Karjäärilood

 

Õpingute periood EKAs:

2009 – 2012 Tekstiili BA
2014 – 2016 Maalikunsti MA

Kas/kus oled end täiendanud?

Noored Kooli programm 2012-2014, Kultuuriliidri programm 2021-2022, Tartu Ülikool (kunstiajaloo MA 2021-…)

Kuidas ennast hetkel ametialaselt kutsud?

Tartu Kunstimuuseumi direktor

Mida väärtustad EKAst saadud hariduse juures kõige rohkem?

Kõige rohkem väärtustan häid sõpru, tuttavaid ja kontakte, mis koolis tekkisid. Ja muidugi väärtustan suurepäraseid mälestusi varajastest 20ndatest: öised kudumised-trükkimised, peod (vana maja viimane pidu), tegutsemine üliõpilasesinduses – kogu see vibe, mis EKAga kaasas käib. 

Millise olulise teadmise/teadmised võtsid kaasa oma õpinguaastatest?

Äärmiselt oluline on see, kuidas midagi esitleda, kuidas see on vormistatud. Korrektne vormistus ja viimistlemine muudab iga dokumendi, ettekande, näituse, raamatu ja isegi idee palju mõjusamaks ja usutavamaks. See on miski, mida ma EKAsse tulles ei taibanud ja pärast tekstiiliosakonna lõpetamist endaga kaasa sain. 

Kirjelda oma karjääriteekonda!

Pärast tekstiili BA lõpetamist asusin Noored Kooli programmi raames Keila Koolis õpetama eesti keelt, kirjandust ja kunstiajalugu. Tegu oli üsna suure väljakutsega, mis sai edukalt läbitud. Pedagoog olen siiani. 

Kohe pärast Noored Kooli programmi õnnestus mul asuda õppima EKA maalikunsti magistrantuuri – õppekava, mida täna vist enam ei ole. Ja sealt siirdusin aastal 2016 otse Tartu Kunstimuuseumisse kuraatoriks. Olen usin inimene ning aastal 2019 sain Tartmusi näituste osakonna juhatajaks, aprillis lahkus meie direktor Signe Kivi riigikokku ning minust sai direktori kohusetäitja kuni 2020. aasta sügiseni, mil mind valiti avaliku konkurssi tulemusena Tartu Kunstimuuseumi direktoriks. 

Tartu Kunstimuuseumis olen korraldanud ja kureerinud arvukalt näitusi, sh näiteks “Pallas 100. Kunstikool ja kultus” (2019), “Tiit Pääsuke. Nostalgiata” (2020) ja minu EKA-aegse õppejõu Krista Leesi isikunäitus “Verbarium” (2021). 

Tartu Kunstimuuseumis töötamise ajal olen tegutsenud ka õpetajana ja õppejõuna: 2017-2022 Puka Kunstikoolis kunstiajaloo õpetajana, külalisõppejõuna EKA sisearhitektuuriosakonnas aastal 2021 ning aastast 2020 olen külalisõppejõud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. 

Milline on olnud senise karjääri kõige madalaim hetk? Aga tipphetk? 

Siiani pole ühtegi pausi või suuremad probleemi ette tulnud. Küll aga oli üsna suur väljakutse olla poolteist aastat samaaegselt Tartu Kunstimuuseumis nii näituste osakonna juhataja kui ka direktori kohusetäitja. See nõudis väga head ajaplaneerimisoskust. 

Teine suur väljakutse on käsil praegu – naasin tööle ja õpetama 4-kuuse beebi kõrvalt. See nõuab veel paremat ajaplaneerimisoskust. 

Milliseid olulisi õppetunde oled karjääri jooksul saanud ja soovid teistega jagada?

Tuleb kuulata sisetunnet, jääda ausaks ja heaks inimeseks. See viimane on vist kõige olulisem. Juhina saan öelda, et inimesed on kõige suurem ressurss – neid tuleb hoida ja nendesse investeerida.

 

Õpingute periood EKAs: 

1995 – 1999 EKA tekstiil
1999 – 2000 EKA õpetajakoolituse aasta
2000 – 2002 EKA tekstiilidisaini MA
2003 – alates EAK doktorantuur, doktoritöö kaitsmata

Kas/kus oled end täiendanud? 

