Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond kutsub esitama teese sel sügisel toimuvale rahvusvahelisele eelretsenseeritavale konverentsile EKA Arh 2026: Jätkub…, mis toimub taas Tallinna arhitektuuribiennaali satelliitüritusena.
Teadmisi kliimamuutustega kohanemise, mõjude leevendamise ja ehitatud keskkonna ümberkujundamise kohta on rohkem kui kunagi varem. Ent pelgalt tõendid ei loo üksmeelt. Sisulised muutused sõltuvad sellest, kas teadmised muutuvad ühiseks mõistmiseks – millekski, mida jagatakse, arutatakse ja kujundatakse koos nendega, keda muutused kõige enam puudutavad: alates elanikest ja kogukondadest kuni avaliku sektori ja tööstuse esindajateni. Ilma osaluse ja kaasamiseta takerduvad ka kõige vajalikumad arengud.
Killustatus püsib – teadmistes, valitsemises ja ühiskonnas. Muutus näib olevat kohe saabumas, ent ei jõua kunagi pärale.
EKA Arh konverents 2026: Jätkub… kutsub üles esitama uurimusi planeerimise ja disaini eesrindelt – töid, mis püüavad siduda innovatsiooni inimeste ja paikade elatud reaalsustega. Ootame meetodeid ja praktikaid, mis tegelevad kliimamuutuse, elurikkuse vähenemise, tõhususe ja taskukohasuse küsimustega, ületades edenemist pidurdavaid lõhesid. Kus paiknevad murrangukohad, konfliktid, pinged ja lahendamata küsimused? Ja kuidas saab arhitektuur ja linnauurimus aidata neid pooleliolevaid üleminekuid edasi kanda jagatud mõistmise, mitte eraldiseisvate tehniliste lahendustega?
Tänavune EKA Arh konverents ootab eriti töid, mis teevad järjepidevuse võimalikuks seal, kus domineerib killustatus – mitte lõplike vastuseid, vaid uute kooskõlade avamist. Ootame töid, mis käsitlevad objektiivset teadmist lähtekohana ja ühist mõistmist areenina, kus see muutub teostatavaks. Tervitame mõtisklusi ja meetodeid, mis toetavad kestvaid läbirääkimisi, mille kaudu tähenduslikud muutused esile kerkivad.
EKA Arh Conference 2026 kutsub esitama teadustöid planeerimise ja projekteerimise piirialadelt – töid, mis seovad innovatsiooni inimeste ja paikade igapäevase reaalsusega. Ootame panuseid, mis käsitlevad kliimamuutusi, elurikkuse kadu, tõhusust ja taskukohasust, ületades lõhesid, mis aeglustavad arengut. Kus on murdejooned, konfliktid, pinged ja lahendamata küsimused? Kuidas saab arhitektuuri- ja linnauurimus aidata viia pooleliolevaid üleminekuid edasi ühiste muredena, mitte eraldiseisvate tehniliste ülesannetena?
Käesolev EKA Arh konverents otsib panuseid, mis aitavad tekitada järjepidevust seal, kus valitseb killustatus – mitte lõplike vastuste pakkumisega, vaid uute suundumuste ja kooskõlade avamisega. Ootame töid, mis käsitlevad objektiivset teadmist lähtepunktina ning ühist muret ruumina, kus teadmine muutub teostatavaks. Kutsume üles jagama mõtisklusi ja meetodeid, mis toetavad kokkulepete kujunemise protsessi, mille kaudu sünnivad sisulised muutused.
2026. AASTA KONVERENTSI TEEMAD
Konverents käsitleb neid teemasid kolmel omavahel läbipõimunud skaalal:
Territooriumitasand
Linnad ja regioonid seisavad silmitsi uue reaalsusega, kus senised kindlustunnet pakkuvad eeldused enam ei kehti. Piirid kerkivad taas esile; energia-, inimeste ja kaubavood takerduvad; pikaajaliselt toiminud võrgustikud ja tarneahelad vajavad ümbermõtestamist. Tekivad uued taristud, samal ajal kui poliitilised lõhed teravnevad. Selles keskkonnas kujundavad ühised murekohad – julgeolek, autonoomia, identiteet, vastupidavus – otsuseid sama jõuliselt kui tehnilised hinnangud. Mälu, suhted ja narratiivid võivad määrata enam kui mudelid ja mõõdikud seda, mida peetakse prioriteetseks ja millele osutatakse vastupanu. Järjepidevusest endast saab vaidlustatud territoorium: piire joonistatakse ümber, prioriteete vaadatakse uuesti läbi ning uued seosevormid hakkavad tasapisi kujunema.
Hoonetasand
Ehitatud keskkond peegeldab neid pingeid. Hooned lekivad sooja, paiknevad valedes kohtades või ei vasta enam tänapäevastele vajadustele, ent on samas liiga väärtuslikud, et neist loobuda, ja liiga kulukad, et neid asendada. Olemasolevaga töötamine – kohandamine, tihendamine, ümberkujundamine – muutub vältimatuks. Tehnilised hinnangud põrkuvad tööstuse võimekuse ja piirangutega ning elanike ja kogukondade kogetud muredega, kus identiteet, õiglus ja kuuluvus kujundavad otsuseid sama palju kui teostatavus. Väljakutse mastaap nõuab lähenemisi, mis hõlmavad süsteeme tervikuna, mitte üksikuid objekte, ning mis toetavad ühiseid sihte konkureerivate prioriteetide vahel.
Materjalitasand
Sarnast lugu räägivad ka materjaliringed. Prügilad kasvavad, lammutamine jätkub, ka renoveerimise käigus, ning turud soodustavad endiselt uute loodusvarade kaevandamist taaskasutusele. Ringmajandust toetatakse laialdaselt põhimõtteliselt, kuid praktikas takistavad seda struktuursed barjäärid. Nende ületamine eeldab koordineerimist tehnoloogia, poliitika, logistika ja disaini vahel – standardite, ajakavade ja vastutuste kooskõlastamist, et taaskasutus muutuks erandlikust praktikast elujõuliseks normiks.
OLULISED KUUPÄEVAD
Teeside lühikokkuvõtte esitamise tähtaeg: 31. märts 2026
Laiendatud teeside esitamise kutse: 15. aprill 2026
Laiendatud teeside esitamise tähtaeg: 31. mai 2026
Laiendatud teeside retsenseerimine ja konverentsile vastu võtmine: 15. juuni 2026
Täisteksti esitamise tähtaeg: 15. august 2026
Konverents: 10. september 2026
Palume esitada teeside lühikokkuvõte ametlikus vormingus (Abstract Format File).
Teeside esitamine: ekaarh.conference@artun.ee
EKA Arh konverentsist
EKA Arh on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna korraldatav, iga kahe aasta järel toimuv rahvusvaheline eelretsenseeritav konverents. Varasemad teemad:
Konverentsi esimees
Siim Tuksam
Teadusjuht
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia
siim.tuksam@artun.ee