Näitused

Pööriöö kohvikus ootab külastajaid nüüd EKA eksperimentaalvormide mininäitus „Tuba nr. Sinine“. 

Maailmas visatakse hinnanguliselt iga sekundi kohta ära ühe veoauto jagu tekstiile, millest vaid umbes 1% jõuab tagasi uute tekstiilipõhiste toodete tootmisse. Eestis on tekstiilijäätmete hulk märkimisväärne – igal aastal visatakse ära ligikaudu 18 000 tonni tekstiile, millest suur osa jõuab endiselt põletusse või prügilasse.

„Tuba nr. Sinine“ annab uue elu Tallinki hotellides ja laevadel kasutusest välja võetud voodilinadele. Näitus viib külastajad une ja ärkveloleku vahepealsesse seisundisse – sinisesse hotellituppa, kus miski pole päris, kuid on ometi kummastavalt tuttav.

Näitus oli esmakordselt väljas Viru Keskuse aatriumis.

Meeskond

Kunstnikud: Annabel Mustasaar, Eelia Laasma, Getlin Tammoja, Helen Saarik, Janina Lõhmus, Katriin Tammoja, Lee Mikkin, Maigi Teino, Marcus Eier, Maria Lisanne Arumäe, Mia Uustal, Nataly Järvik, Rasmus Linde

Sisearhitektid: Aleksandra Saar, Diana Alliksaar, Henri Kats, Julius Heinlo, Kaur-Markus Jenas, Kaur Rõõmussaar, Kertu Aljas, Ketlin Kõiv, Krisette Juur, Lisell Oja, Sander Etverk

Sisearhitektide juhendaja: Annika Kaldoja

Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Produktsioon: Piret Puppart, Cärol Ott

18.06-19.07.2026
HOP Galerii

Valged laelambid Estonia puiesteelt, EKA hoonest, mida enam ei ole. Viimased Līvāni klaasitehase piimjad kuplid ja kupad puhutud joogiklaasidelt, mis rändasid kurat teab kuhu. Ning vahuvein, mis sai joodud esimesel septembril, taaraklaas jõulupeo laualt, veinipudel, mis sai tühjendatud uute magistrantide auks, šampus TASE avamise õhtult. Katkine Tarbeklaasi vaas kolimiskastist ning põrandale müksatud piimakann.

Ma mäletan just nagu seda kõike mäletavad need klaasesemed — meie elu vaikivad tunnistajad. Tühised, argised, väärtustamata objektid, mis klaasvitriinide asemel leiavad end enamasti keldriboksidest, garaaži nurkadest või prügikastidest.

Mul on vaja see kõik kokku võtta. Sulatada kontsentraadiks, lihvida arhivaari kombel mõistetavateks tükkideks, süstematiseerida ja hoida, mäletada. Need vaikivad tunnistajad on asitõendiks, et ma olen olemas olnud. Et meie oleme olemas olnud.

Võtan kõik tükid kokku ja lihvin nad autahvliks või hauaplaadiks.
Ons siis seal väga vahet.

Andra Jõgis (s 1989) on klaasikunstnik, kes töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasi osakonna juhataja ja dotsendina. Tema looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, mis tegeleb kaasaegsete klaasist tarbevormide loomega. 

Tänud: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, HOP Galerii, EKA klaas, Eve Koha, Alyona Movko-Mägi, Hanna Brit ja Andres Jõgis.

Reedel 19.06 kell 18:00 avatakse grupinäitus “Ükskõik mis, omab tähtsust” Uus Rada galeriis. Näitus jääb avatuks 28. juunini.

Näitus on avatud iga päev 20.-28. juunini kell 12:00-18:00.

Grupinäitus „Ükskõik mis, omab tähtsust” uurib antropotseeni paganistliku ja posthumanistliku vaatenurga kaudu, pakkudes alternatiivseid viise teadmiste ja kogemuste mõtestamiseks. Näitus asetab inimese kõrvale teisi toimijaid – materjale, tehnoloogilisi süsteeme, virtuaalseid tegelaseid ja muid mitte-inimlikuid entiteete –, mis kujundavad meie maailma sama aktiivselt kui meie ise. Olles nende toimijatega pidevas suhtes, jõuab näitus hierarhiatest vabastatud vaatepunktini, mis avab uusi võimalusi informatsiooni tajumiseks ning kutsub mõtlema identiteedi, teadmise ja koosolemise mitmekesistele vormidele.

