Avatud loengud

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverentsile!

Tänavune Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub
11. aprillil algusega kell 10.00 Õpetajate Majas.

Konverentsil osalemiseks tuleb ennast registreerida SIIN.

Ajakava

10.00—10.10 Konverentsi avab EKA doktorikooli juhataja prof dr Krista Kodres

Külalisesinejad doktoritöö kirjutamisest ja elust pärast doktorantuuri

10.10—10.40 Lavastaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakooli dotsent ning filosoofiadoktor Anne Türnpu 

10.40—11.10 Arhitekt, Eesti Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik ning arhitektuuridoktor Veronika Valk-Siska

Doktorantide ettekanded

Muinsuskaitse ja konserveerimine 
modereerib õppekava juht dots dr Anneli Randla

11.10—11.45 Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel. (Diskussant: Kaarel Truu)

Kunst ja disain 
modereerib õppekava juht dr Liina Unt

11.45—12.20 Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes. (Diskussant: Sofja Hallik)

12.20—12.55 Sofja Hallik: Hand vs. Machine. (Diskussant: Miina Leesment)

Lõunapaus

Lõunasöök registreerunud osalejatele

Kunstiteadus ja visuaalkultuur 
modereerib õppekava juht prof dr Krista Kodres

14.00—14.35 Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus. (Diskussant: Anders Härm)

14.35—15.10 Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides. (Diskussant: Andrus Laansalu)

15.10—15.45 Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”. (Diskussant: Liis Kibuspuu)

15.45—16.20 Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused. (Diskussant: Elise Eimre)

Lõpusõnad

16.20—16.50 Kokkuvõttev arutelu õppekavade juhtide poolt

Ettekannete sünopsised

Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel

Kultuuripärandi objektide dokumenteerimine on kestev protsess ning selle haldamine ja säilitamine on oluline samm pärandi kui terviku säilitamisel. Kaasaegses kultuuripärandi uuringutes ja halduses on olulisele kohale kerkinud tehniliste rakenduste kasutamine nii säilitamise kui uurimise aga ka populariseerimise osas. Viimase paarikümne aasta jooksul on instrumentaaluuringud, pildindus ja 3D mõõdistamine arenenud tänu infotehnoloogilistele lahendustele väga kiiresti ja saanud töövahenditeks erinevate objektide ja materjalide uuringutel. Dokumenteerimisel tuleb optimaalse meetodi valikul lähtuda eeskätt objekti omadustest, uuringu eesmärkidest, vajalikest uuringutest, samuti sellest, et tulemused oleks korratavad ja jälgitavad. Ettekanne analüüsib erinevate näidete varal mitmeid erinevaid võimalusi ja probleeme tehnilise kunstiajaloo uurimisel, fokusseerides eeskätt 3D lahendustele.

Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes

Disainivaldkonda kuuluva doktoritöö teemaks on Jätkusuutliku ja tervisliku tekstiiltooteseeria välja arendamine inimese magamiskeskkonda. Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes on oluliseks sisendiks originaalsete kestlike ja tervislike toodete arendamiseks. Uurimisobjektideks on inimese magamisotstarbelised tekstiiltooted ja nendes peituva kestliku ja tervisliku potentsiaali välja toomine ning kaardistamine. Millistele protsessidele on vaja tootearenduses tähelepanu pöörata? Milliseid algatusi, arendusi ja näiteid on iga tootearendusetapi kohta maailmast tuua? Millised disainipraktikad järgida? Milline võiks välja näha toote disainitud kasutus ja eluiga? Millised materjale valida? Millised suundmusi ja võimalusi rakendada just magamiseks ette nähtud tekstiiltoodete arendamisel?

Sofja Hallik: Hand vs. Machine

In the context of contemporaneity there is a mutation of some sort happening to jewellery as one of the most physical and material of all the art forms by means of its absorption into Cyberspace and its interrelation with the Machine. What if both hand and machine could have really blended in a ready object? ‘Digital craft’ represents the idea of a work that comes from the digital environment but is still highly crafted, work that comes from the skilful combination of a hand with the machine, in which both digital and craft are 100% complementary to each other. Using these concepts, it is possible to define the influence of digital technology on the essence of jewellery and also answer the question what happens in between when digital and physical, immaterial and material meet.

Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus

Tegevuskunst kujunes 1980ndatel Siim-Tanel Annuse (s. 1960) loomingus audiovisuaalseks tervikuks, kus seisundit esilekutsuv muusika omas võrdset kaalu nähtavaga. Seni on heli rolli performance’ites vähe uuritud ning seetõttu alahinnatud. Helilooja Ariel Lagle (s. 1963) lõi Annuse etendustele “Läbimised”(1987) ja “Kullavalamine”(1988) originaalmuusika, mis aga “kaduva” kunstina on jäänud sündmuste visuaalse dokumentatsiooni varju. Omapäraseks näiteks muusiku ja kunstniku vastastikmõjust on Annuse poolt Laglele komponeerimise hõlbustamiseks joonistatud skeem “Psychalgia” (1987). Ettekandes analüüsin nimetatud teoste põhjal Lagle ja Annuse koostööd, tuginedes performance’itest maha jäänud arhiivimaterjali kõrval ka intervjuude käigus kogutud infole. Uurimus püüab leida vastust küsimusele, millistel tingimustel on edukas koostöö muusiku ja kunstniku vahel võimalik?

Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides

Ajaloofilm kui žanr võimaldab tajuda minevikku afektiivselt, seda audiovisuaalse meediumi raames struktureerides, narrativeerides ning dramatiseerides. Antud ettekanne uurib Eesti ajalooliste mängufilmide diametraalseid motiive, mis joonistuvad välja dokumenteeriva ja fiktiivse ning omakorda generatsioonide iseärasuste dünaamikast. Ettekande valimik kulgeb läbi mitmekülgsete Eesti ajaloofilmide allžanrite, analüüsides nii rahvus-eepilisi sõjafilme, biograafilisi portreteeringuid kui ka nostalgiast pakatavaid retrofilme. Millised impulsid on nende ajalooliste filmide loomet ajendanud? Kellele ja miks on need ajaloolised filmid suunatud? Millised tegurid on kujundanud nende filmide dramaturgilist ja omakorda visuaalset spetsiifikat? Need küsimused on kõigest mõned suuremast tervikust, mille kaudu analüüsida ajalooliste filmide arvukaid kihistusi, kuhu on kätketud mitmetahuline materjal mineviku representatsiooni kohta.

Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”

Käesoleva ettekande raames analüüsitakse Peeter ja Eve Linnapi kureeritud I Saaremaa biennaali näituse “Ajaloo vabrik” kontseptualiseerimise ajaloofilosoofilist ja sotsiopoliitilist kontekst, kus kuraatoritele aktualiseerus väga selgelt Michel Foucault filosoofiline pärand, mis tegeles võimu ja  teadusdistsipliinide suhete analüüsiga ja millest sai näituse (millest paljuski algas ka kriitilise teooria sissetung kohalikule kunstiväljale) üks kontseptuaalseid alustalasid. Läänest ülevõetud kunstibiennaali mudel ei pruugi olla post-sotsialistlikus kultuurikontekstis ühemõtteliselt enesekolonisatsiooni vahendiks, vaid see võib toimida ka võimestavalt, andes kunstnikele-kuraatoritele vahendid kritiseerimaks uue rahvusliku režiimi ajaloopoliitilist (tõe)diskursust, kus uus ajalootõde oli sageli poliitiliste eesmärkide teenistuses. Marek Tamm on nimetanud Eesti Vabariiki “ajaloolaste vabariigiks” seda taastanud poliitiliste jõudude suure ajaloolaste “sisalduse” tõttu.

Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused

Töö keskne eesmärk on analüüsida biosemiootikal (ja osalt ka neuroteadustel) põhinevalt inimliigi materjalitaju. Milline võiks olla biosemiootika vahenditega kirjeldatult seos loomade materjalitaju ja ellujäämisviiside vahel? Juhul, kui see seos on piisavalt tugev (mida ma väitsin magistritöös), siis kas ellujäämissurves väljakujunenud materjalitaju ja -kasutamisviisid on edasi kandunud inimliigi kunstipraktikatesse? Ja kas kunstiobjektide tõlgendamisviisid on või ei ole läbi kunstiajaloo seotud nende eelnevate külgnevustega? Süvaajaloo (deep history) traditsioonis esitatud kaugvaates on põhjust küsida – kus ja millal toimusid fundamentaalsed muutused materjalide kasutusviisides. Mismoodi materjalist, mis lõhub, kannab või lihtsalt vedeleb metsas, sai kunstiobjektide tegemise materjal ja mis selliste üleminekute käigus muutus materjalitajus? Praktiline kirjutuskäik on tihedalt seotud nii kunstiajalukku kui ka restaureerimispraktikatesse kuuluvate objektide ja nende materjalidega.

EKA doktorikooli konverents on rahastatud Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projektist EKA LOOVKÄRG.

Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia ja ICOMOS Eesti kutsuvad 19. aprillil toimuvale ühisseminarile “XX sajandi arhitektuur”. Seminar toimub Loksa laevatehase punases saalis ja linnas. Selle sündmusega tähistame Euroopa kultuuripärandi aastat, muinsuskaitsekuu algust ja sajandit Eesti arhitektuuris.

Kava:
9.30-10.00 Kogunemine, registreerimine
10.00 Siim Raie. XX sajandi vastuoluline pärand
10.40 Mart Kalm. 1990ndate arhitektuur kui pärand
11.20 Leele Välja. XX sajandi arhitektuuripärandi inventuurist
12-12.30 kohvipaus, soolased ja magusad suupisted
12.30 Triin Talk. Viimastel aastatel kaitse alla võetud objekte XX sajandist
13.00 Ave Paulus. Ülevaade Lahemaa rahvuspargis kaitstavast XX sajandi pärandist
13.30 Riin Alatalu. XX sajandi ohustatud maailmapärand
14.00 Lõuna. Ekskursioon Loksa laevatehases
14.45-17.00 Heiki Pärdi, Oliver Orro, Ly Renter – Jalutuskäik Loksa linnas ja külas
Vajalik eelregistreerimine – https://doodle.com/poll/bxt2cgkfefcphp49
Osavõtutasu 10 eurot (sularahas koha peal) katab kogu päeva toitlustamise. Registreerida saab kuni 17.04 või
kuni kohad täituvad.
Koostööpartnerid Loksa laevatehas, Loksa Canteen, Kass Arturi külakino, toetab SA KIK

Eesti Kunstiakadeemia kutsub kõiki huvilisi kuulama tänavuse EKA korraliste õppejõudude konkursi raames toimuvaid avalikke venia legendi loenguid.

EKA disainiteaduskonnas (Estonia pst 7/ Teatri väljak 1)

KOLMAPÄEVAL, 4. APRILLIL

Ruumis 440

Kell 12 Disainiteaduskonna tekstiilidisaini osakonna professori kandidaadi Nithikul Nimkulrati loeng “Textile Knot Practice Through Digitisation and Mathematics” (loeng on inglise keeles).

Kell 14.30 Disainiteaduskonna graafilise disaini osakonna dotsendi kandidaadi Ott Kagovere loeng “Kaasaegne graafiline disain ja kuidas seda õpetada”.

NELJAPÄEVAL, 19. APRILLIL

Ruumis 440

Kell 10.30 Disainiteaduskonna moedisaini osakonna dotsendi (eksperimentaalne mood) kandidaadi Laivi Suurväli loeng “Eksperimentaalsed praktikad moedisainis”.

Kell 13.00 Disainiteaduskonna moedisaini osakonna dotsendi (eksperimentaalne mood) kandidaadi Julia Valle Noronha loeng “What (experimental) clothes can do” (loeng on inglise keeles).

EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 12)

KOLMAPÄEVAL, 11. APRILLIL

Ruumis 05

Kell 13.30 Vabade kunstide teaduskonna joonistamise õppetooli dotsendi kandidaadi Mari Prekupi loeng „Ühendavad jooned“.

Kell 14.30 Vabade kunstide teaduskonna joonistamise õppetooli dotsendi kandidaadi Feliks Sarve loeng “KUJUTAMISE KUNST ja kõik on võimalik”.

Kell 17.00 Vabade kunstide teaduskonna joonistamise õppetooli dotsendi kandidaadi Toomas Tõnissoo loeng ” Figuraalne kompositsioon”.

EKA Kunstikultuuri teaduskonnas (Suur-Kloostri 11)

ESMASPÄEVAL, 9. APRILLIL

Ruumis S-103

Kell 14.30 Kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsendi kandidaadi Riin Alatalu loeng „Muinsuskaitse minapilt”.

Lisainfo: Dagmar Raide, tel 626 7306, e-post dagmar.raide@artun.ee

Järgmine lektor meie arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas on Tania Tovar Torres, kes astub Kanuti Gildi SAALi (Pikk 20, Tallinn) lavale 5. aprillil kell 18.00, et rääkida oma uuest dokumentaalprojektist, mis uurib arhitektuuri säilitamise alternatiivseid viise.

Mis juhtub, kui hoonet enam olemas ei ole? Tovar Torrese projekt “Elu pärast aega” uurib hoone hääbumist ja järelelu, ning seda, kas arhitektuur võiks säilida mitte objekti ehk ehitisena, vaid dokumentatsiooni ehk loona. Uurides ehitiste ajalugu pärast nende kadumist, räägib Tovar Torres oma loengus Jeruusalemma iidsest Saalomoni templist ja selle rohketest koopiatest, Gordon Matta-Clarki Office Baroque’i ja Chinatownis toimunud röövimisjuhtumi vahelistest seostest, ning 1985. aasta Mexico City maavärinast, võrreldes juriidilist teksti maavärina läbi teinud hoonete reaalse olukorraga.

Tania Tovar Torres on arhitekt, kirjanik ja kuraator, kelle huvi keskmes on arhitektuuri ning ehitatud keskkonnaga seotud lood. Torres on Mexico Citys asuva arhitektuursete uurimisprojektidele mõeldud projektiruumi Proyector asutaja, direktor ning peakuraator ning Saksamaa Säästva arengu koostööameti konsultant Mehhikos. Varem on ta töötanud Montrealis Kanada arhitektuurikeskuses, New Yorgis Arthur Rossi nimelises arhitektuurigaleriis ning Mexico Citys Teaduse ja Kunsti Ülikooli muuseumis. Tema uurimusi on kajastanud ajakirjad Arquine (Mehhiko), MAS Context (USA), ARQ (Tšiili), CCA (Kanada) ja UIC (Hispaania). Torres õppis Mehhiko ülikoolis ja Stuttgarti disainiülikoolis Saksamaal ning omandas magistrikraadi kriitilises, kuratoorses ja kontseptuaalses arhitektuuripraktikas New Yorgis Columbia ülikoolis.

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ja on osa Future Architecture programmist. Tegu on innovatsiooni ning eksperimenteerimist edendava programmiga, mis tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda. Vaata: http://futurearchitectureplatform.org/

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Esmaspäeval, 26. märtsil kell 17.00 toimub Kristina Õlleku avatud loeng “Tri(dia)loog”, mille raames ta tutvustab enda loomingut ja viimaseid näituseprojekte (aadress Lembitu 10B, ruum 144).

Kristina Õllek (s. 1989) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on peamiselt fotograafia, video- ja installatsioonikunst, keskendudes ruumi, objekti ja pildi vahelistele suhetele. Tema teosed tegelevad kaasaegse pildikultuuriga, analüüsides representatsiooni tähendust tänapäeva ühiskonnas. Sellele täiendavalt on ta huvitatud kunstinäitusest kui formaadist ja selle dokumenteerimise nähtusest, vaadeldes kunstiteose dematerialiseerumise küsimusi ja digitaalkujutise mõju vaatajale.

