ERKI Moeshow 2026

Generatsioonide ja loomevaldkondade ülene, mässumeelne ning tulevikku vaatav kultuurinähtus – Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow tuleb taas!
ERKI Moeshow 2026 toimub 23.mail lummava merevaatega Kruiisiterminalis ja kannab pealkirja „Ringi lõpus on algus”.

See ei ole pelgalt tudengite moelooming või disainerite konkurss, See on sündmus, mis pakub mitmekihilist kultuurielamust noorte loojate ühistööna sündivast kontseptuaalsest lavastusest, kus rõivadisain kohtub ekperimenteerivate visuaalide, heli- ja lavakujunduse, erilise atmosfääri ning avatud meelega pealtvaatajatega. See on noorte disainerite esimene suur lava ja hüppelaud rahvusvahelisse disainimaailma. See on EKA tudengite korraldatav legendaarne suursündmus, mida lihtsalt peab nägema.

ERKI MOESHOW 2026: Ringi lõpus on algus
Mereäärsest toimumiskohast inspireerituna käsitleb seekordne ERKI moeshow “Ringi lõpus on algus” moe ja loovuse olemust läbi mere metafoori rõhutades, et tõeline innovatsioon sünnib julgusest olemasolevat lõhkuda ja uueks vormida nagu meri vormib kallast. Loovus on nagu meri – ürgne jõud, mis ei tunne staatikat ja liigub oma korduvates tsüklites, kus iga uus laine on eelmisest erinev. Mood ei saa olla pelgalt tsüklite kordamine näilise värskuse nimel, vaid pidev sisemine uuenemine. Mere tsüklite ring ei peatu. Loovus ei peatu. Iga ringiga algab midagi uut. Lõputult korduv kordumatus.
Idee peegeldab ka ERKI Moeshow enda olemust – pealtnäha alati sama, ent ometi iga kord uus. Ja just selles peitub ERKI Moeshow elujõud: julguses vältida ettearvatust, näidata konarusi ja jääda truuks loomingule, mis on alati väikest viisi mäss kõige tardunu vastu.

Osalejad
Lavale jõuab 12 unikaalset noorte disainerite loodud kollektsiooni, mis valiti välja tänavuselt kavandite konkursilt eelžürii poolt. Kõik finaali pääsenud tööd kandideerivad rahalisele preemiale kolmes kategoorias: Prêt-à-porter ehk valmisrõivad, Fashion as Art ehk mood kui kunst ning Innovative Approaches of Fashion ehk uuenduslikud töövõtted moekunstis.
Kollektsioone esitlevad:
Rasmus Linde
Angela Aavik
Eelia Laasma
Pauline Ööpik
Nataly Järvik
Meeli Kombe ja Jürgen Sinnep
Hannabel Kaal
Helina Raud
Birgit Peerna
Anna Maria Teras
Anette Loviisa Kurvits, Liisa Kivirand, Betty Sikmann, Darja Lapšina, Franka Varm, Rebecca Joanna Papp
Leticija Orlova

Sündmuse info

Piletid on saadaval Fientas.
Tavapileti istekohad on määramata.
Etendusel on kaks 30-minutilist vaheaega.
Järgneb järelpidu samas asukohas.
Avatud on baarid.
Sündmus on ligipääsetav ratastoolis külastajatele.

Toimumiskoht
ERKI Moeshow’ga sarnaseid väärtusi kandev, suurepärase arhitektuuri ja asukohaga Kruiisiterminal on Eesti ainus 0-emissiooniga sündmuste korraldamise koht. Just seepärast sai sel aastal see kultuurile avatud, innovatsiooni ja säästlikkust toetava mõtteviisiga paik ERKI Moeshow toimumiskohaks.

Jälgi meid Instagramis!
Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond kuulutab 21. aprillil kell 16.00 avataval näitusel välja kunstikonkursi “Kasulik kunst?! Taimede tarkus” võitjad!

