Näitused

8. oktoobril avati Luunjas (Puiestee 8, Luunja alevik, Luunjavald, Tartumaa) galeriis „Meie Aja Kangelane“ Fideelia-Signe Rootsi näitus„Tugevate tee“, mis on osa tema doktoritööst Eesti KunstiakadeemiasFideelia-Signe Roots kirjeldab oma näitust järgnevalt:”Näitus Tugevate tee on osa mu doktoritööst, mille eesmärgiks on vaadelda,kuidas avaldub maskuliinse tähendusvarjundiga väljend „kangelane“ naistejuures. Naisi on läbi ajaloo valdavalt kujutatud passiivsete ohvritena,teiseks kiputakse naissoost kangelasi üleseksualiseerima.Eestis on naisi, kes on saanud kangelase tiitli põllutöömasinaid juhtides.Näitusel esitan lugusid nõukogude ajal populaarsetest, kuid tänaseksunustatud naistraktoristidest. Selles kontekstis tõuseb esile küsimus,kuivõrd on kangelane sotsiaalselt konstrueeritud ja kuivõrd subjektiivnetunne, identiteedi osa.Nõukogude liidus domineeris töötava naise kuvand ja ajakirjade kaantel olidtöökangelased. Riigikorra vahetus tõi kaasa muutuse naisekuvandis.Traditsiooniliste soorollide naastes muutus naistraktorist argiteadvusesotsekui nõukogude korra sümboliks ja naiseks, kes ei püsi „oma rollis“ vaidtahab olla nagu mees. Neid kirjeldati ka kui režiimi pooltmanipuleeritavaid passiivseid ohvreid, kel justkui puuduks isiklikudunistused ja võime oma elu ise korraldada.Püüan avada naismehhanisaatori kuvandit läbi Elmina Otsmani, kes on sellesvaldkonnas kõige tuntum. Peale II maailmasõda Venemaalt Eestisse saadetudOtsman pidas eluaeg päevikut. Tuginedes Otsmani päevikutele ning mitmeteleteistele allikatele saab järeldada, et paljude naistraktoristide elu olinagu klassikaline kangelase teekond, kus tuleb murda kinnistunudsoostereotüüpe ja töötada kordades paremini kui mees. Samal ajal ei olevälistatud ka ootuspäraste naiserollide täitmine, soe ja romantilinesuhtumine loodusse ja soov oma tööga inimestele kasu tuua.Lisalugemisthttp://naised.net/2015/06/22/fideelia-signe-roots-tudrukud-traktoriroolis/Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Näitus jääb avatuks novembrikeskpaigani.Tänud: Iiri Saar, Mati Sõber, Kalju ja Aivar Otsman

Niguliste muuseumi Rode altari multimeedia ekspositsioon on rahvusvahelisel Hansa kultuuri suurnäitusel Lübeckis. Alates 19. septembrist kuni 10. jaanuarini 2016 on Saksamaal, Lübeckis St Annen Museumis avatud Hansa kunsti ja kultuuri kajastav suurnäitus “Lübeck 1500. Metropolis of Art in the Baltic Region“. Kõrgetasemelisel rahvusvahelisel näitusel on võimalik tutvuda ka Niguliste muuseumi Rode altari interaktiivse multimeedia ekspositsiooniga “Rode altar lähivaates”, mis on pälvinud suurt ekspertide ning avalikkuse huvi.Suurprojekti juht on Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja Eesti Kunsimuuseumi konserveerimisspetsialist dr Hilkka Hiiop ning projektiga on seotud mitemd EKA inimesed, teiste seas doktorant Andres Uueni, kelle doktoritöö osana valmis osaliselt ka ekspositsiooni digitaalne lahendus. Altari konserveerimisega on seotud EKA doktorant ja EKMi polükroomia konservaator Hedi Kard, EKA magistrandid Kaisa-Piia Pedajas, Grete Nilp ning kujundustöödega EKA vilistlane Villu Plink. Mitmed EKA korralise õppetööga seotud üritused ja workshopid on olnud seotud projektiga “Rode altar lähivaates”. Lübeckis St Annen Museumis toimuval näitusel on eraldi loodud Rode-ruum, kus innovaatiliste IT-lahenduste abil saavad kokku füüsiline Luuka-altar ja virtuaalne Niguliste altar. Niguliste muuseumi multimeedia ekspositsiooni “Rode altar lähivaates” külastajal on võimalik puuteekraanilt juhtida seinasuurust projektsiooni, millel saab avada kummagi altari tiibu, suurendada detaile ning lugeda nende kohta ikonograafilist infot. Samuti on võimalik vaadata kummagi altari infrapuna ülesvõtteid ning jälgida paralleelselt kunstniku omakäelist alusjoonistust ning maalikihti. Kõrgresolutsioonilised fotod avavad kunstiteoste neid peendetaile, mida muuseumiruumis olev füüsiline teos ei võimalda. Lisaks tutvustatakse lahenduste kaudu nii Eestis leiduvat Hansa kunsti kui ka selle uurimiseks rakendatud teadusmeetodeid. Ekspositsioon valmis Kultuuriministeeriumi toetusel. „Rode projekt on hetkel parim näide tehnoloogia, teaduse ja kultuuripärandi kombineerimisest. See on üks väheseid kultuuripärandi projekte, kus tehnoloogia sõna otseses mõttes areneb protsessi käigus. Väga sümpaatne on samuti, et kaasatud on eri valdkonna spetsialistid, mõeldakse kastist väljapoole parima tulemuse saavutamiseks. Jääb ainult üle soovida, et selliseid projekte näeme tulevikus rohkem,“ rääkis Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis. Lisainformatsiooni näituse kohta saab St Annen Museumi kodulehelt. Vaata ka 

