LIFE IP BuildEST ehk renoveerimismaraton on projekt, mille käigus uuendatakse ja viiakse ellu Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärke ning tegeletakse rohepöördega hoonete energiatõhususe ja kliimakindluse vaates.
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia näeb ette, et aastaks 2050 on kogu Eesti hoonefond vähemalt energiamärgise klassi tasemel C. See aitab oluliselt kaasa ka kliimaeesmärkide täitmisele, sest hoonete kaudu emiteeritakse umbes pool kogu Eesti CO2 heitmest.
Nii ambitsioonika eesmärgi saavutamine eeldab erinevate valdkondade tihedat koostööd ja erinevate teemade omavahelist sidumist, et tõsta nii riigi kui ka hooneomanike suutlikkust toime tulla renoveerimisvajadusega. LIFE IP toetus võimaldab strateegiale hoo sisse lükata ning välja töötada vajalikud teadmised ning tööriistad selle elluviimiseks.
Projekti suurem eesmärk on, et keskkonna ja kliima teemad oleks tihedalt seotud ehitatud keskkonna arendamisega – see peab toimuma terviklikult, kestlikult ja pikka vaadet silmas pidades. Hoonete renoveerimismaratonil on otsene seos Eesti kliimapoliitika eesmärkide saavutamisega ning BuildEST projektil on rohepöördes keskne koht.
BuildEST projekt algab 2022. aastal ja kestab aastani 2028. See rakendub kolmes etapis 2-2,5 aastaste tsüklitena. Projekti kogueelarve on ca 16,3 miljonit eurot, millest Euroopa toetus on 9,5 miljonit. Seda rahastab Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnaagentuur (CINEA) LIFE IP (Integrated Projects) programmi kaudu, mis on mõeldud keskkonna- ja kliimameetmete projektidele.
Alamprojektid:
LIFE IP BuildESTil on mitmeid alamprojekte, mis tegelevad renoveerimismaratoni eri tahkudega:
- hoonetega seonduva olukorra detailne kaardistamine, mõjude analüüsid, poliitikate välja töötamine, meetmete kujundamine;
- tehniliste lahenduste väljatöötamine hoonete rekonstrueerimiseks;
- piloteerimine erinevatel hoonetüüpidel ja uuenduslikel viisidel;
- lahendused tagamaks ehitatud keskkonna vastupidavus muutuvale kliimale (nt tugevamad tuuled – koormused piiretele, rohkem sademeid – üleujutusrisk, jne);
- lahendused Eesti renoveerimislaine käigus jäätmetekke minimeerimiseks ja keskkonnateadlikuks renoveerimiseks, sh ringlusse suunamiseks;
- nutilahenduste rakendamine ja digitaalsete tööriistade arendamine tõhustamaks pikaajalise rekonstrueerimisstrateegia rakendumist (e-ehituse platvorm – hoone logiraamat, renoveerimispass);
- renoveerimise oluliste võtmerühmade suutlikkuse ja turu nõudluse suurendamine renoveerimise järele.
Eesti Kunstiakadeemia osaleb pea kõikides projekti töölõikudes aidates hinnata olemasoleva regulatsiooni ja toetusmeetmete tõhusust ning välja töötada uusi poliitikaid, luues konkreetsete konstruktsioonisõlmede energiatõhusamaks renoveerimise lahendusi, koostades vastavaid juhendmaterjale majaomanikele ja -haldajatele ning analüüsides renoveeritavate ja lammutatavate hoonete materjali taaskasutamise võimalusi. Lisaks lööme kaasa uute digitööriistade arendamisel, näidisrenoveerimiste teostamisel, taaskasutusmaterjalidest arhitektuursete väikevormide kavandamisel.
Meeskonnas on liikmeid muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast, arhitektuuriosakonnast aga ka spetsialiste väljaspoolt.
Projekti partnereid on kokku 18:
Ministeeriumid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (juhtpartner ja CINEA lepingupartner), Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium
Ülikoolid: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia
Riigiasutused: SA KredEx, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Kinnisvara AS
Omavalitsused: Tartu, Võru ja Rakvere linnavalitsused
Katusorganisatsioonid/erialaliidud: Eesti Korteriühistute Liit, EVM Maaarhitektuuri Keskus, MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur, Eesti Ringmajanduse Ettevõtete Liit, Ehitusettevõtjate Liit, Digitaalehituse klaster, Eesti Puitmajaliit.
vt ETIS
Lisainfo:
Kateriin Ambrozevits
EKA Life IP BuildEST projetkijuht
kateriin.ambrozevits@artun.ee