Näitused

Maria Izabella Lehtsaar
Armastavates kätes
26.04–25.05

Maria Izabella Lehtsaare soolonäituse “Armastavates kätes” avamine toimub 25. aprillil kell 13:00. Avamisel pakub jooke Tuletorn ning näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 26.04–25.05
Keskpuur galerii Keskturul, Keldrimäe 9 (2. korrus)

Keskpuuril on hea meel esitleda Maria Izabella Lehtsaare soolonäitust “Armastavates kätes”, kus kohtuvad meediumikatsetused, kaubafetišism ja tätoveerimine 1990. aastate nostalgilise Keskturu atmosfääris.

Näituseprojektis “Armastavates kätes” muutub Keskpuur vaateaknaks. Läbi puuri võrede paistavad kolm fotot, mis ripuvad lopsaka roosa kardina taustal. Keskturu hääbunud hiilgus ja liha lõhn loovad kontrastse keskkonna millegi puhtalt esteetilise eksponeerimiseks.

Fotomeedium on kunstnikku alati köitnud, kuid jäänud pigem kõrvaliseks flirtimiseks. Harvadel juhtudel, kui fotod on tema loomingus esinenud, on ta neid ümber kujundanud – siidi- või atsetoontrükiks.

Selle projektiga jätkab kunstnik kaubafetišismi uurimist, millega ta alustas magistriõpingute ajal, süvenedes Marcel Duchampi loomingusse. Kaubafetišismi mõiste võimaldab laiemalt mõtestada kunstiteoste kaubanduslikku staatust ning väärtuse ja rikastumise kontseptsiooni.

…

Maria Izabella Lehtsaar (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt alaesindatud kväärkogemuse ja -narratiividega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia piiridel. Oma loomingus põimib ta popkultuuri esteetikat ja tundlikku monokroomset graafikat, sidudes neid tekstiili, joonistamise ja luulega. Erinevate meediumite kasutus nihestab tuttavlikku ja loob mitmekihilisi tähendusi.

Lehtsaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias graafika eriala bakalaureuseõppe (2020) ning kaasaegse kunsti magistriõppe (2024). 2023. aastal pälvis ta Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi. Tema teoseid on eksponeeritud mitmetel duo- ja grupinäitustel, viimane neist oli kunstniku isikunäitus Hobusepea galeriis 2026 aasta alguses.

22.04.-23.05.2026    

Kolmapäeval, 22. aprillil kell 17 avatakse galeriis Pallas Kõrgema Kunstikooli Pallas kolmanda kursuse ja Eesti Kunstiakadeemia teise kursuse maaliosakondade tudengite ühisnäitus “Ma olen Tartu ja sina oled Tallinn”.  

Tartut ja Tallinna on läbi aegade peetud konkurentideks: Tartut rahulikuks, boheemlaslikuks, poeetiliseks; Tallinna pealinnana kiireks, teravaks, trendikaks. Nende kahe vahel tajutakse tihti nähtamatut pinget ja vaikset võitlust. Näitus toob kokku kaks kooli kahest linnast. Ei olnud ette antud teemat, rangeid rolle ega siduvat kava. EKA ja Pallase tudengid said kokku huvist vaadata, mis juhtub alateadvuses ujuvate teemade, ajaspetsiifiliste tunnete ja korduvate sümbolite kohtumispunktis.

“Ma olen Tartu ja sina oled Tallinn” ei räägi vastandumisest, vaid kattumisest. Antakse kunstikeeles teada, et erinevused ei kao, vaid täiendavad üksteist. Ühtlasi on tegemist kutsega segada identiteete, lasta ühel linnal sulanduda teise sisse. Kui värv lõpuks lõuendile jõuab, pole enam mingit vahet, kust sa pärit oled. Oluliseks osutub vaid see, mis alles jääb: mõte, tunne, olemus ning kes sa tegelikult ilma filtrite ja eeldusteta oled.

Näitusel esinevad:

Eesti Kunstiakadeemiast Elise Muchowski, Annette Kits, Anu Jakobson, Karoline Ruusmaa, Kirke Kirt, Esther Borrett, Iris Helme, Madliin Küla, Mia Bianca Kiigemägi.

