Näitused
26.01.2023
Jalutades ristjoonel (?): Ateena kohtub Tallinnaga – Tallinn kohtub Ateenaga
Pärast kolme nädalat Ateenas viibimist teevad Eesti Kunstiakadeemia urbanistika, animatsiooni, arhitektuuri, vabade kunstide ja graafilise disaini tudengid ettepaneku ühendada kaks geograafilist asukohta, Ateena ja Tallinn, asudes kõndima ja kokku tooma ühisosa nende kahe Euroopa kontekstis harva kohtuva perifeeria joonel.
Kui kaks punkti ringil on kaart, loob ristjoon punktide kui kahe koha vahel seose, ühendades need ruumiliselt ja uurides nende asukohta üksteise suhtes, kõrvutades neid.
Mis on nende geograafiliselt nii kaugete linnade ühisosa?
Millised need linnad tunduvad, kui neid kogeda koos, siis kui üks sulab teise sisse ja vastupidi?
Kas saame ringi kohta rohkem teada, kui vaatame kahte punkti korraga?
Kohtumispunkt kahe linna ristjoonel asub veebis aadressil: http://urbanisms-of-migration.hotglue.me/
Interaktiivne veebi-jalutuskäik kahes linnas toimub Eesti Kunstiakadeemia ajaloos esimese üliõpilaste juhitud kursuse raames koostöös Ateena vabaühenduse Communitismiga.
Jalutades ristjoonel (?): Ateena kohtub Tallinnaga – Tallinn kohtub Ateenaga
Neljapäev 26 jaanuar, 2023
Pärast kolme nädalat Ateenas viibimist teevad Eesti Kunstiakadeemia urbanistika, animatsiooni, arhitektuuri, vabade kunstide ja graafilise disaini tudengid ettepaneku ühendada kaks geograafilist asukohta, Ateena ja Tallinn, asudes kõndima ja kokku tooma ühisosa nende kahe Euroopa kontekstis harva kohtuva perifeeria joonel.
Kui kaks punkti ringil on kaart, loob ristjoon punktide kui kahe koha vahel seose, ühendades need ruumiliselt ja uurides nende asukohta üksteise suhtes, kõrvutades neid.
Mis on nende geograafiliselt nii kaugete linnade ühisosa?
Millised need linnad tunduvad, kui neid kogeda koos, siis kui üks sulab teise sisse ja vastupidi?
Kas saame ringi kohta rohkem teada, kui vaatame kahte punkti korraga?
Kohtumispunkt kahe linna ristjoonel asub veebis aadressil: http://urbanisms-of-migration.hotglue.me/
Interaktiivne veebi-jalutuskäik kahes linnas toimub Eesti Kunstiakadeemia ajaloos esimese üliõpilaste juhitud kursuse raames koostöös Ateena vabaühenduse Communitismiga.
21.01.2023 — 29.01.2023
Keha ja identiteet
Avati Narva Kunstiresidentuuri (NART) ruumides EKA disainieriala magistrantide pop-up näitus Keha ja identiteet, mille kuraatoriteks moeosakonna professor Piret Puppart ning külalisõppejõud Annamari Vänskä Aalto ülikoolist.
Antud näituse eesmärk oli õppida tundma keha ja sellega seotud identiteedimarkerite (vanus, sugu, seksuaalsus, rahvus, sotsiaalne klass jne) kaasamise võimalusi loomeprotsessis. Tulemuseks on sel sügisel Eesti Kunstiakadeemia disainiosakonnas toimunud kursuse Keha ja identiteet tööd.
Aine käigus viidi õpilased läbi mitme identiteedi määramise kihi või nn membraani, alates kehast ja soost kuni meie kaasaegse identiteedini digitaalses valdkonnas.
Teooriat, töötubasid ja isiklikku praktikat aktiivselt kombineerides tutvustati õpilastele, kuidas identiteediga seotud kategooriaid, olgu siis kultuuriliselt konstrueeritud ja ajalooliselt muutuvaid nähtusi või isikupärase stiili otsinguid, saab disaini ja/või kunstide kaudu edasi anda. Töö asjakohase kirjandusega ja pidev analüüs viis erinevate projektideni, kus tudengid vaatlesid, kuidas nende eelistatud meedium saaks antud aine kaudu väljenduda.