videdokumentatsiooni ekspositsiooni installeerimisest ja avamisest:

 

. 

Ekspositsioonitiim:

Kontseptsioon: Hilkka Hiiop

Tekstid: Merike Kurisoo, Jan Richter, Hilkka Hiiop

Kujundajad: Marti Laurimaa, Villu Plink

Multimeediaprogramm: Wiseman Interactive (Henri Kokk), Archaeovision (Hembo Pagi, Andres Uueni), 

IIPImageFotod: Hembo Pagi, Andres Uueni, Stanislav Stepashko, Villu Plink, Marko Leppik

Tõlge: Marju Kubre, Mati Sirkel, Helen Kurss, OÜ Päevakera

Toimetajad: Kaidi Vahar, Richard Adang

Andmesisestus: Kaisa-Piia Pedajas

Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini õppekava doktorant Anna-Stina Treumund avab 14. oktoobril kell 18.00 Hobusepea galeriis näituse “Õud”.

RMK ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad sind endaga koos metsistuma reedel, 18. septembril. 

Avame pidulikult metsa kõlakojad ehk EKA sisearhitektuuri tudengite loodud metsaraamatukogu.

Üritus algab kell 14 RMK Pähni looduskeskuse juurest. 

Avatud on sisearhitektuuritudengite metsaraamatukogu kavandite näitus ning lisaks õnnistame sisse RMK Pähni looduskeskuse väliõppeklassi.

Täna kell 19.30 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinna Arhitektuuribiennaali peanäitus “Keha ehitus / Body Building”, mida kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam. Näitus esitleb rahvusvaheliselt nimekate arhitektide ja teadlaste just praegu töös olevate uurimuste prototüüpe, mis eksperimenteerivad arhitektuuri, uute materjalide, tulevikutehnoloogia ja kõrvaldistsipliinide kokkupuutealal.

Mitu autorit kasutavad loodusest inspireeritud süsteeme ja tehnikaid uute struktuuride loomiseks, näiteks Julia Körner kasutab oma 3D trükitud kleidi jaoks vetika struktuuri, Stuttgarti arhitektid on aga lasknud robotil ehitada paviljoni, jäljendades oma tegevuses veepiisa sisse võrku kuduvat ämblikku ning saades tulemuseks ülikerge aga samas väga tugeva struktuuri. USA materjaliuurija Igor Siddiqui on taaskasutatud bioplastikust loonud uue tugeva biolaguneva materjali, millest saaks ehitada näiteks ajutiseks kasutuseks mõeldud rajatisi, mis hiljem looduses jälgi jätmata laguneks.

