Näitused

Neljapäeval, 26. veebruaril kell 17.00 avatakse Haus Galeriis Eesti Klaasikunstnike Ühenduse näitus “Kooskõla”. 

Juba kolmandat aastat külastab eesti klaasikunst Haus Galeriid, et luua dialoog galerii statsionaarse kunstiekspositsiooniga, püüdes seeläbi leida erinevate kunstivaldkondade vahelist kooskõla. Näituse pealkiri “Kooskõla” on traditsiooniks kujunenud siduv märksõna ka sel aastal. Kuna näituse toimumise aeg haakub vabariigi aastapäevaga, on selle aasta tööde valik tavapärasest pidulikum. 

Nagu varemgi, on näituse eesmärgiks tutvustada Eesti klaasikunstnike säravat ja mitmekesist loomingut, kõrvutades seda Haus Galeriis eksponeeritava maali, graafika ja skulptuuriga. Väljas on skulpturaalsed väikevormid ja objektid, mis pakuvad kindlasti huvi nii kollektsionääridele kui kõigile kunstisõpradele. Optilisest materjalist tööd sobivad hästi pidupäevakingitusteks või täienduseks kodusesse kunstikollektsiooni. 

Näitusel on esindatud tööd kümnelt kunstikult: Piret Ellamaa, Eve Koha, Kai Kiudsoo-Värv, Ivo Lill, Maie Mikof-Liivik, Kairi Orgusaar, Mare Saare, Maret Sarapu, Kalli Sein, Anna-Maria Vaino.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse juhataja Sofi Aršas

Näitus jääb Haus Galeriis avatuks kuni 20. märtsini 2015
E–R 10–18, L 11–16, Uus 17, Tallinn

Lisainfo:

Haus Galerii
6419 471
haus@haus.ee
www.haus.ee

Kateriin Rikken, Eesti Klaasikunstnike Ühendus
554 8611
kateriinrikken@gmail.com

Grupp Helm (Liisi Eelmaa & Minna Hint)

JÕUSAAL

Tallinna Linnagalerii

27.02-22.03.2015

Grupp Helm avab neljapäeval 26. veebruaril kell 18.00 Linnagalerii ruumides Harju t.13 jõusaali “POWER” (http://goo.gl/tJnphu)

Jõusaali külastus on tasuta kolmapäevast pühapäevani kella 12.00 – 18.00

Igal inimesel on oma võimukogemus. Võim on indiviidi või grupi võime kasutada füüsilist jõudu, poliitilist või sotsiaalset kontrolli teiste üle. Läbi aegade on olnud neid, kes tunnevad vastupandamatut iha piiritu võimu järele, teiste elu ja surma üle. Ühiskonnas, nagu ka jõusaalis leiavad aset võimumängud. Neid plaanitakse, treenitakse, viiakse ellu. Peeglike peeglike seina peal, kes on võimsaim ilma peal?

Liisi Eelmaa: Ma kogun vigu, mida näen iseendas või enda ümber. Fikseerin probleemi ja taastan siis situatsiooni omaenese keeles. Valin põhilise tunde ja arusaama ning vaatan, mida see endast kujutab. Mulle meeldib luua kujutluslikke ja väljamõeldud elemente, asetada neid reaalsusesse, tekitada kummalisi ja võimatuid stseene, kiskudes vaataja puhastustulle tundega, et ollakse päriselus … Stsenograafina huvitun alati kohast, ruumist ja sellest, kuidas inimesed suhtestuvad end ümbritseva maailmaga.

Minna Hint: Olen visuuaalkunstnik, kes kasutab dokumentaalset lähenemist filmi ja installatsioone luues. Üritan tõstatada küsimusi ja otsida vastuseid lihtsatele, aga raskeltsõnastatavaile igapäeva probleemidele nagu aeg, töö, raha, armastus, võim jne. Katsetan erinevate vaatepunktide ja mitmete tava- või taaskasutatavate materjalidega, üritan hõlmata loodud ruumi kõigi meeltega. Tahan esitada vaatajale nende endi kõverpeegeldust või siis alteratiivset vaadet probleemsetele küsimustele.

