Avatud loengud

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

26. märtsil kell 18 toimub NB! ruumis A-501 Jos Boysi loeng “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris” / Doing Disability Differently in Architecture.

Arhitektuurihariduses ja -praktikas suhtutakse erivajadustega inimestesse peaaegu alati kui millessegi teisejärgulisse. Aga mis oleks, kui seeasemel hoopis alustaksime erivajadustest, väärtustades bio- ja neuroerinevuste rikkalikku mitmekesisust kui disaini loovat lähtekohta ja kriitilist vahendit, mille kaudu seada normatiivne ehitamine ja linnaplaneerimine kahtluse alla? Oma loengus tutvustab Jos Boys 18 aasta jooksul DisOrdinary Architecture projekti raames tehtud koostööd erivajadustega kunstnike, disainerite ja arhitektidega, arendades koos välja uuenduslikke ja isegi radikaalseid viise arhitektuurist mõtlemiseks ja selle praktiseerimiseks.

Dr Jos Boys asutas koos erivajadustega kunstniku Zoe Partingtoniga platvormi The DisOrdinary Architecture Project, mis toob arhitektuuriharidusse ja -praktikasse erivajadustega kunstnikke, et hinnata kriitiliselt ja loovalt ümber ligipääsetavuse ja võrdõiguslikkuse küsimusi. Lõpetanud arhitektuurikooli, oli ta 1980. aastatel üks feministliku arhitektuurikollektiivi Matrix asutajatest Londonis ning juhib hetkel Matrixi avatud online-arhiivi arendamist. Pühendudes peamiselt disainiaktivismile, on Boys tegutsenud ka ajakirjaniku, kriitiku, uurija, konsultandi, koolitaja, fotograafi ja kunstnikuna ning avaldanud mitmeid raamatuid ja artikleid. Muuhulgas on ta kirjutanud raamatu Doing Disability Differently: an alternative handbook on architecture, dis/ability, and designing for everyday life (“Tegeleda erivajadustega teistmoodi: arhitektuuri, erivajaduste ja argieludisaini alternatiivne käsiraamat”, Routledge 2014); toimetanud kogumiku Disability, Space, Architecture: A Reader (“Erivajadused, ruum ja arhitektuur: lugemik”, Routledge 2017) ning kaastoimetanud artiklite kogumiku Neurodivergence and Architecture (“Neuroerinevused ja arhitektuur”, Elsevier 2022).

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kevadloengute ajakava:

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

• 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini”
• 26.03 kell 18:00 ruumis A-501  Jos Boys (London)
• 9.04 kell 18:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier (Stockholm)
• 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”
• 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Erakorralise loenguga  “Ecological city planning”astub 12. märtsil kell 18 EKA aulas üles soome insener, teadlane ja keskkonnaprobleemide uurija Eero Paloheimo.

Eero Kalervo Paloheimo on kaitsnud doktoriväitekirjad Müncheni ja Helsingi Ülikoolis.

Ta töötas aastatel 1965–1994 firmas Eero Paloheimo & Matti Ollila projekteerijana, seejärel oli aastail 1995–2000 Helsingi Tehnikaülikooli professor (puitehitus). 2009. aastal asutas Paloheimo ökolinnade uurimisele ja ehitamisele spetsialiseerunud firma Eero Paloheimo EcoCity Ltd.

Keskkonnaprobleemide ja säästva arengu võimaluste uurijana on Paloheimo rännanud nii Euroopas kui ka Aafrikas ja Aasias. Alates aastast 2007 konsulteeris ta ökolinnade rajamist Hiinasse vastavalt ideedele, mille ta esitas algselt oma raamatus “Syntymättömien sukupolvien Eurooppa” (1996, eesti keeles 2004 „Tuleviku Euroopa. Veel sündimata sugupõlvede tee“). Ökoasumi rajamise võimalusi on ta korduvalt tutvustanud ka Eestis.

Paloheimo tegutses roheliste partei Vihreä Liitto esindajana Soome parlamendis aastail 1987–1995 ning on kuulunud mitmesse autoriteetsesse rahvusvahelisse komiteesse, mis tegelevad keskkonnaprobleemidega.

Ta on rohkem kui kümne maailma loomust ja käekäiku käsitleva raamatu autor.

Loeng toimub inglise keeles ning on huvilistele tasuta.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

26. veebruaril kell 18 astub EKA aulas lavale Kaisa Karvinen  loenguga “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini” (From Care to Concrete: Exhibiting Architecture).

