Näitused

06.10.2023 — 07.10.2023

Karolin Poska “Lucky Charmi” viimased etendused

karolin poska_lucky charm_kanuti 08042023_photography_alana proosa-11
Kanuti Gildi SAALis toimuvad 2023. oktoobri alguses viimased EKA kaasaegse kunsti magistri Karolin Poska “Lucky Charmi” etendused.
Etendused toimuvad 6. ja 7. oktoobril kell 19.30.
Lavastuse raames on Karolin Poska isehakanud antropoloog, kes uurib nälga üleloomulike jõudude järele. Mõnikord on elu päris hirmus ja inimesed teeksid mida iganes, et peidetud ohtusid vältida. Aitavad kristallid pere tervise eest hoolt kanda, astroloog minapilti avada, tarokaardid tuleviku eest hoiatada, õige jalaga voodist tõusmine paremat päeva manifesteerida või kolm korda vastu lauda koputamine näilist turvatunnet tekitada?

Laval on Karolin Poska, Sveta Grigorjeva ja Shion Yokoo-Ruttas

Lavastuse kostüümikunstnik on EKAs moedisaini vilistlane Lisette Sivard

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Karolin Poska “Lucky Charmi” viimased etendused

Reede 06 oktoober, 2023 — Laupäev 07 oktoober, 2023

karolin poska_lucky charm_kanuti 08042023_photography_alana proosa-11
Kanuti Gildi SAALis toimuvad 2023. oktoobri alguses viimased EKA kaasaegse kunsti magistri Karolin Poska “Lucky Charmi” etendused.
Etendused toimuvad 6. ja 7. oktoobril kell 19.30.
Lavastuse raames on Karolin Poska isehakanud antropoloog, kes uurib nälga üleloomulike jõudude järele. Mõnikord on elu päris hirmus ja inimesed teeksid mida iganes, et peidetud ohtusid vältida. Aitavad kristallid pere tervise eest hoolt kanda, astroloog minapilti avada, tarokaardid tuleviku eest hoiatada, õige jalaga voodist tõusmine paremat päeva manifesteerida või kolm korda vastu lauda koputamine näilist turvatunnet tekitada?

Laval on Karolin Poska, Sveta Grigorjeva ja Shion Yokoo-Ruttas

Lavastuse kostüümikunstnik on EKAs moedisaini vilistlane Lisette Sivard

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

04.10.2023

Tutvumisõhtu: Benini traditsioonilise muusika projekt

Benini_trummid

Anname ülevaate Benini traditsioonilise muusika projekti hetkeseisust. Tutvustame Beninis (Lääne-Aafrika) asuva Grand-Popo traditsioonilist muusikat.

Kaastegevad helilooja ja laulja Steve Abeni (Benin) ning Benini traditsioonilise muusika ansambel koosseisus
Hans-Gunter Lock
Andrus Haugas
Janek Samberg
Asja Dorofejeva
Andrus Kallastu

Kuna Grand-Popo on lisaks äärmiselt põnevatele muusikatraditsioonidele ka üks olulisemaid voodoo vaimseid keskusi, siis lisaks muusikutele on oodatud mõtteid vahetama antropoloogid, usundiuurijad, tantsuuurijad, visuaalkunstnikud, filmitegijad, kultuuriloolased, filosoofid ja muude valdkondade asjatundjad.

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Tutvumisõhtu: Benini traditsioonilise muusika projekt

Kolmapäev 04 oktoober, 2023

Benini_trummid

Anname ülevaate Benini traditsioonilise muusika projekti hetkeseisust. Tutvustame Beninis (Lääne-Aafrika) asuva Grand-Popo traditsioonilist muusikat.

Kaastegevad helilooja ja laulja Steve Abeni (Benin) ning Benini traditsioonilise muusika ansambel koosseisus
Hans-Gunter Lock
Andrus Haugas
Janek Samberg
Asja Dorofejeva
Andrus Kallastu

Kuna Grand-Popo on lisaks äärmiselt põnevatele muusikatraditsioonidele ka üks olulisemaid voodoo vaimseid keskusi, siis lisaks muusikutele on oodatud mõtteid vahetama antropoloogid, usundiuurijad, tantsuuurijad, visuaalkunstnikud, filmitegijad, kultuuriloolased, filosoofid ja muude valdkondade asjatundjad.

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.09.2023 — 17.10.2023

Taavi Teeveti “Raamatukogu” Hop galeriis

Taavi Teevet_RAAMATUKOGU

Neljapäeval, 21. septembril kell 18.00 avatakse Hop galeriis Taavi Teeveti näitus „Raamatukogu“. 

„Aga mulle tundub, et inimsugu — ainus omataoline — sureb välja ja et püsima jääb Raamatukogu: valgustatud, mahajäetud, lõpmatu, täielikult liikumatu, täis hinnalisi köiteid, kasutu, hävimatu, salapärane.” 

/Jorge Luis Borges „Paabeli raamatukogu” 1956/

Taavi Teeveti näitus loob ühtaegu vaadet ja kogemust. Galeriist saab Borgese ehk kuulsaimas novellis kirjeldatud raamatukogu kaugeim kamber, saal, kus lugejate ja raamatukoguhoidjate asemel valitseb aja kindlameelne juhuslikkus ja universumi ürgosa — kaos.

Borgese sõnades loodud mudelist saab tööriist, ehitub ruum ning vallandub võimaluste ahel. Taavi Teevet seiskab aja ning loob oma teosega võimaluse võtta ette jalutuskäik eksistentsi keskmesse, igaviku ja igavuse vahele, kus raamatute — lugude ja informatsiooni — avanemine ei juhtu mitte kerge ja harjunud käeliigutuse, vaid hulljulge kujutlushüppe läbi.

“Raamatukogu on täielik ja selle riiuleil on talletatud kõik kahekümne viie  kirjamärgi võimalikud kombinatsioonid(…).”  

Ruumis avaneb seisundipilt raamatukogu kaugematest nurkadest ühes teostega seeria “Pühendumine” kahest voolust:

  1. Laserlõigatud piiblid ja lauluraamatud, mida on kasutatud pressvormidena. Neisse pressitud lehtmetall ja raamat moodustavad uue sõltumatu terviku.
  2. Rauast valatud piiblid ja lauluraamatud.

Taavi Teevet on metallikunstnik, keda paeluvad materjalide ja tehnoloogiate sümbioos, klassikaliste tehnoloogiate eksperimentaalsed edasiarendused ja
mäng materjali mälu ning laetusega.Teevet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (2023) sepakunsti eriala MA cum laude ning töötab alates 2021. aastast osakonna ehe ja sepis töökodade meistri
ja juhatajana.
2023. aastal pälvis Teevet Eesti Kunstiakadeemia noore tarbekunstniku preemia MA tasemel ja Marzee kaasaegse ehtekunsti galerii lõpetajate näituse preemia.
Teevet on osalenud näitustel Eestis, Saksamaal, Belgias, Ungaris, Itaalias, Ühendkuningriikides, Portugalis ja USA-s, olnud Bocuse d’Or rahvusvahelise gastronoomiavõistluse Eesti delegatsiooni serveerimiskomplektide autor 2021-2023 ning töötanud koos mitmete teatri- ja etenduskunstnikega, muuhulgas Paide Teatri, Ekspeditsiooni ning Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste
Instituudiga.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Taavi Teeveti “Raamatukogu” Hop galeriis

Neljapäev 21 september, 2023 — Teisipäev 17 oktoober, 2023

Taavi Teevet_RAAMATUKOGU

Neljapäeval, 21. septembril kell 18.00 avatakse Hop galeriis Taavi Teeveti näitus „Raamatukogu“. 