Näituse avamise järel ootame kõiki külalisi EKA aulasse (A-101) kell 16.30 animatsioonitudengite lõputööde linastusele.

Kava, kell 16.30-17.00:
1. Kirke Ross, BA “Koobas” (2024), 5’22”
2. Andrea Gudino, MA “Anima Natura” (2024), 5’58”
3. Evridiki Papaiakovou, MA “Poppy Flowers” (2024), 4’24”
4. Sigrit Villido, Silver Strazdins, Kadi Sink, BA “Hidden Life” (2022), 8’21”
5. Lukas Winter, MA “Dry Lives” (2022), 2’08”

Konkursil oodati osalema kaasaegsest kunstist huvituvaid loomingulisi ja ärksaid keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada kaasaegse kunsti tulevikku.
2026. aasta konkursiteema oli “Taimede tarkus”

Taimed ei liigu meie moodi ega räägi meie keeles. Ometi on nad siin olnud meist kauem ja kujundanud maailma, milles elame. „Taimede tarkus“ kutsub pöörama pilku nende maailmale.

Filosoof Michael Marder on kirjeldanud taim-mõtlemist kui viisi, kuidas mõtlemine võib kasvada ja hargneda nagu taim ise – ilma keskse juhtimiseta, tundlikult keskkonnale vastates.

Inimesed on taimede tarkust kasutanud aegade algusest peale – ravimiseks, toiduks, värvide ja materjalide loomiseks, rituaalides ja pärimustes. Taime jõu ja toime mõistmiseks on tulnud õppida märkama ja otsima. Tarkus ei ole olnud ainult teadmiste kogum, vaid oskus taimega suhelda.

Milline võiks olla taimne teadmine täna? Kas tarkus peitub ellujäämises ja kohanemises, maa-alustes võrgustikes, vaikuses ja visaduses? Või hoopis meie võimes uuesti märgata seda, mis kasvab aeglaselt? Millised taimed on tähtsad just Sulle? Milliseid Sa armastad, millistega on Sul isiklik suhe, mälestus või kogemus?
Konkursi eesmärk on avada ja mõtestada töö tähendusi läbi noorte kunsti.

Konkursil sai osaleda mis tahes meediumis kunstiteosega. Oodatud olid terviklikud teosed ja teoste seeriaid – nii noorkunstnikelt kui kunstnike gruppidelt.

_____

Konkursi peapreemiaks on 1000 eurot, teise koha võitja saab 200 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse, kolmas koht tagab 100 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse.
Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele.

Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemia esimese korruse fuajees, Põhja pst 7, Tallinnas.

Näituse avamist toetab EKA vabade kunstide teaduskond, Tallinna Botaanikaaed, MTÜ Loodusajakiri, Nordic Milk OÜ, Öun Drinks OÜ.

EKA lõputööde festival TASE ‘26 avaneb 27. mail 2026 kell 17:00.

TASE ’26 toimub EKA linnakus Kalamajas – EKA peahoones (Põhja pst 7 / Kotzebue 1), Kotzebue 4 ja 10 hoonetes ning Kotzebue 2 krundil.

Lõputööde festivalil esitlevad arhitektuuri-, disaini-, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnad oma tänavusi lõputöid.

Avasündmusel antakse üle Noore kunstniku, Noore tarbekunstniku ning Noore disaineri preemiad bakalaureuse- ja magistritaseme üliõpilastele.

TASE ’26 näitus jääb avatuks 28. maist kuni 19. juunini, iga päev kell 13-19.

TASE peakorraldaja:
Kaisa Maasik-Koplimets, kaisa.maasik@artun.ee

Reedel, 17. aprillil kell 11.30-13.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Maria Eriksoni näituse  “Haavatav jäljend“ eelretsenseerimine EKA graafika töökojas B409 ja zoomis (Meeting ID: 679 0217 2738
Passcode: 155386). Sündmus toimub inglise keeles.
Näitus on osa Eriksoni praktikapõhisest loomeuurimusest „Matriits, jälg ja feministlikud võimalused: graafika kui materjalikeskne praktika ja kehastunud teadmise ruum“.