Näitus toob kokku Eesti ja rahvusvahelisi kunstnike, kelle looming hõlmab skulptuuri, installatsiooni, videot ja maalikunsti. Uurides kaasaegsete maastike reaalsusi, pre-apokalüptilist tulevikku, võimustruktuure, eneseuurimist, pärandit ja suhtelisust, lähenevad kunstnikud erineval viisil küsimustele, mis puudutavad vastastikmõjude tagajärgi, materjalie kaudu avalduvat ontoloogiat ning omavahelist arutelu posthumanistlikust ja paganistlikust vaatenurgast.

Osalevad kunstnikud: Éric-Olivier Thériault, Lili Maud Dobell, Yuko Kinouchi, Bob Bicknell-Knight, Ats Anton Varustin, Piia Bianka Pere ja Daniil Musesovs.
Näituse kuraator on Daniil Musesovs.
Graafiline kujundus – Georg Ander Sild.

Näitust toetab Uus Rada galerii, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital.

18. juunil kell 18.30 avaneb Draakoni galeriis kaasaegse kunstniku Riina Varoli isikunäitus „Ülemvool“, mis vaatleb loovprotsessi kui elu loomist.
Näitus käsitleb inimese bioloogilise ja mittebioloogilise eneseteostuse küsimusi, kõrvutades neid looduse ja loomise protsessidega.

Väljapanek on üheksa kuud kestnud palverännaku tulemus, milles ruum toimib tajusid, emotsioone ja kehalist kogemust aktiveeriva keskkonnana. Näha saab värskelt valminud nähtamatuid pilte, pisiskulptuure ja ruumilisi fotokollaaže, mille süvised ja sisselõiked avavad reaalsust kihilise kogemusena. Näituseruum on kujundatud vaatajale mänguliseks ja interaktiivseks pühapaigaks, mida saadab Helen Västriku atmosfääriline helimaastik.

Varoli loomingus on olulisel kohal looduse rütmid ning loomingulised praktikad, mis aitavad suhestuda määramatuse ja eksistentsiaalsete küsimustega. Tema teostes on identiteet muutuv nähtus, mis kujuneb pidevas vastastikuses suhtes ümbritseva keskkonnaga. Sellele viitavad ka teostes kasutatud materjalid ja töövõtted – krohv, kihistused, kividega mängimine, pimetrükk ning sisselõiketehnikad.

Viidates Johan Huizingale, kuulub kunstiteos sakraalsesse sfääri, milles mäng ja pühadus on rituaalsuse kaudu omavahel seotud nähtused. Kaasaegses kunstis peituv esoteeriline mõõde avaneb sageli läbi sümbolite ning häälestatuse. Varoli loomingut läbivad varba motiivid tähistavad maandatust ning tänutunnet Maa vastu, mis meid kannab ja toidab. Neid loodusesse ja sümboolselt tähenduslikesse paikadesse poetades võib juhtuda, et ühel päeval saavad neist arheoloogilised leiud, mille ümber hakkab kujunema isiklik mütoloogia. Näitusel muutub varba motiiv inimliku kogemuse jalajäljeks – märgiks puudutusest, kohalolust ja pühendumisest.

RV: „Minu enda jaoks on üks peamisi loomise põhimõtteid ja kvaliteete see, et annan endast parima, et luua keskkondi, kus loomus saab oma täielikkuses avalduda. Taktiilne töö materjalidega on minu viis äratada keha ja sisemine kompass. See, mis tahab avalduda, teab mind paremini, kui mina teda.“

Riina Varol on Eestis tegutsev kunstnik ja fotograaf. Ta keskendub oma loomingulises lähenemises sensoorse taju ja alateadvuse funktsioonide, aga ka animismi ja idamaise filosoofia küsimustele. Varoli praktika hõlmab mitmesuguseid meediume, sealhulgas kohaspetsiifilisi multimeediainstallatsioone, fotograafiat, graafikat, keraamikat, videot, heli, taktiilsust ja lõhna. Ta on õppinud fotograafiat Pallase Kõrgemas Kunstikoolis ja Napoli Kaunite Kunstide Akadeemias. Varol on Eesti Kunstnike Liidu ning Tartu Kunstnike Liidu liige, ta on osalenud näitustel Eestis, Soomes, Hollandis, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Saksamaal, Leedus, Ukrainas ja Austraalias. Alates 2017. aastast on Varol olnud külalislektor Eesti Kunstiakadeemias ja alates 2022. aastast Kõrgemas Kunstikoolis Pallas.

