Avatud loengud

Polimoda esindaja Marco Bartolucci ja Leedu moetööstuse spetsialist Marija Palaikyte avatud loeng “Loominguline juhtimine ja moekommunikatsioon: tõejärgsus – käsitledes autentsuse uusi avaldumisvorme” toimub 28. novembril kell 17.30 EKA ruumis A501.

Baltimaades ringreisil olevad POLIMODA disaininstituudi esindajad annavad esmakordselt avaliku loengu Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias! POLIMODA näol on tegu väga mainekas rahvusvaheline moeinstituudiga, mis rahvusvahelises moekoolide edetabelis on Itaalias esimesel ja maailmas viiendal kohal. Ära jää ilma võimalusest kuulda kõnelemas rahvusvahelist moeeksperti Marco Bartoluccit ja Leedu moetööstuse spetsialisti Marija Palaikytet. Loeng toimub inglise keeles.

Loeng kutsub kuulajaid üles kogema uut käsitlust moes ning pakub kõige värskemat teavet üleilmse moetööstuse, loomingulise juhtimise ja moekommunikatsiooni kohta.

See üritus on võimalus õppida rahvusvaheliselt edukate, suurte kogemustega asjatundjate käest nii teoreetilisi teadmisi kui ka väga väärtuslikke rakenduslikke oskusi.

KAVA

Marija Palaikyte: „Moeäri: teadmisest edasi“
Sissejuhatav esitlus, mis põhineb arusaamal üleilmsest moetööstusest ja nüüdisaegsel lähenemisel kultuurile, moele ja edule loomemajanduses.

Marco Bartolucci: „Loominguline juhtimine ja moekommunikatsioon: tõejärgsus – käsitledes autentsuse uusi avaldumisvorme“
Laia haardega loeng, mis põhineb rahvusvahelisel kogemusel ja arusaamal moenähtustest ja moeantropoloogiast ning sellel, kuidas seda teadmist igapäevases moekommunikatsioonis kasutada.

SISU

– Nüüdistarbija – antropoloogiline lähenemine

– Publikuga sügavamal tasandil puutepunkti leidmine: mis juhtub, kui tõest ja läbipaistvusest enam ei piisa

– Paljusus kui norm: kui joondumine ja eristumine hakkavad esteetikas ja suhtluses võtmerolli täitma

– Ikonograafilise ja ikonoklastilise vaimsuse uute vormide omaksvõtt: oskus avardada vestlust ilu, eetika, esteetika teemadel ning nihestada arusaama sellest, mis on õige ja mis on vale

Avatud loeng kestab 1,5 tundi + küsimused
Korraldaja: Marija Palaikyte, Polimoda
Kaaskorraldaja: EKA

LEKTORID

Marija Palaikyte on moetrendide ennustaja, meeste moenädala korraldaja Leedus, raadiosaate „Moemissioon Marija Palaikytega“ juht, lektor ja moekirjutaja. Karjääri algusest peale on ta kohalikus ühiskonnas edukalt arendanud uut alternatiivset arusaama moenähtustest ja moeantropoloogiast. Viimase viie aasta jooksul on Marija korraldanud mitmeid moeärile suunatud üritusi nii akadeemilises kui ka äritegevuse raamistikus. Marija Palaikyte usub, et nii unistustel kui ka eesmärkidel pole piire. Edu võti on siiras elujanu, avar üleilmne pilk kultuurilisele kliimale ja pidev isiklikesse kogemustesse investeerimine. „Mood ei ole ainult võluv ja glamuurne institutsioon, vaid ka ainulaadne ühiskondlik-kultuuriline nähtus, mida tuleb sellisena ka väärtustada. Et selle nähtuse sügavust tõeliselt mõista, peame oma vaatevälja avardama,“ sõnab Marija.