Eelretsensendid: dr Daina Pupkevičiūtė (Leedu) ja Sveta Grigorjeva
Doktoritöö juhendajad: dr Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool) ja Jaana Kokko (PhD kandidaat Aalto Ülikool, Helsingi)

“Iga süda on murtud!” kirjutab Rick Dolphijn, käsitledes haava mitte kui ravitavat nähtust, vaid elus olemise seisundit. Maria Eriksoni esimene loomeprojekt „Haavatav jäljend“ uurib haava mõistet läbi trükiprotsesside, luues seoseid naise keha ja geoloogilise vastupidavuse vahel matriksiaalse ruumi kontekstis.

Keskendudes naiskogemusele ja üldinimlikule seisundile, uurib Erikson inim- ja mitteinimkehade vahel tekkivaid kontaktide jadu ning materiaalsust läbi graafika metodoloogia ja kunstitegemise protsesside. Töötades graafika, skulptuuri ja installatsiooni piirialadel, vaatleb ta materjalide omatahte ja kehalisuse kaudu tekkiva teadmise vorme. Kivi, kummiarabik ja marliriie ei ole enam üksnes tööriistad, vaid tähenduse kandjad, väljendamaks jälje jätmise, surve ja eraldumise protsesse.

„Haavatav jäljend“ on Maria Eriksoni ja Mari Männa duo-näitus, mille kuraator on Madli Ljutjuk (Tallinna Kunstihoone). Näitus on avatud Tallinna Linnagaleriis 12. aprillini 2026.

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 11.08.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta
_______________________________
„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme. Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 9.06.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.
_______________________________

„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme. Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

Meil on hea meel kutsuda teid meie etendusele “∞Kaheksa∞”.

Etenduse loojateks on Chia-Ling EKA MA animatsioonist, Mayu Accademia Dimitri’st Šveitsist ja Rikuo Berliinist.  Kohtusime eelmisel aastal Prahas ja töötasime selle etendusega koos. Nüüd on meil hea meel jagada teiega meie etendust 09. aprillil EKA fuajee treppidel!

Etendus toob kokku tantsija Mayu Shirai (Jaapan), live-maalikunstniku Chia-lingi (Taiwan) ja muusiku Rikuo Toyono (Jaapan).

Iga kaastöötaja uurib IKIIKI-d – jaapani terminit, mis tähendab olevikuseisundit – oma meediumi kaudu, kasutades vaid lihtsat ja universaalselt ligipääsetavat kaheksakujulist motiivi, otsides tasakaalu autonoomia ja kooseksisteerimise vahel.

Nende koostöö juured on improvisatsioonis ja suhetevahetuses, kus iga praktika mõjutab pidevalt teisi. Lisaks tehnilisele oskusele valitakse esinejad nende iseloomu, huumori ja jagatud ruumi tundlikkuse järgi.

Etendus toimub:
09.04 neljapäeval kell 16.00
A-100.1 (Trepid, trepp kohviku kõrval) EKAs

Kestus:
60 minutit + 20 minutit vestlust!

–

See on tasuta ja peresõbralik!

Ootame teid koos sõprade ja peredega ning jagama oma tundeid meiega!