Kaisa Karvineni loeng võtab vaatluse alla näituste rolli ökoloogilise kriisi aegses arhitektuuridiskursuses, mil on eriliselt teravdunud hooldamise ja parandamisega seotud küsimused. Analüüsis lähtub ta oma viimastel aastatel kureeritud näitustest, sealhulgas Stripped Frame (“Paljastatud karkass”, Merihaka, Helsinki 2022), mis tegeles modernistlike betoonhoonete lammutamise ja taaskasutuse teemaga; FIX: Care and Repair (FIX: Hool ja parandamine, Soome Arhitektuurimuuseum 2024), mis käsitles hooldamist ja hoolitsemist ühtaegu nii oskustöö kui esteetikana; ning Teo Ala-Ruonas Industry Muscle: Five Scores for Architecture (Teo Ala-Ruonas Tööstuslihas: Viis partituuri arhitektuurile, Põhjamaade paviljon Veneetsia arhitektuuribiennaalil 2025), mis uuris fossiilkütusekultuuri, arhitektuuritoodangu ja keha läbipõimunud suhteid.

Kaisa Karvinen on arhitekt, kuraator ja arhitektuuriuurija, kelle väljunditeks on nii näituste kureerimine kui akadeemiline uurimistöö. Hetkel on tal käsil 2027. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Soome paviljoni näituse ettevalmistamine ning doktoriõpingud Oulu Ülikoolis. Karvinen on ka üks kollektiivi Trojan Horse asutajatest.

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Urbanistika õppekava annab teada:

18. veebruaril 2026 esineb ruumis A-400 algusega kell 18:00 Huda Tayob loenguga “Archival Imaginaries”.

Huda Tayobi ettekanne keskendub kaaskureeritud veebinäitusele „Archive of Forgetfulness“ – üleaafrikalisele diginäitusele ja taskuhäälingusaatele. See projekt toob kokku arhiiviuuringud ja kogemused, alates kehalisest ja suulisest kuni kirjaliku ja esitatavani. Aafrika mandrile keskenduva tööde kogumina uurivad projekti osalised arhiivimaterjale, tõstatavad küsimusi piiriküsimuste kaudu esile kerkivate isiklike ja poliitiliste ajalugude kohta ning taasäratavad unustatud vestlusi. Nendes töödes mõtestatakse arhiivi- ja mälutööd samaaegselt sügavalt poliitilise, isikliku ja spekulatiivsena. Projekt tõstatab küsimused, kuidas arhiiviline nihe võiks avada ruumi pedagoogilistele sekkumistele ja alternatiivsetele viisidele globaalse linnakeskkonna lugemiseks.

Huda Tayob on Lõuna-Aafrika arhitektuuriajaloolane ja -teoreetik, kes on praegu Kuningliku Kunstikolledži vanemõpetaja (teadustöö). Varem on ta õpetanud Manchesteri Ülikoolis, Kaplinna Ülikoolis, Johannesburgi Ülikooli arhitektuuri magistrikoolis ja Bartletti Arhitektuurikoolis. Tal on doktorikraad UCL-i Bartletti Arhitektuurikoolist, millele on omistatud RIBA teadustöö tunnustus, ning arhitektuuri magistrikraad Kaplinna Ülikoolist. Tema uurimistöö keskendub Aafrika mandri ja lõunapoolkera vähemus-, rände- ja subalternaarsele arhitektuurile. Ta on avatud õppekava „Rass, ruum ja arhitektuur“ kaaskuraator ning panaafrikalise diginäituse „Unustuse arhiiv“ peakuraator. 2023. aastal osales ta 18. Veneetsia arhitektuuribiennaalil näitusega „Index of Edges“, mis jälgis veekogude ja rannikualade ajalugu Kaplinnast Port Saidini.

2026. aasta esimene (H)ARUTUS toimub Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi koostöös. Sel korral võtame teemaks sisearhitektuuri, näitusekujunduse ja kunsti piirialad ning vestleme, kuidas need distsipliinid üksteist mõjutavad, kattuvad ning uusi ruumilisi ja esteetilisi tähendusi loovad.

Teemat arutavad ja mõtestavad kunstnik Kristi Kongi, kunstnik ja Studio Valge Kuup asutaja Neeme Külm ning sisearhitekt ja kunstnik Mari Kurismaa. Paneeli modereerib kunstiajaloolane ja EKA sisearhitektuuri osakonna MA õppejuht Gregor Taul. Kõigil on võimalik kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ja ettepanekuid teha.

