Sisearhitektuuri BA lõputööde kaitsmine 2026. Foto: Evert Palmets
Sisearhitektuuri osakonna 2026. aasta bakalaureusetööde avalikud kaitsmised toimusid 2. juunil EKA valges majas.
Lõputöö raames toimub individuaalsest loovast huvist kerkinud teemade arendamine paralleelselt portfoolio koostamisega. Arendatud projektidest pannakse kokku näitus.
Juhendajad: Aadam Kaarma ja Martin Merirand (portfoolio), Ville Lausmäe (projekti arendus), Veiko Liis (projekti arendus).
Bakalaureuse lõputöösid hindas komisjon koosseisus: Mariann Drell (komisjoni esimees), Hillar Mänd, Eeros Lees, Maarja Varkki ja Aimur Takk. Komisjoni sekretär on Marie-Katharine Maksim.
***
Emily Ann Marin
Portfoolio
Arendusprojekt “Kohtume putka ees”
Kioskil on omaenda rütm ja reeglid. Piiripealne ruum, kus suhtlus toimub läbi aknaava. Vaikne kohalolu, mis tekitab nihke inimese tähelepanus ja liikumises.Kaardistuste, vaatluste ja jäädvustamiste kaudu otsin kioski ruumilist väärtust ajal, mil sellised väikevormid on linnaruumist kadumas. Kas on võimalik kioski tüüpi ümber mõtestada viisil, mis säilitaks või taastaks võime arhitektuuril vahendada vahetut ja juhuslikku sotsiaalset suhtlust linnaruumis?Installatsiooni vorm kasvas välja kioski kõige elementaarsemast ruumilisest omadusest, aknast kui suhtluslävest. Eesmärk oli linnas tekitada ruumiline olukord, mis kutsuks inimesi peatuma, suhestuma ja omavahel kontakti looma.
***
Karl Oskar Palo
Portfoolio
Arendusprojekt “Provokaator”
Mis asi on provokaator? See ei ole prügi ega kunst, vaid lahterdamatu ese. Provokaator on objekt mis üritab luua pinget vaatleja, ruumi ja iseenda vahel. Selleks, et pinget luua peab see olema oma keskkonnaga seostamatu asi, mis külvab vaatleja pähe küsimusi oma paigutuse ja tekkimisloo kohta. Mõtete provokatsiooni olen ma proovinud tekitada eseme kontekstist eraldamise ja ruumilise paigutuse kaudu. Provotseeriv asi võib olla peaaegu ükskõik milline, kuid oma väljapanekuks olen otsustanud kasutada tavalist küttehalgu.Kutsun näituse külastajat looma oma provokaatorit – asja millel ei ole väärtust, funktsiooni ega tähendust. Väljapanek on jaotatud EKA sisehoovi ja valge maja kolmanda korruse vahel.Ma kutsun ärgitama ruumi.
***
Linda Marie Zimmer
Portfoolio
Arendusprojekt “Üks Õige vannituba”
Praktiline uusarenduse stiilis vannituba illustreerib kenasti, kuidas kujunevad ühiskondlikud arusaamad sellest, milline peaks olema õige ruum. Iga osa on disainitud täitmaks oma rolli: wc, dušš, kraanikauss, peegel. Hallid põrandaplaadid varjavad mustust, valge portselan tagab puhtuse kindluse. Kõigi baasvajaduste eest on hoolitsetud, ei midagi rohkemat ega vähemat. Sellise lakoonilise ruumi laialdane levik helistab häirekella: moodustunud on sissekäidud ruumiloome rada, mis pidevalt taastoodab samu kujutelmasid universaalsusest ja inimvajadustest. Kas ja kuidas seda rada ümber suunata?
***
Madli Bulgarin
Portfoolio
Arendusprojekt “Katkestuste käsiraamat sisearhitektile”
Modernne sisearhitekt on manipulaator: ruumide kaudu suunab ta tajusid, kuid tegutseb tellija raamides. Kommertsruumid kasutavad disaini, et võimendada tarbimist ja varjata aega, samal ajal kui avalik ruum muutub ülekureerituks standardiseerituks. Ülestimuleeritus, visuaalne müra ja introvertsed hooned süvendavad sotsiaalset killustumist ning vaesustavad autentseid kogemusi. Projekt küsib, kuidas sisearhitekt saab võtta triksteri rolli: märgata süsteeme, mis kujundavad olevikku, katkestada kaubamärk ja etendus ning luua ruume, mis avavad tõlgendamisruumi, üllatust ja kriitilist mõtlemist. Triksteri ja metisliku mõtlemise kaudu saab ta ruumi muuta kriitilise mõtlemise tööriistaks: katkestada saboteerida etendust, taastada eesmärgipäratust ja flanööri. Hea ruum pakub aeglust ja üllatusi– värskendust maailmas, kus kogemus paisub, aga tähendus kahaneb. See on kutse taastada ruum kui kogemuse, mitte tarbimise vormi.
***
Reigo Raal
Portfoolio
Arendusprojekt “Neutraalse vaatluse peatus ehk linnavaatluskuut”
Kuidas vaadelda linna? Peatudes jälgime tihtipeale teiste inimeste tegemisi ja toimetamisi, kuid millal sina viimati vaatasid tähelepanelikult mõnda objekti tänaval? Vaatamata jätmisega läheb kaduma suur osa huvitavaid kompositsioone ja objektide kooslusi linnamaastikus. Vaadetest kaob pinge, mis teeb linnad rikkalikuks, mu töö eesmärk pole soodustada inimeste piilumist vaid tuua tagasi neutraalne vaatlemine, mis ei riivaks kedagi aga võimendaks linnaruumis asuvaid objekte ja kaadreid. Linnakeskkonnas on tarvis kohta, mis suunab inimest jälgima ja vaatlema, pakuks privaatsust, aga eksponeeriks ka teadliku otsust vaadelda. See on kuut, see asub mõnes objekte täis kohas. Et vaadeldavasse paremini süveneda, astu kuuti. See teeb sinu eest töö ära ja raamib vaate. Iga mööduja näeb, et kuudis on uudishimulik vaatleja, kes on paradoksaalselt nii vaatleja kui ka vaadeldav. Niisama tänaval vahtides arvaks mõni, et oled hulluks läinud.
***
Janet Kljuzin
Portfoolio
Arendusprojekt
Portfoolio kätkeb endas kolme köidetud vihikut, mis peegeldavad igat kursust sisearhitektuuri õpingutel. Arendusprojekt uurib metalli ja puidu ühenduskohti, mille käigus arendasin kaks tooli, tutvustav info on lisatud plansettidena.
