Kunstnikuvestlus: Mikala Dwyer

VKT kutsub: Tunnustatud Austraalia nüüdiskunstniku Mikala Dwyeri kunstnikuvestlus 4. juunil kell 18.00 EKAs A501

4. juunil kell 18.00 toimub EKA ruumis A501 tunnustatud multidistsiplinaarse nüüdiskunstniku Mikala Dwyeri avalik kunstnikuvestlus.

Mikala Dwyer on oma teostes, mis tegelevad esemelise maailmaga, nihutanud skulptuuri, maalikunsti ja performance’i piire, tõestades end ühe Austraalia silmapaistvaima kaasaegse kunstnikuna. Tema loomingu ülevaatenäitused on toimunud Sydneys New South Walesi kunstigaleriis ja Kaasaegse Kunsti Muuseumis, samuti Uus-Meremaa Te Papa Tongarewa muuseumis, Austraalia Kaasaegse Kunsti Keskuses Melbournes ja Kaasaegse Kunsti Instituudis Brisbanes.

Mikala Dwyer’i teosed kutsuvad üles avatud suhtlusele ja viivad vaataja üle aja, ruumi ja geograafia piiride. Kuigi tema teosed on pealtnäha mängulised ja elurõõmsad, ajendavad need vaatajat peaaegu alati ette kujutama tumedamaid allhoovusi. Tavalised ja tuttavad materjalid mõjuvad ligitõmbavalt ja juhivad tähelepanu nähtamatule, salapärasele või sellele, mida ühiskond silma alt ära peidab. Tulenevalt sügavast ja mässulisest suhtumisest modernistlikku vormi ja ruumi, on Dwyer’i üdini sotsiaalsete teoste keskmes tulevik ja suhted.

https://www.mikaladwyer.com/

Olemas / Kujunemas
Põhjala tehas, Marati 5-3, II korrus
Näitus avatud: 4.–14. juuni, iga päev 11:00–19:00
Avamine: kolmapäev, 3. juuni, 18:00

Materjalist valmistajani, 
keskkonnast teadvustamiseni.
Sõrmeotste kaudu esemeks,
mis leiab seejärel taas tee tagasi keskkonda.

Valmistamispraktika on omavaheliste seoste loomine: materjali ja keha, keskkonna ja ühiskonna, mõtte ja tegutsemise vahel. See ulatub kaugemale füüsilise eseme loomisest ning mõjutab meie suhet ümbritseva maailma ja üksteisega.

Näitus ‘Olemas / Kujunemas’ koondab Taidestuudiumi magistriõppe esimese kursuse tudengite töid. Viimase aasta jooksul kõrvuti arenenud protsesse on kujundanud materjalide ja valmistajate, protsesside ja praktikate, eksperimentide ja tulemuste vahelised vestlused ning jagatud töö-, mõtte- ja aruteluruumid.

Olemas olemine tähendab teistega samas ruumis eksisteerimist. Kujunemas oleme on lõputus muutumise protsessis, kuni otsustame selle hetkeks peatada. 

Osalevad: Astrid Davis, Þórey Björk Halldórsdóttir, Carmen Kremm,  Anna Larionova, Athaly Lens, Marco Manfredino, Teresa RA,  Anna-Maria Saar, Kay Shek, Laura-Maria Vahimets

Kureeritud vestluses Anu Vahtraga.
Graafiline disain: Andrew Kuus-Hill & Linda Morel

Suur tänu: Juss Heinsalu, Kärt Ojavee, Põhjala tehas
Toetajad: Taidestuudium, Eesti Kunstiakadeemia, Punch Club OÜ

Näituse vältel toimub mitu avalikkusele suunatud sündmust, sealhulgas ringkäigud, töötoad ja finissaaž:

Ringkäigud
Pühapäeval, 7. juunil kell 11:00–12:00
Pühapäeval, 14. juunil kell 15:00–16:00
Inglise ja eesti keeles
* Osalemine tasuta

Töötoad
Anna-Maria Saar „Käekirja materialiseerimine“

Käsitsi õmblemise töötuba arendab osalejate teadlikkust nende isiklikest töövõtetest läbi praktiliste katsetuste erinevate materjalidega. Töötuba toetab õppijaid laiemalt nende intuitiivsete valikute mõistmisel ja sõnastamisel loojatena.

Pühapäeval, 7. juunil kell 13:00–13:45
Kolmapäeval, 10. juunil kell 18:00–18:30
Neljapäeval, 11. juunil kell 18:00–18:30

* Töötoad toimuvad näitusesaalis, osalemine on tasuta eelregistreerimisega: anna-maria.saar@artun.ee. Materjalid on kohapeal olemas.