Kümne Eesti Arhitektuurimuuseumis esitletava teose autorite hulgas on Atelier Bruno Juricic – Horvaatia/USA, Tom Wiscombe Architecture – USA, Kokkugia (Roland Snooks ja Robert Stuart-Smith) – Austraalia, REX|LAB (Marjan Colletti ja Kadri Tamre) – Austria/Inglismaa, ISSSStudio (Igor Siddiqui) – USA, Julia Körner – USA/ Austria, Carlo Ratti Associati – Itaalia, City Form Lab (Andres Sevtsuk ja Raul Kalvo) Singapur/Eesti, nformations – Austria, Moritz Dörstelmann ja Achim Menges- Saksamaa.

TABi peanäitus on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud 11. septembrist 11. oktoobrini.

Avamisele järgneb TABi kataloogi esitlus Kultuurikatlas ja VÄLK pidu.

Pühapäeval kell 12 toimub näitusel 3D pliiatsi töötuba lastele, 17. septembril kell 19 tantsuetendus kehaEHITABkeha.

Lisainfo:

Maris Hellrand

56201118

Eesti Kunstiakadeemia Nahakunsti, aksessuaari- ja köitedisaini osakond kutsub osa saama näitusest „kestad/kestab“ Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis.

Näituse „kestad/kestab“ avamine toimub kolmapäeval, 9.09 kell 19.00. Olete oodatud!

„KESTAD/KESTAB“ viitab kestale, mille tegemine on kestnud ja kestab traditsioonina edasi. Sisule luuakse nahast kest – kindad, kotid, jalatsid, köited jms. Täna on kest muutunud juba laiemaks mõisteks ning kandunud edasi teistesse valdkondadesse nagu arhitektuur.

Näitusel osalevad kunstnikud/disainerid esitavad omapoolseid lahendusi kaasaegse kesta disainimisel, tuues külastajani teadmise nahatöö ilust, raskusest ja olemasolust. Ideede allikaks on vanad tehnilised võtted ning rahvakunstist inspireeritud miski.

Nahatöö on eestlastele aastasadu teada-tuttav oskus ning säilinud tänu kingseppadele, sadulseppadele, köitjatele, parkalitele ja tänapäeval lisandunud aksessuaaride, moe-, mööbli- ja tootedisaineritele. See töö on võrreldav kõikide teiste aeganõudvate tehnikatega, mida eesti rahvakultuuris on kasutatud. Nahatöö on olnud selle tegijatele ainsaks elatusallikaks ning on seda endiselt paljudele disaineritele. Seega oskustöölised ja oskusteabe säilitamine omab väga tähtsat kohta meie elus. See on midagi, millega võib uhkustada!

Näitusel astuvad üles Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti ja –disaini osakonna tudengid ja vilistlased:

Lauri Liinev, Kelian Luisk, Ekaterina Zhemchugova, Maarja Roolaht, Marie Chapelain, Anneli Filipov, Jass Reilent, Paula Kivi, Elis Teterin, Marina Barinova, Artjom Babitski, Liis Raudsepp, Riina Õun, Evelyn Toomistu-Banani, Karen Milistver, Helen Pau, Kadri Kruus, Mari Masso, Eneli Valge, Ingrem Floren, Eve Hintsov, Kaire Olt

Näitus KESTAB 08.– 28.09.2015

Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigalerii

Pikk 22, Tallinn

E-R 10.00-18.00, L 10.00-17.00

Veel teavet:

Eneli Valge, näituse kuraator

+372 56 888929

enelivalge@hotmail.com

TOETAJAD:

Eesti Kultuurkapital, Hopster käsitööõlu, Rõngu Pagar, Eesti Kunstiakadeemia

Lennart Mänd

KÖITED

29.08.-25.10.2015

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis

Lennart Männi isikunäitusel tulevad enamuses esmakordselt eksponeerimisele eksperimentaalsed köited, mis otsivad käsitöö ja tööstuse vahelisi kokkupuutepunkte. Kunstniku eesmärk on leida võimalusi kohanda käsitöönduslikke köitevõtteid uues võtmes väiketiraažiliseks tootmiseks.