„Aga mulle tundub, et inimsugu — ainus omataoline — sureb välja ja et püsima jääb Raamatukogu: valgustatud, mahajäetud, lõpmatu, täielikult liikumatu, täis hinnalisi köiteid, kasutu, hävimatu, salapärane.” 

/Jorge Luis Borges „Paabeli raamatukogu” 1956/

Taavi Teeveti näitus loob ühtaegu vaadet ja kogemust. Galeriist saab Borgese ehk kuulsaimas novellis kirjeldatud raamatukogu kaugeim kamber, saal, kus lugejate ja raamatukoguhoidjate asemel valitseb aja kindlameelne juhuslikkus ja universumi ürgosa — kaos.

Borgese sõnades loodud mudelist saab tööriist, ehitub ruum ning vallandub võimaluste ahel. Taavi Teevet seiskab aja ning loob oma teosega võimaluse võtta ette jalutuskäik eksistentsi keskmesse, igaviku ja igavuse vahele, kus raamatute — lugude ja informatsiooni — avanemine ei juhtu mitte kerge ja harjunud käeliigutuse, vaid hulljulge kujutlushüppe läbi.

“Raamatukogu on täielik ja selle riiuleil on talletatud kõik kahekümne viie  kirjamärgi võimalikud kombinatsioonid(…).”  

Ruumis avaneb seisundipilt raamatukogu kaugematest nurkadest ühes teostega seeria “Pühendumine” kahest voolust:

  1. Laserlõigatud piiblid ja lauluraamatud, mida on kasutatud pressvormidena. Neisse pressitud lehtmetall ja raamat moodustavad uue sõltumatu terviku.
  2. Rauast valatud piiblid ja lauluraamatud.

Taavi Teevet on metallikunstnik, keda paeluvad materjalide ja tehnoloogiate sümbioos, klassikaliste tehnoloogiate eksperimentaalsed edasiarendused ja
mäng materjali mälu ning laetusega.Teevet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (2023) sepakunsti eriala MA cum laude ning töötab alates 2021. aastast osakonna ehe ja sepis töökodade meistri
ja juhatajana.
2023. aastal pälvis Teevet Eesti Kunstiakadeemia noore tarbekunstniku preemia MA tasemel ja Marzee kaasaegse ehtekunsti galerii lõpetajate näituse preemia.
Teevet on osalenud näitustel Eestis, Saksamaal, Belgias, Ungaris, Itaalias, Ühendkuningriikides, Portugalis ja USA-s, olnud Bocuse d’Or rahvusvahelise gastronoomiavõistluse Eesti delegatsiooni serveerimiskomplektide autor 2021-2023 ning töötanud koos mitmete teatri- ja etenduskunstnikega, muuhulgas Paide Teatri, Ekspeditsiooni ning Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste
Instituudiga.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

20.09.2023 — 19.10.2023

EKA keraamika osakonna näitus „Transformatsioon“ Viimsis

1000x1000

EKA keraamika osakond esitleb:
näitus „Transformatsioon“
Viimsi Kunstikooli galeriis
21.09.–19.10.2023

Avamine 20.09 kell 18.00

Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond saab käesoleval aastal 100 aastaseks. Näitus „Transformatsioon“ on üks seda sündmust tähistav ettevõtmine.

Näitusel eksponeeritud suuremõõtmelised keraamilised vormid on valminud EKA keraamikaosakonna esimese kursuse õppetööna. Märtsi ja aprilli jooksul kavandatud ning ehitatud tööd põletatakse maikuu alguses Kohilas Tohisoo mõisapargis asuvas anagama-tüüpi põletusahjus. Ahju eripära seisneb selles, et köetakse puudega ning põletatavad esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga, üks põletus kestab keskmiselt 50 tundi ja ahi jahtub seejärel 4–5 ööpäeva. 

Keraamika töökojas nädalate jooksul pehmest ja plastilisest savist vaeva ja rõõmuga sündinud töödest saavad põletuse käigus kuumuse ning leegi poolt vormitud kivikõvad keraamilised taiesed. 

See maikuu alguses hooaega alustav põletus juhatab sisse kevadised ja suvised sündmused, mille keskmeks ahi on.

Kuna põletus on pikk, siis hästi sujuv meeskonnatöö ja kõigi osalejate panus on väga oluline. Sama oluline kui põletus ise ja tööd, mis seal sünnivad, on üliõpilaste ning keraamikute omavaheline suhtlemine ahju ümber. Tohisoo ahi ja põletus toob keraamikuid kokku, on õppebaasiks  Eesti Kunstiakadeemia keraamika ja skulptuuri erialade üliõpilastele ning koostöö ja kohtumiskohaks rahvusvahelisele kunstnikkonnale.

Näitusel osalevad oma töödega praegused ja endised tudengid: Anna-Liisa Villmann, Merilyn Kasemets, Keily Kerem, Lilian Maasik, Elisabeth Tõnne, Sanna Lova, Kristel Kärdi, Linda Viikant, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Kätriin Reinart, Marta Vikentjeva, Gaida-Erica Pärn, Helen Griffiths, Ethel Ütsmüts, Triin Lehismets

Aine juhendaja ja näituse koostaja: Karin Kalman 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA keraamika osakonna näitus „Transformatsioon“ Viimsis

Kolmapäev 20 september, 2023 — Neljapäev 19 oktoober, 2023

1000x1000

EKA keraamika osakond esitleb:
näitus „Transformatsioon“
Viimsi Kunstikooli galeriis
21.09.–19.10.2023

Avamine 20.09 kell 18.00

Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond saab käesoleval aastal 100 aastaseks. Näitus „Transformatsioon“ on üks seda sündmust tähistav ettevõtmine.

Näitusel eksponeeritud suuremõõtmelised keraamilised vormid on valminud EKA keraamikaosakonna esimese kursuse õppetööna. Märtsi ja aprilli jooksul kavandatud ning ehitatud tööd põletatakse maikuu alguses Kohilas Tohisoo mõisapargis asuvas anagama-tüüpi põletusahjus. Ahju eripära seisneb selles, et köetakse puudega ning põletatavad esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga, üks põletus kestab keskmiselt 50 tundi ja ahi jahtub seejärel 4–5 ööpäeva. 

Keraamika töökojas nädalate jooksul pehmest ja plastilisest savist vaeva ja rõõmuga sündinud töödest saavad põletuse käigus kuumuse ning leegi poolt vormitud kivikõvad keraamilised taiesed. 

See maikuu alguses hooaega alustav põletus juhatab sisse kevadised ja suvised sündmused, mille keskmeks ahi on.

Kuna põletus on pikk, siis hästi sujuv meeskonnatöö ja kõigi osalejate panus on väga oluline. Sama oluline kui põletus ise ja tööd, mis seal sünnivad, on üliõpilaste ning keraamikute omavaheline suhtlemine ahju ümber. Tohisoo ahi ja põletus toob keraamikuid kokku, on õppebaasiks  Eesti Kunstiakadeemia keraamika ja skulptuuri erialade üliõpilastele ning koostöö ja kohtumiskohaks rahvusvahelisele kunstnikkonnale.

