Maal (kunst)

Mõtlemislaad
Eesti Kunstiakadeemia maaliõppe eesmärk on toetada noort kunstnikku oma kunstnikupraktika välja arendamisel, hoides fookust maalikunsti meediumil ning tutvustades nii selle traditsioonilisi kui ka väga kaasaegseid võtteid. Maal lõuendil on üks kaasaegse maalikunstniku tööriistadest, millel on omaette tähendus ja eripärane iseloom, kuid maaliosakonnas väärtustatakse ka mängulisust ja eksperimentaalsust.

Piirideülene maalikunst
Maal on paralleelselt teiste meediumitega üks tehniline võimalus kaasaegse kunstniku tööriistakotis, kuid EKAs käsitletakse maali ennekõike kui mõtlemislaadi. Maali õppimine tähendab nii üldiste kunstiteadmiste ja -oskuste omandamist kui ka konkreetsemalt maalikunsti võimaluste avastamist tehnilises ja kontseptuaalses plaanis. Siin valgub maal oma traditsioonilistest piiridest välja. Maalitudeng on ellujääja, kes suudab kohaneda igasuguste oludega, elada edasi ka siis kui maal on korduvalt surnuks kuulutatud.

Carl-Robert Kagge maaliinstallatsioon Artbaza-l, 2017
Vasakul: Kelli Gedvili maaliinstallatsioon “Homelike Saturation”, 2017. Paremal: Mihkel Ilusa “Robusto” näitusevaade Draakoni galeriis, Johannes Sare foto, 2013.

Eriala

Eesti Kunstiakadeemia maaliõppe eesmärk on toetada noort kunstnikku oma kunstnikupraktika välja arendamisel, hoides fookust maalikunsti meediumil ning tutvustades nii selle traditsioonilisi kui ka väga kaasaegseid võtteid. Maal lõuendil on üks kaasaegse maalikunstniku tööriistadest, millel on omaette tähendus ja eripärane iseloom, kuid maaliosakonnas väärtustatakse ka mängulisust ja eksperimentaalsust. Lõuend ei pruugi alati olla lõuend tavatähenduses, vaid hoopis näiteks vanaema vana suss või Balti jaama turult ostetud kartul. Lõuendiks võib olla ka ruum, just nagu maaliks võib olla installatsioon, videoteos, heli või hoopiski osalusperformance. Niisama oluline kui lõuend, on seda ümbritsev kontekst – maali moodustavad tema enda materiaalsus (osad ja struktuur), aga ka kõik toimemehhanismid, mis jäävad lõuendist väljapoole. Õpe EKA maaliosakonnas on kombineerib kriitilist mõtlemist ja traditsioonilisi oskusi – meie tugevus on oskus neid kahte ühendada.

Õppekava

Nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes on fookus kunstnikupraktika arendamisel ja isiklikul loomingul, oskusel näha, otsida ja tähelepanu juhtida. Maaliõppe üheks eesmärgiks on iga tudengi isikliku kunstnikupositsiooni välja arendamine. Tudengid töötavad oma ateljeepinnal alates esimese kursuse teisest poolaastast ja keskenduvad teemadele, mis on just neile olulised. Stuudiotööle antakse individuaalset tagasisidet ja tudengeid juhendavad erinevad õppejõud nii maali erialalt kui vabade kunstide teaduskonnast laiemalt. Lisaks õpetavad igal semestril välisõppejõud nii Eestist kui välismaalt. Juhendajate seas on maalikunstnikke, aga ka skulptoreid, kuraatoreid, teoreetikuid, kirjanikke, galeriste. Kohtumised ja arutelud on olulised kriitilise mõtlemise ja loomingu mõtestamiseks.

Bakalaureuseõppes läbitakse lisaks eriala teooriaga tutvumisele ka ülemajalised loengukursused, mis viivad kurssi kunstiajalooga, tutvustavad filosoofiat ja kriitilist mõtlemist, loovmajanduse alustalasid, esteetikat ja visuaalkultuuri. Alates bakalaureuseõppe esimese kursuse teisest semestrist lõpeb iga semester näituseprojektiga – tudengid saavad kogemuse esitleda oma loomingut näituseruumis.

Magistriõpe toimub kaasaegse kunsti õppekaval, mille keskmes on üliõpilase toetamine iseseisvaks, pädevaks ja mitmekülgseks kunstnikuks arenemisel. Õpe annab tööriistad orienteerumaks rahvusvahelises nüüdiskunstis ning olemaks kursis seotud intellektuaalsete küsimustega. Lisaks üliõpilase individuaalsele tööle toimuvad ühised arutelud ja kunstiteoste kriitiline analüüs nii seminariformaadis kui ka praktilise tegevuse osana. Õppetöö kaudu kaasatakse üliõpilased aktiivselt kunstiellu, toetades sealjuures nende esinemist temaatilistel ja grupinäitustel kui ka nende individuaalseid projekte.