Finissaaž
Pühapäev, 14. juunil kell 16:00–19:00

1.-5. juunil võib Elva linnas kohata ebatavaliselt palju maju pildistavaid noori, sest siis toimub Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala linnaruumi vaatluspraktika.

Tegu on esimese kursuse lõpetanud tudengite kohustusliku praktikaga, mis toimub igal suvel erinevas Eesti linnas. Sel aastal juhendavad tudengeid Triin Talk ja Natali Käsk-Nõgisto.
Tudengid annavad oma panuse Muinsuskaitseameti mälestiste nimekirja korrastamise protsessi. Praktikal pildistatakse ja analüüsitakse olemasolevaid ehitismälestisi ning koostatakse eksperdihinnangud nende kaitse jätkamiseks või lõpetamiseks. Lisaks saavad üliõpilased ka ise mõne uue mälestisekandidaadi välja valida.
Tegu on õppetööga, mille käigus harjutavad noored ehituspärandi väärtuse hindamist ning muinsuskaitseliste valikute tegemist. Päriselt ühegi maja kaitsestaatust muutma ei hakata, kuid tudengite tehtud eksperdihinnanguid ja pilte saab Muinsuskaitseamet kasutada edasises mälestiste nimekirja korrastamise töös.

Praktika tulemusi esitletakse avalikult 4. juunil kell 16.00 Elva kultuurimajas (Kesk tn 30).

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo:
Triin Talk triin.talk@artun.ee
Natali Käsk-Nõgisto, natali.kask@artun.ee

16. juunil 2026 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Katrin Kabun doktoritööd “Lambavilla rehabiliteerimine: arhailise materjali rakendamine kaasaegse disaini kontekstis”.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 12.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101. Kaitsmist on võimalik jälgida ka online EKA TV vahendusel.

Doktoritöö juhendajad: prof Jüri Kermik ja prof Andres Krumme (Tallinna Tehnikaülikool)
Eelretsensendid: prof Kärt Ojavee (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Natalja Savest (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponent: dr Tüüne-Kristin Vaikla (RMIT Ülikool)
Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.

Doktoritöö “Lambavilla rehabiliteerimine: arhailise materjali rakendamine kaasaegse disaini kontekstis” on praktikapõhine loovuurimus, mis lähtub paradoksaalsest olukorrast: ühelt poolt on lambavill arhailine, läbi ajaloo kõrgelt hinnatud materjal ja teiselt poolt on see väärtuslik, taastuv ressurss ometi alakasutuses. Väitekiri püstitab küsimuse lambavillast kui kaasaegse elukeskkonna disainimise vahendist, otsides võimalusi selle funktsionaalsete, esteetiliste ja ka emotsionaalsete väärtuste (taas)avastamiseks, rakendamiseks ning aktuaalsena hoidmiseks.

Lambad on läbi ajaloo olnud inimtsivilisatsiooni oluline osa: nende kodustamine ja neilt saadav vill pole mõjutanud vaid inimese igapäevast eluolu, vaid ka majandust, kultuuri ja ökoloogiat laiemas tähenduses. Inimese ja lammaste suhet võib pidada sümbiootiliseks ja dünaamiliseks – see on olnud tihe, vastastikku kasulik ja ühiskonna arengule kaasaaitav.

20. sajandi keskel kasutusele võetud süntees- ja tehiskiud on aga lambavilla kasutust tunduvalt vähendanud. Villast on saanud pigem lihatootmise kaasprodukt, 3.kategooria loomne jääde, millest püütakse võimalikult odavalt vabaneda, seda isegi põletades või maha mattes. Siiski pole villa olemus ajas muutunud. Vastupidi, villakiu äärmiselt keerukas morfoloogiline struktuur ja keemiline koostis moodustavad koosluse, mis annab aluse käsitleda villa looduslikult kõrgtehnoloogilise kiuna.

Doktoritöös on püütud seda inimese ja lamba vastastikust suhet läbivalt nähtaval hoida: andes kõigepealt ülevaate lambavilla kui materjali ajaloolisest kasutusest, kantakse see küsimus üle kaasaegse disaini konteksti. Keskseks eesmärgiks oli välja selgitada ja kaardistada lambavilla need teaduslikult tõestatud omadused, millele toetudes saab leida uudseid, traditsioonilisest kasutusväljast erinevaid ja tänase päeva ühiskonna vajadusi täiendavaid rakendusvaldkondi. Laiem eesmärk on seeläbi peatada hinnalise bioressursi otsene hävitamine ning aidata kaasa lambavilla ajaloolis-emotsionaalse ja ka majandusliku väärtuse taastamisele.