Liisi Eelmaa

Minna Hint

Kunstnikud tänavad: Toidulisandid24.ee, Kultuurkapital, SYS Print, Reval Sport

Minna Hint (1981) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias maali- ja interdistsiplinaarsete kunstide osakonnas, Liisi Eelmaa (1982) stsenograafiat ja interdistsiplinaarkunsti. Näib, et nende, aga ka paljude põlvkonnakaaslaste jaoks on Jaan Toomiku 2001.a. loodud ja kümmekond aastat püsinud erialadevaheline kunstiõpe olnud üheks tõukejõuks rahutu „reisimise“ vajadusele – nii füüsilises kui mõttelises plaanis, teadlikkusele „teise“ pidevast juuresolust, töötamise oskusele tandemina, egode vabatahtlikule taandamisele tulemuse kui terviku kasuks. Just nii, nagu seda tabavalt kirjeldavad aastal 2007 Anders Härm ja Hanno Soans: Huvitavam osa üheksakümnendate lõpu ja nullindate alguse nooremast kunstist ei trügi enam institutsionaalsele mänguväljale ega püüa ennast valgele kuubile apetiitseks teha. See kunst kasutab subkultuurseid ja sõpruskondlikke identifitseerumismudeleid väikeste ajutiste omaruumide kehtestamiseks väljaspool institutsioone; peaaegu et loobub näituseformaadist interdistsiplinaarsete keskkondade nimel.*

Nii Liisi kui Minna kunstialased saavutused kulmineeruvadki vahetult pärast kooli lõpetamist, kusagil 2007. aasta ümber, ja teevad seda mõlemale olulist, põhimõttelist meeskonnatööd eeldavas filmis. Hämmastavalt hea ja vahetu klapp oma filmide tegelastega nagu seda kirjeldab Liisi Eelmaa isikunäituse puhul Maarin Mürk, iseloomustab ka Minna Hinti: Veenvad kaadrid on kätte saadud intervjueeritavat terroriseerimata, agressiivset juhtme-kokku-ajamis-strateegiat asendab objekti uje kompamine. Aga kui Eelmaa lähenemine oma “materjalile” on fragmentaarne ja irratsionaalne ning lõpuks on dokumentaalkaadrid kokku miksitud metafüüsilise maiguga ruumiinstallatsiooniks,** siis Minnas avaldub tõeline dokumentalistianne: kannatlik ja tõepärane loo jutustamine, elusa ja veenva portree loomine ilma kontseptsiooni traagelniitide ja stsenaariumi korsetita. Neis dokkides vahendatakse midagi, mida oleme harjunud pidama vähehinnaliseks väikese inimese nurgataguseks kiiksuks; ja vahendatakse nii, et pole kahtlust: see ongi elu, mille märkamine teeb õnnelikuks. ***

Kuigi Minna ja Liisi koostöö on hõlmanud ka filmi ( 2009. a. tehtud Puurilind/Jailbird näiteks), siis nende ühiselt tehtud näituste põhiliseks väljundiks on installatsioonilavastused, kus Liisi kui teatrikunstniku kogemus on ülioluline. Sest kui Minna annab Liisile skeenel paikaloksumise vastase süsti, meenutades elu primaarsust kunsti üle, siis Liisi teatrikunstnikuna annab Minnaga ühiselt tehtud ruumiinstallatsioonidele neid koos hoidva vormi ja atraktiivsuse. Sestap on nende teineteise poole tagasi pöördumine ikka ja jälle õigustatud hoolimata sellest, et mõlemad on tegutsenud mitmetes erinevates kooslustes.

Eelmise aasta Rauma biennaalile, mille teemaks oli Kuriteopaik/Crime Scene esitasid Liisi Eelmaa ja Minna Hint ruumi-heli-videoinstallatsiooni Jõusaal, mille nad eesti vaataja tarvis Linnagaleriis taasloovad. Jõusaali efektne ja hirmutav teatraalsus kõnetab päevakajalisust vaatajale õlekõrt ulatades, teadmises, et korporatiivse massimanipulatsiooni taga toimub teine elu, mida elavaid inimesi on võrratult palju rohkem kui võimust nakatunuid. 

