Foto: Mark Raidpere
7. oktoobril, 2023 jagati 11. korda riiklikke hariduspreemiaid. Tartus Vanemuise kontserdimajas toimunud pidulikul aasta õpetaja auhinnagalal pälvisid haridustöötaja elutööpreemia David Vseviov, Marju Lauristin ja Rein Taagepera.
EKA emeriitprofessor David Vseviov on aidanud kaasa õppimise ja õpetamise arengule ulatuslikult ja järjepidevalt. Eestis on raske leida teist inimest, kes oleks sel määral aidanud kaasa hariduse ja teadmiste väärtustamisele kõige avaramal ühiskondlikul tasandil. David Vseviovi loengud on käsitlenud üldajalugu, kultuurilugu, Venemaa ja Bütsantsi ajalugu; tema uurimistöös on olnud olulisel kohal Ida-Virumaa. Prof Vseviovi loengud ja legendaarsed õppereisid Venemaale on õhutanud ja edendanud mitmete põlvkondade tudengites ajaloohuvi. Noorte kunstiteadlaste jaoks on just tema olnud see, kes annab arusaamise üldisest ajalookontekstist. Looverialadele on Vseviovi kursused olnud üldharivad ja innustavad, pannes aluse ajaloo mõistmisele. Lisaks on David Vseviov olnud silmapaistev Eesti ühiskonnas ajalooalase õpihuvi äratamises läbi pikaajalise meediatöö.
Prof Vseviovi puhul tuleb lisaks õppejõutööle esile tuua tema pühendunud ja teravast eetilisest ning sotsiaalsest närvist kantud ühiskondlikku tegevust. Just temalt pärineb viimaste aastate teravates aruteludes palju tasakaalukaid ja vaimuteravaid sõnavõtte, mis arvestavad ühiskonna erinevaid huvigruppe, analüüsivad Eesti ja teiste maade ning kultuuride suhteid ja leevendavad sedakaudu ühiskondlikke pingeid. Emeriitprofessor David Vseviov on oma avalikel esinemistel ja kirjutistes alati rõhutanud hariduse rolli inimese ja ühiskonna kujunemisel: “õppimata pole inimest ning eelnevatelt põlvkondadelt uusi teadmisi omandamata oleks inimkond ammu otsa saanud” (ÕL 26.II 2016). Ta on pidanud kursusi kultuuriülikoolis ja EKA avatud akadeemias, mis on suunatud eri põlvkonna ning taustaga inimestele. David Vseviov on olnud ajaloo huvigruppide kõnetaja läbi teksti ja sõna avalikus ruumis. Ta on koostanud üldhariduskoolide õppematerjale ja osalenud õppekavakomisjonide töös. Tuntuim on tema V kl ajalooõpik “Pilk ajalukku” (vene k 1999, eesti k 2002). Vt ka arutelu ÕL 19. II 2010 ajalooõpetaja töö spetsiifikast. Esiletõstmist väärib ka see, et prof Vseviov orienteerus oma tegevuses nii eesti- kui ka venekeelsetele õpilastele. Laiemat ülikoolidevahelist koostööd edendas ta EKA humanitaarainete keskuse juhatajana, kutsudes EKA-sse loenguid pidama eri valdkondade ja asutuste spetsialiste. David Vseviovi loengud Eesti Kunstiakadeemias on alati olnud sisukad, sütitavad ning toonud tudengitele ajaloolisi nähtusi ja sündmusi ainulaadsel moel lähemale. Prof Vseviov on oma tudengitele rääkinud ajaloost kui naudingust ning üritanud neis tekitada huvi ja uudishimu kultuuriajaloo vastu. Lähenedes ajaloole kui jutustusele, on ta oma lugudega inspireerinud terveid põlvkondi ajalooõpilasi, tudengeid ja kolleege. Prof Vseviov on esindanud üha haruldasemaks muutuvat haritlasetüüpi, kes ei keskendu vaid kitsale valdkonnale, on laia haarde ja ühiskondliku vastutustundega.