Olete oodatud kaitsmist kuulama!

29.05–16.08.2026
Maria Kapajeva. Ma olen piir
Kuraator Siim Preiman, kujundaja Anu Vahtra

Eesti kunstnik Maria Kapajeva avab 28. mail kell 18 Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljonis oma seni suurima isikunäituse. Näitus „Ma olen piir” koondab 16 teost aastatest 2014–2026, millest suur osa on loodud spetsiaalselt selle vaäljapaneku jaoks. Sissepääs on tasuta.

Enam kui kümne aasta pikkuse kunstilise uurimistöö tulemus käsitleb piiri geograafilise, kehalise ja emotsionaalse nähtusena.

Näituse lähtekohaks on Narvatagune – kunstniku isa perekonna kunagine kodupaik, mis jääb täna Venemaa piirialale ja on pere jaoks ligipääsmatu. Fotode, videoteoste, installatsioonide ja tekstiilide kaudu uurib Kapajeva piiripealsust mitte fikseeritud kohana, vaid pideva üleminekuna – olemata üks ning saamata teiseks.

Teostes põimuvad Narva jõgi, operatsioonijärgne keha, perekonnaarhiivid, kaduma hakkav keel ning katkestatud sidemed maastiku ja pärandiga. Ühes keskses teoses „Neli põlvkonda hiljem” loevad kunstniku sugulased 1947. aastal üles kirjutatud Narvataguse murdetekste – keelt, mis on muutunud osaliselt arusaamatuks isegi vene keelt kõnelevatele noorematele põlvkondadele.

Installatsioonides kasutatakse muu hulgas pere arhiivist pärit kaarte, isa päevikut, geneetiku joonistatud sugupuud ning kunstniku vanaema tekki. Mitmed teosed käsitlevad ka keha ja identiteedi voolavust, sidudes kväärperspektiivid ökoloogia ja piirimaastikega.

„Maria Kapajeva loomingus puudutab mind tema võime rääkida identiteedist ilma seda lihtsustamata. Tema töödes on korraga kohal nii haavatavus, ajalooline raskus kui ka väga isiklik selgus,” ütles näituse kuraator Siim Preiman. “Näen iga päev, kuidas rahvuslus on kahjuks sageli midagi, mis lahutab, mitte liidab.”

Näitusega kaasneb mitmekesine publikuprogramm:
• 30. mai kell 14 toimub kuraatorituur Siim Preimaniga
• 17. juuni kell 17 toimub kunstnikutuur Maria Kapajevaga
• Juulis tuleb Maria Kapajeva ja Anton Küünla ühine sündmus taimede, keskkonna ja kväärperspektiivide kokkupuutepunktidest (kuupäev täpsustub)
• 9. augustil toimub kollektiivne tekstiilipõhine töötuba „Koos kväärides ja õmmeldes”
• Näituse viimasel päeval, 16. augustil toimub kunstnikutuur ja KorrKorr ühiskokkamine, kus näitusetiim ja külastajad valmistavad ja jagavad ühiselt toitu.
Maria Kapajeva on kunstnik, kelle looming keskendub identiteedi- ja sooküsimustele, eriti vahepealsetele ja üleminekuseisunditele. Tema teoseid leidub mitmetes muuseumikogudes, sh Kiasma kaasaegse kunsti muuseumis ja Tartu kunstimuuseumis.

Praegu õpib Kapajeva Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris ning on üks kunstnikupalga saajatest.

Loeng toimub, T, 2. juunil kl 18.00 Eesti Kunstiakadeemias (ruum A101). 

EKA avatud loengus jagab rahvusvaheline disainijuht ja endine Puma globaalne innovatsioonijuht kogemusi sellest, kuidas sünnivad ja kasvavad mõjukad ideed globaalses disainimaailmas. Loeng keskendub disaini, innovatsiooni ja strateegilise mõtlemise kokkupuutepunktidele, tuues näiteid keerukate loominguliste protsesside suunamisest ning ideede arendamisest kestlikeks ja mõjusateks lahendusteks.

Palume registreeruda SIIN.

Loengu keskmes on küsimus, mida tähendab tänapäeval olla “hea” disainer. Tuginedes David Epsteini käsitlusele Range, uuritakse, miks laiapõhjaline kogemus ja analoogiline mõtlemine võivad keerukate probleemide lahendamisel osutuda tõhusamaks kui kitsas spetsialiseerumine.

