Avatud loeng: Palestiina kirjandus täna

Millest kõneleb Palestiina kirjandus täna? Ja kellega ta kõneleb? Ajakirja Vikerkaar novembrikuise Palestiina kirjanduse erinumbri koostajad Hazem Jamjoum ja Heba Hayek arutlevad kunsti rolli üle tumedatel aegadel – nii Lähis-Idas kui kogu maailmas. Vestlust modereerib Hille Hanso. 

10. detsembril kell 16.00 toimub EKA fuajee sündmuste alal avatud loeng ja vestlusring teemal “Palestiina kirjandus täna”. Vestlus toimub inglise keeles.

Hazem Jamjoum on Londonis elav kultuuriajaloolane, arhivaar ja õpetaja. Ta on hiljuti asutatud kirjastuse Safarjal Press peatoimetaja. Tema tõlkes ilmus Ghassan Kanafani „The Revolution of 1936–1939 in Palestine“ (“1936–1939. aasta revolutsioon Palestiinas”) (kirjastaja 1804 Books), mis võitis 2024. aastal Palestiina Raamatuauhinna. Tema tõlgitud Maya Abu al-Hayyati romaani „No One Knows Their Blood Type“ (“Keegi ei tea oma veregruppi”) avaldas 2024. aastal CSU Poetry Center.

Heba Hayek on kirjanik, töötubade läbiviija ja kommunikatsioonikonsultant, kes elab põhiliselt Londonis. Ta otsib lugusid, mis võitlevad traditsiooniliste arhiivide ja nähtavuse piiramise vastu. Tema debüütraamat „Sambac Beneath Unlikely Skies“ (Sambac ebatõenäolise taeva all) võitis 2022. aastal Palestiina Raamatuauhinna. The White Review, Middle East Eye ning The New Arab nimetasid selle Aasta Raamatuks 2021.

28. novembril kell 19 avaneb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaali fuajee galeriis koostöönäitus “Eirates Piiride Ettekirjutusi”, mis koondab esmakordselt Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallas ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengite ja vilistlaste loomingu.

Piiride vajalikkust mõtestades jõudis näituse kuraator nende avardamise ideeni. Tegemist on katsega etteantud raamidest lahti öelda, jõudes otsapidi koguni uute tavade konstrueerimiseni. Erisuguste tehnikate kaudu pakuvad kunstnikud tõlgendusi nii kultuurilise kui ka vaimse maailma avarustele. Ühtlasi on esindatud argisfääri tungiva digimaailma voorused, samas pakutakse sissevaadet inimsuhete puntrasse. Seades piire teistele takerdume varem või hiljem omaenda piiramisrõngasse ning siinkohal visualiseerivad võimalikke lahendusi kunstnikud, kelle jaoks takistuste ületamise võimalikkus on omaette väärtus.

“Tänapäeval, kui liikuvus, digitaalsed sidemed ja kultuuridevaheline dialoog on muutunud igapäevaseks, kerkib taas küsimus: kus asub piir ja mida tähendab selle ületamine?” tõstatab näituse kuraator küsimuse väljakujunenud piiride tegeliku ulatuse üle.

Eesti loomekõrgkoolide vaheline soe läbisaamine on pikemat aega innustanud otsima uut laadi koostöö vorme. Käesoleva aasta suvel loodi kolme kooli üliõpilasesinduste ning EMTA rektori poolt soodne pinnas ühise näituse tekkeks. Ühisnäitus võimaldab erinevate kunstivormide vahelist diskussiooni ning seejuures sillutab tee uues formaadis koostöö jätkumisele. Novembri lõppu jääv avamise aeg ei ole mitte juhuslikult valitud – see on tänuväärne võimalus enne eksamiperioodi ja talviseid kohustusi hetkeks kokku tulla ja endi auks klaase tõsta.

Näitus jääb avatuks 1. veebruarini 2026.