Oma tulemusi esitlesid moeeriala magistrandid Karolin Kärm, Kadri Vahar, Epp Vislapuu, Otto Antson, keraamika magistrant Rita Rebaine-Lonks nin ehte-ja sepakunsti magistrandid Katrin-Maria Terras, Ieva Laskevičiūtė (LTU), Matthieu Champion (FRA)
Keha ja identiteet
Laupäev 21 jaanuar, 2023 — Pühapäev 29 jaanuar, 2023
Avati Narva Kunstiresidentuuri (NART) ruumides EKA disainieriala magistrantide pop-up näitus Keha ja identiteet, mille kuraatoriteks moeosakonna professor Piret Puppart ning külalisõppejõud Annamari Vänskä Aalto ülikoolist.
Antud näituse eesmärk oli õppida tundma keha ja sellega seotud identiteedimarkerite (vanus, sugu, seksuaalsus, rahvus, sotsiaalne klass jne) kaasamise võimalusi loomeprotsessis. Tulemuseks on sel sügisel Eesti Kunstiakadeemia disainiosakonnas toimunud kursuse Keha ja identiteet tööd.
Aine käigus viidi õpilased läbi mitme identiteedi määramise kihi või nn membraani, alates kehast ja soost kuni meie kaasaegse identiteedini digitaalses valdkonnas.
Teooriat, töötubasid ja isiklikku praktikat aktiivselt kombineerides tutvustati õpilastele, kuidas identiteediga seotud kategooriaid, olgu siis kultuuriliselt konstrueeritud ja ajalooliselt muutuvaid nähtusi või isikupärase stiili otsinguid, saab disaini ja/või kunstide kaudu edasi anda. Töö asjakohase kirjandusega ja pidev analüüs viis erinevate projektideni, kus tudengid vaatlesid, kuidas nende eelistatud meedium saaks antud aine kaudu väljenduda.
Oma tulemusi esitlesid moeeriala magistrandid Karolin Kärm, Kadri Vahar, Epp Vislapuu, Otto Antson, keraamika magistrant Rita Rebaine-Lonks nin ehte-ja sepakunsti magistrandid Katrin-Maria Terras, Ieva Laskevičiūtė (LTU), Matthieu Champion (FRA)
21.01.2023 — 02.04.2023
Raili Keiv Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis
Alates 21. jaanuarist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis Raili Keivi näitust „Tuba“, kus Keiv on muuseumi kogust välja valinud Eesti keraamikute peamiselt 1960.–1980. aastatest pärinevad ja disainiklassikaks saanud nõud ning liitnud need koos enda loominguga uueks ja ajatuks koosluseks.
„Aasta tagasi näitusega tööd alustades oli mul mitu võimalust läheneda sellele materjalile. Näitusesarja „Tuba“ kontseptsioon ei eelda otseselt, et peaksin ise töid juurde tegema, oluline on suhestuda muuseumi kogudega. Materjaliga tutvudes sain aru, et kuna olen nii otseses suhtes tööstuskeraamikaga, on selle tee valimine väga loomulik,“ ütleb Raili Keiv. „Näitusele „Tuba“ valisin lõpuks Eesti keraamikaettevõtetes 1960.–1980. aastatel disaineritena tegutsenud Leo Rohlini, Anu Rank-Soansi, Laine Sisa, Velda Soidla, Henriette Tugi-Nuusbergi, Annika Tederi, Anne Keegi, Haidi Ratase, Ingrid Alliku ja Tiina Lõhmuse tööd. Mõned klassikaks saanud nõud olen säilinud vormide põhjal taastanud.“
Raili Keiv on kõigi nimetatud autorite töödest loonud eklektilise terviku, mis kõneleb eri autorite käekirjade ja tootmisvõimaluste kombinatsioonina disaini potentsiaalist, olles ühtlasi austusavaldus Eesti disainipärandile. Sel moel aktiveeritud esemetest on saanud tinglikult serviisina käsitletav keraamiline kollaaž, millest tõukub Raili Keivi enda uus looming. Galeriiruumi on loodud tööstusele viitav esemeliselt tihe installatiivne keskkond, mida ajaloolisele ja kaasaegsele materjalile lisaks toetavad vanad ja uued kipsvormid.