Näitusel osalevad oma töödega praegused ja endised tudengid: Anna-Liisa Villmann, Merilyn Kasemets, Keily Kerem, Lilian Maasik, Elisabeth Tõnne, Sanna Lova, Kristel Kärdi, Linda Viikant, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Kätriin Reinart, Marta Vikentjeva, Gaida-Erica Pärn, Helen Griffiths, Ethel Ütsmüts, Triin Lehismets

Aine juhendaja ja näituse koostaja: Karin Kalman 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

20.09.2023 — 19.10.2023

Näitus „Transformatsioon“

20230517_142725

EKA keraamika osakond saab käesoleval aastal 100 aastaseks. Käesolev näitus, mis avatakse 20. septembril kell 18 Viimsi Kunstikooli galeriis, on üks seda sündmust tähistav ettevõtmine. Näitusel eksponeeritud suuremõõtmelised keraamilised vormid on valminud EKA keraamikaosakonna esimese kursuse õppetööna.

Märtsi ja aprilli jooksul kavandatud ning ehitatud tööd on põletatud maikuu alguses Kohilas Tohisoo mõisapargis asuvas anagama-tüüpi põletusahjus. Ahju eripära seisneb selles, et köetakse puudega ning põletatavad esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga, üks põletus kestab keskmiselt 50 tundi ja ahi jahtub seejärel 4–5 ööpäeva.

Näitusel osalevad oma töödega praegused ja endised tudengid: Anna-Liisa Villmann, Merilyn Kasemets, Keily Kerem, Lilian Maasik, Elisabeth Tõnne, Sanna Lova, Kristel Kärdi, Linda Viikant, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Kätriin Reinart, Marta Vikentjeva, Gaida-Erica Pärn, Helen Griffiths, Ethel Ütsmüts, Triin Lehismets.

Aine juhendaja ja näituse koostaja: Karin Kalman

Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini.





Postitas Kersti Laanmaa — Püsilink

Näitus „Transformatsioon“

Kolmapäev 20 september, 2023 — Neljapäev 19 oktoober, 2023

20230517_142725

EKA keraamika osakond saab käesoleval aastal 100 aastaseks. Käesolev näitus, mis avatakse 20. septembril kell 18 Viimsi Kunstikooli galeriis, on üks seda sündmust tähistav ettevõtmine. Näitusel eksponeeritud suuremõõtmelised keraamilised vormid on valminud EKA keraamikaosakonna esimese kursuse õppetööna.

Märtsi ja aprilli jooksul kavandatud ning ehitatud tööd on põletatud maikuu alguses Kohilas Tohisoo mõisapargis asuvas anagama-tüüpi põletusahjus. Ahju eripära seisneb selles, et köetakse puudega ning põletatavad esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga, üks põletus kestab keskmiselt 50 tundi ja ahi jahtub seejärel 4–5 ööpäeva.

Näitusel osalevad oma töödega praegused ja endised tudengid: Anna-Liisa Villmann, Merilyn Kasemets, Keily Kerem, Lilian Maasik, Elisabeth Tõnne, Sanna Lova, Kristel Kärdi, Linda Viikant, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Kätriin Reinart, Marta Vikentjeva, Gaida-Erica Pärn, Helen Griffiths, Ethel Ütsmüts, Triin Lehismets.

Aine juhendaja ja näituse koostaja: Karin Kalman

Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini.





Postitas Kersti Laanmaa — Püsilink

18.09.2023 — 15.11.2023

“Taska töökojast tänapäeva” EKA raamatukogus

tagurpidi_trykk_EKA_ekraan_jpeg

Näitus “Taska töökojast tänapäeva” EKA raamatukogus.
18. september – 15.november 2023

Alates 18. septembrist, saab EKA raamatukogus tutvuda loovuurimuse ” Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine” tulemustega.

Uurimuse lähtepunktiks on praeguseks unustatud 1924. aastal nahakunstniku ja raamatuköitja Eduard Taska töökojas leiutatud reljeeftrüki tehnika, mida tuntud klišee- ja linooltrükist eristab kahetasapindne tulemus ja peente graafiliste joonte puudumine.

Näitus annab ülevaate katsetustest, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida reljeeftrüki tööprotsess võimalikult ajastutruult ja arendada taastatud ajaloolise tehnika põhjal kaasaja materjalidele ja töövõtetele sobivad tiražeerimist võimaldavad trükilahendused.

Katsete tulemusena taasleiutatud tagurpiditrükk võimaldab trükiplaadina kasutada laia valikut korduvkasutatavaid ja ümbertöödeldavaid materjale. Selles tehnikas saab trükkida erinevatele materjalidele nii pimetrükis kui foolioga. Loovuurimuse katsed näitavad, et tagurpiditrükk sobib nii prototüüpimiseks kui ka unikaalesemete ja väikesetiraažiliste toodete valmistamiseks.

Näitus jääb avatuks kuni 15.11. 2023

Lisateave Jaana Päeva:
jaana.paeva@artun.ee

Projekti „Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine“ meeskond:
Jaana Päeva, Eve Kaaret, Lennart Mänd, Riina Samelselg

Näituse kujundus: Ran-Re Reimann

Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, EKA köitestuudio ja IKIGI 

E-R 10.00–18.00
L 11.00–15.00

Postitas Andres Lõo — Püsilink

“Taska töökojast tänapäeva” EKA raamatukogus

Esmaspäev 18 september, 2023 — Kolmapäev 15 november, 2023

tagurpidi_trykk_EKA_ekraan_jpeg

Näitus “Taska töökojast tänapäeva” EKA raamatukogus.
18. september – 15.november 2023

Alates 18. septembrist, saab EKA raamatukogus tutvuda loovuurimuse ” Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine” tulemustega.

Uurimuse lähtepunktiks on praeguseks unustatud 1924. aastal nahakunstniku ja raamatuköitja Eduard Taska töökojas leiutatud reljeeftrüki tehnika, mida tuntud klišee- ja linooltrükist eristab kahetasapindne tulemus ja peente graafiliste joonte puudumine.

Näitus annab ülevaate katsetustest, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida reljeeftrüki tööprotsess võimalikult ajastutruult ja arendada taastatud ajaloolise tehnika põhjal kaasaja materjalidele ja töövõtetele sobivad tiražeerimist võimaldavad trükilahendused.

Katsete tulemusena taasleiutatud tagurpiditrükk võimaldab trükiplaadina kasutada laia valikut korduvkasutatavaid ja ümbertöödeldavaid materjale. Selles tehnikas saab trükkida erinevatele materjalidele nii pimetrükis kui foolioga. Loovuurimuse katsed näitavad, et tagurpiditrükk sobib nii prototüüpimiseks kui ka unikaalesemete ja väikesetiraažiliste toodete valmistamiseks.

Näitus jääb avatuks kuni 15.11. 2023

Lisateave Jaana Päeva:
jaana.paeva@artun.ee

Projekti „Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine“ meeskond:
Jaana Päeva, Eve Kaaret, Lennart Mänd, Riina Samelselg

Näituse kujundus: Ran-Re Reimann

Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, EKA köitestuudio ja IKIGI 

E-R 10.00–18.00
L 11.00–15.00

Postitas Andres Lõo — Püsilink

22.09.2023 — 15.10.2023

Kongi, Mihklepp, Mölder ja Vaikla Mexico Citys

VISUAAL-pressiteade_MC

22. septembril 2023 avatakse Mexico Citys Casa Lü kunstikeskuses Kristi Kongi, Marit Mihklepa, Krista Mölderi ja Ann Mirjam Vaikla grupinäitus “Surm sai alguse sügisel” (“La muerte comenzó en otoño” / “The Death Began in Autumn”).