Uus laine

http://ygalerii.blogspot.com/2007/01/artishok-toodab-vol-2-liisi-eelmaa.html                                         http://raumabiennale.com 

Minna Hindi dokumentaalfilme Sees või väljas/Dentro o fuero, Kolm pilti elust ja ajast/3 images of life and time, kolme kunstnikufilmi üldpealkirja all Kordus/Repetition, Puurilind/Jailbird jm vaata http://minnahint.wix.com/hint

Liisi Eelmaa: http://liisieelmaa.wordpress.com

Minna Hint: http://minna.city.ee 

Jõusaaliga paralleelselt toimub 3. ja 4. märtsil Kunstihoones Jarõna Ilo joonistuste näitus ja oksjon sõjas kannatanud Ukraina tsiviilisikute toetuseks.

Pressiteate koostas Tamara Luuk, tamara@kunstihoone.ee

Kolmapäeval, 4. märtsil kell 18 avab Rundumi (Väike-Karja 5, Tallinn) prooviruumis oma näituse Solveig Lønseth (NO). Kell 19 järgneb vestlus kunstnikuga.

Olen viimaste aastate jooksul tegelenud suhteliselt nomaadliku stuudio situatsiooniga. Regulaarne kolimine erinevate stuudiopindade vahel on juhtinud minu huvi ruumiliste struktuuride vastu ja need on omakorda mõjutanud minu kunstipraktikat. Arhitektuursed väljakutsed, nii stuudio- kui ka näitusepinnal, on minu tööd konstruktiivselt mõjutanud. Iga ruum, kuhu sisenen, tekitab minus teatud viisil rahulolematust, ja sellest algab minu koostöö ruumiga. Kaasates ruumilisi elemente või lähenedes ruumile mõnel teisel viisil, tahan ma selgitada kummastavat ja laiendada iga spetsiifilise ruumi puhul esile tulevaid piiravaid aspekte.

Arvan, et minu praktika ja selle arendamise puhul on väga ajakohane näidata mu teoseid just Rundumi prooviruumi tingimuste juures.. Asukoht (Väike-Karja tn 5), mille näituse ajaks kasutada saime ja kus varasemalt asus kotipood Trendy Bags & Accessories, on uus nii mulle kui ka Rundumile.

Ma olen otsustanud säilitada logo aknal ja kasutada seda oma näituse alguspunktina; kuna ma pole ise veel ruumis viibinudki, otsustasin läheneda sellele nime ja loo kaudu. Ma ootan väga võimalust kogeda ja teha koostööd antud ruumiga.

Solveig Lønseth (s. 1986, Norras) elab ja töötab Oslos. Viimaste aastate jooksul on ta eksponeerinud oma töid Saksamaal, Rootsis, Taanis ning lisaks on tal olnud mitmeid näitusi ja projekte Norras. Näitus TRENDY BAGS on tema esimene isikunäitus Tallinnas.

Lähitulevikus on ta esindatud grupinäitusel Helsingis ja osaleb suuremas näituseprojektis Hamburger Bahnhofis, Berliinis. Sel kevadel, mai 2015 lõpetab ta magistrantuuri Oslo Rahvuslikus Kunstiakadeemias, mille lõputööd ta tutvustab näituse TRENDY BAGS avamisele järgnevas vestluses kunstnikuga.

Lisainfo: www.solveiglonseth.com

Näitus on avatud vaid neli päeva, kuni 07.03.2015.

Lahtiolekuajad: neljapäev-laupäev, 15:00-19:00.

Aadress: Väike-Karja tn 5, Tallinn

Rundumi tegevust toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Noored Täname G&T Aarma Maja Väike-Karja 5 pinna ajutiselt Rundumile kasutada andmise eest!

Rohkem informatsiooni:

RUNDUM
www.rundumspace.com
rundumspace@gmail.com
Kristina Õllek
+372 56 631 727

Kumu kunstimuuseumis on 22. veebruarini avatud Eesti Kunstiakadeemia 100-aastasele ajaloole pühendatud näitus „Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas”, kus esmakordselt saab näha EKA ulatuslikku üliõpilastööde fondi, mida täiendavad teosed Eesti muuseumidest ja autoritelt. Näitusel leiab tudengitöid Eduard Wiiraltist Tõnis Vindi ja Jaanus Sammani, Bruno Tombergist Kärt Ojaveeni. Võrdluseks on väljas ka õppejõudude töid alates Nikolai Triigist. 

