Sisearhitektuuri MA kaitsmised 2025. Foto: Evert Palmets
MAGISTRITÖÖD 2025
Hanna Loora Arro
Ajutise arhitektuuri väljal. Jätkusuutlikuma lavadisaini poole
Lühiajaliselt loodud ruumid kujundavad kasutajakogemusi, loovad kogukondlikke sidemeid ning esitavad väljakutseid nii ruumiloojatele kui ka keskkonnale. Käesolev magistritöö uurib ajutise arhitektuuri võimalusi, väärtust ja varjatud kihte, keskendudes eeskätt festivaliruumidele ja nende mõjuväljadele. Töö praktiline osa valmis koostöös Arvamusfestivaliga ning pakub välja 2025. aasta festivali haridus- ja majandusala lavalahenduse. Tellingutest konstruktsiooni ja taaskasutatud puidust elemente kombineeriv lava esindab paindlikku ja jätkusuutlikku lähenemist festivaliala ehitusele. Disain on loodud nii, et ehitusprotsessi ajal oleks võimalik kohapeal olemasolevate materjalidega katsetada, rõhutades ajutise arhitektuuri eksperimentaalset, avatud ja avastustele suunatud olemust.
Juhendajad: Mariann Drell, Pavle Stamenović, Gregor Taul. Konsultandid: Johan Kirsimäe, Maria Helena Luiga.
***
Silvia Ingver
Põllumajanduslike saaduste ja jääkide kasutamine sisearhitektuuris
Silvia Ingveri magistritöö uurib põllumajandussaaduste ja jääkide kasutamise võimalusi sisearhitektuuris. Töös otsitakse viise, kuidas looduslikud materjalid ja traditsiooniliste töövõtete kasutamine võiksid kaasa aidata jätkusuutlikuma ruumiloome
praktikale. Projekt lähtub isiklikust sidemest Lõuna-Eesti maastiku ja kultuuripärandiga asetsedes fookusesse maapiirkonna ressursid, mis on seni jäänud tähelepanuta sisearhitektuurses disainis. Töös analüüsitakse põllumajanduses tekkivate jääkide
väärindamise võimalusi ning nende materjalide omadusi sisearhitektuuri loomisel ja arendamisel.
Juhendajad: Mariann Drell, Pavle Stamenović, Gregor Taul. Konsultandid: Johan Kirsimäe, Maria Helena Luiga.
***
Kairi Karp-Konceviča
Haigla kui haridusruum. Tallinna Lastehaigla endokrinoloogia päevaravi õppeklassi ümbermõtestamine
Magistritöö “Haigla kui haridusruum. Tallinna Lastehaigla endokrinoloogia päevaravi õppeklassi ümbermõtestamine”, uurib haiglate üleüldist kujunemist ning kuidas tajud aitavad kaasa paranemisele. Kuidas haiglad saavad aidata kaasa teavitus- ja ennetustööga võitlemaks diabeedi kriisiga? Selleks on vajalik luua haiglasse spetsiaalne õppeklass, mis on mitmetele funktsioonidele kohandatav. Selliselt saame hoida ruumi pidevalt kasutuses ning väldime tühja ruumi tekitamist.Diabeet on saavutanud kriisi mõõtme ning meie laste ja noorte rasv tõppe haigestumine on pidevas kasvus. Tervislike toidulaua ja elustiili valikute abil on võimalik vähendada II tüüpi diabeeti haigestumist. Ruumi roll ennetustöö tegemiseks mängib olulist rolli, et kõik osapooled saaksid ja oleksid õppetöösse kaasatud.
Juhendajad: Mariann Drell, Pavle Stamenović, Gregor Taul. Konsultandid: Johan Kirsimäe, Maria Helena Luiga.
***
Ville Lausmäe
Kolmas koht – Veeruum
Ville Lausmäe magistritöö uurib veeruumi kui ruumiloome potentsiaalset ja seni alakasutatud ruumilist tüpoloogiat.