Asukoht: Draakoni galerii, Pikk tn 18, Tallinn

Avatud külastamiseks: 19.06.–19.07.2026, K, R–P 12.00–18.00, N 12.00–19.00

Kuraator: Liisi Kõuhkna

Graafiline disain: Helmi Arrak

Helikujundus: Helen Västrik

Näituse installeerimine: Hans-Otto Ojaste

Erilised tänud: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Draakoni galerii, Mari Volens, Gunnar Kalmet, Valerio Sarnataro, Helen Tago, Caroliine Pajusaar, Lauri Kilusk, Anne Eelmere, Jaan August Viirand, Hedvig and Ian, Hubert and Hilda, Christin Taul, ema, Craftrag, Punchclub, Nudist Drinks

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia esimese kursuse (AL25) arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite varjualuse „Varem” avamisele!

Avamine toimub 18.06.2026 kell 18:00 Annelinna raamatukogu kõrval haljasalal (Kaunase pst 19a, Tartu).

,,Varem’’ on järjenumbrilt juba 21. varjualuse projekt, mis valmib EKA I kursuse 17 arhitektuuriüliõpilase kümne päeva pikkuse ühistööna. Tartusse kerkib tudengite varjualune juba kuuendat korda. Varasematel aastatel on Annelinna rajatud varjualused Õrred (2025) ning Ava (2024).

Varjualune ,,Varem’’ lähtub hoone eluringi viimasest etapist, kus hoone algne kasutus on lõppenud, kuid uus eesmärk on veel leidmata. Sellest vahepealsest seisundist jäävad sageli maha varemed, mis kannavad endas mälestusi kunagisest elust, kuid mõjuvad ümbritsevas linnaruumis sageli tõrjuvalt ja kasutuna. ,,Varem’’ otsib võimalust muuta see ooteaeg väärtuslikuks ning anda hoonejääkidele uus tähendus. Teiselt ringilt pärit materjalidest laotud müürid koos nende vahelt põimuvate puitprussidest pinkidega loovad erineva avatuse ja privaatsusega paiku puhkamiseks, kohtumiseks ja ümbruse kogemiseks. Rajatis suunab märkama väärtust selles, mis näib olevat oma aja ära elanud, ning näitab, kuidas linnaruumi muutumine võib toimuda järk-järgult, säilitades sideme mineviku ja tulevikuga.

Avamisel on oodata pöördumisi varjualuse autorilt Jako Julius Schmidilt, Eesti Kunstiakadeemia rektorilt Hilkka Hiiopilt, juhendajatelt Elina Liivalt, Helena Männalt ja Margus Tammikult, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaanilt Sille Pihlakult, arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava juhilt Andres Ojarilt ning Tartu Linnavalitsuselt. Üritusele paneb punkti ühine tordisöömine.

Peale avamist on võimalik kõikidel täisealistel soovijatel liikuda Genialistide Klubi I korrusele, kus toimub afterparty. Pidu algab kell 22:00, plaati keerutavad erinevad diskorid.

,,Varem’’ projekteerimise-planeerimise töögrupp: Jako Julius Schmid, Sigrid Anton, Liis Reinvee

Ehitus: Aabel Sonn, Alisa Titova, Andra Press, Anita Liis Otsus, Andrei Pustovalov, Artur Tani, Carolyn Jacqueline Raba, Diana Vaker, Emma Erin Meri, Jako Julius Schmid, Karmen Viilup, Karoli Maria Krause, Liis Reinvee, Mariell Õismets, Mirtel Rist, Sigrid Anton, Sonja Koidu

Varjualuse ehitamist toetavad: Weber, Raitwood, Vormest, Põhjala, Leibur, Arhitektuurimuuseum, Funrent, Red Bull, Tamrex, ajakiri Maja, Rudus, Climagen, Eesti Kultuurkapital ja Tartu Linn.

Varjualuse ehitamisele saab kaasa elada EKA varjualuse Instagramis.

Avamise sündmus FBs

18. juunil kell 17.00 avatakse Draakoni galerii 0. korrusel näitus „Tosin“, mis koondab valiku viimase kaheteistkümne aasta jooksul Eesti Kunstiakadeemia klaasi töökojas valminud magistritöödest. Näitus on avatud 18.06–19.07.

Tallinna Rakenduskunstikooli arhiivifondis on hoiul õppenõukogu 1936. aasta protokoll, milles viidatakse kristall-klaasilihvimise osakonna loomisele sotsiaalministri otsusega. Seda võib käsitleda Eesti klaasihariduse ühe esimese olulise verstapostina. „Tosin“ vaatab sellele ajaloolisele alguspunktile tagasi tänasest vaatenurgast, koondades EKA magistritöid, mille peamiseks materjaliks on klaas.

