Avatud loengud

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös korraldatav avatud loengute sari “Rahvusvaheline laeng” alustab uut hooaega. Esimesed esinejad 2019/2020 õppeaastal on Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta (Mustarinda residentuur, Soome).

16. oktoobril kell 18:00 toimub avatud loeng „Mustarinda tegevused, kogemused ja katsetused“ EKAs, Põhja pst 7, ruumis A501. 17. oktoobril kell 12:30 järgneb seminar „Vahendite loomine ja jagamine fossiilkütuste järgse tuleviku jaoks“ samuti ruumis A501.

Loengus räägivad kunstnikerühmituse Mustarinda eestvedajate sekka kuuluvad Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta Mustarinda residentuurist, selle eesmärkidest ja tegevustest ning esitlevad oma kogemusi, katsetusi ja lahendusi, mida nad on viimased kümme aastat arendanud. Sealjuures keskendutakse täpsemalt praktilistele küsimustele ja parimatele lahendustele fossiilkütustevaba tegevuseni jõudmiseks.

Loengule järgnevas seminaris ootavad Heikkilä ja Kariranta osalejaid jagama oma mõtteid ja kogemusi jätkusuutlikkuse teemal. „Me tahaksime kuulda teie mõtteid, kuidas peaks ökoloogiast mõtlemine muutuma tervel kunstiväljal ning arutada probleeme, mis seonduvad sellist üleelusuuruste teemade ja probleemidega, mis tekivad, kui rääkida fossiilkütustest loobumist.“ (Seminarile registreerumiseks palun kirjutage mari.laaniste@artun.ee.)

Rühmituse Mustarinda tegevuse keskmes on kaasaegne kunst, valdkondadevahelised uurimused, praktilised katsetused, kommunikatsioon, õpetamine ja ürituste korraldamine. Mustarinda eesmärk on jõuda fossiilkütuste-järgse kultuurini, kombineerides omavahel teadust ja eksperimentaalset kunstitegevust. Mustarinda asub Põhja-Soomes Kainuu maakonnas, Paljakka looduskaitseala ääres. 2020. aastal tähistab Mustarinda oma kümnendat sünnipäeva. Vt www.mustarinda.fi

Vt ka sündmust Facebookis.

Kõik sarja loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.

„Rahvusvaheline laeng“ on loenguformaat, mida KKEK ja EKA KVI korraldavad koos alates 2015. aastast. Loenguseeria raames külastavad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. 2019/2020 õppeaastal on „Rahvusvahelise laengu“ sarja keskne eesmärk arutleda erinevate kunstiinstitutsioonide (muuseum, kunstikriitika, residentuur jt) võimaluste üle poliitilise sõnumi edastamiseks. Ühtlasi on fookus lähiregiooni (Põhjamaad, Ida-Euroopa) mõtlejatel. Sel hooajal astuvad loenguseeria raames üles Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta (Mustarinda residentuur), Helena Kåberg (Nationalmuseum, Stockholm), Anna Novikov (Greifswaldi ülikool), The White Pube (kunstikriitikud Londonist) ja Christoph Platz (Steirischer Herbst).

Kõik külalised tutvuvad oma visiidil Eesti kunstnike ja kunstieluga.

Loengusarja korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Kolmapäeval, 9. oktoobril kell 16.00 ruumis A501 toimub taas vabade kunstide teaduskonna ühisseminar. Sel korral kõneleb kunstnik Kaido Ole. Kuulama on oodatud kõik huvilised.

Kaido Ole (snd 1963), elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias disaini ja maali (1982—1992) ning töötanud EKAs joonistamise ja maali õppejõuna ning maaliosakonna professorina (2003—2010). Alates 2010. aastast vabakutseline kunstnik, näitustel esinenud alates 1989. aastast. 2003 esindas Eestit Veneetsia 50. kunstibiennaalil John Smithi nime all koos Marko Mäetammega.

Kaido Ole loomingu keskmes on kontseptuaalne maal. Hoolimata sellest, et suuremõõtmelised maalid on peensusteni läbikalkuleeritud ja näivad lausa masinlikud, huvitab teda maal kui käsitöö ja maalimise käigus tekkivad vead. Ole teatraalsed ja vastuolulised süžeed ühendavad alati erinevatest maalistiilidest pärit võtteid geomeetrilisest abstraktsionismist popkunsti ja uusrealismini.