Marco Bartolucci on moetrendide ennustaja ja õppejõud Polimoda rahvusvahelises moeinstituudis, kes pälvis oma ainulaadse moekäsitlusega tähelepanu juba õpingute ajal. „Mind on alati kirglikult huvitanud kõik eneseväljenduse avaldumisvormid. Filmi „Rouge“, mis on mind elus saatnud ja saadab endiselt, iseloomustab äärmine huvi ja uudishimu mõista, kuidas on võimalik vormida, täpsustada, teostada ja kanaldada oma seesmust läbi kunsti, muusika, moe ja kirjanduse. Uurides kultuuriüleseid ja vastukultuurilisi moe- ja kultuurinähtuseid, olen fenomenoloogilise lähenemise sidunud sügava psühhosotsioloogilise uurimusstruktuuriga. Käsitledes küll visuaalse eneseväljenduse ja kujutamisviiside (mood, kunst, fotograafia, kino) lõikumisi ja seega uurimisvaldkonda puudutavaid teemasid, on siiski sügavama tähelepanu all subjektiivsuse teke ja keha roll, inimesejärgsed läbikäimised tegeliku-mittetegeliku vastanduses, psühhoanalüüs ja mood ning inimese eneseväljenduse, nüüdisaegse rituaalsuse ja piiripealsete sündmuste konstruktsioon ja dekonstruktsioon.“ Selle kirjeldusega loob Marco Bartolucci saabuva loengu osas ainulaadse pinevuse, jättes ruumi loovaks mõtlemiseks ja tõlgenduseks.

Dr Helena Gabrijelčič Tomc (Ljubljana Ülikool, tekstiili-, graafika- ja disainiosakond) avatud loeng “Kultuuripärand ja 3D tehnoloogiad” toimub kolmapäeval, 28. novembril kell 18 EKA auditiooriumis A101.

Kultuuripärandi esitlemine ja tõlgendamine seab teadlaste ette mitmeid väljakutseid: lisaks uurimisobjekti puudutavate andmete dokumenteerimisele peab nende esitamise viis olema võimalikult atraktiivne, interaktiivne ning kasutajasõbralik. 3D-tehnoloogiad pakuvad selleks mitmeid erinevaid võimalusi. Peale andmete kogumist on nende talletamise ja haldamise üheks eesmärgiks säilitada andmete täpsus ning anda neile täiendavat lisandväärtust töötlemise ja analüüsi abil. Järgnevatel etappidel, st. esitlemisel, tõlgendamisel ja reprodutseerimisel, pakuvad 3D-lahendused (3D- skaneerimine, 3D-printimine ning 3D- mudeldamine) laialdasi kasutusvõimalusi ning on kohandatavad eelkõige saadud tulemuste täpsuse, korratavuse ja mittesekkuvuse tõttu. Siiski ei tohiks selles raamistikus tähelepanuta jätta uuritavale objektile iseloomulikke aspekte, st. eelkõige detailide ja autorile isikupärase stiili säilitamist.

Loengus tutvustatakse 3D-tehnoloogiate ja -disaini kasutamist kultuuripärandis erinevate projektide tulemuste põhjal:

1. 3D-visualiseerimine tekstiilipärandi taaselustamisel Gorenjski piirkonna naisterõivaste näitel;

2. 3D-tehnoloogia kui tõlgendusvahend;

3. 3D-tehnoloogia võimalused kultuurimälestise interpretatiivseks teostamiseks ja rekonstrueerimiseks juhtudel, mil objekti puudutav dokumentatsioon on vastuoluline või ei ole säilinud;

4. 3D-visualiseerimine kaasaegse disaini säilitusprotsessis.

Dr Helena Gabrijelčič Tomc on Ljubljana ülikooli (Sloveenia) Loodusteaduskonna tekstiili-, graafika- ja disainiosakonna õppejõud ja teadur. Oma teadustöös tegeleb ta reaalsetel objektidel ja arvutisimulatsioonidel põhinevate konstruktsiooniliste- ja värvimõõtmismudelite väljatöötamisega ning andmete genereerimise, töötlemise ja taasesitamisega ning 3D-rakendustes. Tänu Helenale ja tema kolleegidele on märkimisväärselt suurenenud 3D-tehnoloogiate kasutamise osakaal Sloveenia kultuuri- ja looduspärandi uurimisel. Koostöös tudengitega on kaasaegsed 2D- ja 3D-lahendused leidnud rakendust ka õppe- ja loomeprotsessides. Lisaks osaleb Helena mitmete Sloveenia ettevõtete ja uurimisasutuste projektides, mis on seotud multimeedia tootmise, interaktsioonidisaini ja graafilise visualiseerimisega.

Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee

22. novembril kell 17.30 ruumis B604 räägib avatud loengu raames oma Jaapani visiidist ja Toyama Klaasimuuseumi näitustest emeriitprofessor Mare Saare.

Jaapanis Seto-Aichis 14.–16. septembrini 2018 toimunud rahvusvahelisel klaasisümpoosionil ja sellele järgnenud Japan Glass Education Network’i aastakonverentsi ümarlaual osales ettekandega ka Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Mare Saare. Ettekanne käsitles muudatusi Eesti klaasihariduses viimaste aastate lõikes ning keskendus peamisele üleminekule tehnoloogiakeskselt õppelt projektikesksele. Sümpoosioni fookuses oli lisaks Balti klaasiharidusele veel rahvusvahelise koostöö edendamine ning võimalused tudengite osalemiseks olulistes maailma klaasikeskustes, nagu Corningi klaasimuuseumi stuudio USA-s, BerlinGlass Saksamaal ning North Lands Creative Glass Šotimaal.

Toyama Klaasiinstituut. Foto: Mare Saare

15. septembrist 25. novembrini 2018 toimub Toyama Klaasimuuseumis Jaapanis ka rahvusvaheline klaasinäitus, kus esineb oma tööga „Videviku definitsioon“ EKA klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Mare Saare. Konkurssnäitusele esitas oma töid 1110 kunstnikku 46 riigist, millest valituks osutus 54 tööd. Näituse Grand Prix pälvis Norra klaasikunstnik Æsa Björk.

Mare Saare “Videviku definitsioon”

Lisaks tutvustab õppejõud Eve Koha ICOM GLASSi aastakonverentsi “Klaasimuuseumid ja -kollektsioonid Venemaal“, mis toimus 24.09-29.09.2018 St. Peterburis, Venemaal.  Konverents oli korraldatud koostöös Riikliku Ermitaaži Muuseumiga St. Peterburis.

Lauakaunistus (detail). Värvuseta klaas, portselan, lõige, poleerimine, vormivalu. 18. saj. Veneetsia. A. Botkina kogust

Neljapäeval, 15. novembril algusega kell 18.00 esineb Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Leuveni katoliikliku ülikooli (Belgia) arhitektuuriprofessor ja Antwerpenis tegutseva arhitektuuripraksise Voet en De Brabandere kaasasutaja Caroline Voet. Voet keskendub oma töös hoonete algse funktsiooni taastamisele, kultuurihoonete, avalike asutuste interjööride ja mööbli projekteerimisele ning stsenograafiale. Voet tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Voet kaitses 2013. aastal doktorikraadi KU Leuveni arhitektuuriteaduskonnas, uurides Hollandi munga ja arhitekti Dom Hans van der Laani töid. Lisaks Leuvenile on ta lõpetanud AA arhitektuurikooli Londonis ja Henry van de Velde arhitektuuriteaduste instituudi Antwerpenis. Oma büroo asutas ta pärast seda kui oli Londonis töötanud Zaha Hadidi juures ning Brüsselis Christian Kieckensi büroos. Tema töid on avaldanud arhitektuuriväljaanded ARQ ja Interiors Routledge. Hiljuti andis Voet välja ka kaks Dom Hans van der Laani töödest rääkivat raamatut – “Dom Hans van der Laan. Tomelilla (Architectura and Natura) ja “Dom Hans van der Laan. A House for the Mind” (VAi).