Näitus ei esita kronoloogilist ülevaadet, vaid keskendub valikule viimase kaheteistkümne aasta jooksul valminud magistritöödest ning vaatleb klaasi tänapäevase kunstimeediumina, mis liigub tehniliste oskuste, ruumilise mõtlemise, kehalise kogemuse ja kontseptuaalse uurimuse vahel.

„Tosin“ toob kokku magistritööd, mille füüsiline valmimine on seotud EKA klaasiosakonna töökoja tehniliste võimaluste ja oskusteabega. Klaas ühendab autorid, töökojapõhise teadmise, ajaloolise järjepidevuse ja isiklikud loomeprotsessid.

Näituse keskmes on küsimus: mida on klaas võimaldanud EKA magistrantidel uurida? Valitud tööd avavad klaasi abil keha, mälu, ruumi, tööprotsessi, tööstuspärandi, psühholoogilise eneseanalüüsi, digitaalse identiteedi, materjali agentsuse ning kunsti ja disaini piirialadega seotud küsimusi. Klaas võib näitusel olla tehniline väljakutse, kehaline partner, peegeldav pind, ruumiline installatsioon, psühholoogilise seisundi kujund, materiaalse mälu kandja ja loomeprotsessi käivitaja.

„Tosin“ toob uuesti avalikkuse ette magistritööd, mis on pärast kaitsmist liikunud autorite ateljeedesse või erakogudesse ning loob nende vahel uue dialoogi.

Näitusel osalevad Iohan Figueroa, Andra Jõgis, Niina-Anneli Kaarnamo, Elle Lepik (Elle Kannike), Rait Lõhmus, Alyona Movko-Mägi ja Kristiina Oppi.

Tänud: Eesti Klaasikunstnike Ühendus, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, Draakoni Galerii

Näitus: Tosin
Osalevad kunstnikud: Iohan Figueroa, Andra Jõgis, Niina-Anneli Kaarnamo, Elle Lepik, Rait Lõhmus, Alyona Movko-Mägi, Kristiina Oppi
Avamine: 18.06 kell 17.00
Näituse kestus: 18.06–19.07
Toimumiskoht: Draakoni galerii 0. korrus

14. augustil toimub Narva kunstiresidentuuris NART rahvusvaheline sümpoosion „Kunst loob lähedust“. Programm toob kokku kunstivälja ja loovteraapia valdkonna eksperdid, kes toetavad laste, noorte ja neid ümbritsevate täiskasvanute sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu. Fookuses on kunsti ja loovteraapiate rakendusvõimalused kogukondades ja kultuurihariduses.

Osalema on oodatud õpetajad, muuseumipedagoogid, loovterapeudid, sotsiaalpedagoogid, kuraatorid ning teised haridus-, kultuuri- ja vaimse tervise valdkonna töötajad, kes soovivad kuulda värsketest arengutest nende valdkondade kokkupuutepunktides. Sümpoosionil saab koguda inspiratsiooni, katsetada praktilisi tööriistu ning luua väärtuslikke kontakte üle valdkondade. Osalejaid ootab sisutihe programm ettekannetest, vestlustest, töötubadest ja loovtegevustest. See kõik leiab aset NARTi residentuurihoone ning pargi erilises atmosfääris.

Tutvu programmiga SIIN.

Avamine 8.06 kell 14.00, Narvas

Näitus avatud 8.06 – 22.06.2026

“Hingetõmme” on EKA kaasaegse kunsti ja kuraatori õppekava tudengite kooliprojektina valminud näitus, mis kutsub vaatama aeglasemalt ja märkama seda, mis jääb argiste hetkede vahele.

Näitus uurib vaikseid hingetõmbehetki, mis tekivad nii üksinduses kui ka teiste seltsis. Need väikesed pausid, mis on sageli õrnad ja kergesti märkamata jäävad, kannavad endas mõtisklust, intiimsust ja jagatud kohalolu tunnet. Näitus kutsub viivuks unustama igapäeva tormi ja ebakindlust ning mõtlema olemise seisunditele, vaikusehetkedele ja tasasele vaatlemisele. Erinevates meediumites teosed loovad koos ruumi, kus vaataja saab aeglustada tempot ja kogeda neid põgusaid, kuid tähendusest pungil hetki.