Näituse kuraatori Leslie Moody Castro pikaaegne soov on olnud kokku tuua eesti naiskunstnike looming. Selle raames näidatakse nii uusi teoseid kui ka olemasolevate teoste edasiarendusi. Teoseid saadab kuraatoritekst, mis seob omavahel mehhiko ja eesti kultuuriruumidele omaseid lähenemisi tsüklilisusest – nii inimelude kui neid ümbritseva keskkonna perspektiivist:

“Surm sai alguse sügisel, millele eelnes kevadine uuestisünd. See oli üks paljudest väikestest surmadest – tuhandetest väikestest surmadest – kõikidest hääbumise ja taassünni eluringidest ning sellega kaasnevast haprusest ja haavatavusest uueks saamise teekonnal.”

Kristi Kongi eksponeerib näitusel detaile oma uurimistööst “Tunnetada taevast”, milles esinevad sümbolid nii Yeatsilt kui ka eesti ja mehhiko rahvakultuurist, räägivad lugusid taeva värvidest, valgusest ja piirideta vabadusest. Koostöös vulkaaniliste tezontle kividega loob Marit Mihklepp näitusele teise peatüki videoinstallatsioonist “mineraalsed igaühed”, mis vaatleb inim- ja geoloogiliste kehade vahelisi suhteid ning kujutlusvõime võimalikku mineraalset päritolu. Krista Mölder on uue teose loomisel inspireerunud mehhiko luuletaja Octavio Pazi ideestikust, kus olemise kese on pidevas muutumises. Seda haprat olukorda on kunstnik kujutanud linnu või lennuki tiiva ristlõikeid kujutavate luminogrammidena. Ann Mirjam Vaikla teos “Agua Mansa”, koostöös kunstnikuga Sebastian Moske, seob visuaalseks esseeks kahe autori omavahelise kirjavahetuse. Häiritud maastikele ja ökosüsteemidele lähenetakse nii kväärteooria kui ka esivanematest teada- / või puuduolevate lugude kaudu.

Näitus on avatud 23. september – 15. oktoober, 2023 aadressil Correggio 42, Ciudad de los Deportes, CDMX.

Kunstnikud: Kristi Kongi, Marit Mihklepp, Krista Mölder, Ann Mirjam Vaikla

Kuraator: Leslie Moody Castro

Projekti koordineerimine: Vaikla Stuudio

Graafiline disain: Ott Kagovere

Tõlkija: Paty Siller

Casa Lü direktor ja asutaja: Guadalupe Quesada ja Vicente Quesada

Näituse toetajad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Casa Lü

Casa Lü kunstikeskus loob näituste ja residentuuri programmide kaudu dialoogi rahvusvaheliste kunstnike ja Mexico City erinevate kogukondade vahel.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kongi, Mihklepp, Mölder ja Vaikla Mexico Citys

Reede 22 september, 2023 — Pühapäev 15 oktoober, 2023

VISUAAL-pressiteade_MC

22. septembril 2023 avatakse Mexico Citys Casa Lü kunstikeskuses Kristi Kongi, Marit Mihklepa, Krista Mölderi ja Ann Mirjam Vaikla grupinäitus “Surm sai alguse sügisel” (“La muerte comenzó en otoño” / “The Death Began in Autumn”).

Näituse kuraatori Leslie Moody Castro pikaaegne soov on olnud kokku tuua eesti naiskunstnike looming. Selle raames näidatakse nii uusi teoseid kui ka olemasolevate teoste edasiarendusi. Teoseid saadab kuraatoritekst, mis seob omavahel mehhiko ja eesti kultuuriruumidele omaseid lähenemisi tsüklilisusest – nii inimelude kui neid ümbritseva keskkonna perspektiivist:

“Surm sai alguse sügisel, millele eelnes kevadine uuestisünd. See oli üks paljudest väikestest surmadest – tuhandetest väikestest surmadest – kõikidest hääbumise ja taassünni eluringidest ning sellega kaasnevast haprusest ja haavatavusest uueks saamise teekonnal.”

Kristi Kongi eksponeerib näitusel detaile oma uurimistööst “Tunnetada taevast”, milles esinevad sümbolid nii Yeatsilt kui ka eesti ja mehhiko rahvakultuurist, räägivad lugusid taeva värvidest, valgusest ja piirideta vabadusest. Koostöös vulkaaniliste tezontle kividega loob Marit Mihklepp näitusele teise peatüki videoinstallatsioonist “mineraalsed igaühed”, mis vaatleb inim- ja geoloogiliste kehade vahelisi suhteid ning kujutlusvõime võimalikku mineraalset päritolu. Krista Mölder on uue teose loomisel inspireerunud mehhiko luuletaja Octavio Pazi ideestikust, kus olemise kese on pidevas muutumises. Seda haprat olukorda on kunstnik kujutanud linnu või lennuki tiiva ristlõikeid kujutavate luminogrammidena. Ann Mirjam Vaikla teos “Agua Mansa”, koostöös kunstnikuga Sebastian Moske, seob visuaalseks esseeks kahe autori omavahelise kirjavahetuse. Häiritud maastikele ja ökosüsteemidele lähenetakse nii kväärteooria kui ka esivanematest teada- / või puuduolevate lugude kaudu.

Näitus on avatud 23. september – 15. oktoober, 2023 aadressil Correggio 42, Ciudad de los Deportes, CDMX.

Kunstnikud: Kristi Kongi, Marit Mihklepp, Krista Mölder, Ann Mirjam Vaikla

Kuraator: Leslie Moody Castro

Projekti koordineerimine: Vaikla Stuudio

Graafiline disain: Ott Kagovere

Tõlkija: Paty Siller

Casa Lü direktor ja asutaja: Guadalupe Quesada ja Vicente Quesada

Näituse toetajad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Casa Lü

Casa Lü kunstikeskus loob näituste ja residentuuri programmide kaudu dialoogi rahvusvaheliste kunstnike ja Mexico City erinevate kogukondade vahel.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

22.09.2023 — 25.10.2023

„Hoides asju hämaruses, jälle“ EKA Galeriis 23.09.–25.10.2023

KTD_EKAG_FB_event_cover
KTD_EKAG_FB_event_cover

(Vene keeles allpool)

HOIDES ASJU HÄMARUSES, JÄLLE
Anna Škodenko, Darja Popolitova, Viktor Gurov ja Francisco Martínez
22.09—25.10.2023
Avamine: 22.09 kell 17.00

Olete oodatud näituse „Hoides asju hämaruses, jälle“ avamisele 22. septembril kell 17.00 EKA Galeriis!
„Hoides asju hämaruses, jälle“ on kollektiivselt kureeritud kunstiprojekt, mis põhineb etnograafilisel uurimistööl. Näitus EKA Galeriis on viimane osa triloogiast, mis peegeldab avalike saladuste ning Ida-Virumaa varjatud ruumide seoste üle.  Viimase kolme aasta jooksul oleme väisanud 37 erinevat keldrit uurides põrandaalust materiaalkultuuri, selles postindustriaalses, venekeelses ja ökoloogiliselt rikutud regioonis.
Nelja kunstniku installatsioon oli esimene väljund meie kollektiivsest tööst, mis oli eksponeeritud Riia Kunstiruumis (Riga Art Space, 2022) ja Sillamäe Muuseumis (2023). Vahepeal oleme oma installatsiooni ka edasi arendanud ning jätkanud uurimistöö ning ideedevahetusega. Selle tulemusel on valminud neli individuaalset tööd:

TULEVIKU MINEVIK lavastab rea kohtumisi ajakapsliga, mis pandi 1971. aastal Kohtla-Järves asuva monumendi „Au tööle“ sisse ning pidi avatama aastal 2046, kuid võeti kogemata välja 1996. aastal. 

KRATT© VALMISTATUD IDA-VIRUMAAL on 3D-prinditud riiulitel eksponeeritud seinainstallatisoon, mis on skulptuurivormi saanud põlevkivi fragmentidest. Kratt on tööfriigist mütoloogiline tegelane, kes hävitab ennast, kui tema looja annab talle täitmatuid ülesandeid. 