„Alguses ma polnudki kindel, kas tulen sel näitusel ise mõne uue esemega välja, aga peagi jõudsin kandiku mõtteni. See võimaldas 1970.–1980. aastate objektidele pakkuda nii-öelda neutraalse lava. Ju kuna mind köitis mõte esemed üheks serviisiks kokku siduda, siis tegelikult olin ma välja valinud hulga endale sümpaatseid kausse. Põnevaid taldrikuid oli raskem leida. Kandik-taldrik oli hea kandev vorm dialoogiks,“ ütleb Keiv.
Ajaloolise materjali enda loominguga sidumiseks kombineerib kunstnik ajaloolistelt vormidelt laenatud siluetid mustriteks ja kannab need enda välja töötatud vormidele. Eseme- ja mustrikordused kohtuvad näituse tarbeks loodud keraamilistel kandikutel, mis on sel näitusel taustarollis.
Raili Keiv pakub näituse vaatajale võimaluse mõelda temaga kaasa, taasavastada Eesti disainiajalukku kuuluvat materjali ning mõelda selle tähenduse ja püsivuse üle. Näitus on hommage unikaalse loominguga tegelemist kõrgelt hinnanud tööstuskunstnike tööle kaasaegse ja oma stuudios tegutseva disaineri positsioonilt, kelle jaoks on kunagised tööstuslikud võimalused enamasti kättesaamatu unistus.
Raili Keiv on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ja lõpetanud tootedisaini osakonna magistrantuuri 2013. aastal. Aastatel 2007–2008 täiendas ta end Saksamaal Hochschule Burg Giebichensteinis, 2012. aastal Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias. 2008. ja 2012. aastal oli ta praktikal Kahla portselanitehases, kus sai teostada ka oma loomingut. Aastatel 2013–2017 elas ja töötas Berliinis. 2017. aastast töötab oma stuudios ARSi kunstilinnakus ja õpetab Eesti Kunstiakadeemias.
Ta on osalenud arvukatel isiku- ja rühmanäitusel nii Eestis kui ka välisriikides ning tema looming on eksponeeritud ka ETDMi püsinäitusel „Sissejuhatus Eesti disaini“. Disainerina töötab ta peamiselt portselani ja saviga, nende piire kombates ja neid teiste materjalidega kombineerides.
Näitusesarja „Tuba“ eesmärk on kutsuda kaasaegseid kunstnikke ja disainereid suhestuma muuseumi kogudega, argikeskkonda ühel või teisel moel kujundanud esemelise materjaliga. Projekti tulemusel valmib installatiivne keskkond, mis põhineb kogudest pärineval impulsil ning seda kunstniku poolt täiendama valitud materjalil ja märksõnadel.
Kaasatud autorid: Leo Rohlin, Anu Rank-Soans, Laine Sisa, Velda Soidla, Henriette Tugi-Nuusberg, Annika Teder, Anne Keek, Haidi Ratas, Ingrid Allik, Tiina Lõhmus
Näituse kujundus ja graafiline disain: Aadam Kaarma
Video: Virko Veskoja
Näituse meeskond: Raili Keivi praktikandid Ha Eun Kim, Beata Batejeva, vormimeister Anatol Movileanu; ETDM: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Silvia Pärmann
Kunstniku tänu: Anatol Movileanu, Anton Koovit, Arno Elias Koovit, Ha Eun Kim, Beata Batejeva, Lauri Kilusk, Liisi Eelmaa, kaasatud autorid, vanemad ja sõbrad, ARS Keskus.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus jääb avatuks 2. aprillini 2023.
Raili Keiv Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis
Laupäev 21 jaanuar, 2023 — Pühapäev 02 aprill, 2023
Alates 21. jaanuarist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis Raili Keivi näitust „Tuba“, kus Keiv on muuseumi kogust välja valinud Eesti keraamikute peamiselt 1960.–1980. aastatest pärinevad ja disainiklassikaks saanud nõud ning liitnud need koos enda loominguga uueks ja ajatuks koosluseks.