Kell 14.30 saab suu magusaks koos Mia Maria Rohumaa ja Maria Wrang-Rassmusseni söödava teosega, sest armastus kogukonna vastu käib ju kõhu kaudu. 

Avamisele saab Tallinnast tulla kell 9.55 väljuva rongiga.

Kunstnikud: Daria Morozova, Maria Wrang-Rasmussen, Mia Maria Rohuma, Lotta Karoliina Räsänen, Kertu-Liisa Sarap 

Kuraator: Karen Aasa

Avamine 8.06 kell 14.00, Narvas, Rohelises Galeriis

Näituse “I hate violence and I see it everywhere” (Ma vihkan vägivalda ja näen seda kõikjal) avamine kell 18:00 OKAPI galeriis Tallinnas

Yeva Sihachova

Näituse kuraator: Ilja Jakovlev
Kujundusgraafik: Ksenia Kvitko

Ma vihkan vägivalda ja näen seda kõikjal.

Mitte ainult sõjas või katastroofis, vaid ka tavalises kooselamise koreograafias teiste inimestega.

Ma näen, kuidas see läbistab keha, jätmata ruumi vastupanule.
Ma näen, kuidas see jõu kaudu kujundab ümber kultuuri, kinnistudes põlvkondadeülese traumana.
Ma näen seda püüdes muuta kõik määratletuks — see, mis ei sobitu, sunnitakse võtma kindlat vormi, kuid isegi siis jääb see võõraks.
Ma näen, kuidas see muudab keha, kuni kohanemine muudab valu rutiiniks.
Ma näen, kuidas see vaikselt asustab inimestevahelisi ruume.

Näitus uurib vägivalla ontoloogiat: kus see elab, kuidas see avaldub, millist keelt see räägib, kust see sünnib ja milleks see lõpuks muundub.

Teosed keskenduvad hetkedele, mil vägivald ei ole veel täielikult nähtav ega täielikult nimetatav — ebamugavuse normaliseerumisele, kohanemisele kui ellujäämismehhanismile, kordusele, survele, fikseerimisele ning kehadevahelise distantsi ebastabiilsusele.

Ikka ja jälle pöördub näitus tagasi ühenduse küsimuse juurde.
Võib-olla algab vägivald palju varem — katses fikseerida, määratleda või täielikult ületada distantsi.

Hirm muutub näituse üheks keskseks mehhanismiks. Püüe mõista vägivalda võib muutuda püüdeks seda ratsionaliseerida, muuta see etteaimatavaks ja seeläbi vähem ähvardavaks. Justkui analüüs võiks luua teatava kontrolli selle üle, mida kardetakse. Kuid vajadus kontrolli järele hakkab kergesti taastootma vägivalla enda loogikat.
Teosed ei paku vägivallale stabiilset definitsiooni. Selle asemel jälgivad need hetki, mil vägivald vaikselt siseneb igapäevaellu — korraldades ümber läheduse, kinnistudes tavalistesse koosolemise vormidesse ja muutes viise, kuidas kehad õpivad üksteise kõrval eksisteerima.

Avamisel pakub jooke PÕHJALA!

Näitus on avatud:

11.06–19.07.2026
K–R 12:00–18:00
L 12:00–16:00

OKAPI galerii
Niguliste tn 2, 10146, Tallinn

Täname näituse toetajaid:
EKA Üliõpilasesindus, OKAPI galerii, PÕHJALA

TASE PÄEV laupäeval, 6. juunil:

13.00–21.00 TASE näitus avatud
13.00–15.00 disainiteaduskonna lõputööde tutvustus
15.00–15.30 kunstikultuuri lõputööde tutvustus
15.00–18.00 Kail Timuski ahioreli „Requiem Larium“ kütmisrituaal EKA peahoone mereterrassil
15.45–16.30 Jaak Juske EKA-ümbruse ajalootuur
17.00 TASE Anima ‘26 linastus kinos Sõprus
19.00 TASE Anima ‘26 vestlus EKA peahoone fuajees, moderaatorid Lyza Jarvis ja Kaur Järve, inglise keeles

Samas toimub ka EKA disainiteaduskonna ringkäik:

– Laupäeval, 6. juunil kell 13.00–15.00, ringkäiku juhivad Kätlin Leokin ja teaduskonna tudengid, eesti keeles

ajalooline ringKäiK
Laupäeval, 6. juunil kell 15.45–16.30 EKA-ümbruse ajalooline ringkäik, ringkäiku juhib Jaak Juske, eesti keeles, annetus on teretulnud

Tutvu TASE programmiga
tase.artun.ee