Oma Tallinna-loengus pealkirjaga “Otsides arhitektuuri olemust” keskendubki Voet Dom Hans van der Laani töödele. Hollandi benediktiini munk ja arhitekt Dom Hans van der Laan (1904-1991) avaldas 1977. aastal oma traktaadis “Arhitektooniline ruum” viisteist õppetundi inimeste elukorralduse kohta. Samal ajal ehitas ta neli kloostrit ja ühe maja – oma olemuselt lihtsa ja kasina arhitektuuri näited, mis annavad oma olemust edasi läbi kompimise, värvi ja valguse. Läbi filosoofiliste mõistete nagu mass / ruum, sees / väljas püüdis van der Laan oma traktaadis sõnastada, kuidas me tajume ja ehitame ruumi. Kas on võimalik mõista kogemust ja füüsilisust filosoofilises ja ratsionaalses raamistikus? Voeti loeng harutab lahti teooria, disainipraktika ja ehituse läbipõimunud põlvnemislugu, sidudes Dom Hans van der Laani filosooflised eluruumi kontseptsioonid tema hoonete praktilise olemusega. Kui üldse, siis milline on seos teooria ja praktika vahel?

Caroline Voet loeng toimub koostöös EKKMiga, kus 16. novembril kell 18 avatakse Ingel Vaikla näitus “Sinust on saanud see ruum”, kuraatoriks Laura Toots. Link sündmusele: https://www.facebook.com/events/2229621923950764/

Avatud loengut on kuulama oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – lisaks kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali, käesoleva loengu puhul Siim Tuksam.
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee

Jiro Kamata (s. 1978 Hirosaki, Jaapan) on ehtekunstnik, kes elab ja töötab Münchenis. Ta on õppinud prof Otto Künzli juhendamisel The Academy of Fine Arts,  Münchenis ning tema ehteid võib leida nimekatest kollektsioonidest: Hiko-Mizuno Collection, Tokyo; Marzee Collection, Nijmegen; Alice and Louis Koch Ring Collection, Basel; Helen Drutt Collection, Philadelphia.

Jiro ehetest – need on kütkestavad perfektsuse ja meisterliku teostuse poolest ning samas värsked ja jõulised kui ka delikaatsed ja poeetilised.

Jiro Kamata viib läbi  12 – 16 novembril meistriklassi “Mirror, mirror on the wall…” ehtekunsti eriala magistrantidele.

Rohkem infot:
http://www.jirokamata.com/
https://klimt02.net/jewellers/jiro-kamata

Neljapäeval, 8. novembril kell 18.30 peab EKA aulas avaliku loengu “Produktiivsed linnad” arhitekt Jonathan Woodroffe (S333 Architecture + Urbanism), kes on töötanud suuremahuliste linnaplaneerimise ja arhitektuuriprojektidega nii Euroopas, Aasias kui USAs.

Modernistlik linn lõi tootmise, puhkamise ja elamistsoonid lahku. Produktiivsete linnade idee otsib töö olemuse muutumise ajastul võimalusi, kuidas need kolm linnalist tegevust uuesti kokku tuua – ühte linnaossa, ühte kvartalisse, isegi ühte majja. Kas see on võimalik? Oodatud on kõik arhitektuuri- ja ruumihuvilised, loeng on inglise keeles ning tasuta. Jonathan Woodroffe tuleb Tallinnasse seoses EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojektiga Lõpetamata Linn, mis võtab sel semestril fookusesse linnakeskuse teema.

“Lõpetamata linn” on EKA Arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.

Neljapäeval, 1. novembril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7) Viini kaunite kunstide akadeemia arhitektuuriosakonna dekaani, Austrias tegutseva arhitekti Wolfgang Tschapelleri avalik loeng. Tschapeller on tuntust pälvinud oma ebatavaliste projektidega, sh Cornelli ülikooli raamatukogu ja Viini rakenduskunsti ülikooli hoone laienduse, samuti Serbia teaduse edendamise keskuse uue hoone projektiga. Tschapeller tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Tislerina alustanud Tschapeller jõudis arhitektuurini Viini rakenduskunsti ülikoolis ning seejärel Cornelli ülikoolis USAs õppides. Oma pika loomekarjääri jooksul on ta õpetanud Cornelli ülikoolis, Linzi kunstiakadeemias, Buffalo New Yorki osariigi ülikoolis. Aastast 2005 tegutseb ta Viini kaunite kunstide akadeemia arhitektuuri- ja kunstiosakonna professorina ning aastast 2011 on ta selle osakonna dekaan. Varem on Tschapeller käinud Eestis Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu poolt korraldatava Betoonipäeva peakõnelejana (2009).