Kuraator: Caroline Murumägi (EKA)

Avatud E–R 8–20 L–P 10–20

Sissepääs tasuta

Eesti Kunstiakadeemia tekstiiliosakonna õppejõud Kadi Kibbermann ja Piret Valk avavad 20.11.2025 Tallinna Botaanikaaia palmisaalis taimedest inspireeritud tekstiiliinstallatsioonide näituse “BOTEXSEMANTILINE AED / HORTUS BOTEXEMANTICUS” 

Näitusel esitletakse eksperimentaalseid tekstiiliinstallatsioone, mis jutustavad taimede rollist ja tähendusest kunstnike elus – taimedest saadavatest materjalidest ja nende ellujäämis-strateegiatest. 

Näitus vastab väljakutsele kohaneda maailmas, milles põlvkondadevaheline mälu on asendumas juhendite ja eeskirjadega; suured lood vaesunud keelelühenditeks ja vahetud kontaktid virtuaalseteks. Orientiirideks taimepimedail tehismaastikel on saanud algoritmid.  

Tasakaalu hoidmise tugijuurteks pärismaailmaga, on kunstnikel kontakt loodusega ja suhted teiste liikidega. Uuritakse, mida võiks taimedelt õppida läbi praktilise huvi, poeetiliste tõlgenduste ja neile tugineva kunstipraktika. Inspiratsiooniks on taimemaailma mitmekesisus, sellele olemuslik ja eripärane – vormid, mustrid ja tekstuurid; vajalikkus inimestele ja keskkonnale; võime kohaneda muutustega ja jääda ellu ka väga keerulistes tingimustes. Teostes ühendatakse teadmised ja praktilised kogemused, et näidata taimede olulisust põhjatu ressursside allikana – väetisena, mis pakub eeskuju-köitraage ja ideede-idusid, kiumaterjale ja looduslikke värve; taimedega suhtlemine aga tervist ja tasakaalu. Taimed aitavad mäletada ja kujutada identiteeti kinnitavaid lugusid. 

Tänases maailmas kohanemiseks on näituse kontekstis loodud uus suhtluskeel BOTEX. Botaanika + tekstiil + poeesia + tähendused = BOTEXsemantika

BOTEXsemantilises aias kasvavad BOTEXoofid.

BOTEXoofid on sünteesitud taimedest ja tekstiilidest.

BOTEXit räägivad taimi armastavad BOTEXegeedid, taimede ja nende strateegiate tõlkimiseks BOTEXoofide kaudu.

BOTEXoofid nimetab ja järjestab BOTEXonoomiliseks süsteemiks INDEX BOTEXEMANTICUM. 

BOTEXsemantilises aias võib avastada, milliseid võimalusi pakub tekstiilikunst taimede pakutavate teadmiste tõlgendamiseks ja eksperimentaalsete kogemuste edasiandmiseks. Taimed ja tekstiilid kohtuvad teostes looduslike kiudude, juurte, taimsete värvide ja bioplasti vormis. Installatsioonid on kasvatatud, kedratud, taimedega värvitud, tikitud, trükitud, vilditud või plisseeritud. 

Näitus on avatud kuni 04.01.2026

Tallinna Botaanikaaia palmimaja ja kasvuhoonete lahtiolekuajad:  https://botaanikaaed.ee/et/lahtiolekuajad/

Erakorralise avatud arhitektuuriloenguga astub 20. novembril kl 18 EKA aulas lavale legendaarne arhitekt ja lektor Sir Peter Cook ettekandega “Pikantsed motivatsioonid”, millele lisandub Archigram 10 raamatu kiirülevaade.

Loengus vaadatakse läbi arhitektuuriprisma sisse teemadesse nagu näiteks “Isoleeritud objekti pikantsus”, “Taimestiku salakaval võlu” ja “Veidrad kestad ja riietus”, aga otsitakse ka vastust küsimusele, kas värv on analoogne lobisemisega?

“Pole värvikamat dekaani, arhitekti ja erialase kursi muutjat kui Peter, kes on seda kõike tehes kõnetanud mitmeid praktikute generatsioone. Mul on siiralt hea meel, et ta tuleb EKAsse oma loomingut tutvustama ja toob uue raamatu müüki ka arhitektuurimuuseumi raamatupoodi,” kutsub loengut kuulama arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak.

