„Allumatud kehad“ on genealoogiline uurimus radikaalsetest kunstilistest, postkunstilistest ja transkunstilistest performatiivsetest praktikatest nende formaatide, strateegiate ja taktikate teisenemise kaudu. Käsitletava ainese kattuvus performance’i-kunsti ja selle ajalooga on küll suur, kuid siiski mitte täielik. Küsimus, mille autor seda uurimust kavandama asudes püstitas, oli õigupoolest lihtne: „Kui senised käsitlused performance’i ajaloost ei rahulda, siis milline oleks mõeldav alternatiivne narratiiv, mis oleks nende praktikate sisemise loogika ja kujunemisega paremas vastavuses?“
Ainus, mis näis autori arvates olevat kõigil neil erinevatest aegadest pärit ja erinevatel ajenditel toime pandud performatiivsetel tegudel ühine, on allumatuse motiiv: aktsionistid mässavad, rikuvad reegleid sõltumata sellest, kas neile allumatuse aktidele järgneb (võimude) repressioone või mitte. Need on praktikad, mis on kohal, sekkuvad, häirivad, nihestavad, aga on vahel ka mängulised, meelelahutuslikud ja seksualiseeritud.
Tegemist on uurimusega, mis pakub teistlaadse viisi vaadelda performatiivsete praktikate ajalugu ja loob alternatiivse üldkäsitluse mudeli. Raamat põhineb 21. veebruaril 2023 Eesti Kunstiakadeemias kaitstud doktoritööl, mille juhendaja oli Andres Kurg.
Toimetanud Neeme Lopp
Keeletoimetaja: Maret Nukke
Kujundanud Martin Pedanik
560 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2023
ISBN 978-9916-619-90-2