Oma loomingus lähtub ta põhimõttest, et materjal iseenest pole eesmärk, vaid vahend, ja köite piirid võivad asuda vaid seal, kuhu need ise seatakse. Tähelepanu all on raamatu sisu ja sellest inspireeritud materjalid ja tehnoloogilised võtted, erinevad raamatu detailid – sisuploki servade värvimine ja musterdamine, liimseljalise köite töökindluse tõstmine ning selja katmine, avatud selja ning jäiga kaanematerjali ühendamine jne. Terviku loomisel on olulised ka uued kaanekattematerjalid ning nende loomiseks kasutatud toorained – traditsioonilisest lehtkullast või pärgamendist värvilise liimi ning taimede ja herilasepesani.

Lennart Mänd lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 1998. aastal (MA), peale seda asus ta loometegevuse kõrval koheselt õpetama nahakunsti osakonnas. Alates 2009. aastast nahakunsti, aksessuaari ja köitedisaini osakonna professor. Osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui välismaal. Eesti Köitekunstnike Ühenduse asutajaliige ja rahvusvahelise köitekunsti näituse Scripta Manent üks eestvedajatest. Aktiivselt tegutsenud ka näituste kujundajana.

Näituse avamine reedel, 28. augustil kell 17.00.

Laupäeval, 29. augustil Kultuuriöö programmi raames kella 17-st 20.00-ni saavad kõik köitehuvilised isiklikult Lennart Männi käest, otse ekspositsiooni keskel tema tööde tagamaid uurida.

Lisainfo:

Lennart Mänd

5207344

lennart.mand@artun.ee

Teate koostas:

Ketli Tiitsar

6274602

ketli@etdm.ee

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, 10133 Tallinn

Avatud K-P kell 11-18 (sissepääs hoovist)

Tel. 627 4600, kassa 627 4611

info@etdm.ee

www.etdm.ee

Tallinna vanalinna meelispuhkealale, Harju tänava haljasalale, kerkib Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite kavandatud ja ehitatud puitmaterjalist varjualune.

Viimasel 9 aastal on Eesti Kunstiakadeemia 1. kursuse arhitektuuritudengid veetnud suvepraktika Peadspeal, Lahemaa rahvuspargis, et ehitada kümne päeva jooksul valmis uuendusliku vormiga varjualune. Sel aastal otsustati aga kümnes ehk juubelivarjualune püstitada Tallinna kesklinna, Harju tänava haljasalale.

Varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga oma keha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendavad professor Andres Alver ning assistendid Ott Alver ja Mari Rass.

Äsja esimese õppeaasta läbinud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid alustasid ehitustöödega 25. augustil ja varjualuse avamine toimub pühapäeval, 30.

​ ​AUGUSTIL kell 16. Varjualune LUGEJA on kõigile külastamiseks väljas 5. oktoobrini.

Projekteerimisprotsessis on sel aastal eriti oluline just ettevalmistus. Kui varasemalt on täpsete jooniste tegemine ning töövõtete väljamõtlemine toimunud praktikapäevade ajal, siis nüüd, kui kogu protsess on viidud keset linna kõigile vaatamiseks, peab eeltööd tegema eriti põhjalikult ja eksimisruumi jääb vähem. Varjualuse autor, 1. kursuse arhitektuuritudeng Liisa Peri kaasas sestap juba suve algul endaga koostööd tegema oma kursusekaaslased Ann Kristiin Entsoni, Keiti Lige ja Jarmo Vaiki. Ühiselt töötati kavandist välja uus linnaruumi sobivam mudel ning tehti projektile vajalikke uuendusi, et varjualune oleks külastajatele turvaline.

“Kogu protsess on andnud meile suurepärase võimaluse kohe õpingute alguses mõista, kuidas asjad nö pärismaailmas toimivad ja kui palju on tegelikkuses olemas norme ning piiranguid, millesse mahtuda tuleb,” ütlesid tudengid.

Üliõpilaste ehitustöö juhendaja arhitekt Jaan Tiidemann ütleb tänavuse aasta varjualuse ehitusprotsessi kommenteerides: “Võimatu missioon 10”.

Varjualuste ehitamisele on aastate jooksul tugeva panuse andnud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL), toetades nõnda tudengite esmast kokkupuudet puidu ja ehitusega. EMPL on veendunud, et puit on tuleviku materjal, mis leiab tänu avardunud võimalustele projekteerimises ja tootearenduses aina enam kasutust.