Professor Sir Peter Cook, Archigrami asutaja, Londoni Kaasaegse Kunsti Instituudi (ICA) ja Londoni Ülikooli Kolledži Bartletti Arhitektuurikooli endine dekaan on olnud arhitektuurimaailma domineeriv tegelane üle poole sajandi. Jätkuvat panust arhitektuurilisse innovatsiooni ja arhitektuurivaldkonna teeneid tunnustati 2007. aastal tema rüütliks löömisega Briti kuninganna Elisabeth II poolt. Cooki saavutusi radikaalse eksperimentaalrühmitusega Archigram on kajastatud arvukates publikatsioonides ja avalikel näitustel. Briti Arhitektide Kuninglik Instituut (RIBA) tunnustas Archigrami 2002. aastal, mil rühma liikmetele anti RIBA kõrgeim autasu, kuninglik kuldmedal.

Cooki jätkuv töö hinnatud õppejõuna on teinud temast tuntud hääle kultuuriasutustes üle maailma. Oma arhitektide ja innovaatorite meeskonnaga seilab ta jätkuvalt visionäärse arhitektuuri lainetel.

Tutvu ka https://www.petercookarchitecture.com/

Loeng toimub inglise keeles ning on huvilistele tasuta.

Üritus FBs

12. detsembril 2025 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala ekstern Margus Tamm doktoritööd „Kunstilised sekkumised avalikus ruumis. Taktikaline meedia ja kommunikatiivne pööre protestikultuuris aastatuhande vahetusel“ („Artistic Interventions in the Public Space: Tactical Media and the Communicative Turn in Protest Culture at the Turn of the Millennium“). Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.

Doktoritöö juhendajad:
prof Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia)
prof Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Eelretsensendid:
dr Ingrid Ruudi (Eesti Kunstiakadeemia)
prof Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool)
Oponent: prof Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool)
Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.

Lühitutvustus
21. sajandi poliitilist kultuuri kujundavad üha enam protestiliikumised ja protestipoliitika. Traditsiooniliste demokraatlike institutsioonide nõrgenemise taustal toimib protestiaktivism ühiskondliku osaluse ja demokraatliku eneseuuenduse kasvupinnana, elavdades poliitlist arutelu, luues uusi kollektiivseid identiteete ja avardades arusaama poliitikas osalemise viisidest.

Doktoritöö keskendub nüüdisaegse protestikultuuri vaatemängulisele mõõtmele ning ajavahemikule 1990–2010 – seni akadeemiliselt vähe uuritud siirdeperioodile, mil kujunes välja radikaalselt demokraatlik ja kunstipäraseid sekkumistaktikaid kasutav protestirepertuaar. Väitekirja moodustavad viis artiklit, mis juhtumiuuringute ja teoreetilise arutelu toel käsitlevad sekkuva kunstilise aktivismi iseloomulikumaid aspekte, ning sissejuhatav katuspeatükk, mis raamib uurimisteema ja avab selle laiemat konteksti.

Töös otsitakse vastuseid küsimustele: millist ühiskondlikku rolli kannavad protestiliikumised ja populaarne protestipoliitika nüüdisaegsetes lääne demokraatiates; kuidas on ühiskonnateaduste kommunikatiivne pööre mõjutanud protestiliikumiste mõtestamist; milline on kunstiliste praktikate roll nüüdisaegses protestikultuuris; millised arengud iseloomustavad lääne demokraatlikku protestikultuuri aastatel 1990–2010; ning lõpuks, kõige olulisemana – kuidas ühendada poliitilise muutuse kirg institutsionaalse kestlikkusega.

Väitekirja laiem eesmärk on käsitleda nüüdisaegset protestikultuuri kunstilise ja poliitilise väljendusviisi ristumiskohana, edendada kriitilist arutelu protestikultuuri kasvava ühiskondliku rolli üle ning osutada probleemidele ja potentsiaalidele, mida kunstiliste praktikate rakendamine aktivistlikel eesmärkidel on kaasa toonud.

Avatud arhitektuuriloeng:

Klaske Havik: Matter of Scale – TU Delfti tudengite lõputööd Tallinna linnast

Kutsume kõiki arhitektuuri ja urbanistikatudengeid osalema 17. novembril, kell 18:00, EKA aulas TU Delfti arhitektuuri magistrantide lõputööde tutvustustele, mille fookuseks on juba kolmandat aastat Tallinna linn. Varasemaid töid tutvustab lähemalt professor Klaske Havik ning kohal on käimasoleva õppeaasta TU Delfti tudengid, kes siin veedetud kahe nädala jooksul analüüsivad linna eripalgelist ruumi ja loovad endale selle põhjal lähteülesandeid.