KOOPAKUMMITUSED, installatsioon sisaldab suitsuga maalimise tehnikat ja katab sissepääsu galeriisse kinni, taasluues kogemuse, mille annab tunneli kaevamine või trepist alla minek ja sisenemine keldrisse.

VEDELAD VARJUD PIIRIL on seeria Bütsantsi stiilis kollaaže, mis on inspireeritud sõbrunemise žestidest Kulgu piirkonna (ehk Narva Veneetsia) garaažiomanike vahel. See on mehelik, amfiibne territoorium tegemaks asju teisiti kui neid linnas tehakse ja pakub kohta  lõõgastumiseks.

Asjad, mis on olnud ära pandud ning hoitud pimeduses, omavad erilist mõju kui nad välja tuua ning eksponeerida. Näitus presenteerib selle efekti erinevaid külgi, reflekteerides materiaalsete asjade ülekogumise, tuleviku jaoks mõeldud sõnumite, eksistentsiaalse esteetika ja paikade üle, kus inimesed saavad katsetada oma olemuse erinevate külgedega. Inimesed vajavad varjupaiku ning kohti kuhu saaks asju ära peita. Põhiinstallatsioon tegeleb just antud teemaga ning koosneb neljast osast: videointallatsioon “Keldriuks”, milles Jelena juhib meid läbi oma keldri Kohtla-Järvel; audiovisuaalsest skulptuurist nimega Баю-бай“, mis koosneb videost ja 3D-prinditud lapsevankrist; visuaalist nimega “Sartre allkorrusel”, mis sisaldab kohalikest keldritest leitud eksistentsiaalseid sõnumeid; “Maaalustest elulugudest”, mis esilteb uurimistöö käigus kogutud objekte koos sinna juurde kuuluvate personaalsete lugudega.s

Anna Škodenko (s. 1986) on multidistsiplinaarne kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia külalislektor. Tema loomingut iseloomustab lüüriline ning analüütiline lähenemine oma meediumile ja visuaalsele kujutisele. 

Darja Popolitova (s. 1989) on multidistsiplinaarne kunstnik, külalislektor ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Darja loob ehteid ja videoinstallatsioone, mille teemaks on digitaalkultuur, lisades juurde ka pseudomaagilist esteetikat.

Viktor Gurov (s. 1989) on kunstnik ja graafiline disainer, kes on huvitatud linnamaastikest ning kasutuseta jäetud hoonetest. Ta töötab Eesti Rahvusraamatukogu kunstilise juhina.

Francisco Martínez (s. 1982) on antropoloog Tampere ülikoolist, kes tegeleb kaasaegse materiaalse kultuuri teemadega läbi etnograafiliste eksperimentide. 2018. aastal pälvis ta Euroopa Sotsiaalantropoloogide varase karjääri preemia. 

Täname: Pire Sova, Svetlana Ivanova, Ekaterina Grafova, Jelena Mutonen, Andrei Mitkovets, Nadežda Popolitova, Jakob Tulve, Andres Nõlvak, Allar Rebane, Madis Kaasik, Mari Kivipõld, Riina Varol, Taavi Teevet, Dmitri Fedotkin, Enas Amerkhanov, Ehte- ja sepakunstinosakond, WasteMatters ERC projekt, ning kõik teised, kes on näituse valmimisele kaasa aidanud.

____________________________

И СНОВА ВЕЩИ В ТЕМНОТЕ?
Анна Шкоденко, Дарья Пополитова, Виктор Гуров и Франсиско Мартинес 

Галерея EKA, 22.09—25.10.2023
Открытие: 22.09 в 17.00

И СНОВА ВЕЩИ В ТЕМНОТЕ? – это коллективный художественный проект, основанный на этнографических исследованиях. Выставка в галерее EKA является заключительной частью трилогии, которая размышляет о том, как хранимые обществом тайны соотносятся со скрытыми пространствами в Восточной Эстонии. За последние три года мы посетили 37 подвалов, исследуя подземную материальную культуру этого постиндустриального, русскоязычного, экологически разоренного региона. Инсталляция, созданная четырьмя художниками стала первым результатом нашей коллективной работы, которая была выставлена в Рижском городском выставочном зале (2022) и в музее Силламяэ (2023). Тем временем мы дополняли нашу инсталляцию, продолжали наши исследования и обмен идеями. В результате мы создали 4 новые индивидуальные работы: 

ПРОШЛОЕ БУДУЩЕГОэта инсталляция представляет собой серию встреч с капсулой времени, замурованной в 1971 году в монументе «Слава Труду», возведенном в Кохтла-Ярве. Капсулу предполагалось открыть в 2046 году, но ее случайно обнаружили в 1996.

ДОМОВИК© MADE IN IDA-VIRUMAA—настенная инсталляция, состоящая из скульптурных фрагментов горючего сланца, выставленных на полках, напечатанных на 3D-принтере. Kratt (домовик) – мифологическое существо-трудоголик, которое уничтожает себя, когда его создатель поручает ему невыполнимые задачи.

ПЕЩЕРНЫЕ ПРИЗРАКИ—инсталляция, сочетающая эстетику фьюмажа с пространственным дизайном. Закрывая вход в галерею, инсталляция воспроизводит ощущение спуска по лестнице в подвал. Или в шахтный туннель.

ЖИДКИЕ ТЕНИ НА КРАЮ—серия коллажей в византийском стиле, вдохновленная тем, как вяжут узлы пользователи лодочных причалов в районе Кулгу (также известном как «Нарвская Венеция»). Это, так сказать, земноводная, мужская территория, где можно отдохнуть от городской рутины и отлично провести время. 

То, что было скрыто и хранилось во тьме, приобретает особое очарование, когда извлекается на поверхность. И выставка позволяет нам в этом неоднократно убедиться, размышляя о накоплении материалов, посланиях в будущее, экзистенциалистской эстетике и убежищах, где можно узнать разные стороны собственного «я». Людям нужны укрытия и пространства, чтобы хранить вещи в темноте. Основная инсталляция посвящена этой теме и состоит из 4 частей: видеоинсталляция «Дверь в подвал», в которой Елена проводит нас по своему подвалу в Кохтла-Ярве; аудиовизуальная скульптура «Баю-бай» знакомит с сюрреалистичным видео, располагающимся в скульптуре в форме коляски; визуальное представление «Сартр внизу» из различных экзистенциальных посланий, найденных в местных подвалах; и «Подземные биографии», в которых рядом с личными историями представлен ряд извлеченных объектов.

Anna Škodenko (1986)—мультидисциплинарная художница и гостевая преподавательница в Эстонской академии художеств. Ее творчество характеризуется лиризмом и аналитическим подходом к медиуму и визуальному образу.

Darja Popolitova (1989)—мультидисциплинарная художница, гостевая преподавательница и докторант в Эстонской академии художеств. Дарья создает украшения, а таже видео-инсталляции на тему дигитальной культуры, смешивая это с псевдо-магической эстетикой.

Viktor Gurov (1989)—художник и графический дизайнер, которого интересуют темы оформления текстов, а также городских пейзажей и заброшенных, урбанистических мест. Виктор работает креативным директором Эстонской национальной библиотеки.

Francisco Martínez (1982)—антрополог Университета Тампере, занимающийся современными проблемами материальной культуры через этнографические эксперименты. В 2018 году он был награжден премией за раннюю карьеру Европейской ассоциации социальных антропологов.