Veebruarikuu (H)ARUTUS toimub teisipäeval, 10. veebruaril kell 18 Kumu aatriumis. Üritus on osa näituse „Mari Kurismaa. Videviku geomeetria“ publikuprogrammist ning vestlus on publikule tasuta. Ürituse info leitav SIIT.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Kultuurkapital.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda. 

EKA korraldab tänavuse “Hüljatud maastike” töötoa Tallinnas 19.-22. jaanuaril 2026, objektina on luubi all Linnahall.

Juba 14. korda toimuva töötoa eesmärk on harjutada arhitektuuri, muinsuskaitse ja sisearhitektuuri tudengite rahvusvahelist koostööd ning mõista vajadusi ja võimalusi kohaliku pärandi hoidmisel ja kasutamisel. Töötuba toimub koostöös Manchesteri arhitektuurikooli (MSA) õppejõudude ja tudengitega.

• Teisipäeval 20. jaanuaril kell 17 peab EKA aulas avaliku loengu Dan Dubowitz: Cultural Masterplanning. 

Manchesteri Arhitektuurikooli (MSA) külalisprofessor Dan Dubowitz tutvustab kultuurilist üldplaneerimist, mille eesmärk on arendada uusi meetodeid inimeste varasemaks ja paremaks kaasamiseks oma kodulinnade ruumiloomesse üle Suurbritannia. Ta tutvustab oma käimasolevat uurimisprojekti „Megalomania“, mis hõlmab paiku Eestis (Naissaar ja Hiiumaa), Helsingi saarestikus, Lätis (Karosta) ja Leedus (Visiginas).

Loeng on MSA ja EKA teadus- ja avaliku pedagoogika koostööprojekti avaüritus, mille eesmärk on uurida, kuidas mobiilsed arhitektuurimeetodid nagu pimedas kõndimine, rääkimine, koreograafia ja aeglane fotograafia saavad anda hääle ja äratada ellu uinuva hoone.

Kõik huvilised on oodatud kuulama! Loeng on inglise keeles.

Lisaks toimub töötoa raames veel avatud üritusi:

• Kolmapäeval 21. jaanuaril kell 17 linastub EKA aulas Ingel Vaikla dokumentaalfilm “Majavalvur” (2015)
• Neljapäeval 22. jaanuaril kell 17 esitlevad tudengite grupid fuajee trepistikul oma nädala jooksul valminud lühifilme.

13. jaanuaril kell 16.00 toimub EKA-s ruumis A-501 Alison J. Clarke’i avalik loeng “Design Anthropology: Its History and Its Discontents”. Loeng on osa disainiteaduskonna avalike loengute sarjast “Public Lectures in Design: Adjusting Perspectives”, mida kureerivad Stella Runnel ja Taavi Hallimäe.

Loeng käsitleb disainiantropoloogia kujunemist – valdkonda, mis ühendab sotsiaalteadusi ja disainipraktikat ning mis on viimase kahe aastakümne jooksul kiiresti populaarsust kogunud. Clarke väidab, et selle nähtuse tekkepõhjusi tuleb otsida USA ekspansionismist ja külma sõja aegsest geopoliitikast, kus seda rakendati poliitilise mõjutusvahendina äsja dekoloniseeritud riikides. Selline lähenemine võimaldab kriitiliselt käsitleda kaasaegset praktikat, millest on saanud nähtamatu jõud, mis mõjutab globaalset elukorraldust mitmel tasandil alates tervishoiu korraldamisest kuni valitsemise ja andmete kasutamiseni.

Avalikest loengutest oodatakse osa võtma tudengeid, õppejõudusid, aga ka kõiki teisi disainihuvilisi!

Alison J. Clarke on Viini Rakenduskunsti Ülikooli professor ja Papaneki Fondi direktor. Disainiajaloolase ja sotsiaalantropoloogina tegeleb Clarke’i uurimistöö nende distsipliinide ristumiskohtadega, eriti nende ühise fookusega materiaalse kultuuri ja sotsiaalsete suhete poliitikale. Tema kõige hiljutisem monograafia “Victor Papanek: Designer for the Real World” (MIT Press, 2021) uurib sotsiaalse disaini vastuolulist ajalugu, mis on väitnud end edendavat sotsiaalset õiglust inimkesksete lähenemiste kaudu. Tema praegune raamat ja uurimisprojekt “Design Anthropology: Decolonizing and Recolonizing the Material World” (MIT Press) käsitleb disainipraktika ja antropoloogia ajalooliselt hägusaid piire ning nende sulandumise sotsiaalseid tagajärgi tänapäevases ettevõtlussektoris. Clarke’i uurimistööd on muu hulgas toetanud Graham Foundation, Smithsonian Institution, Austria Teadusfond ja Arts and Humanities Research Council.