Lõputöö stuudio “A Matter of Scale” uurib Tallinna linna inimlikku mõõtkava. See on linn, mis paneb proovile väga erineva suuruse ja ulatusega hooned ning linnaehituslikud plaanid. Koht, kus põimuvad ja põrkuvad ühtaegu hansalikud, nõukogude ja tänapäevased turumajanduslikud kihistused, mida kujundavad linna eripärased looduslikud ja kultuurilised tingimused.

Stuudio on TU Delfti õppetooli Methods of Analysis and Imagination lõpuaasta projekt, mida juhendavad Klaske Havik (Prof.Dr.Ir.), Jorge Mejía Hernández (Dr.Ir.), Pierre Jennen (Ir.), Freek Speksnijder (Ir.).

18.11 16.00

Veebinar Teamsis:
https://events.teams.microsoft.com/event/5c5cc647-a839-4491-a006-cc7c3dc2013d@6d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0

Bintan Titisari (järeldoktor, Leedsi Ülikool, Colour4CRAFTS)

„Looduslike värvainete ökosüsteem tekstiili- ja moetööstuses“ (inglise keeles, veebis)

Looduslik värvimine on üks vanimaid traditsioone Euroopa tekstiilitööstuses, mis on sügavalt seotud kultuuripärandi ja kohaliku käsitööga. Tänapäeval on see taas esile kerkimas olulise praktikana tekstiili- ja moetööstuses, ulatudes väikestest töökodadest suuremahulise tootmiseni. See loeng uurib looduslike värvainete laiemat ökosüsteemi, uurides, kuidas need on seotud pärandi, jätkusuutlikkuse, disainipraktika ja trendide prognoosimisega. Käsitöönduslike ja tööstuslike lähenemisviiside vaheline seos võib tunduda killustatuna, kuid igaüks neist annab väärtuslikke teadmisi ja innovatsiooni. Neid omavahelisi seoseid ära tundes saame paremini aru, kuidas looduslikud värvained pakuvad lisaks sidemele traditsioonidega ka teed moe ja tekstiilide jätkusuutlikuma ja loomingulisema tuleviku poole.

Bintan Titisari (PhD), Leedsi Ülikool, järeldoktor. Bintan Titisari (PhD) on järeldoktor Leedsi Ülikooli Disainikoolis. Tema uurimishuvid on tekstiili- ja moedisaini valdkonnas, keskendudes tekstiilidisaini, värvainete, jätkusuutlike tavade ja tarbijakäitumise interdistsiplinaarsetele aspektidele. Tal on üle kümne aasta pikkune akadeemiline kogemus Indoneesias, Bruneis ja Ühendkuningriigis ning ta on õpetanud ja arendanud kursusi jätkusuutliku moe, käsitöödisaini, resistentvärvimise ja nutikate tekstiilide alal. Oma tekstiilivalmistamise praktikas ühendab ta looduslikke värvaineid resistentvärvimise tehnikaga, et luua ainulaadseid tekstiile. Ta on ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liige.

–

Loeng on osa sarjast „Tekstiilivärvid minevikust ja tulevikust: Colour4CRAFTS kogemuse jagamine“, mille algatas ELi Horizon projekt Colour4CRAFTS.

Veebiseminaride sari toob kokku ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutada ja jagada oma teadmisi mineviku ja tuleviku tekstiilivärvide kohta. Sarja korraldavad Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EL-i programmi „Horisont“ projekt Colour4CRAFTS ühendab multidistsiplinaarse meeskonna, kuhu kuuluvad uurimisinstituutide ja teadus- ja arendusettevõtete eksperdid, et uurida biopõhist tekstiilivärvimist traditsioonilises ajaloolises perspektiivis ning kombineerituna tipptasemel värvainete biosünteesi tehnoloogiate ja veevabade pealekandmistehnikatega. Colour4CRAFTS-i liikmed on Helsingi Ülikool, Lapi Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

Spolka: Feministliku tuleviku uurimistöö ja disain

Spolka on mittetulunduslik arhitektuuri- ja sotsioloogiastuudio ja kollektiiv, mis tegutseb Košices, Bratislavas ja Berliinis.