Выражаем благодарность Пире Сова, Светлане Ивановой, Екатерине Графовой, Елене Мутонен, Андрею Митковцу, Надежде Пополитовой, Якобу Тульве, Андресу Нылваку, Аллар Ребане, Мадис Каасик, Рийна Варол, Мари Кивипылд, Таави Тивет, Энас Амерханов, Дмитрий Федоткин, Кафедра ювелирного и кузнечного дела, ERC проект WasteMatters, и всем, кто так или иначе внес свой вклад в инсталляцию.

Postitas Pire Sova — Püsilink

„Hoides asju hämaruses, jälle“ EKA Galeriis 23.09.–25.10.2023

Reede 22 september, 2023 — Kolmapäev 25 oktoober, 2023

KTD_EKAG_FB_event_cover
KTD_EKAG_FB_event_cover

(Vene keeles allpool)

HOIDES ASJU HÄMARUSES, JÄLLE
Anna Škodenko, Darja Popolitova, Viktor Gurov ja Francisco Martínez
22.09—25.10.2023
Avamine: 22.09 kell 17.00

Olete oodatud näituse „Hoides asju hämaruses, jälle“ avamisele 22. septembril kell 17.00 EKA Galeriis!
„Hoides asju hämaruses, jälle“ on kollektiivselt kureeritud kunstiprojekt, mis põhineb etnograafilisel uurimistööl. Näitus EKA Galeriis on viimane osa triloogiast, mis peegeldab avalike saladuste ning Ida-Virumaa varjatud ruumide seoste üle.  Viimase kolme aasta jooksul oleme väisanud 37 erinevat keldrit uurides põrandaalust materiaalkultuuri, selles postindustriaalses, venekeelses ja ökoloogiliselt rikutud regioonis.
Nelja kunstniku installatsioon oli esimene väljund meie kollektiivsest tööst, mis oli eksponeeritud Riia Kunstiruumis (Riga Art Space, 2022) ja Sillamäe Muuseumis (2023). Vahepeal oleme oma installatsiooni ka edasi arendanud ning jätkanud uurimistöö ning ideedevahetusega. Selle tulemusel on valminud neli individuaalset tööd:

TULEVIKU MINEVIK lavastab rea kohtumisi ajakapsliga, mis pandi 1971. aastal Kohtla-Järves asuva monumendi „Au tööle“ sisse ning pidi avatama aastal 2046, kuid võeti kogemata välja 1996. aastal. 

KRATT© VALMISTATUD IDA-VIRUMAAL on 3D-prinditud riiulitel eksponeeritud seinainstallatisoon, mis on skulptuurivormi saanud põlevkivi fragmentidest. Kratt on tööfriigist mütoloogiline tegelane, kes hävitab ennast, kui tema looja annab talle täitmatuid ülesandeid. 

KOOPAKUMMITUSED, installatsioon sisaldab suitsuga maalimise tehnikat ja katab sissepääsu galeriisse kinni, taasluues kogemuse, mille annab tunneli kaevamine või trepist alla minek ja sisenemine keldrisse.

VEDELAD VARJUD PIIRIL on seeria Bütsantsi stiilis kollaaže, mis on inspireeritud sõbrunemise žestidest Kulgu piirkonna (ehk Narva Veneetsia) garaažiomanike vahel. See on mehelik, amfiibne territoorium tegemaks asju teisiti kui neid linnas tehakse ja pakub kohta  lõõgastumiseks.

Asjad, mis on olnud ära pandud ning hoitud pimeduses, omavad erilist mõju kui nad välja tuua ning eksponeerida. Näitus presenteerib selle efekti erinevaid külgi, reflekteerides materiaalsete asjade ülekogumise, tuleviku jaoks mõeldud sõnumite, eksistentsiaalse esteetika ja paikade üle, kus inimesed saavad katsetada oma olemuse erinevate külgedega. Inimesed vajavad varjupaiku ning kohti kuhu saaks asju ära peita. Põhiinstallatsioon tegeleb just antud teemaga ning koosneb neljast osast: videointallatsioon “Keldriuks”, milles Jelena juhib meid läbi oma keldri Kohtla-Järvel; audiovisuaalsest skulptuurist nimega Баю-бай“, mis koosneb videost ja 3D-prinditud lapsevankrist; visuaalist nimega “Sartre allkorrusel”, mis sisaldab kohalikest keldritest leitud eksistentsiaalseid sõnumeid; “Maaalustest elulugudest”, mis esilteb uurimistöö käigus kogutud objekte koos sinna juurde kuuluvate personaalsete lugudega.s

Anna Škodenko (s. 1986) on multidistsiplinaarne kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia külalislektor. Tema loomingut iseloomustab lüüriline ning analüütiline lähenemine oma meediumile ja visuaalsele kujutisele. 

Darja Popolitova (s. 1989) on multidistsiplinaarne kunstnik, külalislektor ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Darja loob ehteid ja videoinstallatsioone, mille teemaks on digitaalkultuur, lisades juurde ka pseudomaagilist esteetikat.

Viktor Gurov (s. 1989) on kunstnik ja graafiline disainer, kes on huvitatud linnamaastikest ning kasutuseta jäetud hoonetest. Ta töötab Eesti Rahvusraamatukogu kunstilise juhina.

Francisco Martínez (s. 1982) on antropoloog Tampere ülikoolist, kes tegeleb kaasaegse materiaalse kultuuri teemadega läbi etnograafiliste eksperimentide. 2018. aastal pälvis ta Euroopa Sotsiaalantropoloogide varase karjääri preemia. 

Täname: Pire Sova, Svetlana Ivanova, Ekaterina Grafova, Jelena Mutonen, Andrei Mitkovets, Nadežda Popolitova, Jakob Tulve, Andres Nõlvak, Allar Rebane, Madis Kaasik, Mari Kivipõld, Riina Varol, Taavi Teevet, Dmitri Fedotkin, Enas Amerkhanov, Ehte- ja sepakunstinosakond, WasteMatters ERC projekt, ning kõik teised, kes on näituse valmimisele kaasa aidanud.

____________________________

И СНОВА ВЕЩИ В ТЕМНОТЕ?
Анна Шкоденко, Дарья Пополитова, Виктор Гуров и Франсиско Мартинес 

Галерея EKA, 22.09—25.10.2023
Открытие: 22.09 в 17.00

И СНОВА ВЕЩИ В ТЕМНОТЕ? – это коллективный художественный проект, основанный на этнографических исследованиях. Выставка в галерее EKA является заключительной частью трилогии, которая размышляет о том, как хранимые обществом тайны соотносятся со скрытыми пространствами в Восточной Эстонии. За последние три года мы посетили 37 подвалов, исследуя подземную материальную культуру этого постиндустриального, русскоязычного, экологически разоренного региона. Инсталляция, созданная четырьмя художниками стала первым результатом нашей коллективной работы, которая была выставлена в Рижском городском выставочном зале (2022) и в музее Силламяэ (2023). Тем временем мы дополняли нашу инсталляцию, продолжали наши исследования и обмен идеями. В результате мы создали 4 новые индивидуальные работы: 

ПРОШЛОЕ БУДУЩЕГОэта инсталляция представляет собой серию встреч с капсулой времени, замурованной в 1971 году в монументе «Слава Труду», возведенном в Кохтла-Ярве. Капсулу предполагалось открыть в 2046 году, но ее случайно обнаружили в 1996.

ДОМОВИК© MADE IN IDA-VIRUMAA—настенная инсталляция, состоящая из скульптурных фрагментов горючего сланца, выставленных на полках, напечатанных на 3D-принтере. Kratt (домовик) – мифологическое существо-трудоголик, которое уничтожает себя, когда его создатель поручает ему невыполнимые задачи.

