Doktoritöö lähtub karmiks stiiliks nimetatud nõukogude perioodi kunstinähtuse ajaloolise tähenduse ja rolli mõtestamisest Eesti kontekstis. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Nõukogude Liidu eri keskustes esile kerkinud karm stiil on ainus fenomen stalinistliku sotsialistliku realismi kõrval, mida nõukogudejärgsed tõlgendused määratlevad üsna üksmeelselt ametliku kunstina. Erinevalt repressiivselt kunstnikele peale surutud sotsialistlikust realismist tärkas karm stiil suhteliselt liberaalses sula õhustikus ja kunstnike initsiatiivil, mitte käsukorras. Vabatahtliku ametlikkuse motiiv aga ei taha kuidagi klappida eesti kunsti ajaloo vastupanupõhiste mudelitega. Uurimuse strateegiliseks lähtepunktiks on arusaam, et vastupanu kontseptsioonist ajenduv käsitlusviis pigem varjab kui avab Nõukogude Eesti kunstivälja toimimisviise: maskeerib ametlike diskursuste laialdast, kuigi kohati hämarat mõju eesti kunstile ning eirab neid muutusi, mis nõukogude kultuuri kontseptsioonides ja praktikates aja jooksul aset leidsid. Analüüsides omaaegsete arutelude abil sulaperioodi kunsti keskseid (st ametlikke) diskursusi ja nende muutuste dünaamikat, liigub uurimus karmi stiili problemaatika kaudu avaramale väljale ja esitab laiema pildi ajajärgu kunstiprotsessidest.
This dissertation addresses the historical meaning and role of Severe Style in the Estonian context. Although Severe Style marked a key breakthrough in Stalinist Socialist Realism dogmas in the late 1950s and early 1960s, this step was not compelling enough for researchers who proceeded from the post-Soviet perspective, and therefore, the style became branded with the status of “official art” of the Khrushchev period. As Severe Style developed in the relatively liberal atmosphere of the Khrushchev Thaw and was at the initiative of artists, rather than a diktat from the central government, it implicitly associates with voluntary officialism, which is hard to reconcile with the resistance models of the history of Estonian art. The strategic premise for this thesis is that an approach stemming from the concept of resistance does more to obscure than to illuminate the operating mechanisms of the art field in Soviet Estonia: it masks the extensive, albeit occasionally opaque, influence of official discourses on Estonian art and disregards the changes that took place over time in concepts and practices in Soviet culture. In analysing the central (i.e. official) discourses in art during the Thaw and the dynamics of their changes, the research will move from the issues pertaining to Severe Style to a more expansive field and lay out a broader picture of the art processes of that era.
Juhendaja / Supervisor: prof Virve Sarapik
Eelretsensendid / External Reviewers: dr Epp Annus, dr Anu Allas
Oponent / Opponent: dr Epp Annus
Keeletoimetajad / Copy editors: Kanni Labi, Martin Rünk
Sissejuhatuse tõlge inglise keelde / English translation: Kristopher Rikken
Graafiline disain / Graphic design: Jaanus Samma
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 27
348 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2019
ISBN 978-9949-594-73-3 (print)
ISBN 978-9949-594-74-0 (pdf)
ISSN 1736-2261