Maal (kunst)

Mõtlemislaad
Eesti Kunstiakadeemia maaliõppe eesmärk on toetada noort kunstnikku oma kunstnikupraktika välja arendamisel, hoides fookust maalikunsti meediumil ning tutvustades nii selle traditsioonilisi kui ka väga kaasaegseid võtteid. Maal lõuendil on üks kaasaegse maalikunstniku tööriistadest, millel on omaette tähendus ja eripärane iseloom, kuid maaliosakonnas väärtustatakse ka mängulisust ja eksperimentaalsust.

Piirideülene maalikunst
Maal on paralleelselt teiste meediumitega üks tehniline võimalus kaasaegse kunstniku tööriistakotis, kuid EKAs käsitletakse maali ennekõike kui mõtlemislaadi. Maali õppimine tähendab nii üldiste kunstiteadmiste ja -oskuste omandamist kui ka konkreetsemalt maalikunsti võimaluste avastamist tehnilises ja kontseptuaalses plaanis. Siin valgub maal oma traditsioonilistest piiridest välja. Maalitudeng on ellujääja, kes suudab kohaneda igasuguste oludega, elada edasi ka siis kui maal on korduvalt surnuks kuulutatud.

Carl-Robert Kagge maaliinstallatsioon Artbaza-l, 2017
Vasakul: Kelli Gedvili maaliinstallatsioon “Homelike Saturation”, 2017. Paremal: Mihkel Ilusa “Robusto” näitusevaade Draakoni galeriis, Johannes Sare foto, 2013.

Eriala

Eesti Kunstiakadeemia maaliõppe eesmärk on toetada noort kunstnikku oma kunstnikupraktika välja arendamisel, hoides fookust maalikunsti meediumil ning tutvustades nii selle traditsioonilisi kui ka väga kaasaegseid võtteid. Maal lõuendil on üks kaasaegse maalikunstniku tööriistadest, millel on omaette tähendus ja eripärane iseloom, kuid maaliosakonnas väärtustatakse ka mängulisust ja eksperimentaalsust. Lõuend ei pruugi alati olla lõuend tavatähenduses, vaid hoopis näiteks vanaema vana suss või Balti jaama turult ostetud kartul. Lõuendiks võib olla ka ruum, just nagu maaliks võib olla installatsioon, videoteos, heli või hoopiski osalusperformance. Niisama oluline kui lõuend, on seda ümbritsev kontekst – maali moodustavad tema enda materiaalsus (osad ja struktuur), aga ka kõik toimemehhanismid, mis jäävad lõuendist väljapoole. Õpe EKA maaliosakonnas on kombineerib kriitilist mõtlemist ja traditsioonilisi oskusi – meie tugevus on oskus neid kahte ühendada.

Õppekava

Nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes on fookus kunstnikupraktika arendamisel ja isiklikul loomingul, oskusel näha, otsida ja tähelepanu juhtida. Maaliõppe üheks eesmärgiks on iga tudengi isikliku kunstnikupositsiooni välja arendamine. Tudengid töötavad oma ateljeepinnal alates esimese kursuse teisest poolaastast ja keskenduvad teemadele, mis on just neile olulised. Stuudiotööle antakse individuaalset tagasisidet ja tudengeid juhendavad erinevad õppejõud nii maali erialalt kui vabade kunstide teaduskonnast laiemalt. Lisaks õpetavad igal semestril välisõppejõud nii Eestist kui välismaalt. Juhendajate seas on maalikunstnikke, aga ka skulptoreid, kuraatoreid, teoreetikuid, kirjanikke, galeriste. Kohtumised ja arutelud on olulised kriitilise mõtlemise ja loomingu mõtestamiseks.

Bakalaureuseõppes läbitakse lisaks eriala teooriaga tutvumisele ka ülemajalised loengukursused, mis viivad kurssi kunstiajalooga, tutvustavad filosoofiat ja kriitilist mõtlemist, loovmajanduse alustalasid, esteetikat ja visuaalkultuuri. Alates bakalaureuseõppe esimese kursuse teisest semestrist lõpeb iga semester näituseprojektiga – tudengid saavad kogemuse esitleda oma loomingut näituseruumis.

Magistriõpe toimub kaasaegse kunsti õppekaval, mille keskmes on üliõpilase toetamine iseseisvaks, pädevaks ja mitmekülgseks kunstnikuks arenemisel. Õpe annab tööriistad orienteerumaks rahvusvahelises nüüdiskunstis ning olemaks kursis seotud intellektuaalsete küsimustega. Lisaks üliõpilase individuaalsele tööle toimuvad ühised arutelud ja kunstiteoste kriitiline analüüs nii seminariformaadis kui ka praktilise tegevuse osana. Õppetöö kaudu kaasatakse üliõpilased aktiivselt kunstiellu, toetades sealjuures nende esinemist temaatilistel ja grupinäitustel kui ka nende individuaalseid projekte.