Loeng keskendub Spolka praktika alustaladele – väärtustele ja positsioonidele, mis on põimunud elukogemuste ja projektide segadusega. Vaadates (linna)planeerimist feministlikust vaatenurgast, esitab loeng küsimusi: Kuidas saavad äärealade ja perifeeria hääled muuta planeerimisprotsesse, milles oleme nii harjunud töötama? Mida tähendab hoolivuse kontseptsiooni silmas pidades disainimine? Ja millised vahendid ja metoodikad on meie käsutuses ausa ning õiglase tuleviku jaoks?

11.11 16.00

Deb Bamford (doktorant, Leedsi Ülikool, Colour4CRAFTS)

„Mida saame peitsainete kasutamisest õppida?”
Loeng toimub inglise keeles, veebis:

https://events.teams.microsoft.com/event/6355e460-52b0-4614-95e0-18bc75c3a832@6d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0

Looduslikul värvimisel on peitsained sageli vajalikud. Need ained aitavad värvimolekulidel kiuga seonduda ja võivad mõjutada lõplikku värvitooni. Nende efektiivsus sõltub kiu tüübist, kasutatavast värvainest ja peitsimismeetodist. Kõige sagedamini kasutatavad peitsid on mitmesugused metallisoolad, mille hulgas on ajalooliselt eriti populaarsed alumiiniumipõhised ühendid. Kuidas peitsid toimivad ja mida tuleks nende kasutamisel arvestada?

Deb Bamford, Leedsi Ülikool, doktorant. Deb Bamford on Leedsi Ülikooli Disainikooli doktorant. Tema uurimishuvid hõlmavad värvainete, värvimise ja tekstiilide ajalugu. Tema väitekirja pealkiri on „Uuringud looduslike värvainete peitsimisprotsessi parandamiseks puuvillal ja villal alumiiniumsoolade või alternatiivsete biopeitside abil“. Ta on ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liige.

–

Loeng on osa sarjast „Tekstiilivärvid minevikust ja tulevikust: Colour4CRAFTS kogemuse jagamine“, mille algatas ELi Horizon projekt Colour4CRAFTS.

Veebiseminaride sari toob kokku ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutada ja jagada oma teadmisi mineviku ja tuleviku tekstiilivärvide kohta. Sarja korraldavad Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EL-i programmi „Horisont“ projekt Colour4CRAFTS ühendab multidistsiplinaarse meeskonna, kuhu kuuluvad uurimisinstituutide ja teadus- ja arendusettevõtete eksperdid, et uurida biopõhist tekstiilivärvimist traditsioonilises ajaloolises perspektiivis ning kombineerituna tipptasemel värvainete biosünteesi tehnoloogiate ja veevabade pealekandmistehnikatega. Colour4CRAFTS-i liikmed on Helsingi Ülikool, Lapi Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

„Nähtamatud kivid. Noore kunstniku pilk tööstusele“
Telliskivi Roheline saal 12.11.–7.12.2025
Avatud K-R kell 12.00-19.00 L-P kell 10.00-17.00
Näituse külastus on tasuta.

6. ja 7. detsembril toimuvad näitusel töötoad lastele:

• L 6. dets kell 11.00–12.30 töötuba “Põlevkivist loomakeste valmistamine”, vanusele 5-10, grupis kuni 10 last. Registreerimine SIIN.
  • Töötoas meisterdatakse Kohtla-Järve kaevandustest kaevandatud põlevkivist loomakesi. Lapsed saavad meisterdamise käigus õppida ja näha, kuidas Kohtla-Järve kaevandustes põlevkivi kaevandatakse ja töödeldakse. Samuti on neil võimalus uurida päris loodusmaterjali ja meisterdada väikeseid loomakujulisi meisterdusi. Töötuba viib läbi EKA tudeng Ksenia Verbeštšuk eesti, inglise ja vene keeles.
• P 7. dets kell 11.00–12.30 töötuba “Jõulukaartide valmistamine”, vanusele 10+, grupis kuni 10 last. Registreerimine SIIN.
  • Töötoas valmistatakse trükitemplid, millega lapsed saavad kaunistada jõulukaarte. Töötoa läbiviija juhendamisel kasutatakse templite tegemiseks erinevaid materjale nagu plastiliin, kruvid-mutrid ja muid põnevaid elemente, mida võib kohata ka ehitusplatsidel ja tööstusmaastikel. Töötuba toimub eesti keeles ning seda viib läbi EKA tudeng Ronja Jõgi.