Kõrgemast Kunstikoolist Pallas Adele Maria Arengu, Elisabet Vasur, Gerli Tafenau, Gerly Piho, Ingrid Janter, Karolin Konrad, Liisa Soolepp, Maria-Netti Purga,

 ÖÖ.Liibek, Nele Must, Stella Loki Leius, Hedi Kuhi, Helen Lang, Nele Luik, Delfi Oraakel, Luca Fazekas.

Tudengeid juhendasid: Anna Škodenko, Jaan Toomik, Mart Vainre (EKA), Veiko Klemmer, Pille Johanson (Pallas).

Näituse meeskond: Eero Alev, Mihkel Ilus, Holger Loodus (EKA), Indrek Aavik (Pallas).

Plakati kujundaja: ÖÖ.Liibek.

Pressifoto: Adele Maria Arengu. Reaalsustaju. 2026. Õli lõuendil. Fragment. Foto autor Maria-Netti Purga.

Näituse “Reality of Dreams” (Unistuste reaalsus) avamine 30. aprillil kell 18.00 OKAPI galeriis

Näitusel osalevad kunstnikud: Ksenia Verbeštšuk, Nina Maria Allmoslechner

Näituse kuraator: Ilja Jakovlev

Kujundusgraafik: Ksenia Kvitko

Viktoriaanlikul ajastul sai amatöörfotograafiast üks “uue ja progressiivse” aja hobidest, mida peeti naistele ühiskondlikult sobivaks. Alguses arvasid mehed, et fotograafia, nagu ka joonistamine või tikkimine, aitab naistel igapäeva toimetustest kõrvale põigata ning sellega tegeletakse justkui mänguliselt. Kuid üsna kiiresti liikusid naised lillede, koduloomade ja aiavaadete kujutamisest tõsisemate väljendusviiside ja visuaalsete eksperimentideni. Nii on tänapäevani jõudnud selliste silmapaistvate viktoriaanlike naisfotograafide looming nagu Anna Atkins ja Julia Margaret Cameron.

Veidi hiljem hakkasid naised kasutama fotograafiat veelgi julgemateks, samas varjatumateks ja mitte otseselt loetavateks eneseväljendusteks, luues justkui oma unenäolisi maailmu, teravalt sotsiaalseid autoportreesid või avades olemasoleva reaalsuse “teise tasandi”, nagu näiteks Francesca Woodman ja Diane Arbus.

Analoogfotograafia on oma algusest peale läbinud mitmeid tehnoloogilisi muutusi ning ühel hetkel muutus see “alternatiivseks” viisiks reaalsuse (või selle muundunud seisundite) talletamiseks digifotograafia kasvava populaarsuse taustal. 21. sajandil tegi filmifotograafia uue tõusu, muutudes äärmiselt populaarseks kontrakultuursete liikumiste seas. Sellest hoolimata on analoogfotograafia kõigi nende perioodide vältel säilitanud oma võlu. Sellega tegeletakse, seda uuritakse, seda praktiseeritakse professionaalselt ning seda valitakse loomingulise praktika peamiseks meediumiks. Analoogfotograafia olemus peitub selle sügavuses, kaadri kordumatuses ning keerulistes suhetes keskkonna, autori ja valminud teose vahel.

Nina Maria Allmoslechner ja Ksenia Verbeštšuk tegelevad analoogfotograafiaga, kasutades seda omamoodi viisina arhiveerida erinevaid, vahel piirseisundis reaalsusi. Nende jaoks on see manuaalne fotograafia protsess isikliku mälualbumi loomiseks, milles avanevad nende endi loodud dreamlands.

Mõlemad kunstnikud, kes esinevad koos esmakordselt, astuvad dialoogi reaalsuse tajumise ja mõtestamise teemal analoogfotograafia kaudu – mitte niivõrd esteetilisest perspektiivist, kuivõrd vaimsete seisundite ja emotsioonide prisma kaudu.