Otsese päevapoliitika asemel räägivad Ole maalid inimeste või kunstniku ja tema loomingu vahelistest võimusuhetest üldisemalt, kuid alati on need jõupositsioonid mitmeti tõlgendatavad, absurdsed ja humoorikadki. Konfliktisüžeede läbimängimiseks kasutab ta erinevaid karaktereid, iseenda figuuri ja koomiksiliku mullpea-mehikese kõrval alates 2012. a ka erinevad sürrealistlikke assamblaaž-olendeid.

https://www.kaidoole.eu

Laupäeval, 12. oktoobril kell 12 avab Eesti Pank uksed arhitektuurihuvilistele, et teha ringkäik Eesti Panga põneva ajaloo ja arhitektuuriga hoonetes. Ekskursiooni juhib arhitektuuriajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu juhataja Mait Väljas.

Eesti Panga kvartal peegeldab hästi Tallinna linnaehituslikku ja arhitektuurilist mitmekesisust  – arhitektuurilooliselt väga väärtuslik pole meil ju mitte ainult keskaegne vanalinn, vaid ka hilisematel perioodidel ehitatud keskkond. Eesti Panga hoonestus annab esindusliku läbilõike 20. ja osalt ka 21. sajandi arhitektuuristiilidest. Historitsistlikud hooned – neogooti stiilis Aadlipanga hoone (arhitekt August Reinberg, 1904) ja neorenessanslik Vene Riigipanga Tallinna osakond (arhitekt Aleksandr Jaron, 1909) – on kõrvuti Eesti Panga funktsionalistliku peahoonega (arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson, insener Ferdinand Adoff, 1935). Hoonete vahele on end tagasihoidlikult ära mahutanud Eesti tipparhitekti Toomas Reinu klaaskupliga vahehoone (1998). Avastamisrõõmu jagub veelgi.

REGISTREERU hiljemalt 11. oktoobriks!

Ringkäik on tasuta ja kestab umbes poolteist tundi. Kuna kohtade arv on piiratud, palume huvilistel registreeruda.

Olete oodatud!

Sel sügisel avab Eesti Pank oma 100. sünnipäeva puhul uksed ja kutsub kõiki huvilisi ekskursioonidele!

Ringkäigud keskpangas viivad külastaja Eesti Panga sündmusterohke ajaloo keskele, tutvustavad keskpanga ajalooliste hoonete mitmekesist arhitektuuri ning Eesti Panga kunstikogu põnevamaid pärleid.

Ringkäike juhivad Eesti Panga ajaloo asjatundja Märt Karmo, Eesti Kunstiakadeemia rektor professor Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu juhataja ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas ning kunstiteadlane ja dramaturg Eero Epner.

Jan van Boeckeli ettekanne keskendub kunstipõhistele avatud lähenemistele hariduses meie tänasel ökokriisi ja radikaalse ebakindluse ajastul.

Kui me oleme valmis läbima kiireid ja põhjalikke muutusi, siis vajame ka täiesti uut tüüpi haridust, ütleb ta. Mitte sellist, mis põhineks teadmiste ülekandel, vaid niisugust õppimist ja õpetamist, mis seab esiplaanile just sügava ebakindlusega toimetuleku. Avatud hariduskontseptsioonides ei tea õppijad ette, milline võib olla uurimiskäik või õppimise tulemus. Teadmatus võib olla häiriv, sest puudub kontroll, raamistavad juhtnöörid ja selged tegutsemise eesmärgid. Samas, kuna õppija on väga haavatavas olukorras, on siiski esmatähtis, et õppija tunneks oma õppimise kogemust turvaliselt juhituna. Kunstipõhised praktikad võimaldavad sellist õppimist luua ning uurimise käigus toimub avastamine, ilmneb erutus ja uudishimu.

Jan van Boeckel on kunstnik ja kunstiõpetaja, kes on aastaid töötanud kusnti, hariduse ja ökoloogia kokkupuutepunktis. 2015—2018 oli ta EKA kunstihariduse professor, enne seda õppejõud Islandi Kunstiakadeemias ja teistes koolides. Möödunud õppeaastal töötas Jan van Boeckel vanemlektorina Gothenburgi Ülikoolis ja kunsti, jätkusuutlikkuse ja kliimajuhtimise õppejõuna Keskkonna ja Arengu Uuringute Keskuses (CEMUS) Uppsalas, Rootis.
www.janvanboeckel.wordpress.com

Loeng toimub inglise keeles ja on kõigile tasuta.