Näituse „Nähtamatud kivid. Noore kunstniku pilk tööstusele“ keskmes on tööstuse ja ühiskonna vaheline dialoog. Väljas on üle saja teose, mis kutsuvad mõtlema vastutuse, kestlikkuse ja inimese mõju üle maastikule.

Teosed on loodud  Ida-Virumaal Viru Keemia Grupi tööstusmaastikel toimunud suvepraktikate käigus. Noorte kunstnike pilk liigub poeetilistest maastikuvaadetest intiimsete argilugudeni – põlevkivi muutub kord dekoratiivseks tapeedimustriks elutoas, kord ajakihistusi talletavaks monumentaalseks katedraaliks.

Koostöö on ajendatud Eesti põlevkiviõlitööstuse 100. aastapäevast. Näitus kutsub vaatajat peatuma ja mõtisklema, milliseid jälgi on töö, maastik ja inimene üksteise sisse jätnud ning kuidas võiks nende suhe tulevikus kujuneda.

Suvepraktika Viru Keemia Grupi tööstusmaastikel toimus 2025. aasta juunis ja augustis. Kokku osales suvepraktikal 65 tudengit ja kaasatud olid stsenograafia, animatsiooni, graafika, skulptuuri, kaasaegse kunsti, moe- ning maaliosakonna tudengid. Väljapanekus on esindatud lisaks ka disainerite ja tarbekunstnike tööd.

Osalevad kunstnikud: Adele Sillat, Alexander Matthias Saage, Aliisa Ahtiainen, Anastasia Nikiforova, Anastasia Ananjeva, Anu Jakobson, Beata Batejev, Bob Bicknell-Knight, Darja Malõševa, Edvard Vellevoog, Emma Reti Tikenberg, Grete Kangro, Hannah Segerkrantz, Ivor Mikker, Karl Uustal, Kaspar Lesk, Kateryna Tyshchenko, Karolina Peterson, Kirke Kirt, Kirke Kits, Kristjan Tammjärv, Ksenia Verbeštšuk, Liisa Nurklik, Linda Teemägi, Lume Tuum, Maibrit Kaur, Marek Huntsaar, Maria-Eliise Muinaste, Marit Loitmets, Marta Huimerind, Marta Konovalov, Mia-Stella Aaslaid, Nora Schmelter, Oskar Vels, Patrick Soome, Paul Aadam Mikson, Piia Bianka Pere, Robin August Vöörmann, Rosa-Maria Nuutinen, Sander Haugas, Selene Taur, Stuudio Kollektiir, Stiina-Marie Sarevet, Taavi Teevet, Tauris Reose, Teresa RA, Veronika Pavliuk, Visa Nurmi, Yuna-Lee Pfau, Denis Kudrjašov

Näituse kuraatorid: Lilian Hiob-Küttis, Kirke Kangro ja Ruth Melioranski

Projekti meeskond: Irina Bojenko, Kaia-Liisa Jõesalu, Kaja Krustok

Juhendajad: Anita Kremm, Britta Benno, Charlotte Biszewski, Ene-Liis Semper, Francesco Rosso, Holger Loodus, John Grzinich, Karl Joonas Alamaa, Laura Põld, Lilli-Krõõt Repnau, Mark Raidpere, Mihkel Ilus, Taavi Talve, Viktor Gurov, Zody Burke, Björn Koop, Eve Margus, Heikki Zoova, Juss Heinsalu, Kaja Altvee, Kärt Ojavee, Lieven Lahaye, Linda Kaljundi, Nils Hint, Piret Hirv, Urmas Lüüs 

Kujundaja: Kati Saarits

Näituse avamine toimus teisipäeval, 11.novembril. Tutvu pildigaleriiga siin.