Nina Maria esitleb oma aju tomogrammide seeriat koos loodusfotode ja autoportreedega metsas. Teda huvitab inimese ja teda ümbritseva keskkonna “looduste” vaheline seos aju vormi kaudu – nii visuaalselt kui ka kontseptuaalselt. Aju on siin ambivalentne vorm: ühelt poolt organ, teisalt portaal “iseenda” ja “ümbritseva” vahel. Küsimus seisneb selles, kuidas üks muutub teiseks, kus paikneb nende maailmade piir ja kas see üldse eksisteerib. Lõppkokkuvõttes loob just aju meie isikliku reaalsuse, mis seejärel taas talletub filmile. Nina Maria käsitleb ka derealisatsiooni teemat, mida ta ise kogeb, tõstatades küsimuse, kuidas inimene üldse tajub oma kohta “reaalsuses” ja mis juhtub siis, kui see tajumine on häiritud.

Ksenia tõlgendab oma reaalsuse loomist läbi fotograafia enda akti. Kaadri kompositsiooni, motiivi valiku ja valguse-varju mängu edasiandmise püüe ei teki iseenesest – see on keeruline protsess, mis toimub samuti meie peas. Pildistades inimesi, loomi ja maastikke, arhiveerib ta oma mälu, luues omamoodi albumi kohtadest ja sündmustest. Teatud mõttes on nende loodud analoogfotod ise tomogrammilaadsed autoportreed, mis eksisteerivad lahutamatult koos neid ümbritseva, kohati peaaegu sürrealistliku keskkonnaga.

Oluline teema mõlema kunstniku jaoks on ka töö tekstiga. Ksenia peab isiklikku päevikut ning saadab sageli oma töid selle katkenditega. Nina Maria avaldas sel aastal raamatu “When White Blankets”. Näitusel “kohtuvad” nad mitte ainult fotode, vaid ka teksti kaudu – seintel suurte käsitsi kirjutatud lausetena.

Avamisel pakub jooke PÕHJALA!

Näitus on avatud:

30.04–06.06.2026

K–R 12:00–18:00

L 12:00–16:00

OKAPI galerii

Niguliste tn 2, 10146, Tallinn

Täname näituse toetajaid:

OKAPI galerii, PÕHJALA

“Detailne püsivus” VOID Stuudios Telliskivi 60a-5

Näitus jääb avatuks 21-23.04 kell 12.00-18.00

Näitusel osalevad graafilise disaini, tootedisaini, digitootedisaini, keraamika, klaasi, ehte ja sepise eriala 2. kursuse tudengid ning nende juhendajaks on Kristel Saan.

Generatsioonide ja loomevaldkondade ülene, mässumeelne ning tulevikku vaatav kultuurinähtus – Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow tuleb taas!
ERKI Moeshow 2026 toimub 23.mail lummava merevaatega Kruiisiterminalis ja kannab pealkirja „Ringi lõpus on algus”.

See ei ole pelgalt tudengite moelooming või disainerite konkurss, See on sündmus, mis pakub mitmekihilist kultuurielamust noorte loojate ühistööna sündivast kontseptuaalsest lavastusest, kus rõivadisain kohtub ekperimenteerivate visuaalide, heli- ja lavakujunduse, erilise atmosfääri ning avatud meelega pealtvaatajatega. See on noorte disainerite esimene suur lava ja hüppelaud rahvusvahelisse disainimaailma. See on EKA tudengite korraldatav legendaarne suursündmus, mida lihtsalt peab nägema.

ERKI MOESHOW 2026: Ringi lõpus on algus
Mereäärsest toimumiskohast inspireerituna käsitleb seekordne ERKI moeshow “Ringi lõpus on algus” moe ja loovuse olemust läbi mere metafoori rõhutades, et tõeline innovatsioon sünnib julgusest olemasolevat lõhkuda ja uueks vormida nagu meri vormib kallast. Loovus on nagu meri – ürgne jõud, mis ei tunne staatikat ja liigub oma korduvates tsüklites, kus iga uus laine on eelmisest erinev. Mood ei saa olla pelgalt tsüklite kordamine näilise värskuse nimel, vaid pidev sisemine uuenemine. Mere tsüklite ring ei peatu. Loovus ei peatu. Iga ringiga algab midagi uut. Lõputult korduv kordumatus.
Idee peegeldab ka ERKI Moeshow enda olemust – pealtnäha alati sama, ent ometi iga kord uus. Ja just selles peitub ERKI Moeshow elujõud: julguses vältida ettearvatust, näidata konarusi ja jääda truuks loomingule, mis on alati väikest viisi mäss kõige tardunu vastu.