David Vseviov on pälvinud olulisi tunnustusi oma tasakaalukate, kuid keerulistele sündmustele ja aegadele selgitusi pakkuvate väljaütlemiste ja kirjutiste eest. Lisaks loengute andmisele on prof Vseviov avaldanud rohkelt ajaloo-, poliitika- ja kultuuriteemalisi artikleid, astunud üles teles ja raadios. Prof Vseviovil on olnud suur roll Venemaa ajaloo ja keeruka nõukogude pärandi mõtestamisel. David Vseviovi kui avaliku intellektuaali sõnavõtud ning lähenemised seovad omavahel minevikku, olevikku ja tulevikku ning väldivad ajaloo mustvalget kujutamist, jättes ruumi ka hallidele toonidele.
Galal kuulutati välja laureaadid 12 kategoorias ning anti välja kolm elutööpreemiat Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kutsus auhinnagala avakõnes üles tundma uhkust.
“Eesti haridussüsteem on üks maailma parimaid ja seda nii laste akadeemiliste teadmiste kui ka võrdselt hea hariduse kättesaadavuse osas. See on suur saavutus. Paljudel teistel väikese keele ja rahvaga ning keerulise ajalooga riikidel, ei ole see õnnestunud. Selle taga on ennekõike õpetajaskond,” ütles minister kõnes.
President Alar Karis rõhutas oma kõnes, et noorte õpetajate jaoks on väga oluline toetav töökeskkond.
“Küllap on paljudel teie seas pajatada oma lugu õpetajaks saamisest ning õpetajaks küpsemisest. Neist keskkonnateguritest, mis teid toetasid. Ja neist raskustest, millest jagu saamine on nõudnud sitkust. Te teate, mida saaks muuta ja peaks muutma, et kõigil õpetajatel oleks võimalus olla hoitud ning teha oma tööd parimal moel,” ütles president.
Karis märkis, et alustava õpetaja jaoks on oluline kooli juhtkonna ja teiste õpetajate toetus ning ta kutsus õpetajaid teineteise jaoks olemas olema. “See haakub väga sobivalt tänavuse vaimse tervise kuu juhtmõttega: olla teineteise jaoks olemas, hoida ja arendada suhteid enda kogukonnas,” sõnas ta.
Aasta õpetaja 2023 laureaadid on:
• Aasta lasteaiaõpetaja – Kätlin Vaher, Põlva Lasteaed Pihlapuu
• Aasta klassiõpetaja – Kati Tuulis, Saku Gümnaasium
• Aasta klassijuhataja – Elve Mäekivi, Lagedi Kool
• Aasta põhikooli aineõpetaja – Alla Vinitšenko, Miina Härma Gümnaasium
• Aasta gümnaasiumiõpetaja – Raimo Maasik, Rakvere Riigigümnaasium
• Aasta kutseõpetaja – Edvards Puciriuss, Tallinna Kopli Ametikool
• Aasta huvialaõpetaja – Mart Aus, Rakvere Muusikakool, Lasnamäe Muusikakool, Paide Muusikakool, Keila Muusikakool
• Aasta tugispetsialist – Carolina Šuman, Ilmatsalu Põhikool, Rajaleidja, Tartu Ülikool
• Aasta õppejõud – Grete Arro, Tallinna Ülikool
• Aasta õppeasutuse juht – Karmen Paul, Viimsi Gümnaasium
• Aasta hariduse sõber – “Lae end” haridusprogramm (ABB, Eesti Energia, Fermi Energia, LHV, Metrosert ja Nordecon)
• Aasta haridustegu – Eesti kool Ukraina sõjapõgenike lastele, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Räägu kool
• Riiklik haridustöötaja elutööpreemia – Marju Lauristin
• Riiklik haridustöötaja elutööpreemia – David Vseviov
• Riiklik haridustöötaja elutööpreemia – Rein Taagepera
Kõik laureaadid said traditsiooniliselt auhinnaks väikese Joosepi kuju, kes hoiab käes maakera, mis sümboliseerib kogu maailma teadmisi.
Kõikide kategooriate laureaadid pälvisid aastapreemiana 10 000 eurot, elutööpreemia laureaadi preemiasummaks on 65 000 eurot. Rahalise preemiaga, mille suuruseks on 3000 eurot, tunnustati ka kõikide kategooriate nominente.
Aasta õpetaja konkursile said kõik soovijad kandidaate esitada märtsis ning kokku esitati kandidaate ligi 1800. Finalistide hulka jõudis üle 200 õpetaja ja haridustöötaja, nende seast valis riiklik komisjon välja igas kategoorias kolm nominenti.