“Viimase viieteistkümne aastaga on puitehitus läbinud tohutu arenguhüppe, mille tulemusel on selle populaarsus just suuremahuliste hoonete puhul hoogsalt kasvanud. Lisaks klassikalistele puitehituse piirkondadele Skandinaavia ja Alpide näol on hulgaliselt puitkonstruktsioonil korruselamuid, koole ja muid avalikke hooneid kerkinud ka erinevates Euroopa suurlinnades, kus on näha jätkuvat kasvutrendi. Väikevormi praktika annab tudengitele esimese põgusa kokkupuute puitehituse ja selle võimalustega, mida loodetavasti edasiste õpingute käigus edasi arendatakse. See loob pinnase viimaks Eesti puitehituse maailmakaardile läbi kvaliteetse arhitektuuri,” kinnitab EMPL puidukasutuse edendamise teemajuht Henrik Välja.

Varasemad üheksa varjualust asuvad Pedaspeal varjualuste pargis, mis pakub toreda kogemuse igas eas külastajale. Pedaspea avastamisväärne varjualuste park asub http://tinyurl.com/6awdsd

Varjualuste kodulehekülg: www.artun.ee/varjualused

Seni ehitatud varjualused: GIIK (2006), TORN (2007), LUIK (2008), KOLM (2009), SPIN (2010), VARING (2011), LAAS (2012) ja TSIKURAAT (2013), PAKK (2014).

LUGEJA idee autor: Liisa Peri

Projekti autorid: Ann Kristiin Entson, Keiti Lige, Jarmo Vaik

Ehitajad: Immaanuel Buš, Ann Kristiin Entson, Jekaterina Klišova, Jaana Kraus, Andreas Krigoltoi, Keiti Lige, Maarja Liiv, Liisa Peri, Laura Pint, Reelika Reinsalu, Carolyn Rennu, Karmen Silde, Jarmo Vaik, Triin Vallner, Kristjan Värav

Ehituspraktika juhendaja: arhitekt Jaan Tiidemann

Ehitamist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital.

Lisateave:

Jaan Tiidemann

Praktika juhendaja

Telefon: 5661 7725

Anu Piirisild

Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator

Eesti Kunstiakadeemia

E-post: anu.piirisild@artun.ee

Telefon: 642 0071

Teate toimetas 

​Solveig Jahnke

Kommunikatsioonijuht

Eesti Kunstiakadeemia​

Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ja Eesti Arhitektide Liit koostöös Arhitektuurikeskuse ja Arhitektuurimuuseumiga kutsuvad kõiki huvilisi Arvamusfestivalile kaasa rääkima Eesti elukeskkonna arendamisel. Reedel, 14. augustil toimub neli aruteluringi, kus käsitletakse küsimusi: kelle rajada on meie linnade uued maamärgid; mida võtta ette aukudega meie linna südametes; kuidas projekteerida turvalisemat riiki ja suurendada riigi julgeolekut läbi planeeringute ning mida teha riigipiiri äärsete inimtühjade aladega; kuidas valmistada linnasid ja regioone ette isejuhtiva tehnoloogia tulekuks ja teha mõistlikke ning läbimõeldud riiklikke infrastruktuuri planeeringuid.

“Elukeskkond on meile kõigile möödapääsmatult oluline. See sisaldab, vormib ja raamistab kogu meie igapäevast elutegevust hõlmates nii linnasüdameid kui piirialasid, ühiskonna kultuurilist ja tehnoloogilist võimekust. Elukeskkonna paremaks muutmise vastu ei ole mitte keegi. Suur küsimus on, kuidas seda teha ja mida me õigupoolest soovime. Nende küsimuste üle arutlemine peab toimuma võimalikult laial pinnal, koostöös võimalikult paljude erialadega, milleks Arvamusfestival on kindlasti üks olulisi foorumeid,” põhjendab EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis.

Arvamusfestivali linnaruumi ala kujundavad sel aastal EKA arhitektuuri magistrandid: kontseptsiooni autor on Märten Peterson, teostada aitavad Roosi Keva, Joonas Tanne, Kristian Taaksalu, Vincent Sammel, Inke-Brett Eek, Kirke Päss ja skulptor Uku Sepsivart.