Jaanika Peerna “Liug läbi sula”
ARS Projektiruum 24.04.–16.05.2026
Näituse avamine 23. aprillil kell 18.00

2025. aasta maikuus külastas Jaanika Alpide mäestikku. Maastik dikteeris tasakaalu hoidma ja mäenõlvalt kaugemale näha ei olnud võimalik. Oli turismi madalhooaeg, nii et raja läbimist ei lihtsustanud ükski tõstuk. Üks-ühele seisis Jaanika silmitsi mäega, mida mööda ta ülespoole rühkis. Liustik jalamil oli sulanud ning selleks, et kohtuda jää ja lumega, oli tarvis ronida veelgi kõrgemale. See oli tema jaoks esimene kord kogeda liustikku vahetult, kuna selle hetkeni oli tema ettekujutus nendest kujunenud erinevate autorite vahendusel – helide, videote, eri liiki kirjanduse ja fotomaterjali kaudu. Kõik need sisaldasid kirjeldusi liustikujääst, selle elust ja ennustatavast saatusest. Suur, tahke ja mägine maastik pani end tundma pisikesena. Ometi püsis kindel soov püüelda millegi poole, mis näis justkui kättesaamatu.

Liustik on nii reaalses elus kui ka sümbolina etteaimamatu, isegi ohtlik. Temast räägitakse kui atmosfääri ajaloo arhiivist, mis paljastab mineviku kliimat ning näitab, kuidas oleme seotud nii oma esivanemate kui ka neile järgnenud põlvkondadega. Jagame ühist saatust ja vastutust. Kasutame teaduslikke meetodeid, et mäestikku kirjeldada ja mõtestada, kuid kohapeal viibides võime kogeda midagi sõnulseletamatut, ent samas ka argist.

Valdkonna teadlane Jemma Wadham vaatleb liustikke kui karaktereid, kel on neile omane iseloom ja isiklik saatus. René Daumal on kirjutanud kujuteldavast ekspeditsioonist kujuteldavasse mäkke, suunates seda tõlgendama kui sümboolset vaimset teekonda. Jõudmine millegi ülevani on üldlevinud inimlik soov. Mäkkeronija ei ole pelgalt matkaja või seikleja, vaid tõeotsija, kelle teekond näib justkui ette määratud. Käesolev näitus ühendab omavahel maise ja jumaliku, teadusliku ja üleva.
–

Näitusel saab näha suuremõõtmelist installatsiooni, sulavat jääd, vahapaberist tinditeoseid ning kogeda meditatiivset ruumi, mida täidab John Grzinichi loodud helimaastik. Kunstniku teostest ammutasid inspiratsiooni ka ARS Kunstilinnakus asuva Sally Stuudio kunstikooli õpilased. Annely Kösteri juhendusel on näitusega dialoogis kuus kunstiteost ning satelliitnäitus jätkub sisehoovis Sally Stuudio kunstikooli hoovipoolsetel akendel. Publikuprogrammi raames toimub 15. mai kell 17.00 kunstnikuvestlus koos Jaanika ja helikunstnik John Grzinichiga, millele järgneb kell 18.00 nende ühine performance.

Jaanika Peerna on Eestis sündinud kunstnik, kes elab ja töötab nii Eestis, Portugalis kui New Yorgis. Enam kui kümme aastat on ta pühendanud end liustike uurimisele, töötades läbi tohutul hulgal kõikvõimalikku materjali liustike eluea ja seisundi kohta, sidudes seda reisimise, filosoofia ning vaimsete ideedega. Oma kunstipraktikas on ta need teemad põiminud joonistustesse, installatsioonidesse ning video- ja performance’i kunsti. Tema performance’id on sageli publikut kaasavad, pannes vaataja mõtlema käimasolevale kliimasoojenemisele. Peerna kunst võrsub inimlikust kehalise olemasolu kogemusest ning püüdleb suurema teadlikkuse poole kõige elava haprusest, seotusest ja ainulaadsusest.

Ta on eksponeerinud oma loomingut ning esinenud performance’itega üle maailma.

Viimane isikunäitus toimus Koreas, Soulis. Tema teoseid leidub arvukates erakogudes nii Euroopas kui USA-s ning samuti avalikes kogudes, näiteks Prantsuse Rahvuslikus Kaasaegse Kunsti Fondis.