Avatud loeng toimub esmaspäeval, 19. märtsil kell 17, EKA graafika osakonnas, Lembitu 10B, ruum 144.

Kunstnikuvestluses keskendub kunstnik oma viimaste aastate loomingule avamaks Tartu Kunstimuuseumis kuni 13. maini eksponeeritud isiknäituse
“2 + 2 =…” sisu ja tagamaid.

Näituse kuraator Brigita Reinert näeb kunstnikku triksterina, kes kunstilise fiktiivsuse abil mängib ja kavaldab, soovides sel viisil tühistada võimu autoriteeti ning sotsiaalselt kehtivaid diskursuseid. Näituse jaoks on valminud mitu uut kunstiteost, milles kerkivad esile teemad nagu näiteks uuspopulism, poliitiline propaganda ning teadmiste ja võimu suhe. Näitus asetub tõe ja fiktiivsuse piirimaile ning suhestub tõejärgsuse fenomeniga, esitades neli erinevat, kuid omavahel seotud projekti ja tööd kunstniku lähiaastate loomingust.

Eve Kask (s 1958) lõpetas 1984. aastal ERKI-s raamatukujundajana graafika eriala ja töötab 2009. aastast EKA graafika osakonnas dotsendina. Alates 1992. aastast on Kask olnud seotud Tallinna graafikatriennaalide organiseerimisega (1996–2015 triennaali president) ning 2011. aastast on ta Vikerkaare kunstitoimetaja. 1989–2018 on ta korraldanud 33 personaalnäitust Eestis ja välismaal ja osalenud rohkem kui sajal rahvusvahelisel näitusel. Tema töid on aja jooksul kirjeldatud alateadvuse, müütilisuse, sümbolismi, ekspressionismi, feminismi ja antropoloogilise dokumentalismi võtmes. Nullindatel on ta tegelenud mahukate fotoprojektidega – “Kärberi 37” (2004), “Käsmu inimesed” (1999–2003; 2013–2019), “Bussiputkad” (2004–2008), “Mida inimesed tahavad” (2007–2010), millest kolm viimast on leidnud väljundi ka kunstnikuraamatu formaadis. Viimasel kümnendil on ta pööranud oma loomingus uue lehekülje, mida näeb Tartmusi näitusel “2 + 2 =…”

EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 kevadsemestri Seminari sari alapealkirjaga “Sfäärid” hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest, mis toimuvad peamiselt esmaspäeviti algusega kell 17.00. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.

Mida hakata peale ehitusplatsi-varemetega – hoonetega, mis ei saanudki kunagi valmis, sest ehitustegevus katkes ühel või teisel põhjusel? Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja on Sloveenia hinnatud ja auhinnatud arhitektuuribüroo SADAR+VUGA asutaja Boštjan Vuga, kes astub Kanuti Gildi SAALi lavale 22. märtsil kell 18.

SADAR+VUGA kavandatud Stožice spordipargi ehitus Ljubljanas jäi pooleli viimase suure majanduskriisi ajal – Tallinnas räägib Vuga lähemalt sellest, kuidas arhitektuuribüroo koos tudengitega hiiglaslikule lagunevale ehitusplatsile uut, post-kapitalistlikule ühiskonnale sobivamat tulevikku otsis. Sarnane, ent vanem ja tuntum juhtum on ka suurejoonelise nimega Revolutsiooni Kodu (arhitekt Marko Mušič) projekt Montenegros. See massiivne hoone Nikšići südames pidi tähistama Jugoslaavia ühtsust, ent hoone ei valminud kunagi – ehitus seiskus juba 1980. aastatel. Võites koos HHF Arhitektide ja Dijana Vučinićiga konkursi ohtlikuks muutunud alale lahenduse leidmiseks, algatas SADAR+VUGA Revolutsiooni Kodu teisendamist linnavaremetest avalikuks ruumiks.