Kellena saab töötada?

EKA maalikunsti eriala lõpetajad paistavad oma loominguga silma ning osalevad näitustel aktiivselt nii Eestis kui ka rahvusvahelisel kunstimaastikul.

Uudised ja sündmused

Helena Tääker est

Helena Tääker Vent Space’is

28. novembril 18.00 avatakse Vent Space’is kunstnik Helena Tääkeri esimene isikunäitus “Hinge kirurgia”. Näituse kuraator on Ketlin Käpp.  Käesolev näitus peegeldab kunstnik Helena Tääkeri eneseotsinguid ja nägemust kehalisest kogemusest ruumis. Tääker seab fookusesse inimkeha ja selle tekstuurid, lähenedes neile sürrealistlikul tasandil. Kunstnik võrdleb maali materjale inimese anatoomiaga, ...
Kunstnikupalga saajad 2021

Uued kunstnikupalgad taaskord EKAlastele

Palju õnne Edith Parlson, Kristi Kongi, Kadri Mälk, Hanno Soans, Jaan Toomik! Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon koosseisus Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Kadi Kesküla (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai ...
Konrad Mäe preemia_2021

EKA kunstnikud Konrad Mäe preemia nominendid

Konrad Mäe nimelist medalit ja rahalist preemiat, mille väärtus on 3200 eurot, annavad välja Eesti Kunstnike Liit, Eesti Maalikunstnike Liit ja Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Alates 1979. aastast välja antava preemia kandidaatideks on sel aastal Eesti kunstiinstitutsioonide poolt esitatud EKA maali vilistlane Mihkel Ilus, Veiko Klemmer, EKA stsenograafia ...
Tiit Pääsuke

Kristjan Raua preemia EKA emeriitprofessor Tiit Pääsukesele

Tänavuste Kristjan Raua nimelise kunstipreemia laureaatide seas EKA emeriitpforfessor Tiit Pääsuke, Rein Raamat, EKA skulptuuri vilistlane Elo Liiv ja  arhitekt Jaan Pärn. Tiit Pääsuke – näituste "Nostalgiata" Tartu Kunstimuuseumis ja "Härjad rukkis ja muud" Rüki galeriis eest. Tiit Pääsuke õppis aastatel 1957–1962 Tartu kunstikoolis ning aastatel 1962–1963 ja 1966–1971 Eesti riiklikus ...
_MG_8992

Fotod: Hindamismaraton, kevad 2021

Fotod: Heldur Lassi (kui pole öeldud teisiti) BA, abstraktne joonistamine Juhendaja: Tõnis Saadoja Osalejad: Siim Laanemäe, Sofia Fatahhova, Egert Tischler, Lyza Jarvis, Anna Dvornik, Delia Tammik ja Sofja Gorelova Stsenograafia BA teise kursuse tööd Juhendaja: Maarja Nurk Autorid: Liisamari Viik, Linda Mai Kari, Kristel Zimmer, Estookin (Milla-Mona Andres), Anita Kremm Pildistas Tõnis ...
balletikool_MaikeTubin_mv_trykk-12

Näitus “Pas de 11: Rännak varvaskingadel”

Ingrid Kruusmägi ja Hanna Sterni kureeritud näitus-rännak “Pas de 11: Rännak varvaskingadel” 18.-20. juuni Põhjala Tehases. Sündimas on Eesti Kunstiakadeemia kunstnike, disainerite ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli loojate koostöönäitus, et tänu Tallinna Balletikooli 11 baleriini teekonnale tuua publikuni  balletimaailma maagili ning lavatagune pool. Projekt sai küll alguse ...
ko23

Kasulik kunst?! konkurss gümnaasiumi talentidele

Kasulik kunst?!  Suur kunstikonkurss gümnaasiumi talentidele Konkursi tööde tähtaeg 16.06.2021! Konkursil osalemise ANKEET SIIN  Osalema on oodatud loomingulised, erksad ja andekad keskkooliõpilased, keda huvitab tulevikuühiskonna paremaks ja targemaks kujutlemine ja loomine. Osaleda võib mistahes meediumis kunstiteosega (maal, joonistus, graafika, skulptuur, installatsioon, foto, ...
Screenshot 2021-03-26 at 14.57.17

PORTFOLIO CAFÉ 2021

Portfolio Café on loomingule professionaalse tagasiside saamise eesmärgil loodud kohtumiste formaat, mille kutsus 2011. aasta Disainiöö raames ellu toonane Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dotsent Anneli Porri. Tänaseks on ettevõtmisest kujunenud iga-aastane traditsioon – Portfolio Café-st on saanud Eesti Kunstiakadeemia lõputööde näituse TASE osa ning laiendus. Ülesehituselt ...