Näitusega kaasneb põhjalik ja illustreeritud raamat, mille on koostanud näituse kuraator ning akadeemik professor Mart Kalm ja kujundanud graafilised disainerid Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik.  Köide pälvis tänavu ka “Eesti 25 kauneima raamatu” tiitli.

Eesti Kunstiakadeemia 100. juubeliks etendus 2014. aasta sügisel Tallinn Fashion Week´i raames unikaalne moeetendus “MOOD 100”, kus astusid üles Vilve Unt, Kalle Aasamäe, Marit Ahven, Anu Samarüütel-Long, Jaana Varkki, Gea Promet, Kai Saar, Anu Lensment, Anu Ojavee ja Eike Malva-Einama – Eesti moe arengusse oluliselt panustanud moedisainerid, -õppejõud, -illustraatorid, -ajakirjanikud ja stilistid. Kollektsiooni loomisel valis iga autor inspiratsiooni aluseks ühe kümnendi ajavahemikust 1914–2014, ammutades ainest arhitektuurist, disainist, maalikunstist, aga ka subkultuuridest või dekaadi defineerinud mõtteviisidest. Etenduse sidususe loomisel oli täpses vahendite valikus määrav lavale installeeritud video Mark Raidperelt (stilistid Anu Lensment ja Marit Ahven), milles avaldusid autorile omases tunnetuses dekaadide moemõjud ning rõivamoe seosed ühiskonna arengutega.

Etenduse edasiarendusena avatakse 17. veebruaril Disaini- ja Arhitektuurigaleriis ekspositsioon „MOOD 100. Ranged raamid“, mis heidab pilgu Eesti moele läbi möödunud aastakümnete keerukuste, vahendades tänast kujutlust olnust ja interpretatsiooni sajandi moe- ja elusõlmedest. Mood, mis kõnnib mööda catwalk-i või tänavasillutist, on seekord raamitud näitusesaali, visuaalseks mõtiskluseks. Valitud komplektid moeloojate kollektsioonidest, Mark Raidpere teostatud videoinstallatsioon ja vastvalminud 10-osaline fotoseeria ühendavad mineviku pained ja harmooniaotsingud meie tänase päevaga üllataval, aktuaalsel moel.

„MOOD 100. Ranged Raamid“ on teravdatud vaade aastasajale läbi nõela- ja kaamerasilma.

Video muusika autoriks on EMTA audiovisuaalse muusika õppesuuna üliõpilane Markus Robam.

Täname: EKA, EMTA, Eesti Kultuurkapital, Baltika Group, Artproof, Jane Iredale, Vichy Classique, Lauli Otsar.

Näitus on avatud 17.-28. veebruarini 2015 Disaini- ja Arhitektuurigaleriis, Pärnu mnt. 6.

Vilve Unt Proloog Disaini ja Arhitektuurigaleriis

20.02 – 7.03.2015

Galerii „Noorus“, Tartu, Riia 11

Kunstnikud: Marten Esko, Lilian Hiob, Pille-Riin Jaik, Helena Keskküla, Aili Maarja, Liis Pajuväli, Sven Parker, Hanna Piksarv, Liisi Tamm, Grisli Soppe, Kristina Õllek

Kuraator: Siim Preiman

Kujundus: Stuudio LE 60

Reedel, 20. veebruaril kell 18:00 avatakse Tartus galerii “Noorus” keldrikorrusel näitus “Las ma räägin sulle iseendast”, kus näituseruum moondub eelarvamusteta keskkonnaks, milles vaadelda eksponeeritud kunstiteoste isiklikke algimpulsse. Rännates kunstnike teadvuste eri tasanditel saab aimu retseptsiooni, publiku, töö, eneseväljendamise vajaduse ning paljude teiste faktorite rollist noore kaasaegse kunstniku loomeprotsessis.

Facebooki üritus: https://www.facebook.com/events/435289219961728/?fref=ts

NB! Piisava hulga soovijate korral läheb Tallinnast Tartusse otse avamisele ka buss, mis toob hiljem Tallinnasse tagasi. Bussikoht maksab 10€. Huvi korral kirjutada meiliaadressil siim.preiman@gmail.com.

Näituse viimasel päeval, 7. märtsil toimuvad publikuüritused:

12:00 Siim Preimani kuraatorituur

14:00 Hanna Piksarve performance “Joonistused lugudest”

Näitusega kaasnevad infotrükised ja audiogiid.