Kodulehekülg: laurapold.com/

Läbi sügissemestri toimub EKA Doktorikooli raames siseruumi õhu kvaliteeti uuriv üritustesari, mis keskendub jätkusuutlikule materjalikasutusele, koosneb avaseminarist, tudengitele suunatud materjalil põhineva disaini (MDD) kursusest ja teemat kokkuvõtvast EKA teaduskohvikust.

12.septembril toimuva seminari eesmärgiks arutada ruumi õhukvaliteedi küsimusi vastandlikus olukorras, kus inimene veedab üle 90% ööpäevast siseruumis ja samas teame, et paljud interjööris kasutatavad sünteetilised materjalid otseselt halvendavad õhu kvaliteeti, seeläbi ka ruumis viibija tervist.  Seminaril räägivad oma ala spetsialistid, mis meie ümber toimub – kõike me silmaga ei näe, samas kõiges me ei oska veel näha väärtuslikku ressurssi.

Seminar on suunatud nii disaini-, sisearhitektuuri ja materjalitehnoloogia eriala tudengitele kui ka praktiseerivatele disaineritele ja sisearhitektidele, et tekiks diskussioon olemasoleva olukorra, klientide ootuste ning teadlaste ja disainerite poolt pakutavate võimalike lahenduste üle.

12.09.2019
Ruum A501
Kava:
9.30  kogunemine
10.00  avasõnad
10.05  Rainer Pesti, RagnSells – prügi kui ressurss, ressursi kasutamise tõhusus
10.45  Tiina Liitmäe, We Hub – töötajate vajadustega arvestav töökeskkond
11.15  Tarmo Koppel, TalTech – mis ruumis toimub, mida me silmaga ei näe

11.45 – 12.30 kerge lõuna

12.30  Andres Krumme, TalTech – bioplastid, taastuvate ressurssidele üleminek
13.00  Katrin Kabun, EKA – lambavill kui kasutamata ressurss
13.30  Jüri Kermik, EKA – eksperimentaalsed projektid ja innovatsioon
14.00 – 15.00 arutelu

Esmaspäeval, 9. septembril kell 16.00 toimub EKA sisearhitektuuri osakonna kutsel kolmanda korruse avatud alal (A300) kunstniku ja RMIT ülikooli lektori dr JAMES CAREY avatud loeng „becoming [in]determinate: from specificity to responsiveness, from site to situation”.

James Carey elab ja töötab Melbourne´is, Austraalias. Jamesile on omane uudishimu ruumi muutumise protsesside, aja ja kestuse mõistete vastu ning ta uurib protsessipõhiseid sekkumisi hüljatud hoonetes ja galeriiruumides, ajades tolmu tekkimise jälgi ja jäädvustades ruumides üle jäävat. 

Oma ettekandes räägib James kohaspetsiifikast ning kestuse mõistest ajalise, materiaalse ja ruumilise praktika kaudu. Lisaks avab ta publikule ka oma käimasolevat loomingulist uurimistööd, mis keskendub eelkõige Detroiti ja Hamtramcki linnadele USAs ning tutvustab oma 2019. aasta Oslo arhitektuuritriennaaliks valmivat projekti.

Rohkem informatsiooni James Carey tegemiste kohta:  jamescarey.com.au

Loeng on inglise keeles ja tasuta.
Kõik on oodatud! Head uut õppeaastat!

Neljapäeval, 6. juunil kell 18 toimub EKAs ruumis A101 uurimisprojekti “Lõpetamata linn” raames professor Kees Christiaanse loeng, mis kannab pealkirja “Linna muutumine” ning küsib, kuidas võiks suuri ja pikaajalisi linnaarendusprojekte monitoorides ning kogutud andmeid analüüsides võimalikke takistusi ja probleeme paremini ette näha. Loeng on inglise keeles ja kõikidele avatud.