Avatud loengute sarja kuraatori Johan Tali sõnul on Wolfgang Tschapelleri puhul tegemist Austria kaasaja ühe tähtsama arhitektiga. “Ta on pikaajaline Viini kaunite kunstide akadeemia arhitektuuriosakonna dekaan, progressiivse ruumihariduse toetaja ja kompromissitu praktik. Oma projektides kasutab Tschapeller kaasaegset vormikeelt ja uusi tehnoloogiaid ning materjale eeskätt selleks, et pakkuda uusi põnevaid ruumikogemusi ja seeläbi kasvõi hetkeks kõigutada gravitatsiooni vääramatut jõudu ning inimtaju mugavustsooni. Tschapelleri taust tislerina annab talle unikaalse eelise: asjade osadest konstrueerimine ja väljamõtlemine on iga projekti puhul detailirohke ja vaevarikas ülesanne, ning Tschapelleri loomingus on tulemuseks pea alati originaalne terviklahendus.”

Wolfgang Tschapelleri kohta lähemalt: www.tschapeller.com

Avatud loengut on kuulama oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – lisaks kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee

Üks sotsiaalse disaini kesksetest küsimustest on, kuidas mõõta läbi uurimusliku lähenemise saavutatud ühiskondlikku väärtust.

Sageli samastatakse sotsiaalset disaini ekslikult lähedaste valdkondadega, näiteks sotsiaalse ettevõtluse või sotsiaalset innovatsiooni edendava disainiga. Tõsi, kõiki neid ühendab kodanike kaasatus protsessidesse, mis taotlevad sotsiaalseid muutusi või suuremat võrdsust. Ehkki sotsiaalsel disainil on mõningaid sarnaseid jooni ülalnimetatud lähenemistega, eksisteerib nende vahel ka rida olulisi erinevusi. Oma loengus “Sotsiaalne disain – kui väikestest muutustest piisab” toob Thomas Markussen need erinevused selgelt välja näidates ühtlasi, kuidas sotsiaalse disaini protsessid võivad tegelikult ühiskondlikke muutusi toetada.

Lisaks tutvustab ta Lõuna-Taani Ülikoolis läbiviidavat 3-aastast arendusprojekti “Sotsiaalsed mängud kuritegevuse vastu”. Projekti käigus on disainiuurijad välja arendanud innovatiivse lauamängu, mis on mõeldud mängimiseks lastele ja nende isadele, kes on mõistetud vangi Taani kõrgeima turvalisusega kinnipidamisasutustesse. Lauamäng on loodud tihedas koostöös noorte, vangide ja vanglatöötajatega ning see pakub platvormi üksteisemõistmiseks ja kommunikatsiooniks. Mängu eesmärgiks on aidata alaealistel paremini toime tulla probleemidega, mida lapsevanemate vanglas viibimine kaasa toob.

Thomas Markussen on Lõuna-Taani Ülikooli sotsiaalse disaini uurimisüksuse kaasasutaja ja dotsent. Oma töös keskendub Markussen sellele, kuidas saaks disaini rakendada poliitilise ja kriitilise esteetilise praktikana; eelkõige just sotsiaalse disaini, disainifiktsiooni ja -aktivismi valdkondades. Ta on ka viljakas autor; publikatsioonidest võiks esile tuua näiteks “The disruptive aesthetics of design activism: enacting design between art and politics” (Design Issues); “Disentangling the ‘social’ in social design’s engagement with the public realm” (CoDesign); and “The politics of design activism – from impure politics to parapolitics” appearing in Routledge’s forthcoming book Design and Dissent.

EKAs viibib Thomas Markussen disainiteaduskonna ja doktorikooli kutsel viies siin läbi rea seminare ja vestlusringe disainiuurimuse teemadel.