Lõik kuraatoripositsioonist:

“Käesoleval näitusel jaguneb kunstniku „mina“ tinglikult kolmeks tasandiks: vaimne, kehaline ja kogemuslik. Selline jaotus on muidugi meelevaldne. On raske leida kunstiteost, mis lähtub vaid ühest minatasandist. Ühiskondlikke teemasid käsitledes pärineb aines küll kogemuslikust ruumist, kuid tõlgendus sõltub vaimsest. Kehast lähtudes pakub tõlgendamiseks vajaliku konteksti üks kahest: teadvustatud vaimsus või kogemuslik, keha vahetult ümbritsev ruum. Nii käituvad kõik tasandid kordamööda lähtepunktide ja kontekstidena ega püsi kunagi ühes rollis kauem kui vaja. Sellest tulenevad ka näitusemarsruutide kattuvused, mis tõestavad, et kunsti puhul ei ole olemas ainuõiget lugemisviisi. Näitusel osalevate kunstnike kollektiivsesse alateadvusesse sukeldudes aitab sõna meid vaid teatud maani, misjärel narratiiv taandub ning annab teed tajudel ja kogemustel põhinevale lugemisele.”

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Proplastik OÜ, RABA käsitööõlu, Craft Õllepood,

Tänud: Jörgen Aav, Marika Agu, Viktor Gurov, Hanna Linda Korp, Joosep Norma, Kati Saarits

küsimustega pöörduda: siim.preiman@gmail.com

ps!

Head kunstisõbrad!

Olete oodatud Alvar Reisneri viimast nädalat avatud isiknäituse „House of

Dreams / Maja täis unistusi“ raames toimuvale kohtumisõhtule teisipäeval,

10. veebruaril kell 17.00 Haus Galeriis. Kunstist, unistustest ja

arhitektuuriobjektidest vestleb kunstnikuga Eve Arpo.

Näituse kandvaks ideeks on unistuste koondumine ühte füüsilisse ühikusse,

näiteks majja. Uus või vana, linnas või maal – maja on inimese omand, paik,

kus saab puhata ja unistada. Majadega käib kaasas ka kolimine kui inventuur

ja liikumine, ruumi mõõtmed, valgus ja esemed valguses. Mida võtta kaasa,

mida mitte? Näitusel väljasolevad massiivsed ja värviküllased maalid

püüavad ühendada unistused ja tegelikkuse, õnnestumise ja leppimise,

eksterjööri ja interjööri. Kohtumisõhtul kõneldaksegi neist nähtustest

muuhulgas just arhitektuuri kontekstis – ruumi loomisest ja toimimisest,

selle praktilistest ja emotsionaalsetest funktsioonidest, avalikust ja

isiklikust mõjust.

Alvar Reisner (1979) on eesti maalikunstnik, kes on alates 2003. aastast

esinenud nii isik- kui grupinäitustel mitmel pool Eestis ja välismaal,

avaldanud illustratsioone ja luuletusi ning töötanud Eesti Kunstiakadeemias

õppejõuna. Ta on pälvinud Eesti Maalikunstnike Liidu näituse XXL preemia

ning Harald Raudsepa ja Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid.

*Eve Arpo *(1979) on õppinud arhitektuuri Eesti Kunstiakadeemias ja Gerrit

Rietveldi Akadeemias Amsterdamis. Ta tunneb tõmmet kunsti, sõna ja

arhitektuuri piirialade vastu ning huvitub ruumi kirjeldamisest ja

loomisest vahenditega, mis ei kuulu tavapraktikas arhitekti

tööriistaportfelli. Ta on kureerinud “Avatud ateljeede” sarja ja mitmeid

linnaruumiprojekte.

Haus Galerii isiknäituste raames toimuvate kohtumisõhtute eesmärgiks on

siduda kunstnike maailmu teiste erialavaldkondade ja nende esindajatega.

Püüame vestlusringis luua uusi vaatenurki, emotsioone ja järeldusi – leida

paremaid kokkupuute punkte kunsti ja ühiskonna vahel. Sissepääs

kohtumisõhtule on tasuta.

Näitus „House of Dreams / Maja täis unistusi“ on Haus Galeriis avatud 13.

veebruarini.