„Aasta tagasi näitusega tööd alustades oli mul mitu võimalust läheneda sellele materjalile. Näitusesarja „Tuba“ kontseptsioon ei eelda otseselt, et peaksin ise töid juurde tegema, oluline on suhestuda muuseumi kogudega. Materjaliga tutvudes sain aru, et kuna olen nii otseses suhtes tööstuskeraamikaga, on selle tee valimine väga loomulik,“ ütleb Raili Keiv. „Näitusele „Tuba“ valisin lõpuks Eesti keraamikaettevõtetes 1960.–1980. aastatel disaineritena tegutsenud Leo Rohlini, Anu Rank-Soansi, Laine Sisa, Velda Soidla, Henriette Tugi-Nuusbergi, Annika Tederi, Anne Keegi, Haidi Ratase, Ingrid Alliku ja Tiina Lõhmuse tööd. Mõned klassikaks saanud nõud olen säilinud vormide põhjal taastanud.“
Raili Keiv on kõigi nimetatud autorite töödest loonud eklektilise terviku, mis kõneleb eri autorite käekirjade ja tootmisvõimaluste kombinatsioonina disaini potentsiaalist, olles ühtlasi austusavaldus Eesti disainipärandile. Sel moel aktiveeritud esemetest on saanud tinglikult serviisina käsitletav keraamiline kollaaž, millest tõukub Raili Keivi enda uus looming. Galeriiruumi on loodud tööstusele viitav esemeliselt tihe installatiivne keskkond, mida ajaloolisele ja kaasaegsele materjalile lisaks toetavad vanad ja uued kipsvormid.
„Alguses ma polnudki kindel, kas tulen sel näitusel ise mõne uue esemega välja, aga peagi jõudsin kandiku mõtteni. See võimaldas 1970.–1980. aastate objektidele pakkuda nii-öelda neutraalse lava. Ju kuna mind köitis mõte esemed üheks serviisiks kokku siduda, siis tegelikult olin ma välja valinud hulga endale sümpaatseid kausse. Põnevaid taldrikuid oli raskem leida. Kandik-taldrik oli hea kandev vorm dialoogiks,“ ütleb Keiv.
Ajaloolise materjali enda loominguga sidumiseks kombineerib kunstnik ajaloolistelt vormidelt laenatud siluetid mustriteks ja kannab need enda välja töötatud vormidele. Eseme- ja mustrikordused kohtuvad näituse tarbeks loodud keraamilistel kandikutel, mis on sel näitusel taustarollis.
Raili Keiv pakub näituse vaatajale võimaluse mõelda temaga kaasa, taasavastada Eesti disainiajalukku kuuluvat materjali ning mõelda selle tähenduse ja püsivuse üle. Näitus on hommage unikaalse loominguga tegelemist kõrgelt hinnanud tööstuskunstnike tööle kaasaegse ja oma stuudios tegutseva disaineri positsioonilt, kelle jaoks on kunagised tööstuslikud võimalused enamasti kättesaamatu unistus.
Raili Keiv on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ja lõpetanud tootedisaini osakonna magistrantuuri 2013. aastal. Aastatel 2007–2008 täiendas ta end Saksamaal Hochschule Burg Giebichensteinis, 2012. aastal Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias. 2008. ja 2012. aastal oli ta praktikal Kahla portselanitehases, kus sai teostada ka oma loomingut. Aastatel 2013–2017 elas ja töötas Berliinis. 2017. aastast töötab oma stuudios ARSi kunstilinnakus ja õpetab Eesti Kunstiakadeemias.
Ta on osalenud arvukatel isiku- ja rühmanäitusel nii Eestis kui ka välisriikides ning tema looming on eksponeeritud ka ETDMi püsinäitusel „Sissejuhatus Eesti disaini“. Disainerina töötab ta peamiselt portselani ja saviga, nende piire kombates ja neid teiste materjalidega kombineerides.
Näitusesarja „Tuba“ eesmärk on kutsuda kaasaegseid kunstnikke ja disainereid suhestuma muuseumi kogudega, argikeskkonda ühel või teisel moel kujundanud esemelise materjaliga. Projekti tulemusel valmib installatiivne keskkond, mis põhineb kogudest pärineval impulsil ning seda kunstniku poolt täiendama valitud materjalil ja märksõnadel.
Kaasatud autorid: Leo Rohlin, Anu Rank-Soans, Laine Sisa, Velda Soidla, Henriette Tugi-Nuusberg, Annika Teder, Anne Keek, Haidi Ratas, Ingrid Allik, Tiina Lõhmus
Näituse kujundus ja graafiline disain: Aadam Kaarma
Video: Virko Veskoja
Näituse meeskond: Raili Keivi praktikandid Ha Eun Kim, Beata Batejeva, vormimeister Anatol Movileanu; ETDM: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Silvia Pärmann
Kunstniku tänu: Anatol Movileanu, Anton Koovit, Arno Elias Koovit, Ha Eun Kim, Beata Batejeva, Lauri Kilusk, Liisi Eelmaa, kaasatud autorid, vanemad ja sõbrad, ARS Keskus.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus jääb avatuks 2. aprillini 2023.