Lähtudes fenomenoloogilisest ja kultuurilisest vaatepunktist, väidan antud töös, et veekogudest hoolimata on Eesti
inimeste kollektiivne ruumiteadvus vee suhtes piiratud. Töö keskendub küsimusele miks ja kuidas, avades nii
füüsilisi kui ka sümboolseid piire, mis lahutavad inimest veeruumist.
Veeruumi käsitletakse kui “kolmandat kohta” – ruumilist vaheala linna ja maa vahel, mis võimaldab tähenduslikku vabadust ja avaramat kujutlusvõimet. Töö kutsub ruumiloojaid üles vaatama veepiirist kaugemale, leidmaks uusi lähenemisi ja teoreetilisi tugipunkte arhitektuuri praktikas. Illustratsioonide autor Karl Kristjan Nagel.
Juhendajad: Mariann Drell, Pavle Stamenović, Gregor Taul. Konsultandid: Johan Kirsimäe, Maria Helena Luiga.
***
Kätlin-Karin Lond
Ringne sisearhitektuur Telliskivis asuva G-hoone näitel
Magistritöö uurib võimalusi, kuidas rakendada ringse arhitektuuri põhimõtteid ajaloolise hoone rekonstrueerimisel. Autori isikliku peamiselt lineaarselt projekteeritud sisearhitektuuri baari- ja restorani projekti näitel loodi paralleelne disainiprojekt, mis seab vaatluse alla küsimuse, kuidas on võimalik olemasolevat ressurssi taaskasutada. Töö on osa laiemast vestlusest sisearhitektuuri rollist kliimakriisis.
Juhendajad: Mariann Drell, Pavle Stamenović, Gregor Taul. Konsultandid: Johan Kirsimäe, Maria Helena Luiga.
***
Anna Aurelia Minev
Normaalsed keskkonnad normaalsele inimesele
Normaalseks peetakse nähtust või olukorda, millega oleme harjunud. Ruumi kontekstis tähendab see kohta, mis on arusaadav ja eesmärgipäraselt kasutatav ehk kus saame olla iseseisvad. Iseseisvus omakorda tagab väärikuse. Kahjuks viimast kahte omadust kõik inimesed normaalses ruumis ei tunne.
Oleme eraldanud erivajadustega inimesed “meie” mõistest, mis tähendab, et ligipääsetavuse tagamine lähtub eelkõige nõuetest, “eri”lahendustest ja ebapädevatest hoone lisadest. Analüüsides avalikku ruumi ja hooneid saab kiirelt selgeks, et nõuded üksi automaatselt kasutajasõbralikke ruume ei taga, mis tähendab, et ligipääsetavusest peab hakkama mõtlema teisiti. Me kõik oleme erinevad ja me kõik vananeme, seega ei peaks head lahendused olema kellegi erihuvi või kellegi teise probleem. Tuleb vähem mõelda nõuetele ning rohkem ühiskonnale ja arhitektuurile terviklikumalt. Ligipääsetavus ei peaks olema lisa, vaid osa arhitektuurist, sest kasutajasõbralikud keskkonnad on kasulikud meile kõigile.
Juhendajad: Mariann Drell, Pavle Stamenović, Gregor Taul. Konsultandid: Johan Kirsimäe, Maria Helena Luiga.
***
Laura Pormeister
Kohandatud kangelane – hüljatud hoone kaasaegsesse keskkonda adapteerimine väikealevi näitel
Magistritöö tegeleb lagunevate hoonete problemaatikaga ning proovib leida võimalust, kuidas hüljatud lagunevat hoonekompleksi saaks muuta avalikuks ruumiks. Uurimistöö asetab ennast mittekasvavate külade konteksti, mille keskuses asub ajaloolistel põhjustel mõni arhitektuurse või ajaloolise väärtusega hüljatud hoone, mis võiks õige kasutuse korral küla arengule kaasa aidata. Antud magistritöö fookuses on Hiiumaal Kõrgessaares asuv endine kunstsiidivabrik. Teisalt paigutub magistritöö ringse arhitektuuri konteksti.