Erialaselt olen täiendanud ennast kõigi hilisemate õpingute käigus. Kahtlemata on olulisi enesetäiendamise võimalusi pakkunud praegune töökoht Tartu Ülikoolis. 

Kuidas ennast hetkel ametialaselt kutsud? 

Rahvusliku tekstiili õppejõud, pärandtehnoloogia õppekava programmijuht 

Mida väärtustad EKAst saadud hariduse juures kõige rohkem?

-EKAst saadud hariduse juures väärtustan kõige rohkme loomingulisust ja muidugi tekstiilialaseid teadmisi. Ja siis muidugi toredaid kaaslasi õpingute perioodist. 

 

Millise olulise teadmise/teadmised võtsid kaasa oma õpinguaastatest? 

Ma arvan, et mind mõjutasid palju tollase õppejõu Kadi Pajupuu poolt erinevatesse ettevõtetesse korraldatud õppereisid. Need andsid seose “päris” maailmaga ja aitasid luua teatud terviku tunnetust, mida olen püüdnud ka nüüd oma hilisemas tööelus taasluua. 

Kirjelda oma karjääriteekonda! 

Asusin magistriõpingute lõpus 2001. aasta sügisel Anu Raua kutsel tööle Viljandi Kultuuriakadeemiasse. Mind on terve elu rahvuslikud käsitöötraditsioonid kõnetanud ja Viljandi pakkus selles osas toredaid väljakutseid. Sattusin erinevatel põhjustel kohe ka õppekava juhtimisega tegelema ja alates 2005. aastast ka rahvusliku käsitöö osakonda juhtima. See tähendas lisaks tekstiili õppekavale tegelemist ka traditsioonilise ehituse ja hiljem ka metallitöö õppe suurte suundade kujundamisega. 2011. aastast avasime pärandtehnoloogia magistriõppe, mille arendus pakub siiani erialaseid väljakutseid: kuidas käsitööd ja teadust omavahel ühendada, millised on suured suunad, mille uurimisest ja arendamisest saab kasu terve Eesti ja muud sarnased küsimused pakuvad siiani toredat pinget. Vahepeal olin kolm aastat (2017-2020) ka kultuuriakadeemia õppedirektor aga olen õnnelik, et ei pea muude erialaste tegevuste kõrvalt nii palju aega enam paberimajandusele pühendama. 

Milline on olnud senise karjääri kõige madalaim hetk? Aga tipphetk? 

Kogu tööalane teekond on kulgenud pigem rahulikult ja ilma suurte tõusude ning mõõnadeta. Eks algus oli konarlikum, kui ei tundnud nii hästi kõrghariduse maastikku ja ei osanud olulisel ja mitteolulisel vahet teha. Ise tunnen, et kaks kümnendit pühendunud tööd on mõjutanud Eesti käsutöömaastikku: meie vilistlased toimetavad paljudes kohtades õpetajate ja meistritena ning levitavad toredasti edasi siin Viljandis välja kujunenud ja omaks võetud väärtuseid. Olulisimaks tunnustuseks siiani on president Alar Karise poolt rahvuslike käsitöötraditsioonide hoidmise eest antud Valgetähe V klassi teenetemärk.  

Milliseid olulisi õppetunde oled karjääri jooksul saanud ja soovid teistega jagada?

Kuigi tänane elu ei toeta seda, pean väga oluliseks süvenemist ja järjekindlust: ainult nii saab sündida uus kvaliteet. 

Olen pidanud väga oluliseks koostööd eriala organisatsioonide ja ettevõtetega väljaspool akadeemiat. Ülikooli roll on teenida riiki ja rahvast, nii peab ka siin tehtud töö toetama kogu valdkonna hüvangut. Oluline on ka koostöö kolleegidega: koos saab teha palju vägevamaid asju, kui üksi eales jõuaks. 

Tekstiili haridus andis laia põhja jätkamaks mitmesuguste teiste teemadega. Nii tegelesin oma magistri- ja doktoritöö raames arheoloogiliste tekstiilide uurimisega, nüüd aga tänu kultuuriakadeemia villakojale hoopis villa kui materjali laiema rakendamise ja väärindamisega.

 

Õpingute periood EKAs:

2009 – 2013 Muinsuskaitse ja restaureerimine, kunstimälestiste suund BA

2013 – 2017 tekstiilidisain MA

 

Kas/kus oled end täiendanud?