2. detsembril kell 16.00 toimub EKA-s ruumis A101 Andrea Caretto ja Raffaella Spagna avalik loeng “Bright Ecologies: Experiences, Forms, Materials”. Loeng on osa disainiteaduskonna avalike loengute sarjast “Public Lectures in Design: Adjusting Perspectives”, mida kureerivad Stella Runnel ja Taavi Hallimäe.

Itaalia kunstnikeduo Caretto/Spagna lähtub kunstis radikaalsest avatusest, loovuurimisest ja põhimõttest, mille järgi oleme me sügavalt seotud “Maailma Asjadega” (Things of the World): maa, seemnete, inimeste, kivide, muuseumide, jõgede, karjääride, puude, mikroorganismide jne. Aktiveerides isiklikust arhiivist pärinevaid objekte – väikseid skulptuure, joonistusi, taimi, leidobjekte jms – kutsuvad kunstnikud publiku interaktiivsele teekonnale oma kunstilise uurimistöö sügavustesse.

Avalikest loengutest oodatakse osa võtma tudengeid, õppejõudusid, aga ka kõiki teisi disainihuvilisi!

Andrea Caretto (Torino, 1970; kraad loodusteadustes) ja Raffaella Spagna (Rivoli, 1967; kraad arhitektuuris) töötavad koos alates 2002. aastast, tehes koostööd nii avalike kui eraasutustega Itaalias ja mujal. Nad elavad ja töötavad Cambianos (TO).

Caretto ja Spagna uurivad keerukat suhete võrgustikku, millest asjad tekivad: mateeria voogusid, tsükleid ja morfogeneesi, keskkonna tajumist ja maastiku muutusi, looduse ja kultuuri vahekorda ning kodustamise protsesse, aga ka elamise, asustamise ja ehitamise vahelisi suhteid. Nende töö põhineb “olemasolul” ja maailmas olemise vahetul kogemisel, olles tihedas kontaktis mateeriaga selle kõigis muutustes ja eripärades. Tegu on tähelepanu ja hoole harjutusega asjade vastu, mis on kui üksteisega põimunud ja vastastikuses seoses  olevad sõlmpunktid. Nad on kunstnike ühenduse Diogene Torino asutajaliikmed ning Pianpicollo Selvatico ETS Foundation – kunsti ja teaduse uurimiskeskuse – Levice’s (TO) asutajad, ning kunstilised konsultandid Munlab Ecomuseo dell’Argilla Cambianos (TO). Lisaks teevad nad koostööd Torino ülikooli filosoofia ja haridusteaduste osakonnaga ning Fondazione Pistoletto Cittadellarte Unidee Akadeemiaga Biellas (IT).

Millest kõneleb Palestiina kirjandus täna? Ja kellega ta kõneleb? Ajakirja Vikerkaar novembrikuise Palestiina kirjanduse erinumbri koostajad Hazem Jamjoum ja Heba Hayek arutlevad kunsti rolli üle tumedatel aegadel – nii Lähis-Idas kui kogu maailmas. Vestlust modereerib Hille Hanso. 

10. detsembril kell 16.00 toimub EKA fuajee sündmuste alal avatud loeng ja vestlusring teemal “Palestiina kirjandus täna”. Vestlus toimub inglise keeles.

Hazem Jamjoum on Londonis elav kultuuriajaloolane, arhivaar ja õpetaja. Ta on hiljuti asutatud kirjastuse Safarjal Press peatoimetaja. Tema tõlkes ilmus Ghassan Kanafani „The Revolution of 1936–1939 in Palestine“ (“1936–1939. aasta revolutsioon Palestiinas”) (kirjastaja 1804 Books), mis võitis 2024. aastal Palestiina Raamatuauhinna. Tema tõlgitud Maya Abu al-Hayyati romaani „No One Knows Their Blood Type“ (“Keegi ei tea oma veregruppi”) avaldas 2024. aastal CSU Poetry Center.

Heba Hayek on kirjanik, töötubade läbiviija ja kommunikatsioonikonsultant, kes elab põhiliselt Londonis. Ta otsib lugusid, mis võitlevad traditsiooniliste arhiivide ja nähtavuse piiramise vastu. Tema debüütraamat „Sambac Beneath Unlikely Skies“ (Sambac ebatõenäolise taeva all) võitis 2022. aastal Palestiina Raamatuauhinna. The White Review, Middle East Eye ning The New Arab nimetasid selle Aasta Raamatuks 2021.