Magistritöö paneb kokku tööriistakasti, mille abil saab hüljatud hoonet kaasaegsesse keskkonda integreerida. Toob välja sammud, mida peaks (sise)arhitekt ette võtma hüljatud hoonega, et saavutada väikealevisse sobiv avalik ruum, säilitades samal ajal ka vaimset pärandit. Uurimistöö käigus disainin väljatöötatud tööriistakasti abil endisesse viskoosivabrikusse ühe võimaliku avaliku ruumi.
Juhendajad: Mariann Drell, Pavle Stamenović, Gregor Taul. Konsultandid: Johan Kirsimäe, Maria Helena Luiga.
***
Laura Maria Tõru
Vahepealsuse maja: ühiselt elamine vanalinna Vana-Posti 4 hoone näitel
Laura Tõru magistritöö “Vahepealsuse maja. Ühiselt elamine vanalinnas Vana-Posti 4 hoone näitel” arenes mitmes omavahel põimunud dimensioonides: elamumajanduse ökonoomika ja linnalised pinged, arhitektuursed olukorrad, kooselamise tüpoloogiad, psühholoogilised vajadused, nagu privaatsus, turvalisus ja mugavus, ning kogukonna üldine roll vaimses tervises. Akadeemiliste kirjanduse, juhtumiuuringute, intervjuude ja isikliku refleksiooni kaudu koondas lõputöö selge pildi lüngast, mis eksisteerib praeguse eluasemeturu pakkumise ja mobiilsete noorte täiskasvanute tegelike vajaduste vahel.
Juhendajad: Mariann Drell, Pavle Stamenović, Gregor Taul. Konsultandid: Johan Kirsimäe, Maria Helena Luiga.
***
Mari Uibo
Juukse(kasvu)piir. Juuksekarvade potentsiaal sisearhitektuuris
Magistritöö eesmärgiks on ruumiloomes kasutatavate materjalide hingestamine läbi inimese enda keha toodetud materjali. Uurimistööd suunas eelkõige küsimus: kuidas taastada juuste algne, ehk siis keha kaitsev funktsioon, aga taastada see hoopis suuremas skaalas ehk siis asendades ruumiloomes kasutatavaid sünteetilisi materjale.
Juhendajad: Mariann Drell, Pavle Stamenović, Gregor Taul. Konsultandid: Johan Kirsimäe, Maria Helena Luiga.
***
Linda-Maria Urke
Ruumimõjus. Toetav kodukeskkond aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimesele
Magistritöös uurin, kuidas kujundada kodukeskkonda, mis toetaks aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) inimeste heaolu. Minu eesmärk on leida, kuidas sisearhitektuuri abil pakkuda üht ennetustöö vormi, mis aitaks vähendada keskkonna mõjul süvenevaid ATH sümptomeid ja raskusi. Teema on oluline, kuna seni on seda vähe uuritud ning puuduvad selged sisearhitektuursed
juhised, kuidas kujundada kodukeskkonda, mis toetaks ATH-ga inimest. Töö põhineb peamiselt neuroteaduslikel uuringutel, biofiilia põhimõtetel ning kogemuslugudel.
Nende tulemusel koostasin soovituste kogumi, mis aitab luua ATH-ga inimest toetavat ruumi, mida saab rakendada nii suuremas kui väiksemas mastaabis, nii olemasolevate kodude ümberkujundamisel kui ka uute kavandamisel. Töö eesmärk on tõsta teadlikkust, pakkuda praktilisi lahendusi ja luua alus laiemale arutelule vaimselt toetava kodukeskkonna olulisusest.
Juhendajad: Mariann Drell, Pavle Stamenović, Gregor Taul. Konsultandid: Johan Kirsimäe, Maria Helena Luiga.