2011/2012 Universitat Politècnica de València, Hispaania, ERASMUS vahetusõpingud

2013 Institut National du Patrimoine, Prantsusmaa, ERASMUS praktika

2016 Berlin Weissensee School of Arts, Saksamaa, ERASMUS vahetusõpingud

2017 BuroBelen, Holland, ERASMUS praktika

 

Kuidas ennast hetkel ametialaselt kutsud?

Nooremteadur Tartu Ülikooli Tehnoloogia instituudis

Mida väärtustad EKAst saadud hariduse juures kõige rohkem?

Muinsuskaitse ja restaureerimise bakalaureus andis väga mitmekülgse, kõrge akadeemilise tasemega humanitaarhariduse mis lõi fundamentaalse arusaama ja konteksti, mida tähendab asjade/objektide loomine nii kultuuriväärtuslikust kui jätkusuutlikust perspektiivist. Hindan ülikõrgelt seal õpetanud õppejõude ja kaastudengite pühendumust.

Magistriharidus tekstiilidisaini osakonnas arendas loovust ja võimaluse teadmisi esemelisest kultuurist rakendada ja loomeprotsessi mõtestada. MA hariduse juures hindan kõrgelt õppejõudude poolt loodud vabadust ja usaldust ning eriala spektri polaarsusest tulenevalt võimalust väga eriilmeliste projektide läbi spetsialiseeruda.

Millise olulise teadmise/teadmised võtsid kaasa oma õpinguaastatest?

Neid teadmisi on mitmeid ja eriilmelisi – tehnilistest filosoofilisteni. Kõige olulisemad neist vast siiski on seotud üldise maailmavaate kujunemisega läbi ülikoolis õpitu, kogetu ja teel leitud mõttekaaslaste. EKA annab kaasa juhised ja suuna, kuidas olla kriitiliselt mõtlev ning nii looduslikku kui inimtekkelist keskkonda mõtestav ja hoidev inimene.

Kirjelda oma karjääriteekonda!

Minu professionaalne elu on läbi põiminud õpingutega ning olnud pigem ootamatu ja eklektiline, olles viinud mind Egiptuse surnulinadena kasutatud Kopti tekstiilide restaureerimisest kantavate robotite disainimiseni. Sinna vahepeale on jäänud idufirma asutamine, teadusprojektide koordineerijana töötamine, nõustamine New Yorgis asuvas moe- ja disainikiirendis jätkustuulike tekstiilide vallas ja EKAs tudengite juhendamine. Hetkel töötan Tartu Ülikoolis nooremteadurina kus teen ka doktoritööd “Muuttekstuursed rüürobotid tervishoiu rakendustes”. Mõtlen tihti ise ka, et kuidas see kõik kokku mängib, aga ometi tundub teekond loogiline ja professionaalses plaanis põnevust ning pinget pakkuv. Usun, et erinevatesse meeskondadesse ja projektidesse sulandumise aluseks on olnud suuresti EKAs õpitud võime ka loominguliselt kohaneda.

Milline on olnud senise karjääri kõige madalaim hetk? Aga tipphetk?

Magistritööde kaitsmine. Pärast seda on kõik läinud kenasti. Tipphetkeks loeksin tänast hetke, kus mulle makstakse õppimise eest palka.

Milliseid olulisi õppetunde oled karjääri jooksul saanud ja soovid teistega jagada?

Kõige olulisem on mitte kaotada huvi enda ümbritseva vastu, küsida küsimusi ning olla avatud.

 

Õpingute periood EKAs:

2006 – 2009 BA

2009 – 2012 MA

 

Kas/kus oled end täiendanud? 

Olen Coursera vahendusel erinevatel täiendkursustel osalenud.

Kuidas ennast hetkel ametialaselt kutsud? 

Defineerin end eelkõige disainerina.

Mida väärtustad EKAst saadud hariduse juures kõige rohkem?

Oskust meeletu pinge all parimat tööd teha, seoseid luua. 

Millise olulise teadmise/teadmised võtsid kaasa oma õpinguaastatest? 

Teiste arvamus on alati subjektiivne.

Kirjelda oma karjääriteekonda!