Osalejad
Lavale jõuab 12 unikaalset noorte disainerite loodud kollektsiooni, mis valiti välja tänavuselt kavandite konkursilt eelžürii poolt. Kõik finaali pääsenud tööd kandideerivad rahalisele preemiale kolmes kategoorias: Prêt-à-porter ehk valmisrõivad, Fashion as Art ehk mood kui kunst ning Innovative Approaches of Fashion ehk uuenduslikud töövõtted moekunstis.
Kollektsioone esitlevad:
Rasmus Linde
Angela Aavik
Eelia Laasma
Pauline Ööpik
Nataly Järvik
Meeli Kombe ja Jürgen Sinnep
Hannabel Kaal
Helina Raud
Birgit Peerna
Anna Maria Teras
Anette Loviisa Kurvits, Liisa Kivirand, Betty Sikmann, Darja Lapšina, Franka Varm, Rebecca Joanna Papp
Leticija Orlova

Sündmuse info

Piletid on saadaval Fientas.
Tavapileti istekohad on määramata.
Etendusel on kaks 30-minutilist vaheaega.
Järgneb järelpidu samas asukohas.
Avatud on baarid.
Sündmus on ligipääsetav ratastoolis külastajatele.

Toimumiskoht
ERKI Moeshow’ga sarnaseid väärtusi kandev, suurepärase arhitektuuri ja asukohaga Kruiisiterminal on Eesti ainus 0-emissiooniga sündmuste korraldamise koht. Just seepärast sai sel aastal see kultuurile avatud, innovatsiooni ja säästlikkust toetava mõtteviisiga paik ERKI Moeshow toimumiskohaks.

Jälgi meid Instagramis!
Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond kuulutab 21. aprillil kell 16.00 avataval näitusel välja kunstikonkursi “Kasulik kunst?! Taimede tarkus” võitjad!

Konkursil oodati osalema kaasaegsest kunstist huvituvaid loomingulisi ja ärksaid keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada kaasaegse kunsti tulevikku.
2026. aasta konkursiteema oli “Taimede tarkus”

Taimed ei liigu meie moodi ega räägi meie keeles. Ometi on nad siin olnud meist kauem ja kujundanud maailma, milles elame. „Taimede tarkus“ kutsub pöörama pilku nende maailmale.

Filosoof Michael Marder on kirjeldanud taim-mõtlemist kui viisi, kuidas mõtlemine võib kasvada ja hargneda nagu taim ise – ilma keskse juhtimiseta, tundlikult keskkonnale vastates.

Inimesed on taimede tarkust kasutanud aegade algusest peale – ravimiseks, toiduks, värvide ja materjalide loomiseks, rituaalides ja pärimustes. Taime jõu ja toime mõistmiseks on tulnud õppida märkama ja otsima. Tarkus ei ole olnud ainult teadmiste kogum, vaid oskus taimega suhelda.

Milline võiks olla taimne teadmine täna? Kas tarkus peitub ellujäämises ja kohanemises, maa-alustes võrgustikes, vaikuses ja visaduses? Või hoopis meie võimes uuesti märgata seda, mis kasvab aeglaselt? Millised taimed on tähtsad just Sulle? Milliseid Sa armastad, millistega on Sul isiklik suhe, mälestus või kogemus?
Konkursi eesmärk on avada ja mõtestada töö tähendusi läbi noorte kunsti.

Konkursil sai osaleda mis tahes meediumis kunstiteosega. Oodatud olid terviklikud teosed ja teoste seeriaid – nii noorkunstnikelt kui kunstnike gruppidelt.

_____

Konkursi peapreemiaks on 1000 eurot, teise koha võitja saab 200 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse, kolmas koht tagab 100 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse.
Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele.

Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemia esimese korruse fuajees, Põhja pst 7, Tallinnas.

Näituse avamist toetab EKA vabade kunstide teaduskond, Tallinna Botaanikaaed, MTÜ Loodusajakiri, Nordic Milk OÜ, Öun Drinks OÜ.