Kees Christiaanse õppis arhitektuuri ja linnaplaneerimist TU Delftis. 1980. aastal asus ta tööle Office for Metropolitan Architecture (OMA) juurde ning nimetati partneriks 1983. aastal. 1989. aastal pani ta Rotterdamis alguse oma ettevõttele, mis täna kannab nime KCAP Architects&Planners. Christiaanse tegeleb peamiselt keerukate linnakeskkonna situatsioonide ning linna protsesside suunamisega, tal on rohkelt kogemusi ülikoolilinnakute arendamise ning endiste tööstus-, raudtee- või sadamaalade taaselustamisega. Läbi kogu oma karjääri on Christiaanse sidunud õpetamist ja teadustööd oma professionaalse tegevusega KCAPis, mis on viinud mitmete vastastikku viljakate ettevõtmisteni.

Neljapäevase loengu kohta ütleb Kees Christiaanse järgmist: “Kõikjal linnades, üle terve maailma, algatatakse ja viiakse ellu keerukaid, suure tihedusega suuremõõtmelisi linnaarendusprojekte – La Defence Pariisis, HafenCity Hamburgis, West-Kowloon Hongkongis, või Singapuri Marina Bay. Taolised hiiglaslikud projektid on tänaseks muutunud suurte linnakeskkondade ümberkorraldamise või laiendamise tüüpiliseks, eelistatud viisiks. Ent need projektid võivad käituda üsna etteennustamatul moel. Nende pikk teostusaeg tähendab sageli esialgsete plaanide muutumist, poliitilised ja majanduslikud piirangud mõjutavad projektide edukat lõpule viimist ning – mis väga oluline – nende suureskaalaliste arendusprojektide kaugeleulatuvat mõju kohalikus ja globaalses kontekstis ei analüüsita peaaegu kunagi korralikult. Seetõttu nõuavad need linnaarendused strateegilist lähenemist, mille puhul muutuse etappe, kohandatavust ja kohanemist kontekstiga jälgitakse pidevalt, et tööprotsess sujuks paremini.”

***

Eelmistel semestritel on „Lõpetamata Linna“ raames uuritud planeerimispraktikaid Tallinnaga mõneti sarnastes Euroopa linnades, Tallinna paneelelamurajoone, keskendudes Lasnamäele, Tallinna rohe- ja sinivõrgustikke ning Tallinna linnakeskust / keskuseid, sel semestril keskendutakse arvutuslike vahendite kasutamisele ruumiloomes. Loe lähemalt uurimisprojekti eelmistest etappidest.

„Lõpetamata Linn“ on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.

1. juunil avati Narva kunstiresidentuuris esmakordselt EKA TASE näitus! Näituse “Aksessuaaride väikeseeria” puhul on tegemist disainiteaduskonna magistrantide projektiga, mida on juhendanud Marta Moorats ja Aleksander Jakovlev. Ekspositsioon laiub residentuuri esimesel korrusel.

Osalesid kunstnikud: Anni Kivisto, Erle Nemvalts, Johanna Tamm, Kaisa Krusenberg, Oliver Kanniste, Anna-Liisa Hanni, Terje Meisterson, Ketlin Kuusing, Greete Rüütmann, Henri Kaarel Luht, Mart Vaarpuu, Aleksandra Kazanina, Andres Mäekallas, Rünno Kulver, Katrin Aasmaa, Kerttu Rannik, Anna Roomet, Siim Simmermann, Cathy Saarm, Maarika Karm, Kristiina Jeromans, Cärol Ott, Triin Tint, Vitali Valtanen, Anna Viik Archanjo.

Näitus jääb avatuks 16. juunini (K-R: 12.00-20.00; L-P: 12.00-18.00 ; E-T: Suletud)!

Avamise päeval astusid ettekannetega üles kunstiteaduse ja visuaalkultuuri tudengid Silvia Kurr, Michael Keerdo-Dawson, Sofya Safargalieva, Hazuki Okemoto ja Monireh Sadat Razavi Ganji, kelle juhendaja on Andres Kurg. Urbanistika erialalt tegid ettekanded Sean Tyler, Oskar Brohager Öhrling ja Anastassija Malkova, keda juhendas Maroš Krivy. See oli esmakordne võimalus kunstiteaduse ja visuaalkultuuri ning urbanistika osakondade tudengitele TASE näitusest osa võtta, kuna tekstiga töötamise formaat nõuab pigem ettekannete formaati vastupidiselt näitusele.