Kellena saab töötada?

EKA maalikunsti eriala lõpetajad paistavad oma loominguga silma ning osalevad näitustel aktiivselt nii Eestis kui ka rahvusvahelisel kunstimaastikul.

Uudised ja sündmused

Screenshot 2021-03-26 at 14.57.17

PORTFOLIO CAFÉ 2021

Portfolio Café on loomingule professionaalse tagasiside saamise eesmärgil loodud kohtumiste formaat, mille kutsus 2011. aasta Disainiöö raames ellu toonane Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dotsent Anneli Porri. Tänaseks on ettevõtmisest kujunenud iga-aastane traditsioon – Portfolio Café-st on saanud Eesti Kunstiakadeemia lõputööde näituse TASE osa ning laiendus. Ülesehituselt ...
Cloe Jancis_Vahepeal

EKA ja SYNLABi võimas kunstikonkurss

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide ning SYNLABi koostöös sai teoks üsna erakordne konkurss, mis ootas kandideerima terveid kunstikollektsioone. Äsja uude hoonesse kolinud SYNLAB soovis büroo seintel eksponeerida värsket ja noort Eesti kunsti, toetades sel viisil alles loomingutee alguses olevaid kunstnikke. Et leida terviklikku lahendust nii mastaapsele väljakutsele, pakkus EKA vabade ...
N_Salapaigast_Press copy

Avaneb “Kuidas rääkida salapaigast…” loovuurimuslik näitus

Neljapäeval, 26. novembril kell 17.00 avatakse Noblessneri Shipyardis EKA loovuurimuslik näitus Käsmust „Kuidas rääkida salapaigast seda reetmata“. Näitusega tipneb graafika dotsendi Eve Kase juhitud kaheaastane EKA loovuurimuslik grant „Käsmu inimesed ja majad“. Projekti raames eksperimenteerisid EKA, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilased kunstilise, ruumilise ja etnograafilise ...
Ekke Peeter Sauter

“Maalimine kui identiteet” Narvas

11. septembrini on Narva kunstiresidentuurisavatud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna 2. kursuse tudengite ühisnäitus "Maalimine kui identiteet". Vaataja ees on noorte maalijate enesepeegeldused ning dialoogiotsingud, mis on mitmel puhul kirjeldatavad kui autoportreed. Tööde autorid on Loora Kaubi, Lisette Lepik, Ekke Peeter Sauter, Theresia Pürmayr, Egert Tischler, Jelizaveta Šalova, Kati ...
1710

Fotod: EKA kunstitudengite tööd linnaruumis peegeldavad koduspüsimise ajajärku

Möödunud nädalast saab Tallinna linnaruumis näha, kuidas reageerisid koduspüsimise ajajärgule Eesti Kunstiakadeemias õppivad tulevased kunstnikud. Globaalses kriisis, kus maailm majanduslikult ja sotsiaalselt seiskus, peatus paljuski kõik, mida oleme osanud areneva ühiskonnana ette kujutada. Eesti Kunstiakadeemia noored kunstnikud ei kaotanud aga oma võimet näha alternatiivseid visioone ja ...
Plakat_väike copy

Brenda Purtsak ja Eero Alev ” Teesklus” 11.02–07.03.2020

Olete oodatud Brenda Purtsaki ja Eero Alevi näituse „Teesklus“ avamisele teisipäeval, 11. veebruaril kell 17 EKA Galeriis. Näituse kuraator on Holger Loodus.  Noorte maalikunstnike Brenda Purtsaku (1994) ja Eero Alevi (1983) eesmärgiks on käesoleval näitusel portreteerida inimest läbi keha ja ruumi. Kohe projekti algul jõudsid kunstnikud kokkuleppele, et kordagi ei näidata portreteeritava ...
juubelikevad

EKA tudengid Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitusel “Juubelikevad 2018”


Reedel, 18. mail avati Tallinna Kunstihoones Eesti Kunstnike Liidu 18. aastanäitus “Juubelikevad 2018”, kus lisaks paljudele EKA õppejõududele on esindatud ka EKA vabade kunstide teaduskonna tudengid – maaliosakonna magistrandid Leelo–Mai Aunbaum, Carl–Robert Kagge ja Solveig Lill ning skulptuuri– ja installatsiooniosakonna BA tudengid Johannes Luik, Valetto Alexandre ja LAURi. 18. ...
kölerprize2

Köler Prize 2018 võitjad on selgunud!

Köler Prize 2018 peapreemiat jagavad Anna Škodenko ja Tanja Muravskaja ning publikupreemia pälvis Holger Loodus. Zürii sõnul seisneb peapreemiale kahe kunstniku valimise põhjus selles, et neid mõlemaid iseloomustab tung tegeleda meie aja iseärasustega, kuid nad on valinud selleks väga erinevad moodused. Mõlemad neist on selgelt välja näidanud oma avatust katsetustele ja ebaõnnestumistele ning ...