EKA lõputööde festival TASE ‘26 avaneb 27. mail 2026 kell 17:00.

TASE ’26 toimub EKA linnakus Kalamajas – EKA peahoones (Põhja pst 7 / Kotzebue 1), Kotzebue 4 ja 10 hoonetes ning Kotzebue 2 krundil.

Lõputööde festivalil esitlevad arhitektuuri-, disaini-, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnad oma tänavusi lõputöid.

Avasündmusel antakse üle Noore kunstniku, Noore tarbekunstniku ning Noore disaineri preemiad bakalaureuse- ja magistritaseme üliõpilastele.

TASE ’26 näitus jääb avatuks 28. maist kuni 19. juunini, iga päev kell 13-19.

TASE peakorraldaja:
Kaisa Maasik-Koplimets, kaisa.maasik@artun.ee

Meil on hea meel kutsuda teid meie etendusele “∞Kaheksa∞”.

Etenduse loojateks on Chia-Ling EKA MA animatsioonist, Mayu Accademia Dimitri’st Šveitsist ja Rikuo Berliinist.  Kohtusime eelmisel aastal Prahas ja töötasime selle etendusega koos. Nüüd on meil hea meel jagada teiega meie etendust 09. aprillil EKA fuajee treppidel!

Etendus toob kokku tantsija Mayu Shirai (Jaapan), live-maalikunstniku Chia-lingi (Taiwan) ja muusiku Rikuo Toyono (Jaapan).

Iga kaastöötaja uurib IKIIKI-d – jaapani terminit, mis tähendab olevikuseisundit – oma meediumi kaudu, kasutades vaid lihtsat ja universaalselt ligipääsetavat kaheksakujulist motiivi, otsides tasakaalu autonoomia ja kooseksisteerimise vahel.

Nende koostöö juured on improvisatsioonis ja suhetevahetuses, kus iga praktika mõjutab pidevalt teisi. Lisaks tehnilisele oskusele valitakse esinejad nende iseloomu, huumori ja jagatud ruumi tundlikkuse järgi.

Etendus toimub:
09.04 neljapäeval kell 16.00
A-100.1 (Trepid, trepp kohviku kõrval) EKAs

Kestus:
60 minutit + 20 minutit vestlust!

–

See on tasuta ja peresõbralik!

Ootame teid koos sõprade ja peredega ning jagama oma tundeid meiega!

Jaanika Peerna “Liug läbi sula”
ARS Projektiruum 24.04.–16.05.2026
Näituse avamine 23. aprillil kell 18.00

2025. aasta maikuus külastas Jaanika Alpide mäestikku. Maastik dikteeris tasakaalu hoidma ja mäenõlvalt kaugemale näha ei olnud võimalik. Oli turismi madalhooaeg, nii et raja läbimist ei lihtsustanud ükski tõstuk. Üks-ühele seisis Jaanika silmitsi mäega, mida mööda ta ülespoole rühkis. Liustik jalamil oli sulanud ning selleks, et kohtuda jää ja lumega, oli tarvis ronida veelgi kõrgemale. See oli tema jaoks esimene kord kogeda liustikku vahetult, kuna selle hetkeni oli tema ettekujutus nendest kujunenud erinevate autorite vahendusel – helide, videote, eri liiki kirjanduse ja fotomaterjali kaudu. Kõik need sisaldasid kirjeldusi liustikujääst, selle elust ja ennustatavast saatusest. Suur, tahke ja mägine maastik pani end tundma pisikesena. Ometi püsis kindel soov püüelda millegi poole, mis näis justkui kättesaamatu.

Liustik on nii reaalses elus kui ka sümbolina etteaimamatu, isegi ohtlik. Temast räägitakse kui atmosfääri ajaloo arhiivist, mis paljastab mineviku kliimat ning näitab, kuidas oleme seotud nii oma esivanemate kui ka neile järgnenud põlvkondadega. Jagame ühist saatust ja vastutust. Kasutame teaduslikke meetodeid, et mäestikku kirjeldada ja mõtestada, kuid kohapeal viibides võime kogeda midagi sõnulseletamatut, ent samas ka argist.