Lisaks isiklikule loomepraktikale keskendub loeng ideede süsteemsele kasvatamisele ja skaleerimisele. Tutvustatakse innovatsiooni stress-testimise meetodit, mis aitab eristada mööduvaid trende reaalse potentsiaaliga kontseptsioonidest. Selle lähenemise aluseks on eesmärgipõhine mõtlemine, mida raamib Simon Sineki tuntud põhimõte Start with Why.

Loengu lõpetab arutelu innovatsiooni inimliku poole üle: kuidas juhtida suhtlust, kaasata sidusrühmi ja hoida visiooni elus ka siis, kui kasvuprotsessiga kaasnevad pinged ja vastuseis.

Peamised teemad:

– Rahvusvahelised disaini ja innovatsiooni juhtumiuuringud Puma näitel ja laiemalt

– Laiapõhjalise mõtlemise väärtus kaasaegses disainis

– Eesmärgipõhine innovatsioon ja ideede stress-testimine

– Mõjusa kommunikatsiooni ja sidusrühmade juhtimise strateegiad innovatsiooniprotsessis

Charles Johnson

Carnegie Melloni ülikooli meelelahutustehnoloogia keskuse abiprofessor

Direktor, Driven By Charles OÜ

Charles on nelja aastakümne jooksul kujundanud maailma juhtivate kaubamärkide, sealhulgas Adidase ja Puma, tootevisioone ja -strateegiaid. Algselt tööstusdisainerina õppinud Charles on oma karjääri jooksul arenenud spetsialiseeritud jalatsidisainist tippjuhtide rollini spordi-, moe- ja ühendatud toodete valdkonnas.

Tänapäeval ühendab Charles lõhet kõrgetasemelise konsultatsiooni ja akadeemilise maailma vahel. Carnegie Melloni ülikooli meelelahutustehnoloogia keskuse juhtimise ja innovatsiooni abiprofessorina õpetab ta üliõpilastele, kuidas skaleerida uuendusi algusest massiturule, samal ajal navigeerides organisatsiooniliste funktsioonide ja sidusrühmade keeruliste “vastupidiste huvidega”. Driven By Charlesi konsultatsioonifirmana aitab ta idufirmadel oma visiooni toote- ja brändistrateegiasse rajada. Charlesi juhib humanistlik lähenemine disainile, spetsialiseerudes kogemustele, mis ühendavad digitaalset ja füüsilist maailma ning edendavad tervist ja maailma tasakaalu.

Mõeldes Põhja- ja Baltimaadele, võivad esimesed tekkivad seosed olla trollid ja viikingid, kesköine päike ja polaarööd, saunad ja talisuplus, hygge ja fika, Nokia ja IKEA. Ehk oled sa kuulnud ka nende riikide suurepärastest koolisüsteemidest ja tugevatest sotsiaalhoolekande mudelitest? Ent mis on nende müütide taga? 16 koomiksikunstnikku kõikjalt üle Põhja- ja Baltimaade lõid teosed, mis peegeldavad nende endi ainulaadseid vaatenurki elule selles piirkonnas.

Osalevad kunstnikud: Akvile Magicdusté (Leedu), Cecilia Vårhed (Rootsi), Clara Jetsmark (Taani), Disa Wallander (Rootsi), Elín Elísabet (Island), Emmi Valve (Soome), Ida Neverdahl (Norra), Joonas Sildre (Eesti), Jurijs Tatarkins (Läti), Laura Ķeniņš (Kanada), Liisa Kruusmägi (Eesti), Mari Ahokoivu (Soome), Ona Kvašytė (Leedu), Søren Glosimodt Mosdal (Taani), Tim Ng Tvedt (Norra) ja Tommi Musturi (Soome). Kuraator: David Schilter.

Näitusega seoses ilmus ka Balti koomiksiajakirja „š!“ 57. number „Mythbústers“, mis sisaldab kõiki neid töid ja mida levitatakse ülemaailmselt.

Näitust korraldab Kuš! koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindustega Lätis ja Eestis.

Näituse korraldamist toetasid Läti Kultuurkapital, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Lätis ja Eestis, Taani Kultuuri Instituut ning Rootsi Suursaatkond Riias.

PoCo avapäevadest on külastajaid paelunud Roope Rainisto teosed. Nende inimfantaasia piire kompav nihestatus, tonaalsus, kompositsioon ja teemad panevad vaataja seisatuma ja mõtlema. Hea kunsti asi ongi panna vaatama, mõtlema ja esitada küsimusi.