Lisainfo:

Haus Galerii

Uus 17, Tallinn

E–R 10–18, L 11–16

6 419 471

haus@haus.ee

www.haus.ee

Kolmapäeval, 11. veebruaril 2015 kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimajas kolm näitust:

Suur saal
Jüri Kask “Selge pilt”

………………………………………………………………..

Monumentaalgalerii
Jaan Klõšeiko “Väljavõtteid Eesti Kultuurielust ”
Kuraator Meelis Tammemägi

………………………………………………………………….

Väike saal
Maria Generalova “Päiksevalgus”

Kõik näitused jäävad avatuks 8. märtsini 2015.

…………………………………

Indrek Grigor
Tartu Kunstimaja galerist
galerist@kunstimaja.ee
5559 1425 

www.kunstimaja.ee T

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K-E kl 12-18. 

Näitused on tasuta.Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus, EestiKultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium  

13.02.-13.05.2015

Alates 13. veebruarist on Eesti Tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud rahvusvaheline köitekunstnike näitus “Scripta manent V”. Näituse avamisele eelneb rahvusvaheline konverents Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis, kus arutatakse köitekunsti ja raamatu oleviku ja tuleviku teemadel. Näituse ja konverentsi korraldajaks on Eesti Köitekunstnike Ühendus.

„Scripta manent“ (lad kirjutatu jääb) toimub Tallinnas iga viie aasta järel. Väljapanek püüab näitusekülastajates äratada mõtteid ja tundeid köitekunsti tagasihoidliku rolli üle muutuvas maailmas ning tõestab selle kunstiliigi arengupotentsiaali ja elu rikastavat kultuurilist väärtust. Alates esimesest näitusest, mis toimus 1995. aastal ja sellele järgnevatel näitustel, on huvikeskmes olnud eesti kultuuri paremiku tutvustamine. Köidetavateks tekstikogumikeks on olnud luuletajate Doris Kareva ja Jaan Kaplinski luule, helilooja Veljo Tormise muusikaloengute materjal ning eesti laste poolt kirjutatud jutud.

Seekord on 115 kunstnikku 19 riigist köitnud luulekogumikku “Nimed,

sõnad, nõiamärgid”, mille autoriteks on kaheksa noort eesti luuletajat. Kogumiku on koostanud Jürgen Rooste koostöös Eesti Kirjanduse Teabekeskusega.

Rahvusvaheline žürii valis välja kolm võrdset kõrge kunstimeisterlikkuse ja novaatorliku idee poolest säravat köidet, mille autorid pälvisid näituse peaauhinnad – Kuldraamatud. Lisaks anti välja parima tudengi köite auhind.

12. veebruari hommikul kell 10 algaval konverentsil esitavad oma mõtteid luuletaja ja disainer Asko Künnap, semiootik ja mõtleja Valdur Mikita, kirjandusteadlane Maire Liivamets, köitekunstnikud Sirje Kriisa Eestist, Jacky Vignon Prantsusmaalt, Jeff Clements Suurbritanniast jt. Konverents on tasuta ja oodatud on kõik raamatu- ja köitehuvilised, kunsti- ja kirjandusesõbrad. Täpsem info: http://www.scriptamanent.ee/

Näituse kohta on trükitud värviline kataloog.

Luulekogumik:“Nimed, sõnad, nõiamärgid” 4x(4+4)x4 = noor Eesti luule

Autorid: Maria Lee, Birk Rohelend, Asko Künnap, Igor Koltjuh, Maarja Kangro, Veronika Kivisilla, Jürgen Rooste, Kaur Riismaa

Näituse korraldustoimkond: Sirje Kriisa, Rene Haljasmäe, Lennart Mänd, Tulvi-Hanneli Turo, Krete Pajo, Riina Kermik

Näituse žürii: Lennart Mänd, Maila Käos, Asko Künnap, Kai Lobjakas, Ilvi Liive, 

Peter Jones, Jan-Peter Zimmerlich

Näituse kujundaja: Lennart Mänd, Valge Kuup

Kataloogi kujundaja: Tiia Eikholm

Kuldraamatute autorid: Ivo Lill, Kuldar Hütt

Täpsem info:

Rene Haljasmäe

Eesti Köitekunstnike Ühenduse esimees

rene.haljasmae@gmail.com

5190 0544

—