„Hea avalik ruum meie ümber ei sünni juhuslikult. Selle nimel tuleb teha püsivalt tõsist tööd. Eesti Arhitektide Liidu algatatud programmi abil saavad uuendatud 14 linna südamed Eestis. Eesmärgiks ei ole sealjuures pelgalt ilu. Läbi mõtestatud linnaruumi tõuseb väikelinnade atraktiivsus elukeskkonnana, mis muuhulgas suurendab oluliselt meie riigi julgeolekut. Turvalisus, millest mõtlemine ja rääkimine on viimastel aastatel taas teravalt fookusesse tõusnud on seekord laval ka arvamusfestivalil. Mõtleme koos, milliste planeeringuliste võtetega oleks võimalik tagada ühiskonna toimimine ka olukorras, kus kõik meie ümber muutub,“ täiendab Arhitektide Liidu president Indrek Allmann.

Arvamusfestivali raames saab ka sel aastal Endises Paide tütarlaste gümnaasiumis (aadressil Posti 12) näha kahte põnevat näitust: RUUMIVISIOONID ja HEA AVALIK RUUM. “Ruumivisioonid” on väljavõte Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna üliõpilaste töödest ja 3D Labori tegevustest ning “Hea avalik ruum” Eesti Arhitektide Liidu EV100 arhitektuuriprogrammi võidutööde näitus. Näitused on avatud 14.-22. august kell 12.00-18.00. Sissepääs on tasuta. Kuraatorid – EKA arhitektuurimagistrandid Mae Köömnemägi, Hanna-Liisa Mõtus ja Ats Buddell.

Lastealal toimub kell 13.00-14.30 lastele ja noortele arhitektuuri huvikool, mis ootab noori nuputajaid ja meisterdajaid ruumilist maailma avastama. Töötoa viib läbi arhitekt Kaire Nõmm, kõik huvilised oodatud.

Arvamusfestivali ajal toimub ka Eesti Arhitektuurimuuseumi korraldatud AVATUD MAJADE sarja ekskursiooni Paide eri.

—

Arhitektuurisündmused saavad arvamusfestivalil nähtavaks EKA arhitektuuriteaduskonna ja Arhitektide Liidu eestvedamisel koostöös Tallinna Arhitektuuribiennaali (TAB), Eesti Arhitektuurikeskuse ja Arhitektuurimuuseumiga. Tegevusi koordineerib Andro Mänd.

Rõõm on ka ära märkida, et kogu aasta vältel kestnud Paide linna, Arvamusfestivali ning EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna koostöö tulemust saab näha kogu festivali alal. Aitäh selle eest Katrin Koovile ning II kursuse arhitektuuritudengitele, eestvedajatena Ivo Arro, Ulla Alla ja Anna Liisa Saavaste.

Arhitektuuri aitab arvamusfestivalil nähtavamaks teha Eesti Kultuurkapital.

—

ARHITEKTUURI JA ELUKESKKONNA ARUTELUD ARVAMUSFESTIVALIL

14. augustil, kl 12.00 – 18.30

KAVA

1. Isejuhtiv linn – robotite võidukäik või inimlik elukeskkond?

Kell 12.00-13.30

Linnaruumi alal

Arutletakse selle üle, mis on linnaehituse ja arhitektuuri uued võimalused, mida pakuvad uued tehnoloogiad? Kas ja kuidas rakendada nii uut teadmist kui ka tehnoloogiat ning kas Eesti peaks olema muutuste esirinnas (katsetades läbi head ja vead). Lahatakse ka hirme, mis seostuvad nn „suure venna“ kõike kontrolliva silma ja ka ohuga, et me muutume liialt sõltuvaks erinevatest tehnoloogiatest.

Moderaator

Marten Kaevats – 2015.a. Tallinna Arhitektuuribiennaali peakuraator

Esinejad

Rainer Kattel – Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise professor, Kristjan Port – R2 tehnoloogia kommentaaride saatejuht ja Innar Liiv – informaatik, Tallinna Tehnikaülikooli andmekaevandamise dotsent.