Valdkonna teadlane Jemma Wadham vaatleb liustikke kui karaktereid, kel on neile omane iseloom ja isiklik saatus. René Daumal on kirjutanud kujuteldavast ekspeditsioonist kujuteldavasse mäkke, suunates seda tõlgendama kui sümboolset vaimset teekonda. Jõudmine millegi ülevani on üldlevinud inimlik soov. Mäkkeronija ei ole pelgalt matkaja või seikleja, vaid tõeotsija, kelle teekond näib justkui ette määratud. Käesolev näitus ühendab omavahel maise ja jumaliku, teadusliku ja üleva.
–

Näitusel saab näha suuremõõtmelist installatsiooni, sulavat jääd, vahapaberist tinditeoseid ning kogeda meditatiivset ruumi, mida täidab John Grzinichi loodud helimaastik. Kunstniku teostest ammutasid inspiratsiooni ka ARS Kunstilinnakus asuva Sally Stuudio kunstikooli õpilased. Annely Kösteri juhendusel on näitusega dialoogis kuus kunstiteost ning satelliitnäitus jätkub sisehoovis Sally Stuudio kunstikooli hoovipoolsetel akendel. Publikuprogrammi raames toimub 15. mai kell 17.00 kunstnikuvestlus koos Jaanika ja helikunstnik John Grzinichiga, millele järgneb kell 18.00 nende ühine performance.

Jaanika Peerna on Eestis sündinud kunstnik, kes elab ja töötab nii Eestis, Portugalis kui New Yorgis. Enam kui kümme aastat on ta pühendanud end liustike uurimisele, töötades läbi tohutul hulgal kõikvõimalikku materjali liustike eluea ja seisundi kohta, sidudes seda reisimise, filosoofia ning vaimsete ideedega. Oma kunstipraktikas on ta need teemad põiminud joonistustesse, installatsioonidesse ning video- ja performance’i kunsti. Tema performance’id on sageli publikut kaasavad, pannes vaataja mõtlema käimasolevale kliimasoojenemisele. Peerna kunst võrsub inimlikust kehalise olemasolu kogemusest ning püüdleb suurema teadlikkuse poole kõige elava haprusest, seotusest ja ainulaadsusest.

Ta on eksponeerinud oma loomingut ning esinenud performance’itega üle maailma.

Viimane isikunäitus toimus Koreas, Soulis. Tema teoseid leidub arvukates erakogudes nii Euroopas kui USA-s ning samuti avalikes kogudes, näiteks Prantsuse Rahvuslikus Kaasaegse Kunsti Fondis.

Kuraator

Liisi Kõuhkna on kuraator ja projektijuht, kes on lõpetanud Tallinna Ülikoolis terviseteaduste magistriõppe ning õppinud Eesti Kunstiakadeemias nii kuraatoriõppe magistrantuuris kui ka ehte- ja sepakunsti bakalaureuseõppes. Ta on kureerinud kaasaegse kunsti näitusi mitmetes galeriides nii Eestis kui välismaal. Alates käesoleva aasta märtsist töötab ta Eesti Kunstnike Liidu galeristi assistendina.

Näituse korraldus

Asukoht: ARS Projektiruum, Pärnu mnt. 154, Tallinn
Kunstnikuvestlus ja performance koos helikunstnik John Grzinichiga: 15.05, vastavalt kl 17.00 ja 18.00
Avatud külastamiseks: 24.04.–16.05.2026, E–R 12–18, L 12–16

Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Fotodokumentatsioon: Roman-Sten Tõnissoo
Heli näitusel: John Grzinich
Näituse installeerimine: Aksel Haagensen, Mattias Veller
Erilised tänud: Eesti Kultuurkapital, ARS Kunstilinnak, Eesti Kunstnike Liit, Merike Hallik, Sandra Sirp, Liis Tedre, Gunnar Kalmet, Hannes Egger, Agu Peerna, Mari Volens, Sally Stuudio ja Annely Köster

Kai kunstikeskuses on avatud näitus “Lahtivõetud vaade”, mille kuraator on Johannesburgis tegutsev uurija ja kirjanik Anthea Buys. Näitusel osalevad eesti kunstnik Paul Kuimet ja norra kunstnik Magnhild Øen Nordahl.