Nüüdseks juba 5 aastat on Roope Rainosto tööriistaks tehisaru ning teda on alati peetud muust maailmast paar kuud eespool liikuvaks. Nii on endiselt ja hea, et tal aega Tallinna tulla. Koosloome vahendid arenevad aga nii kiiresti, et ka Roope on hiljuti tõdenud: “I could produce a full length movie by myself now in about 2 months. I mean do everything. And soon it will be 1 month. And eventually it’ll be even less time than that.”

Reedel, 22. mail kell 12.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias (Põhja pst 7, Tallinn) avalik üritus „AI ja loovus”, kus arutletakse tehisaru rolli üle loomingus.

Peategelane sel sündmusel on Roope Rainisto, kelle 500 teosega kollektsioon „Life in West America“  müüdi 2023. aastal välja ühe minutiga ning on tänaseks üks kõrgeima väärtusega AI-kunsti kollektsioone maailmas.

Praegu juhib Roope mobiilimängude arendaja Supercell loovuse ja AI osakonda ning on filmistsenaariumide kirjutamise AI tööriista BeatBandit looja.

Üritusel jagab Roope Rainisto oma kogemust AI-kunstnikuna ning demonstreerib enda loomingulist protsessi. Temaga koos arutleb tehisaru rollist loovuses

Linnar Viik, tõstatades muuhulgas küsimused:

Mis see loovus siis on ja kas AI suudab ka iseseisvalt luua?

Kui AI loob pildi, teksti, video või muusika, siis kelle looming see on

Kas tööriist kuulub kunstnikule või hakkab tööriist ise autoriks muutuma?

Kust algab inspiratsioon ja kust algab kopeerimine?

Eesti.ai poolt korraldatava töötoa eesmärk on arutada ja näitlikustada tehisaru võimalusi ning riske erinevates loomevaldkondades.

Pane end kirja siin

Lisainfo Roope Rainisto kohta

„Vormid tühermaale“ on näitus Odie Lap Chun Chow vormide valmistamise teekonnast, mis on inspireeritud keraamika valutehnikatest ja identiteediotsingu kogemusest. Kips, savi ja fotograafia olid Odie jaoks materjalideks, mille abil uurida ja peegeldada oma sisemist võitlust identiteediotsingutel, mis on seotud tema kodulinnaga. Ta küsib, kas vormid vabastavad või seavad piiranguid ning kas saame kehtestada oma, piirideta ruumi – “tühermaa”.

Näitus on avatud: 8.05–24.05 K-P 11:00-17:00

Näitus on osa Taidestuudiumi lõputööde maratonist.

Eesti Arhitektuurimuuseum kutsub tähistama sünnipäeva ning 30 aasta möödumist Rotermanni Soolalaos reedel, 29. mail algusega kell 17.00. 

Avame näituse „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku”, pakume torti ning tähistame Soolalao minevikku, tänast päeva ja tulevikku hea muusika saatel päikeseloojanguni! Jooki pakub Peninuki baar.

1996. aastal alustasid Rotermanni Soolalaos tegutsemist Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti osakond. Tekkis paik, kus hakati kujundama kaasaegse näituseruumi tähendust Eestis. Soolalaost sai oluline kunsti ja arhitektuuri kohtumispunkt.

Näitusel „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku“ kohtuvad erinevad fenomenikillud, mis on teinud Soolalaost Soolalao: 1990. ja 2000. aastate murrangulised kunstnikud, siin katsetatud meediumid ja ideed ning arhitektid, kelle loomingut on arhitektuurimuuseumi näituste kaudu järjepidevalt esile toodud. Tollased ideed ja praktikad kohtuvad kaasaegse loominguga.

Näitus „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku” jääb avatuks kuni 4. oktoobrini.

Kuraatorid: Grete Margna (Eesti Arhitektuurimuusuem), Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseum)

Arhitektid ja kunstnikud: Arnold Matteus, Anita Kremm, Ene-Liis Semper, Erika Nõva, Hanna-Eliise Kitter & Saskia Krautmann, Ilmar Malin, Kiwa, Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Marko Mäetamm, Toomas Rein, Urmas Viik, Valve Pormeister

Näituse arhitektuur: Priit Põldme, Reet Sepp (Joonprojekt)

Graafiline disain: Mette-Mari Kaljas, Chloé Gourvennec

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Täname Eesti Kunstimuuseumi ja Floorini