Projekti eesmärk on keskenduda Eesti kunstiteaduse „kriitilistele mõistetele“, uurides nende rolli kunstiajaloo kõneviisi kujunemises ja tähendusloomes läbi kahe viimase sajandi. Meie fookus on suunatud valdkonna ühele kesksele mõistele „stiil“, millega pole kriitiliste historiograafiliste uurimuste vormis tegeletud, ning selle ideoloogilisele, perioodist või žanrist tulenevale jne tähenduslikkusele. Projekt „Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised“ lähtub oletusest, et „stiil“, nagu mõned teisedki mõisted, on olnud kunstiajalookirjutuse ajaloo vaates n-ö üleajaline, rännanud diskursusest diskursusesse, kuid omandanud neis erineva kaalu ja paigutuse. Kuidas reageerivad mõisted ja diskursused ajalistele muutujatele: ideoloogiatele, poliitikatele ning kunstiteaduse rahvusvahelisel väljal ja teistel teadusaladel toimunule? Kuidas on stiili mõiste kujundanud kunstiteoste tähendust ja väärtusi? Selleks valime välja ja analüüsime tekste, näitusi ja pärandiloome juhtumeid, milles iseloomulikult peegeldub nii mõistete kui diskursuse loov „võim“.
Projekti vastutav täitja: Krista Kodres
Projekti põhitäitjad: Tiina Abel, Kristina Jõekalda, Kädi Talvoja, Johannes Saar
Projekti täitjad: Liisa-Helena Lumberg, Mari-Liis Krautmann (doktorandid)
Projekti kestus: 2021–2022
Projekti tüüp: EKA teadusgrant, A6033UKK
Rahastaja: EKA
Vaata ETISes
OLULISEMAD TULEMUSED:
Projekti töörütmi on hoidnud lugemisseminarid mõisteajaloost (lugemislaual Pernau, Koselleck, Jordheim, Lehmann, Richter), rahvuslusest ja perifeersusest (Nygård, Strang, Marjanen), stiilist (Schapiro, Gombrich, Elsner, Hvattum), diskursusanalüüsist (Jørgensen, Phillips, Åhäll, Borg), tähendusloomest (Gadamer, Bahtin), glokaliseerumisest (Robertson, Roudometof, Piotrowski, Dovydaityte) ja periodiseerimisest (Popescu, Rampley).
Projekti tulemusel on rühma liikmed pidanud ettekandeid ning ilmunud on üle kümne akadeemilise artikli (vt täitjate publikatsioone ETISes).
Töörühm (kaas)korraldas mitu teadusüritust. 2022. a aprillis leidis aset EKKÜ konverents „Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon“ Tallinnas/Tartus. 2022. a mais toimus paneelide sari „Crossroads of Baltic Historical Research: Post-Soviet Transformations and the Real Challenge of Expanding the Field“ Balti uuringute konverentsil (AABS) Seattle’is. 2022. a novembris kutsusime dr. Eva Piirimäe (Tartu Ülikool) KVIsse läbi viima avalikku seminari „Mõisteajaloo diskursusest“.
Kevadsemestriks 2023 töötasime kollektiivselt välja uue magistritaseme meistrikursuse „Eesti kunstiteadus kui pärandiloome. Kriitiline ajalugu“.
Viime läbi intervjuusid vanema põlvkonna kunstiteadlastega, et pakkuda uusi sissevaateid distsipliini viimase poolsaja aasta arengutesse.
Kavandame ka stiilimõiste ja historiograafia teemalist erinumbrit, toim Kädi Talvoja (Kunstiteaduslikke Uurimusi 2024).
3. veebruaril 2023 esitlesime projekti tulemusi KVI uurimisseminaril.