20.01.2023 — 30.04.2023
Prognoos ja Fantaasia. Piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel
Näitus tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunktidest.
Reedest, 20. jaanuarist on Rotermanni soolalaos avatud suurnäitus “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel”, mis uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.–1980. aastatel.
Mitmeid taasavastatud Ida Euroopa ja lääne autoreid koondaval näitusel on väljas tööd, mis tõukusid uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viisid seda edasi ootamatutesse suundadesse.
Näiteks ennustati arvutiseerunud ühiskonnas töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduti masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsiti kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehnoloogiakeskse maailma edasiarendused, iroonilised ja absurdini viidud olukorrad, mis kritiseerivad ratsionaalset maailma ja kõnelevad hilismodernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.
Näitusel on teiste seas esindatud arhitektid, kunstnikud ja rühmitused: Archizoom, Yuri Avvakumov, Alexander Brodsky & Ilya Utkin, Igor Dřevíkovský & David Vávra, Dviženie, Stano Filko, István B. Gellér, Anna Halprin Jozef Jankovič, NER, Tiit Kaljundi, Jevgeni Klimov, Mari Kurismaa, Kai Koppel, Vilen Künnapu, Leonhard Lapin, Hardijs Lediņš, Avo-Himm Looveer, Kirmo Mikkola, Stefan Müller, Jüri Okas, OHO, Ain Padrik, Alessandro Poli, László Rajk, Toomas Rein, Sirje Runge, Superstudio, Tõnis Vint jt.
Pressipildid leiate siit.
Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul asetab näitus Eesti 1970.-1980. aastate arhitektuuri esmakordselt rahvusvahelisse konteksti ja teeb seda visuaalselt väga mõjusalt, kõrvutades meie kunstnike ja arhitektide töid lisaks Vene paberarhitektidele ka Poola, Tšehhi, Itaalia, Läti ja mitme teise maa autoritega. Näitusel hajub piir kunsti ja arhitektuuri vahel, sest mõlemad panustavad tuleviku kujutamisse võrdsel moel.
„Arhitektuurimuuseumi jaoks on olnud tegu erakordselt laenutusterikka protsessiga, sest eksponeeritavad tööd pärinevad ligi 30 erinevast nii riiklikust kui ka erakollektsioonist Euroopas ja Kanadas ning kõigi niitide kokku viimine on kuraatoritele olnud tõeline detektiivitöö,“ ütleb Ojari. „Hea meel on tõdeda, et meie arhitektuurimuuseum on usaldusväärne partner mitmele maailma tippmuuseumile nagu Tate, Nürnbergi Neues Museum, Canadian Centre for Architecture, Drawing Matter Collection Ühendkuningriigis ja Museum Folkwang Essenis.“
Näituse kuraatorid on Andres Kurg ja Mari Laanemets ning assistent Kristina Papstel. Kujunduse lõi Kaisa Sööt ning graafilise kujunduse Indrek Sirkel. Näitus valmib koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, sellele eelnenud uurimistööd on rahastanud Eesti Teadusagentuur (PRG530). Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Laanemets ja Kurg on varem koos kureerinud näitused “Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid: Tallinna kooli arhitektid 1972-1985” (Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008) ja “Me metamorfne tulevik: Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus” (Vilniuse rahvusgalerii ja Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum, 2011-2012).
Andres Kurg on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ja arhitektuuriteooria professor. Tema uurimistöö fookuses on 1960.-1980. aastate Nõukogude Liidu arhitektuur ja disain, selle seosed tehnoloogia ja igapäevaelu muutuste ning alternatiivsete kunstivooludega.
Mari Laanemets on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur. Tema uurimisteemad on 1960. ja 1970. aastate alternatiivne kunst Nõukogude Liidus ja selle lõikumine arhitektuuri ja disainipraktikatega, sõjajärgne abstraktsionism ja moderniseerumise esteetika Ida-Euroopas.
Näitus Rotermanni soolalaos on avatud 30. aprillini ning näitusele toimuvad ka kuraatorituurid 28. jaanuaril, 11. märtsil ja 29. aprillil, algusega kell 14.00
Prognoos ja Fantaasia. Piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel
Reede 20 jaanuar, 2023 — Pühapäev 30 aprill, 2023
Näitus tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunktidest.
