Avatud loengud

Uute doktorite loengusari: Merike Kurisoo räägib kirikuruumi muutumisest katoliiklikust luterlikuks

Selle aasta viimases loengus tutvustab Merike Kurisoo oma 2019. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööd „Vahepealsed asjad ja vahepealsed ajad. Kirikuruumi ja pildikultuuri muutumisest katoliiklikust luterlikuks varauusaegse Eesti aladel“.

Doktoritöö huvifookus oli probleemistikul, miks ja kuidas kasutati varauusajal luterlikes piirkondades edasi olemasolevaid kirikuid, mis sai katoliiklikest piltidest ja kirikuvarast luterlikus kontekstis ja kuidas kohandati olemasolevad sakraalruumid vastavalt uuele konfessioonile ning muutunud liturgiale ja riitustele. Vaatluse all oli ka uue, luterliku kirikukunsti tellimine. Samuti olid oluliseks küsimused, milline oli kunstiteoste (tollases mõistes piltide ja esemete) “elu” vahetult nende valmimise järel, nende algses funktsioonis ja kontekstis ning milline oli nende samade teoste “järelelu”, kasutus ja tähendus uues ümbruses?  Doktoritöö pealkiri “Vahepealsed asjad ja vahepealsed ajad” oli esitatud metafoorina. Vahepealsed asjad osutasid siin sakraalsetele ruumidele, piltidele ja esemetele Martin Lutheri termini adiaphora ehk Mitteldinge tähenduses, mis tähistas luterlaste jaoks laiemat mõistet osutades kiriklikele praktikatele ja riitustele (k.a. pildid ja kirikuinventar), mis ei olnud ei keelatud ega lubatud. Vahepealse aja mõiste osutas uurimuse keskmes olevale 16. sajandile kui Eesti kirikuajaloo kontekstis üleminekuperioodile katoliikluselt luterlusele.  

Tagasivaate kõrval vaatab ettekanne ka ajas (ja doktoritööst) edasi ehk luterlusele ülemineku kajastumise piirkondlikele ja ajalistele erinevustele ja praktikatele Eesti eri piirkondade varauusaegses kirikukunstis.

Vestlus- ja loengusarja „Millal on disain?“ raames on ETDMis külas graafik ja EKA õppejõud Aarne Mesikäpp. Vestlus toimub neljapäeval, 8. detsembril, kell 18.00 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM).

Aarne Mesikäpp (1939) on graafik ja graafiline disainer, kelle tegevus ulatub vabagraafikast raamatukujunduste ja tarbegraafikani. Lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) 1966. aastal graafikuna jätkas ta vahetult peale seda samas õppejõuna, juhatades 1983–1989 graafika osakonda ja õpetades Eesti Kunstiakadeemias (EKA) tänaseni. Ta on kujundanud mitmeid fotoalbumeid laulupidudest, Tallinna linnast, nagu Tallinna regatid (1977), Tallinn-80 (1982) ja kunstiraamatuid, näiteks V. Raami Gooti puuskulptuur Eestis (1976), Evald Okas (1982), Ado Vabbe (1993), plakateid muuhulgas näitusele „Ruum ja Vorm” (1977), illustreerinud raamatuid ning kavandanud Saku Õlletehase etikettide sarja (1983–1985).

1960. aastate lõpus tegutses ta lühidalt Tallinna Poliitharidusmaja kunstnikuna (1966–1968) ja oli 1970. aastate alguses peakunstnik kirjastuses Kunst. Õppejõutöö osana on ta 1970. aastatel muuhulgas koondanud sõjajärgsel perioodil graafilise disainiga tegelenud kolleegide töiseid väljundeid. Olles kuulunud mitmetesse omaaegsetesse kunstinõukogudesse, on tal ka mitmekülgne kogemus nõukogudeaegse graafilise disaini arengu eripäradest laiemalt. Mesikäpp on osalenud nii tarbegraafika-, graafika-, raamatukunsti kui ka plakatinäitustel ja edukalt mitmetel konkurssidel. Sel sügisel pälvis ta Eesti disainiauhindadel elutööpreemia Prillitoos.

Aarne Mesikäpaga vestleb graafiline disainer, õppejõud ja disainiajaloolane Ivar Sakk.

Lähem info ETDMi lehel

Kolmapäeval, 7. detsembril, kell 18.00, toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A306 disainiajakirja Leida esimese numbri ilmumise puhul vestlusring “Finding Leida”.