Olin juba 11-aastaselt veendunud, et õpin kunagi EKAs ja minust saab moedisainer.

Enne EKAsse astumist õppisin rätsepaks. EKA Tekstiiliosakonnast viis eriala praktika mind pooljuhuslikult aga vaibamaailmasse ja magistrantuuris olles töötasin juba erialasel ametikohal Baltikumi suurimas käsituftingvaibavabrikus. Töötasin vaipadega pea 10 aastat. Asutasin paralleelselt põhitöökohaga enda ettevõtte, et ka hobikorras disainerina oma oskuseid rakendada. Ühel hetkel avanes mul aga võimalus asuda tööle rõivabränd HUPPA kollektsioonijuhina. Peagi sai minust sama ettevõtte Brändi- ja arendusjuht ning täna on minu tööks ettevõtte arendusosakonna ja turundusosakonna juhtimine. Kollektsioone luues teen koostööd välisdisaineritega ning disainin ka ise. Armastan oma tööd!

Milline on olnud senise karjääri kõige madalaim hetk?

Töötasin pikalt ühes ettevõttes ja vahepeal tundus, et kui soovin erialast tööd teha, siis Eestis ongi lagi juba ees. Tegelikult ei ole.

Aga tipphetk?

Minu karjääri jooksul on olnud mitmeid erakordseid hetki, kuid ma ei nimetaks neist ühtki veel konkreetselt tipuks. Tipust saab edasi ainult alla tulla, kuid mul on plaanis veel oluliselt kõrgemaid eesmärke saavutada. Mis täna on rekord, see homme on norm.

Milliseid olulisi õppetunde oled karjääri jooksul saanud ja soovid teistega jagada?

Üheks olulisemaks õppetunniks on minu jaoks see, et ei tohi jääda kinni mugavustsooni. Kogu aeg peab toimuma areng.

 

Õpingute periood EKAs:

2006 – 2009 BA

2009 – 2012 MA

 

Kas/kus oled end täiendanud? 

Olen Coursera vahendusel erinevatel täiendkursustel osalenud.

Kuidas ennast hetkel ametialaselt kutsud? 

Defineerin end eelkõige disainerina.

Mida väärtustad EKAst saadud hariduse juures kõige rohkem?

Oskust meeletu pinge all parimat tööd teha, seoseid luua. 

Millise olulise teadmise/teadmised võtsid kaasa oma õpinguaastatest? 

Teiste arvamus on alati subjektiivne.

Kirjelda oma karjääriteekonda!

Olin juba 11-aastaselt veendunud, et õpin kunagi EKAs ja minust saab moedisainer.

Enne EKAsse astumist õppisin rätsepaks. EKA Tekstiiliosakonnast viis eriala praktika mind pooljuhuslikult aga vaibamaailmasse ja magistrantuuris olles töötasin juba erialasel ametikohal Baltikumi suurimas käsituftingvaibavabrikus. Töötasin vaipadega pea 10 aastat. Asutasin paralleelselt põhitöökohaga enda ettevõtte, et ka hobikorras disainerina oma oskuseid rakendada. Ühel hetkel avanes mul aga võimalus asuda tööle rõivabränd HUPPA kollektsioonijuhina. Peagi sai minust sama ettevõtte Brändi- ja arendusjuht ning täna on minu tööks ettevõtte arendusosakonna ja turundusosakonna juhtimine. Kollektsioone luues teen koostööd välisdisaineritega ning disainin ka ise. Armastan oma tööd!

Milline on olnud senise karjääri kõige madalaim hetk?

Töötasin pikalt ühes ettevõttes ja vahepeal tundus, et kui soovin erialast tööd teha, siis Eestis ongi lagi juba ees. Tegelikult ei ole.

Aga tipphetk?

Minu karjääri jooksul on olnud mitmeid erakordseid hetki, kuid ma ei nimetaks neist ühtki veel konkreetselt tipuks. Tipust saab edasi ainult alla tulla, kuid mul on plaanis veel oluliselt kõrgemaid eesmärke saavutada. Mis täna on rekord, see homme on norm.

Milliseid olulisi õppetunde oled karjääri jooksul saanud ja soovid teistega jagada?

Üheks olulisemaks õppetunniks on minu jaoks see, et ei tohi jääda kinni mugavustsooni. Kogu aeg peab toimuma areng.