2. Projekteerides turvatunnet – Eesti riigikaitse ruumiline mõõde

Kell 12.30-13.50

Julgeoleku alal

Arutame riigi julgeoleku suurendamisest läbi planeeringute. Millised ohud tulenevad sellest, et meie piiriäärsed alad tühjenevad inimestest? Kuidas toimub linnade funktsioneerimine kriisisituatsioonis (näiteks valglinnastumisest tingitud probleemid kütusekriisi puhul jne)? Kas tähtsate objektide kokku panemine (näiteks Ülemistele tekkiv lennujaama, RailBaltiku ning bussijaama ühtne kompleks või uus nn superministeerium) suurendab turvalisust või loob soodsa olukorra terroristlikule tegevusele?

Moderaatorid

Sten Allik – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Rakendusuuringute Keskuse ülem ning Oliver Alver – arhitekt ja Rakvere endine linnaarhitekt.

Esinejad

Toomas Paaver – arhitekt, endine Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik, Hannes Kont – Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler ja Jonatan Vseviov -Kaitseministeeriumi asekantsler.

3. Südametu linn – augud meie linnade südametes

Kell 14.30-16.00

Linnaruumi alal

Arvamust avaldatakse suurte projektide mõju üle linnastruktuurile, majandusele, inimeste liikumisele jne. Kas suured projektid, mida tehakse äärelinnadesse (RailBaltic’u uued jaamad, Tartu Ülikooli arendused Maarjamõisa põldudel jne) suunavad elu veelgi enam äärelinnadesse ning suretavad ajaloolised kesklinnad välja või tekitavad hoopis majanduslikult edukad keskused, mis loovad sümbioosi olemasoleva struktuuriga?

Teema keskmes on ka tänavu EV100 programmi raames läbiviidav linnasüdamete uuendamise programm ning selle mõju kohalikule elule ja linna majandusele.

Moderaator

Andres Ojari – arhitekt, EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna professor ja Toomas Tammis – arhitekt, EKA arhitektuuriosakonna dekaan.

Esinejad

Georg Linkov – Kärdla linnapea, Mart Kalm – akadeemik, arhitektuuriajaloolane, EKA rektor, Raivo Vare – majandusteadlane, endine transpordiminister, Kalle Vellevoog – arhitekt, EV100 arhitektuuriprogrammi peakordinaator.

4. Kelle rajada on meie linnade uued maamärgid?

Kell 17.00-18.30

Linnaruumi alal

Nelja suurema erakonna esindajate arutelu meid ümbritseva elukeskkonna teemadel. Eesmärk on tõmmata rohkem tähelepanu meie linnaruumile ning selle probleemidele ja võimalustele. Teeme ka väikese tagasivaate erinevatele protsessidele, muudatuste põhjustele ja tulemitele, mis on valdavalt nende nelja erakonna juhtimisel meid ümbritsevas ruumis toimunud.

Moderaatorid

Johannes Tralla – ajakirjanik ja Toomas Tammis – EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan

Esinejad

IRL-i, Keskerakonna, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajad

NÄITUSED

RUUMIVISIOONID ja HEA AVALIK RUUM

Endises Paide tütarlaste gümnaasiumis (aadressil Posti 12)

Avamine 14. august kell 18.45

“Ruumivisioonid” on väljavõte Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna üliõpilaste töödest ning 3D Labori tegevustest ning “Hea avalik ruum” Eesti Arhitektide Liidu EV100 arhitektuuriprogrammi võidutööde näitus.

Näitused on avatud 14.-22. august kell 12.00-18.00. Sissepääs on tasuta.

Kuraatoriteks EKA arhitektuurimagistrandid Mae Köömnemägi, Hanna-Liisa Mõtus ja Ats Buddell.

ARHITEKTUURI HUVIKOOL

Lastealal

kell 13.00-14.30

Arhitektuurikool ootab noori nuputajaid ja meisterdajaid ruumilist maailma avastama! Töötoas lähtutakse Arhitektuurikooli juhtmõttest: Arutame! Ehitame! Uurime! Osalemine eelteadmisi ega -oskuseid ei nõua, oodatud on kõik huvilised.

Töötoa viib läbi arhitekt Kaire Nõmm.

AVATUD MAJADE EKSKURSIOON

14.august

Kell 14.00

Kogunemine Wabalinna maja juures (Tallinna tn 11, Paide).

Avatud Majade ekskursioonide sarja Paide eri viib läbi Rainer Eidemiller Paide Wabalinna majast.