Kuraator

Liisi Kõuhkna on kuraator ja projektijuht, kes on lõpetanud Tallinna Ülikoolis terviseteaduste magistriõppe ning õppinud Eesti Kunstiakadeemias nii kuraatoriõppe magistrantuuris kui ka ehte- ja sepakunsti bakalaureuseõppes. Ta on kureerinud kaasaegse kunsti näitusi mitmetes galeriides nii Eestis kui välismaal. Alates käesoleva aasta märtsist töötab ta Eesti Kunstnike Liidu galeristi assistendina.

Näituse korraldus

Asukoht: ARS Projektiruum, Pärnu mnt. 154, Tallinn
Kunstnikuvestlus ja performance koos helikunstnik John Grzinichiga: 15.05, vastavalt kl 17.00 ja 18.00
Avatud külastamiseks: 24.04.–16.05.2026, E–R 12–18, L 12–16

Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Fotodokumentatsioon: Roman-Sten Tõnissoo
Heli näitusel: John Grzinich
Näituse installeerimine: Aksel Haagensen, Mattias Veller
Erilised tänud: Eesti Kultuurkapital, ARS Kunstilinnak, Eesti Kunstnike Liit, Merike Hallik, Sandra Sirp, Liis Tedre, Gunnar Kalmet, Hannes Egger, Agu Peerna, Mari Volens, Sally Stuudio ja Annely Köster

Kai kunstikeskuses on avatud näitus “Lahtivõetud vaade”, mille kuraator on Johannesburgis tegutsev uurija ja kirjanik Anthea Buys. Näitusel osalevad eesti kunstnik Paul Kuimet ja norra kunstnik Magnhild Øen Nordahl.

Pealkiri “Lahtivõetud vaade” viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul objekti on kujutatud nii, et selle kõik osad on nähtavad. Mõlemad kunstnikud lähtuvad lahtivõetud vaate loogikast: selleks, et mõista, kuidas miski koos püsib, tuleb see kõigepealt lahti võtta – ning selle protsessi käigus midagi muundub.

Kai näitusel esilinastub Kuimeti uus 16mm film “Technique” (2026), mis lähtub kunstniku ema, arhitekt Tiina Soansi, käsitsi poolläbipaistvale kalkale joonistatud arhitektuuriplaanidest. Filmi saadab kõneldud autofiktiivne kiri, mille arhitekt on adresseerinud oma lapsele. Tekst mõtiskleb elukutse, oskuslikkuse ja aja möödumise üle. Suuremõõtmeliste analoogfotode seeria “Suite” laiendab filmi loogika staatilisteks kujutisteks, mis hoiavad pinget kujutise näilise sügavuse ja fotograafilise objekti tasapinnalisuse vahel.

Øen Nordahli skulptuurid ja ruumiinstallatsioonid lähtuvad arhitektuuri ja disaini praktikas kasutatavatest digitaalsetest mudelitest, mida ta tõlgendab uuesti materiaalsesse vormi. Kätte võtmiseks ja puudutamiseks loodud “Hoidja” skulptuurid on mõeldud füüsiliseks suhestumiseks. Erinevates seeriates manipuleerib ta 3D modelleerimise kaudu argiste objektide mõõtmetega – paljastades nende sisemisi, sageli varjatuks jäävaid struktuure. Seitsmest metallskulptuurist koosnev seeria “Salajane tugi” annab suurendatud vormi 3D printimisel loodavatele ühekordsetele plastiksõrestikele.
“Näitus saab rääkida nii piiritlemisest kui ka laienemisest”, ütleb kuraator Anthea Buys. “Lahtivõetud vaate” puhul on see laienemine materiaalne: töö, käsitöö ja meisterlikes kätes sisalduvad teadmised on tuntavad näituse igas teoses.