ПЕЩЕРНЫЕ ПРИЗРАКИ—инсталляция, сочетающая эстетику фьюмажа с пространственным дизайном. Закрывая вход в галерею, инсталляция воспроизводит ощущение спуска по лестнице в подвал. Или в шахтный туннель.

ЖИДКИЕ ТЕНИ НА КРАЮ—серия коллажей в византийском стиле, вдохновленная тем, как вяжут узлы пользователи лодочных причалов в районе Кулгу (также известном как «Нарвская Венеция»). Это, так сказать, земноводная, мужская территория, где можно отдохнуть от городской рутины и отлично провести время. 

То, что было скрыто и хранилось во тьме, приобретает особое очарование, когда извлекается на поверхность. И выставка позволяет нам в этом неоднократно убедиться, размышляя о накоплении материалов, посланиях в будущее, экзистенциалистской эстетике и убежищах, где можно узнать разные стороны собственного «я». Людям нужны укрытия и пространства, чтобы хранить вещи в темноте. Основная инсталляция посвящена этой теме и состоит из 4 частей: видеоинсталляция «Дверь в подвал», в которой Елена проводит нас по своему подвалу в Кохтла-Ярве; аудиовизуальная скульптура «Баю-бай» знакомит с сюрреалистичным видео, располагающимся в скульптуре в форме коляски; визуальное представление «Сартр внизу» из различных экзистенциальных посланий, найденных в местных подвалах; и «Подземные биографии», в которых рядом с личными историями представлен ряд извлеченных объектов.

Anna Škodenko (1986)—мультидисциплинарная художница и гостевая преподавательница в Эстонской академии художеств. Ее творчество характеризуется лиризмом и аналитическим подходом к медиуму и визуальному образу.

Darja Popolitova (1989)—мультидисциплинарная художница, гостевая преподавательница и докторант в Эстонской академии художеств. Дарья создает украшения, а таже видео-инсталляции на тему дигитальной культуры, смешивая это с псевдо-магической эстетикой.

Viktor Gurov (1989)—художник и графический дизайнер, которого интересуют темы оформления текстов, а также городских пейзажей и заброшенных, урбанистических мест. Виктор работает креативным директором Эстонской национальной библиотеки.

Francisco Martínez (1982)—антрополог Университета Тампере, занимающийся современными проблемами материальной культуры через этнографические эксперименты. В 2018 году он был награжден премией за раннюю карьеру Европейской ассоциации социальных антропологов.

Выражаем благодарность Пире Сова, Светлане Ивановой, Екатерине Графовой, Елене Мутонен, Андрею Митковцу, Надежде Пополитовой, Якобу Тульве, Андресу Нылваку, Аллар Ребане, Мадис Каасик, Рийна Варол, Мари Кивипылд, Таави Тивет, Энас Амерханов, Дмитрий Федоткин, Кафедра ювелирного и кузнечного дела, ERC проект WasteMatters, и всем, кто так или иначе внес свой вклад в инсталляцию.

Postitas Pire Sova — Püsilink

15.09.2023 — 21.09.2023

Tiia Roivanen: “Ele/Žest” Vent Space’is

ele1
Roivanen_Ele_kuvaaja_emiliapennanen

Tiia Roivanen ELE/ŽEST
15.–21.09.2023 Vent Space’is

Oma bakalaureuseõppe kunstiuuringutes uurib Tiia Roivanen oma praktikas, kuidas intuitsioon ja žestid toimivad meie enesetundes. Ta kutsub seda “kudumise praktikumiks”. Ta on iseõppinud sõnade autor ja helilooja. Oma töös kasutab ta laulu, laulutekste, orgaanilisi materjale ja esemeid, millest saavad osa nende loomingust. Oma projektidega teevab ta soolokontserte ja muusikaetendusi. Nüüd on ta lummatud oma muusikaloomingut kaasa võtma “Ele/Žest” installatsiooni, et avada selle esteetikaga uus mõttekiht.

“Ele/Žest” pakub liikumist. Žestid ja nende tõlgendused võivad erineda – nende seos inimkonnaga on kõikuv ja mõnikord keeruline. Iga žest lisab meie pinnale kihi. Need tungivad läbi meie varasemate viiside ja jätavad ruumi varieerumiseks. Mõnikord on liigutuste vahele tolm ja pinnad ei kleepu üksteise külge. Kas saate tähendusest aru? Jah – ei – vahel eksid ära. Nad annavad alati, jõuavad ja saavad. Saate valida, kuidas vastata.

Milliseid žeste olete harjutanud? Millised žestid viivad edasi? Mis žest sa oled?

Žest on enese paljastamise avaldus. Teose idee on toimida kirjana, nagu “romaan südamevalu kohta”. Lapsepõlvest saati on mind paelunud 1700. ja 1800. aastate epohhaalsed filmid. Ma arvan, et neis on midagi, mis ei muutu kunagi – romantilised stseenid ja pimestavad päikesekiired, mis on kootud nende tuuma, hägustab mu ümbrust. Romantiseeritud stseenid põldudelt ja viis, kuidas armastust esitatakse kui seda talumatut kannatuste allikat. Ruumid, mille oleme loonud, ruumid, millest oleme võtnud, ruumid, millest me tahan minna tagasi isegi pärast seda, kui oleme need kaotanud. See žest on tegu, mida tuleb näha leinas ja liikumises, et näha kihte – see püüab olla multimateriaalne kompositsioon.

Tiia Roivanen elab ja töötab Soomes Helsingis. Ta on lõpetanud Taidekoulu Maa kaasaegse kunsti õppeprogrammi (2022) ja valmistuvad bakalaureuseõppeks Aalto Ülikooli kujutava kunsti haridusprogrammis.

Kunstnik tänab oma lähemaid inimesi ja töökaaslasi ülima toetuse eest Ele valmimisel:

Aitäh Elias Riipinen Ele muusika produtseerimise eest, Ida Lindgren, Hele Okkonen ja Saija Lehtola videokoostöö tegemise eest ning Helmi Tikkanen, kes aitas ingliskeelse plakati kirjutada.

Manifest:
Oma praktikas olen pühendunud haavatavuse ja aususe küsimuste kahtluse alla seadmisele, mis mängu kaudu arenevad esmalt häbelikkusest usalduseks ja seejärel avanemiskogemuseks koos kohtumistega, mis peegeldavad teie teed. Püüan end sellele pidevalt alla anda.

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Tiia Roivanen: “Ele/Žest” Vent Space’is

Reede 15 september, 2023 — Neljapäev 21 september, 2023

ele1
Roivanen_Ele_kuvaaja_emiliapennanen

Tiia Roivanen ELE/ŽEST
15.–21.09.2023 Vent Space’is

Oma bakalaureuseõppe kunstiuuringutes uurib Tiia Roivanen oma praktikas, kuidas intuitsioon ja žestid toimivad meie enesetundes. Ta kutsub seda “kudumise praktikumiks”. Ta on iseõppinud sõnade autor ja helilooja. Oma töös kasutab ta laulu, laulutekste, orgaanilisi materjale ja esemeid, millest saavad osa nende loomingust. Oma projektidega teevab ta soolokontserte ja muusikaetendusi. Nüüd on ta lummatud oma muusikaloomingut kaasa võtma “Ele/Žest” installatsiooni, et avada selle esteetikaga uus mõttekiht.

