Uurimuse eesmärgiks on analüüsida mittemateriaalse ja indeterministliku kunsti problemaatikat ajaloolises ja elektroonilise kunsti perspektiivis. See hõlmab kunstiteose autorsust, materiaalsust ja vahendamist, kunstiloomingu protsessi ja kunstiteose ainusust seoses küsimusega, kas on võimalik leida muutumatu faktor, mis seda kõike ühendab. Autori järeldus on, et seda ei saa ühemõtteliselt määratleda, küll on võimalik jälgida universaalseid taotlusi kujutava maailma loomisel ja kujutiste saatmisel üle vahemaade. Tänapäeva digisuhtluse keskkonnas muutub olemise ja kunstikommunikatsiooni loomus veelgi virtuaalsemaks.
Käsitletakse kaasaegse kunsti küsimusi, mis on seotud kunstiobjekti kadumisega, kunsti asjastamatusega, kunstimaterjalide mitmekesistumisega, mitmepaikse ja suhtluskunstiga, loomemasinate ja avatud kunstiteostega, reeglite- ja juhusepõhiste loomingumeetoditega, autorsuse jagamisega ja internetikunstiga.
Jälgitakse mittemateriaalsete, asjastamatute ja kommunikatiivsete kunstiideede sisenemist Eesti kultuuriruumi, mille puhul korratakse varasema rahvusvahelise kunsti arengulugu, mis seisnes nii traditsioonilistest kunstimaterjalidest lahtiütlemises kui ka elektrooniliste tehnoloogiate kasutuselevõtus.
Juhendaja: PhD Virve Sarapik
Eelretsensendid: PhD Heie Treier ja PhD Chris Hales
Oponent: PhD Mari Laanemets
Kujundanud ja küljendanud Indrek Sirkel
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 3
320 lk, eesti keeles ingliskeelse resümeega
Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut, 2009
ISBN 978-9985-9946-2-7
ISSN 1736-2261