Reedest, 20. jaanuarist on Rotermanni soolalaos avatud suurnäitus “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel”, mis uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.–1980. aastatel.
Mitmeid taasavastatud Ida Euroopa ja lääne autoreid koondaval näitusel on väljas tööd, mis tõukusid uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viisid seda edasi ootamatutesse suundadesse.
Näiteks ennustati arvutiseerunud ühiskonnas töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduti masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsiti kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehnoloogiakeskse maailma edasiarendused, iroonilised ja absurdini viidud olukorrad, mis kritiseerivad ratsionaalset maailma ja kõnelevad hilismodernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.
Näitusel on teiste seas esindatud arhitektid, kunstnikud ja rühmitused: Archizoom, Yuri Avvakumov, Alexander Brodsky & Ilya Utkin, Igor Dřevíkovský & David Vávra, Dviženie, Stano Filko, István B. Gellér, Anna Halprin Jozef Jankovič, NER, Tiit Kaljundi, Jevgeni Klimov, Mari Kurismaa, Kai Koppel, Vilen Künnapu, Leonhard Lapin, Hardijs Lediņš, Avo-Himm Looveer, Kirmo Mikkola, Stefan Müller, Jüri Okas, OHO, Ain Padrik, Alessandro Poli, László Rajk, Toomas Rein, Sirje Runge, Superstudio, Tõnis Vint jt.
Pressipildid leiate siit.
Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul asetab näitus Eesti 1970.-1980. aastate arhitektuuri esmakordselt rahvusvahelisse konteksti ja teeb seda visuaalselt väga mõjusalt, kõrvutades meie kunstnike ja arhitektide töid lisaks Vene paberarhitektidele ka Poola, Tšehhi, Itaalia, Läti ja mitme teise maa autoritega. Näitusel hajub piir kunsti ja arhitektuuri vahel, sest mõlemad panustavad tuleviku kujutamisse võrdsel moel.
„Arhitektuurimuuseumi jaoks on olnud tegu erakordselt laenutusterikka protsessiga, sest eksponeeritavad tööd pärinevad ligi 30 erinevast nii riiklikust kui ka erakollektsioonist Euroopas ja Kanadas ning kõigi niitide kokku viimine on kuraatoritele olnud tõeline detektiivitöö,“ ütleb Ojari. „Hea meel on tõdeda, et meie arhitektuurimuuseum on usaldusväärne partner mitmele maailma tippmuuseumile nagu Tate, Nürnbergi Neues Museum, Canadian Centre for Architecture, Drawing Matter Collection Ühendkuningriigis ja Museum Folkwang Essenis.“
Näituse kuraatorid on Andres Kurg ja Mari Laanemets ning assistent Kristina Papstel. Kujunduse lõi Kaisa Sööt ning graafilise kujunduse Indrek Sirkel. Näitus valmib koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, sellele eelnenud uurimistööd on rahastanud Eesti Teadusagentuur (PRG530). Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Laanemets ja Kurg on varem koos kureerinud näitused “Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid: Tallinna kooli arhitektid 1972-1985” (Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008) ja “Me metamorfne tulevik: Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus” (Vilniuse rahvusgalerii ja Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum, 2011-2012).
Andres Kurg on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ja arhitektuuriteooria professor. Tema uurimistöö fookuses on 1960.-1980. aastate Nõukogude Liidu arhitektuur ja disain, selle seosed tehnoloogia ja igapäevaelu muutuste ning alternatiivsete kunstivooludega.
Mari Laanemets on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur. Tema uurimisteemad on 1960. ja 1970. aastate alternatiivne kunst Nõukogude Liidus ja selle lõikumine arhitektuuri ja disainipraktikatega, sõjajärgne abstraktsionism ja moderniseerumise esteetika Ida-Euroopas.
Näitus Rotermanni soolalaos on avatud 30. aprillini ning näitusele toimuvad ka kuraatorituurid 28. jaanuaril, 11. märtsil ja 29. aprillil, algusega kell 14.00
25.01.2023
EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumus
25. jaanuaril, kell 16.00, toimub EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumu kunstimuuseumis.
Tuuri viivad läbi kuraatorid Kadi Polli, Kristiina Tiideberg ja Linda Kaljundi.