Paul Kuimet (s 1984) on peamiselt fotograafia ja 16mm filmi meediumites töötav ja neid installatsioonides kasutav kunstnik. Tema loomingus on oluline roll nii kujutatud motiivil kui ka materjalil, mis kujutist kannab, lisaks ka pingetel formaalsete omaduste ja narratiivsete võimaluste vahel. Modernistlikud ehitusmaterjalid nagu teras, klaas ja kalkapaber esinevad tema loomingus mitte ainult käsitletava teemana, vaid ka paindliku materjalina uute vormide ja ruumide loomiseks.

Magnhild Øen Nordahl (s 1985) on Bergenis, Norras elav visuaalkunstnik. Tema looming uurib, kuidas teaduslikud ja tehnoloogilised abstraktsioonid kujundavad objekte, keskkondi ja tajusid. Skulptuuri kaudu püüab ta neid süsteeme lahti harutada ja materialiseerida, tõlkides abstraktseid struktuure ruumilisteks ja füüsilisteks vormideks. Øen Nordahl kaitses hiljuti loovuurimusliku doktoritöö ja on Aldea kaasaegse kunsti, disaini ja tehnoloogia keskuse kaasasutaja.
Anthea Buys (s 1984) on Lõuna-Aafrika Vabariigis elav uurija, kuraator ja kirjanik. Ta on Johannesburgi Ülikooli SARChl kunsti ja visuaalkultuuri õppetooli järeldoktor. Buysi huvitavad kollektiivsed fabulatsioonid, ebatõenäoline kohalooming ning kunsti ja filosoofia kokkupuutepunktid. Tema doktoritöö käsitles hollandi kunstniku ja arhitekti Constant Nieuwenhuysi interdistsiplinaarset elutööd “Uus Babülon”.

“Lahtivõetud vaade” on avatud Kai kunstikeskuses 21. märtsist kuni 9. augustini 2026.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Eesti Kunstiakadeemia ja Norra Kaasaegse Kunsti Keskus (OCA).

Neljapäeval, 9. aprillil kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis kaasaegsete kunstnike Gerda Hanseni ja Rebecca Normani duonäitus „Valmimise äärel“.

Lõpp on tegelikult üks ütlemata nõme koht. Paik, kust pole enam kuhugi edasi minna ning kus miski ei paista ees terendavat. Gerda Hanseni ja Rebecca Normani duonäitus kutsub kogema kunsti mitte ainult kui tulemust, vaid kui kujunemist. Siin avanevad erinevad kunstiteoste loomise etapid, mis tavapäraselt vaataja jaoks pigem varju jäävad. See on võimalus astuda teoste sündimise hetke, kus tähendused ei ole veel kinnistunud.

Näitus uurib kunstiteose valmimise ja valmimata jäämise piire, käsitledes lõpetatust mitte sihtpunkti, vaid hoopis seisundina, kus edasi liikumine on ajutiselt peatunud. Loomisprotsess, mis on sageli täidetud ebakindluse, katsetuste ja sisemiste pingetega, leiab tavapäraselt oma lahenduse siis, kui kunstnik teeb otsuse teos lõpetatuks lugeda. Harjumuspärase lõpetatud terviku asemel kohtub vaataja näitusel aga protsessiga. Esitletud teosed ei varja oma pooleliolekut, vaid rõhutavad seda kui väärtust. Lõuenditel on mõtted veel hajali, vormid ja toonid alles kujunemas ning tähendused lahtised. See on hetk, kus võimalusi on rohkem kui lõplikke lahendusi ning teose potentsiaal on end alles ilmutamas.

Ehk on lõpetamine pelgalt kokkuleppeline otsus, paus lõputus arengus? Kunstnik on siin pidevate valikute ja katkestamiste praktik, kelle töö keskmes on intuitiivne, sageli ka tundlik eneseanalüüs. Ebaperfektsus, kordused ja eksimused ei ole kõrvalekalded, vaid loomingu orgaaniline osa. Gilles Deleuze’i kohaselt ei määratle kunstiteoseid see, millena nad antud hetkel paistavad, vaid see, milleks nad saada võivad. Näitus pakub sissevaadet loomeprotsessi varjatud kihtidesse, avades kunstiteose kui ajas lahtirulluva nähtuse.