Ruth-Helene Melioranski, Sean Yendrys, Kärt Ojavee ja Tüüne-Kristin Vaikla arutlevad uue ajakirja võimalike perspektiivide üle.

Vestlust modereerib Leida peatoimetaja Taavi Hallimäe.

Disain: Alexandra Margetic ja Oliver Long

Diskussioon toimub inglise keeles.

Ühepäevane mini-konverents “Avalik ruum: autorid, arhiiv ja ajalugu” toimub Eesti Kunstiakadeemias 8. detsembril, kell 11.00–16.00, EKA aulas.

Diskussiooni keskmes on esteetilised ja poliitilised otsused avalikus ruumis. Arutletakse selle üle, milline on avaliku ruumi tähtsus inimeste eetiliste hoiakute kujundamisel ja kes avalikus ruumis eksponeeritava eest peaks vastutama. Samuti on vaatluse all autori vabadus ning õigus kunstiteose puutumatusele. Teemaplokkide all “Avalik ruum ja ajaloo õigus” ning “Avalik ruum ja autori õigus” astuvad lühiettekannetega üles mitmed rahvusvahelised praktikud ja eriala eksperdid, välkloengutele järgnevad modereeritud vestlusringid.

Konverents toimub EKA vabade kunstide teaduskonna rahvusvahelise koostööprojekti PARTGO raames. PARTGO on Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Dublini kunsti- ja disainikolledži (NCAD), Moholy-Nagy kunsti- ja disainiülikool (MOME) ning Turu Kunstiakadeemia (TUAS) ühine teoreetilise uurimuse ja praktiliste töötubade programm, mis keskendub avaliku kunsti hariduslikele aspektidele. Projekt algas 2018. aastal ning käesolev konverents on üks selle finaalsündmustest.

www.partgo.eu

Konverents toimub inglise keeles ning kantakse üle EKA TVs – www.tv.artun.ee

Avalik ruum ja ajaloo õigus

Mini-ettekanded(10-15min) igalt esinejalt, millele järgneb modereeritud vestlusring (1h)

11:00 avasõna, Kirke Kangro
11:05 Andres Kurg – Maarjamäe: ühe esteetika kaks ideoloogiat
11:20 Linda Kaljundi – Muuseumieetika dekolonisatsiooniajastul – Eesti ja Ida-Euroopa perspektiivid
11:35 Marek Tamm – Avaliku hoone elud ja järelelud: Balti börs
11:50-12:50 arutelu, moderaator Kirke Kangro

13:00-13:30 kohvipaus (30min)

Avalik ruum ja autori õigus

13:30 Taavi Talve – Paldiski projekt: juhtumianalüüs
13:45 Villu Jaanisoo –  Kõik on võimalik: häving ja igavene elu
14:00 Eglė Grėbliauskaitė – Ärme unusta mitte mäletada
14:15 Yoko Alender – Linnaruum ja selle haavad
14:30-15:30 arutelu, moderaator Rebecca Duclos

Teisipäeval, 6. detsembril kell 10 toimuv „Tuleviku tekstiilmaterjalide disain ja töötlemine“ on järjekorras juba teine veebiseminar, mida EKA koostöös Tallinna ettevõtluskeskusega korraldab “Loovakadeemia 2022” sündmustesarja raames. 

Veebiseminaril esineb Kärt Ojavee, EKA teadur, biopõhiste materjalide uurimussuuna juht ning EKA Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labori DiMa eestvedaja (rohkem infot https://dima.artun.ee/uurimissuunad). Loeng keskendub disaineri rollile uute materjalide looja ja rakendajana tänases päevas, arvestades lokaalselt oluliste materjalide ja ressurssidega.

Käsitletakse:

• näited DiMa labori projekte disainerite loodud materjalidest;
• materjaliteadlaste uued arendused Eestis ja mujal;
• tuleviku toormaterjalid ja nende töötlusprotsessid;
• mida tähendavad materjalid ja millist mõju meile igapäevaselt avaldavad.

Loeng on tasuta, kuid palume registreeruda SIIN.

Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/666327291600053

Lisainfo:
Krista Kink, Tallinna ettevõtluskeskus
krista.kink@tallinnlv.ee
640 4225

Karin Kiigemägi, Eesti Kunstiakadeemia

“We are among you” – Urbanistide linnastumise stuudio avalikud esitlused neljapäeval, 1. detsembril, algusega 18.00 toimuvad Ülemiste rongijaamas. 