Boštjan Vuga lõpetas 1992. aastal Ljubljanas arhitektuuriõpingud ning täiendas end AA ülikoolis 1993-1995 postgraduate programmis. Koos Juriji Sadariga asutas ta 1996 büroo SADAR+VUGA (S+V), mis on tegutsenud juba üle kahe kümnendi, pakkudes välja lahendusi avatud ja uuenduslikele tootmis- ja loomisprotsessidele hoonetes. Nende tuntumad tööd on Sloveenia Kaubandus ja Tööstuskoja hoone (1996), Rahvusgalerii Ljubljananas (1996), Stožice staadium ja vabaajakeskus (2010) ning Ljubljana õhuliikluse kontrollkeskus (2013). Sadar ja Vuga on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi arhitektuuriauhindu (Bauwelt Prize, Iconic Award, Archmaraton Award, Piranesi award, Plečnik Prize), neid on nomineeritud kaheksal korral Mies van der Rohe auhinnale. Lisaks on Vuga õppejõud tunnustatud arhitetuuriülikoolides ning 2014. aasta oli ta Veneetsia arhitektuuribiennaali Montenegro paviljoni “Treasures in Disguise” kaaskuraator.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
Sündmus Facebookis 

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Neljapäeval, 26. aprillil kell 15.45 – 17.30 ruumis 241 Tšehhi klaasikunstniku Pavlina Cambalova loomingu presentatsioon.

Vaata lisaks: http://cambalova.cz/

Neljapäeval, 19. aprillil kell 15.30 – 17.00 ruumis 405 toimub
Jan Evangelista Purkyně University in Ústí nad Labem õppejõu Jaroslav Johan Polanecky loeng Tšehhi disainist, sh klaasidisainist, ning disainiteaduskonna tööst nimetatud ülikoolis.

Vaata veel:
http://fud.ujep.cz/kdtu/pedagogove/

Neljapäeval, 15. märtsil kell 12.00–16.00 toimub Kumu kunstimuuseumi auditooriumis seoses Leonhard Lapini isikunäitusega „Tühjus ja ruum“ (09.02.–13.05.2018) kunstniku loomingut käsitlev seminar „Leonhard Lapin. Kunst. Arhitektuur. Tekst“.

Lapini tegevus Eesti kunsti- ja kultuuriväljal laiemalt on olnud ulatuslik – nüüdseks 50 aastat kestnud loometee jooksul on ta tegutsenud nii kujutava kunstniku kui ka tegevarhitektina, võtnud sõna kultuuriteoreetilistel ja päevakajalistel teemadel, kirjutanud proosat ja luulet ning mõjutanud õppejõuna paljusid kunstiüliõpilasi.

SEMINARI KAVA:

11.30   Tervituskohv

12.00   Tervitussõnad ja ettekanne: Lapin – energeetiline masin

Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum)

12.30   Lapin Soomes

Otso Kantokorpi

13.00   Kujutlusvõime naudingud (mängust ja kunstitõest)

Holger Rajavee (Tartu Ülikool)

13.30–14.00 Kohvipaus

14.00   Arhitekt kui tänapäeva taidur

Triin Ojari (Eesti Arhitektuurimuuseum)

14.30   Oleviku ajalugu: Lapin arhitektuuriajaloolasena

Epp Lankots (Eesti Kunstiakadeemia)

15.00   Lapin ja moodne kunst

Andres Langemets (Eesti Kirjanike Liit)

15.30   Voolab konstruktivistlik jõgi

Asko Künnap (kirjastus Näo Kirik)

16.00–16.30 Albert Trapeeži luulekogumiku „Kollased sandaalid“ esitlus

Seminarist on oodatud osa võtma kõik kunsti-, arhitektuuri ja kirjandushuvilised, keda köidab Lapini loominguline teekond viimase 50 aasta jooksul.

Seminaril osalemine tasuta

Registreerimine kohapeal

Info kodulehel ja Facebookis