsioonijärgses pildikultuuris”), Regina-Nino Mion (“Puhta pildi mõiste”), Mari Laaniste (“Pilt ja hetk: “Sitta kah!” juhtum”) ja Andrus Laansalu (“Aidake mind tasapinnalt ruumi!”).

Detsembris taaskäivitus KVI uurimisseminaride sari, mille raames tutvustavad instituudiga seotud teadlased oma parasjagu käsil olevaid uurimisteemasid. Umbes kord kuus peetavad huvilistele avatud seminarid on suunatud eeskätt instituudi töötajaskonnale ja tudengitele. Eesmärgiks on avardada silmaringi ning püüda pakkuda kolleegidele läbi mõttevahetuse ka sisukat tagasisidet. 5. detsembril toimunud avaseminaril kõneles Katrin Kivimaa teemal “Feministlik kultuurifestival jõuab Eestisse: Ladyfest 2011– 2018″. 16. jaanuari seminaril rääkis Virve Sarapik teemal “Boris Groys ja Nõukogude Liit”, 31. jaanuaril aga Margaret Tali teemal “Ebamugavad teadmised Balti kunstis ja dokumentaalfilmis”.

Esitleti ka kolme uut KVIga seotud raamatut. 10. detsembril tutvustati EKAs Stuart Halli, Sean Nixoni ja Jessica Evansi koostatud kogumikku “Representatsioon” (EKA Kirjastus, 2018), mille tõlkis eesti keelde Eva Näripea, ning Luule Epneri ja Mari Laaniste koostatud kogumikku “Etüüde nüüdiskultuurist 7. (Mitte)kohtumine tuttavaga. Kultuurilugu etenduskunstides” (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus, Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2018). 31. jaanuaril esitleti Tartu Uues Teatris artiklikogumikku “Etüüde nüüdiskultuurist 8. Hasso Krulli mõistatus” (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus, Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2019), mille koostaja on Neeme Lopp.

Kroonika

Detsembris pälvis Tiina Abel EKA 2018. aasta kolleegi- ja loomepreemiate jagamisel teaduspublikatsiooni preemia Düsseldorfi maalikoolkonda ja naturalismiideestikku käsitlevate kõrgetasemeliste artiklite eest. Õnnitleme!

Elise Eimre esines ettekandega “Imaging the Future: Blade Runner’s Visions of Cutting Edge Technology Turning into Fears of Desolated Climate” organisatsiooni The Image Research Network konverentsil “Ninth International Conference on The Image”, mis toimus Hongkongis 3.-4. novembril.

Detsembris 2018 pälvisid Elise Eimre ja Kristina Papstel sihtasutuselt Eesti Rahvuskultuuri Fond noore kunstiteadlase stipendiumid. Õnnitleme!

Kristina Jõekalda juhtis 15. novembril Amsterdami ülikoolis peetud konverentsil  “The Making of the Humanities VII” koos Petra Brouweriga paneeli “Peripheral Historiographies: Architectural History in the Margins of Europe”.

Kristina Jõekalda ja Krista Kodres osalesid 25. jaanuaril oma uurimisprojekti olulise koostööpartneri, Ida-Euroopa kunstiajaloo professori Michaela Mareki mälestusseminaril Berliinis, Humboldti Ülikooli Kunsti-ja pildiajaloo instituudis. Seminar kandis nime “Akademische Feier im Gedenken an Prof. Dr. Michaela Marek (22. August 1956 – 24. September 2018)”.

Mari Laaniste pidas 18. detsembril ettekande TLÜs, TÜHI Eesti kultuuri ja kirjanduse uurimiskeskuse ja KVI ühisseminaril, teemaks “Globaliseerumisilmingud nüüdisaegses mängufilmis”.

Liisa-Helena Lumberg pidas 24. novembril avaliku loengu “Ängid ja ulmad. Sümbolismi irratsionaalne maailm” KUMUs toimunud näitusel “Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis.” Sama loengut kordas ta 24. jaanuaril Tallinna Kunstikoolis.