EKA urbanistika I aasta magistrandid esitlevad oma Majaka-Sikupilli kandi uurimusi kureeritud jalutuskäiguna.

“We are among you” juhtteemad keerlevad õiglase linnaruumi, taktikalise ruumiloome ja sotsiaal-kultuuriliste erisuste ümber.

Info Facebookis

EKA animatsiooniosakond kutsub teid kolmapäeval, 23. novembril, kell 10.30–12.00 EKA aulasse (A101) maailmakuulsa animafilmi režissööri Theodore Ushevi loengut kuulama. 

Theodore Ušev on Bulgaaria päritolu Kanada režissöör, kes on loonud viimaste aastakümnete ikoonilisemaid animafilme. Kohtumisel tutvustab Ušev enda animeeritud maailma ja räägib töömeetoditest.

Uševi uusim mängufilm “Phi1.618” esilinastub rahvusvahelisel PÖFF-il 26 | Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival! 

“Phi1.618″ linastused PÖFF-il

Lisateavet Theodore Ushevi kohta leiate siit

Andrea Luka Zimmermani kunstnikuvestlus „Film and the Practice of Social Dreaming“ 22. novembril, kell 15.45–17.15, ruum A 403 

Kuidas me võiksime vastu seista sellele, et meid raamitakse aina soo, võimete, puude või isegi geograafia kaudu… Kirjeldan oma üle kümne aasta kestvat tööprotsessi, mis aitab tähelepanu pöörata avaliku ja isikliku mälu ning rändelu alaväljendatud ristumiskohtadele – inimlikule ja kõigele muule, sageli seoses struktuurse ja poliitilise vägivallaga. Protsessid, kus radikaalsed kohtumised nõuavad ebatavalisi ühisosasid ja tulevikku, kasutades filmitegemise praktikat sotsiaalse unistamise vormina.

Kuraator ja filmiprodutsent Gareth Evans lõpetab esitluse, uurides selle töö erinevaid võimalikke levitamis- ja kuvaplatvorme.

Andrea Luka Zimmerman on filmitegija ja kunstnik, kelle tegevus nõuab inimeste, koha ja ökoloogia suhete põhjalikku ümberkujundamist. Keskendudes tõrjutud isikutele, kogukondadele ja kogemustele, kasutab tema praktika kujutlusvõimelist hübriidsust ja narratiivi ümberkujundamist kõrvuti unistamise ja loomingulise isepäisusega. Varjatud ajaloost teavitatud ja radikaalsete lootuste allikate suhtes valvel teos seab prioriteediks püsiva ja õiglase kooseksisteerimise. Andrea pikad filmid on võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Andrea on Central Saint Martinsi võimaliku filmi professor.

www.fugitiveimages.org.uk
https://linktr.ee/andrealukazimmerman

Kolmapäeval, 23. novembril kell 16.00 toimub EKA fuajee treppidel avatud loeng ja diskussioon loovuurimuse võimalustest tegeleda ühiskonnas keeruliste ja konfliktsetegi küsimustega kuraator ja arhitektuuriteaduri dr Ines Moreira ning kommunikatsiooni- ja meediateadlase dr Nico Carpentier praktikate näitel.

Nende mõlema loovuurimus rändab paikadesse, mis on seotud mahajäetud ehitatud pärandi ja monumentidega ning panustab keerukasse, tundlikesse ja rebendeid tekitavasse arutellu mälestusmärkide ja ajaloo tõlgendamisel loovate vahenditega.

Üritus toimub Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskonna ja Eesti Rahva Muuseumi museoloogia töörühma koostöös ning on osa COST EFAP „Contexts“ töörühma ühisest uurimusest Euroopa geograafilistel äärealadel.

17. novembril, kell 17.30 peab keraamika töökojas B-602 avatud loengu keraamik ja õppejõud Neil Brownsword. 

Neil Brownsword on Staffordshire Ülikooli professor, kes uurib postindustriaalset keskkonda seoses keraamikatööstuse ajaloo ja arheoloogiaga. Oma loomingus käsitleb ta meistrioskuste avaldumist materjalis, vormis ning performatiivsetes kordustes.
www.staffs.ac.uk/people/neil-brownsword