Pealkiri “Lahtivõetud vaade” viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul objekti on kujutatud nii, et selle kõik osad on nähtavad. Mõlemad kunstnikud lähtuvad lahtivõetud vaate loogikast: selleks, et mõista, kuidas miski koos püsib, tuleb see kõigepealt lahti võtta – ning selle protsessi käigus midagi muundub.

Kai näitusel esilinastub Kuimeti uus 16mm film “Technique” (2026), mis lähtub kunstniku ema, arhitekt Tiina Soansi, käsitsi poolläbipaistvale kalkale joonistatud arhitektuuriplaanidest. Filmi saadab kõneldud autofiktiivne kiri, mille arhitekt on adresseerinud oma lapsele. Tekst mõtiskleb elukutse, oskuslikkuse ja aja möödumise üle. Suuremõõtmeliste analoogfotode seeria “Suite” laiendab filmi loogika staatilisteks kujutisteks, mis hoiavad pinget kujutise näilise sügavuse ja fotograafilise objekti tasapinnalisuse vahel.

Øen Nordahli skulptuurid ja ruumiinstallatsioonid lähtuvad arhitektuuri ja disaini praktikas kasutatavatest digitaalsetest mudelitest, mida ta tõlgendab uuesti materiaalsesse vormi. Kätte võtmiseks ja puudutamiseks loodud “Hoidja” skulptuurid on mõeldud füüsiliseks suhestumiseks. Erinevates seeriates manipuleerib ta 3D modelleerimise kaudu argiste objektide mõõtmetega – paljastades nende sisemisi, sageli varjatuks jäävaid struktuure. Seitsmest metallskulptuurist koosnev seeria “Salajane tugi” annab suurendatud vormi 3D printimisel loodavatele ühekordsetele plastiksõrestikele.
“Näitus saab rääkida nii piiritlemisest kui ka laienemisest”, ütleb kuraator Anthea Buys. “Lahtivõetud vaate” puhul on see laienemine materiaalne: töö, käsitöö ja meisterlikes kätes sisalduvad teadmised on tuntavad näituse igas teoses.

Paul Kuimet (s 1984) on peamiselt fotograafia ja 16mm filmi meediumites töötav ja neid installatsioonides kasutav kunstnik. Tema loomingus on oluline roll nii kujutatud motiivil kui ka materjalil, mis kujutist kannab, lisaks ka pingetel formaalsete omaduste ja narratiivsete võimaluste vahel. Modernistlikud ehitusmaterjalid nagu teras, klaas ja kalkapaber esinevad tema loomingus mitte ainult käsitletava teemana, vaid ka paindliku materjalina uute vormide ja ruumide loomiseks.

Magnhild Øen Nordahl (s 1985) on Bergenis, Norras elav visuaalkunstnik. Tema looming uurib, kuidas teaduslikud ja tehnoloogilised abstraktsioonid kujundavad objekte, keskkondi ja tajusid. Skulptuuri kaudu püüab ta neid süsteeme lahti harutada ja materialiseerida, tõlkides abstraktseid struktuure ruumilisteks ja füüsilisteks vormideks. Øen Nordahl kaitses hiljuti loovuurimusliku doktoritöö ja on Aldea kaasaegse kunsti, disaini ja tehnoloogia keskuse kaasasutaja.
Anthea Buys (s 1984) on Lõuna-Aafrika Vabariigis elav uurija, kuraator ja kirjanik. Ta on Johannesburgi Ülikooli SARChl kunsti ja visuaalkultuuri õppetooli järeldoktor. Buysi huvitavad kollektiivsed fabulatsioonid, ebatõenäoline kohalooming ning kunsti ja filosoofia kokkupuutepunktid. Tema doktoritöö käsitles hollandi kunstniku ja arhitekti Constant Nieuwenhuysi interdistsiplinaarset elutööd “Uus Babülon”.

“Lahtivõetud vaade” on avatud Kai kunstikeskuses 21. märtsist kuni 9. augustini 2026.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Eesti Kunstiakadeemia ja Norra Kaasaegse Kunsti Keskus (OCA).