Eva Näripea pidas ettekande “The Baltic Sea and Swedish Spies in Soviet Estonian Cinema” 5. Lübecki filmiteaduse kollokviumil “In Dark Waters: Seas, Spies & Social Critique”, 2.–3. novembril 2018. Sellega paralleelselt osales ta 60. Põhjamaade filmipäevadel Lübeckis (30. 10–4. 11. 2018) , kus juhatas sisse kolm Eesti filmi (“Kire lained”, rež. Vladimir Gaidarov, 1930; “Keskpäevane praam”, rež. Kaljo Kiisk, 1967; “Tulivesi”, rež. Hardi Volmer, 1994). Riias peetud konverentsil “Poetics and Politics of History in Film and Theatre” (29. 11–1. 12. 2018) esines ta ettekandega “Screening Space in Film Adaptations of Estonian Historical Fiction: The Last Relic (1969) and Between Three Plagues (1970)”.

Lisaks oli Eva Näripea Pimedate Ööde Filmifestivali (16. 11–2. 12. 2018) kahe programmi kuraator:  “Fookuses: 100-aastased”  ja “Fookuses: Ingmar Bergman”, tutvustades programme ka ERRi eetris. Paralleelselt festivaliga toimus EKAs Eva korraldamisel avatud loengusari filmiarhiivindusest (15.–29. 11. 2018), kus kõnelesid lektorid Soomest, Ukrainast, Austriast, Ungarist, Tšehhist, Islandilt, Rumeeniast ja Leedust.

Ingrid Ruudi esines KUMU sügiskonverentsil “Lost and Found Spaces: Displacements in Eastern European Art and Society in the 1990s” (1.–3. november 2018) ettekandega “Tallinn Art Hall’s agency in the making of new public sphere in the transition era”.

25. jaanuaril avati Eesti Arhitektuurimuuseumis Ingrid Ruudi kureeritud näitus “Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile”. Näitus osutab Eesti arhitektuurikultuuris seni suuresti teadvustamata sooteemale, visates õhku üheksa küsimust, mis puudutavad nii arhitektuurihariduse eripärasid kui Eesti arhitektuurikaanoni kujunemise mehhanisme, nii naisarhitektide loominguga seotud stereotüüpe ja klišeelikke eelarvamusi kui autorlust ja rollijaotust, nii avalikku linnaruumi ja elamutesse sissekirjutatud rolliootusi kui ruumilist võrdõiguslikkust ja marginaalsete kasutajate vajadusi.

Johannes Saar kaitses 8. novembril Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja „Hegemooniadiskursused eesti kultuuris. Eesti Kunstimuuseumi pressikommunikatsioon 2006–2015“. Doktoritöö juhendajad olid prof Veronika Kalmus (Tartu Ülikool) ning prof Marek Tamm (TLÜ), oponentideks filosoofiadoktor Margaret Tali (Amsterdami Ülikool) ning emeriitprofessor Rein Veidemann (TLÜ).

Detsembris sai KVI vilistlase Eliis Vaino bakalaureusetöö „1919. aasta eesti kunsti ülevaatenäitus ja selle retseptsioon kultuurimälu ning kaanoni kontekstis” (juhendaja prof. Virve Sarapik) üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes teise preemia.

Publikatsioonid ja kriitika

Eva Näripea, Shadows of Unforgotten Ancestors: Representations of Estonian Mass Deportations of the 1940s in In the Crosswind (2014) and Body Memory (2011). – Journeys on Screen: Theory, Ethics, Aesthetics. Koost Louis Bayman, Natália Pinazza. Edinburgh: Edinburgh University Press, 2019, lk 103–117.

Ingrid Ruudi, The Tallinn Art Hall as a Testing Ground for the Public Sphere of the Transition Era: The Cases of Group T and George Steinmann – Kunstiteaduslikke Uurimusi, nr 4/2018, lk 31–63.

Jaga sõpradega:

Postitas Mari Laaniste
Viimati muudetud

Kunstiteadus ja visuaalkultuur