“Ele/Žest” pakub liikumist. Žestid ja nende tõlgendused võivad erineda – nende seos inimkonnaga on kõikuv ja mõnikord keeruline. Iga žest lisab meie pinnale kihi. Need tungivad läbi meie varasemate viiside ja jätavad ruumi varieerumiseks. Mõnikord on liigutuste vahele tolm ja pinnad ei kleepu üksteise külge. Kas saate tähendusest aru? Jah – ei – vahel eksid ära. Nad annavad alati, jõuavad ja saavad. Saate valida, kuidas vastata.

Milliseid žeste olete harjutanud? Millised žestid viivad edasi? Mis žest sa oled?

Žest on enese paljastamise avaldus. Teose idee on toimida kirjana, nagu “romaan südamevalu kohta”. Lapsepõlvest saati on mind paelunud 1700. ja 1800. aastate epohhaalsed filmid. Ma arvan, et neis on midagi, mis ei muutu kunagi – romantilised stseenid ja pimestavad päikesekiired, mis on kootud nende tuuma, hägustab mu ümbrust. Romantiseeritud stseenid põldudelt ja viis, kuidas armastust esitatakse kui seda talumatut kannatuste allikat. Ruumid, mille oleme loonud, ruumid, millest oleme võtnud, ruumid, millest me tahan minna tagasi isegi pärast seda, kui oleme need kaotanud. See žest on tegu, mida tuleb näha leinas ja liikumises, et näha kihte – see püüab olla multimateriaalne kompositsioon.

Tiia Roivanen elab ja töötab Soomes Helsingis. Ta on lõpetanud Taidekoulu Maa kaasaegse kunsti õppeprogrammi (2022) ja valmistuvad bakalaureuseõppeks Aalto Ülikooli kujutava kunsti haridusprogrammis.

Kunstnik tänab oma lähemaid inimesi ja töökaaslasi ülima toetuse eest Ele valmimisel:

Aitäh Elias Riipinen Ele muusika produtseerimise eest, Ida Lindgren, Hele Okkonen ja Saija Lehtola videokoostöö tegemise eest ning Helmi Tikkanen, kes aitas ingliskeelse plakati kirjutada.

Manifest:
Oma praktikas olen pühendunud haavatavuse ja aususe küsimuste kahtluse alla seadmisele, mis mängu kaudu arenevad esmalt häbelikkusest usalduseks ja seejärel avanemiskogemuseks koos kohtumistega, mis peegeldavad teie teed. Püüan end sellele pidevalt alla anda.

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

18.09.2023 — 24.09.2023

“Kantavad 3D prinditud jalatsid” Krulli Kvartalis, Disainiööl

Foorwearology works2

18.–24. septembril 2023, Disaniööl 2023 „DISAIN 4.0. AI: tööstus või töötus?“ näitusel, Krulli Kvartalis, esitletakse augustis toimunud “Kantavad 3D prinditud jalatsid” kursusel valminud jalatsi disaini kontseptsioone ning valmis prinditud jalatseid. 

Rahvusvahelise Footwearology Lab’i juhendatud suvise intensiivkursuse eesmärgiks oli tutvustada jalatsite disaini ja valmistamise tulevikku tehisintellekti rakenduste ja 3D-printimise tehnoloogiate kombineerimise läbi. 

Erinevate generatiivsete AI-rakenduste abil loodud 2D- ja 3D- formaadis jalatsidisaini kontseptsioonid kantakse olemasolevale jalatsi 3Dmudelile ning seejärel prinditakse taaskasutatavast painduvast plastik filamendist käidavad jalanõud. Esitlemisele tuleb 6-10 paari jalanõusid ning jalatsikavandid protsessi kirjeldavate selgitustega. Kursusel osaleb 10 rahvusvahelist Põhjamaade koolide tudengit ning 7 EKA aksessuaaridisaini tudengit. Kursuse korraldamist rahastab CIRRUS/NORDPLUS võrgustik. Kursuse teema ja seal valminud tööd haakuvad selle aastase Disaniöö põhiteemaga “”DISAIN 4.0. AI: tööstus või töötus?”” Näitus toimub Disainiöö raames Krulli Kvartalis. Näituse kujunduse põhielemendid (postamendid) loome sealsamas tehases masinatootmises kasutatud massiivsetest puidust metallivalu vormidest. 

Osalesid tudengid ja koolid Sandra Holdal Hansen (Oslo National Academy of the Arts, NO), Hannes Nyysti (Iceland University of the Arts, IS), Ann Sofie Terp Raun (Royal Danish Academy,DK), Juha Joutsi (Lab University Of Applied Sciences, FIN), Juris Emls Liepiš (Art Academy of Latvia, LV), Chieh-Shan Chen (Oslo National Academy of the Arts, NO), Ossi Rantanen (Aalto University, FIN), Katariina Kekoni (Aalto University, FIN), Logi Pedro (Iceland University of the Arts, IS), Rita Lenore (EKA, EST), Lisandra Türkson (EKA, EST), Liisi Hinto (EKA, EST), Karen Milistver (EKA, EST), Maria Rojko Nisu (EKA, EST), Hedy Kohv (EKA, EST) 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

“Kantavad 3D prinditud jalatsid” Krulli Kvartalis, Disainiööl

Esmaspäev 18 september, 2023 — Pühapäev 24 september, 2023

Foorwearology works2

18.–24. septembril 2023, Disaniööl 2023 „DISAIN 4.0. AI: tööstus või töötus?“ näitusel, Krulli Kvartalis, esitletakse augustis toimunud “Kantavad 3D prinditud jalatsid” kursusel valminud jalatsi disaini kontseptsioone ning valmis prinditud jalatseid. 

Rahvusvahelise Footwearology Lab’i juhendatud suvise intensiivkursuse eesmärgiks oli tutvustada jalatsite disaini ja valmistamise tulevikku tehisintellekti rakenduste ja 3D-printimise tehnoloogiate kombineerimise läbi. 

Erinevate generatiivsete AI-rakenduste abil loodud 2D- ja 3D- formaadis jalatsidisaini kontseptsioonid kantakse olemasolevale jalatsi 3Dmudelile ning seejärel prinditakse taaskasutatavast painduvast plastik filamendist käidavad jalanõud. Esitlemisele tuleb 6-10 paari jalanõusid ning jalatsikavandid protsessi kirjeldavate selgitustega. Kursusel osaleb 10 rahvusvahelist Põhjamaade koolide tudengit ning 7 EKA aksessuaaridisaini tudengit. Kursuse korraldamist rahastab CIRRUS/NORDPLUS võrgustik. Kursuse teema ja seal valminud tööd haakuvad selle aastase Disaniöö põhiteemaga “”DISAIN 4.0. AI: tööstus või töötus?”” Näitus toimub Disainiöö raames Krulli Kvartalis. Näituse kujunduse põhielemendid (postamendid) loome sealsamas tehases masinatootmises kasutatud massiivsetest puidust metallivalu vormidest. 

Osalesid tudengid ja koolid Sandra Holdal Hansen (Oslo National Academy of the Arts, NO), Hannes Nyysti (Iceland University of the Arts, IS), Ann Sofie Terp Raun (Royal Danish Academy,DK), Juha Joutsi (Lab University Of Applied Sciences, FIN), Juris Emls Liepiš (Art Academy of Latvia, LV), Chieh-Shan Chen (Oslo National Academy of the Arts, NO), Ossi Rantanen (Aalto University, FIN), Katariina Kekoni (Aalto University, FIN), Logi Pedro (Iceland University of the Arts, IS), Rita Lenore (EKA, EST), Lisandra Türkson (EKA, EST), Liisi Hinto (EKA, EST), Karen Milistver (EKA, EST), Maria Rojko Nisu (EKA, EST), Hedy Kohv (EKA, EST) 

Postitas Andres Lõo — Püsilink