Virve Sarapik “Keel ja kunst”

1999_sarapik

Traditsiooniliselt loetakse kirjanduse vahendiks sõna, maali vahendeiks värvi, vormi, joont. Siia raamatusse koondatud tekstid käsitlevad keele osa visuaalses kunstis, seega nähtust, mis juba oma olemuselt peaks olema kunstile võõras – võõras keel, võõras süsteem, võõras vahend. Keele esinemist kunstis vaadeldakse laienevate ringidena. Esimeseks keele avalduseks on teose nimetus ja autori nimi – sõna vältimatu kohalolek. Järgnevaks teemaks on teosest enesest võrsuvad suhted keelega: lingvistiline paradigma ja kunstikeele võimalikkus, loomuliku ja konventsionaalse tähistamise ning ikoonilisuse probleem. Kolmas osa tegeleb teost saatvate tekstidega ning teose sõnalise esitusega, võttes aluseks mõningaid konkreetseid näiteid eesti kunstiloost. Üheks võimalikuks sõlmpunktiks tõuseb küsimus, mis jääb järele teosest, mida reaalselt enam ei eksisteeri.

Kokkuvõte inglise keeles.

Toimetanud Maie Kalda

Ilmunud sarjas Oxymora
Kaanekujundus Mari Nõmtak
Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1999, 336 lk

ISBN: 9985865049
ISSN: 14063298

Jaga sõpradega:

Postitas Virve Sarapik
Viimati muudetud

Kunstiteadus ja visuaalkultuur