Uurimisprojekt keskendub fantaasiale hilisnõukogude perioodi arhitektuuris ning selle rollile sõjajärgse moderniseerimise mõjude vahendajana. 1960. aastatest alates seostasid mitmed arhitektid Nõukogude Liidus oma töö uute tehniliste diskursustega – nagu küberneetika ja teaduslik prognoos – teostades projekte, kus tulevikku ennustav fantaasia oli allutatud teaduslikele parameetritele ja täpsetele arvutustele. 1980. aastateks olid fantaasiad teisenenud modernsuse suhtes kriitiliseks “paberarhitektuuriks”, vastates küberneetikast tuletatud käsitlusele tulevikust, mis on avatud alternatiivsetele ajaloolistele trajektooridele. Toetudes arhiivimaterjalidele ja suulistele allikatele, väidab projekt “Prognoos ja fantaasia hilisnõukogude arhitektuuris”, et hilisnõukogude perioodi ruumilist ja kunstilist loomingut ei tuleks näha mitte ülalt alla suunatud ideoloogiate peegeldusena, vaid dialoogina tehnoloogiliste muutuste ja uute teadusdiskursustega, mis osalesid uue modernsuskogemuse loomisel Nõukogude blokis.
Vastutav täitja: Andres Kurg.
Põhitäitjad: Mari Laanemets, Epp Lankots.
Täitjad: Karin Nugis Vicente, Kristina Papstel, Ingrid Ruudi.
Projekti kestus: 2020–2024
Projekti tüüp: PSG530 (personaalse uurimistoetuse stardigrant)
Rahastaja: Eesti Teadusagentuur
Vaata ETISes