Hanseni teostes esinevad kihistused püüdlevad kohalolu ja läbipaistvuse poole. Tema maalidel korduvad vormid ja katkestused loovad rütmi, mis ei vii lahenduseni, vaid avab vaatajale loomeprotsessi erinevaid etappe. Teda huvitab hetk, mil kunstiteos justkui laguneb ja sünnib samaaegselt. Normani teostes aga toimub lõpetatuse idee mõtestamine ja selle erisuguste variatsioonide läbimäng, muuhulgas muutlike värvipigmentide näol. Tema jaoks ei ole teose näiline pooleliolek puudujääk ning potentsiaalis peituv võimaluste küllus teostub läbi materjali. Nii kujuneb jätkamise ja lõpetamise vaheline pinge teadlikult hoitud seisundiks, milles teos ei sulgu, vaid püsib aktiivses ja tähenduslikus hingamises.

Kunstnikud 

Gerda Hansen (snd 1994) on Eestis tegutsev kaasaegne maalikunstnik, kes uurib oma praktikas maali ja digitaalse kujutamisviisi kokkupuutepunkte. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maali eriala bakalaureuse kraadiga (2022) ning kaasaegse kunsti magistriõppe (2025). Käesoleval näitusel seob Hansen käelise töö tehisintellektil põhinevate generatiivsete süsteemidega. Tema teosed sünnivad visuaalses dialoogis masinaga, kus kujutised jäävad tahtlikult mitmetähenduslikuks ning nihutavad tähenduse omistamise teoste vaatajale. Hansen on osalenud näitustel Eestis ja rahvusvaheliselt ning 2023. aastal tunnustati teda Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumiga.

Rebecca Norman (snd 2001) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti eriala (2025) ning täiendanud end Tšehhis Praha Vabade Kunstide Akadeemias (2024). Oma loomingus käsitleb ta autori ja materjalide vahelist ühte- ja möödarääkimist ning neist sündinud ebakõlalisi tulemusi. Tema teostes kohtab sageli esmapilgul näiliselt ebaolulisi hetki, mis läbitöötamise järel uutviisi lahterdamist otsivad. Teda köidavad otstarbekad esemed, mis on lootusetult kaotanud nii oma otsa kui tarbe ning kõiksugu mõttetused, mis teesklevad asjalikkust. Norman on osalenud mitmetel grupinäitustel ning pälvinud oma 2025. aasta EKA bakalaureusetöö „Laetud tühisus“ eest Endoveri eripreemia.

Kuraator 

Liisi Kõuhkna on kuraator ja projektijuht, kes on lõpetanud Tallinna Ülikoolis terviseteaduste magistriõppe ning õppinud Eesti Kunstiakadeemias nii kuraatoriõppe magistrantuuris kui ka ehte- ja sepakunsti bakalaureuseõppes. Ta on kureerinud kaasaegse kunsti näitusi mitmetes galeriides nii Eestis kui välismaal. Alates käesoleva aasta märtsist töötab ta Eesti Kunstnike Liidu galeristi assistendina.

Näituse korraldus

Asukoht: Hobusepea Galerii, Hobusepea 2, Tallinn

Avamine: 9.04.2026 kl 18.00

Avatud: 10.04.–10.05.2026, K, R–P 12–18, N 12–19

Kuraator: Liisi Kõuhkna

Graafiline disain: Helena Pass

Fotodokumentatsioon: Kail Timusk

Erilised tänud: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital, Hans-Otto Ojaste, Mari Volens, Märt Vaidla, Paul Aadam Mikson, Jaana Kormašov, kunstnike perekonnad, Põhjala Pruulikoda, Nudist Drinks