Näitus võtab esmakordselt põhjalikuma vaatluse alla kunsti ja teaduse suhete ajaloo Eestis. Lähtudes eeldusest, et piltide ülesandeks ei ole ainult teaduse vahendamine ja illustreerimine, vaid need mängivad aktiivset rolli uute teadmiste loomisel ja võimusuhete kujundamisel, käsitletakse näitusel peaasjalikult loodus- ja meditsiiniteaduste visualiseerimist 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Tähelepanu alla võetakse ka naiste suuresti unustatud roll kohalikus teadus- ja kunstiloos. Ajalooliste teaduskogudega suhestub näitusel Kristina Normani loovuurimuslik teos “Võrdlev anatoomia” (2022), näituse kujundaja on Jaanus Samma.
Näitus on valminud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös, tuginedes mitmeaastasele uurimisprojektile: https://kunstimuuseum.ekm.ee/teadustegevus/teadusprojektid/kunst-voi-teadus/
Näitus kuraatorid on lisaks eelmainitutele Jaanika Anderson ja Ken Ird.
Näitusega kaasneb eri uurijate koostöös sündinud, mahukas ja pildirohke kataloog, mis võtab fookusesse kunstnike ja teadlaste vastasmõjud eri teadusalade, ennekõike botaanika ja bioloogia, meditsiini ja matemaatika ning geoloogia ja paleontoloogia uurimisel ja kujutamisel. Kataloog on müügil ka EKA raamatukogus ja kirjastuses.
Näituse kodulehekülg: https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/kunst-voi-teadus/
EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumus
Kolmapäev 25 jaanuar, 2023
25. jaanuaril, kell 16.00, toimub EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumu kunstimuuseumis.
Tuuri viivad läbi kuraatorid Kadi Polli, Kristiina Tiideberg ja Linda Kaljundi.
Näitus võtab esmakordselt põhjalikuma vaatluse alla kunsti ja teaduse suhete ajaloo Eestis. Lähtudes eeldusest, et piltide ülesandeks ei ole ainult teaduse vahendamine ja illustreerimine, vaid need mängivad aktiivset rolli uute teadmiste loomisel ja võimusuhete kujundamisel, käsitletakse näitusel peaasjalikult loodus- ja meditsiiniteaduste visualiseerimist 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Tähelepanu alla võetakse ka naiste suuresti unustatud roll kohalikus teadus- ja kunstiloos. Ajalooliste teaduskogudega suhestub näitusel Kristina Normani loovuurimuslik teos “Võrdlev anatoomia” (2022), näituse kujundaja on Jaanus Samma.
Näitus on valminud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös, tuginedes mitmeaastasele uurimisprojektile: https://kunstimuuseum.ekm.ee/teadustegevus/teadusprojektid/kunst-voi-teadus/
Näitus kuraatorid on lisaks eelmainitutele Jaanika Anderson ja Ken Ird.
Näitusega kaasneb eri uurijate koostöös sündinud, mahukas ja pildirohke kataloog, mis võtab fookusesse kunstnike ja teadlaste vastasmõjud eri teadusalade, ennekõike botaanika ja bioloogia, meditsiini ja matemaatika ning geoloogia ja paleontoloogia uurimisel ja kujutamisel. Kataloog on müügil ka EKA raamatukogus ja kirjastuses.
Näituse kodulehekülg: https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/kunst-voi-teadus/
19.01.2023 — 22.01.2023
Graafilise disaini magistritudengid Mehhikos
Graafilise disaini magistritudngid osalevad 19.–22. jaanuaril Mehhikos, Index kunstiraamatute messil, Kurimanzutto galeriis.
MA tudengid müüvad graafilise disaini osakonna õpilaste kirjutatud, koostatud ja kujundatud raamatuid, mille on välja andnud EKA graafilise disaini osakond.
22. jaanuaril esitlevad II kursuse magistrandid oma vastvalminud raamatuid, mis sisaldavad nende magistritöö uurimuslikku osa.
Vaata lisainformatsiooni siit
Lisaks sellele on Montes Press Radio (MPR) kutsunud graafilise disaini magistritudengid tegema terve raamatumessi vältel “parasiitlikku” raadioprogrammi. Magistrantide raadiosaated toimuvad spontaanselt tühjal eetriajal, teiste MPR raadiosaadete vahel. Saadete pikkused varieeruvad ühest minutist kuni ühe tunnini.
Saateid saab kuulata siit
Graafilise disaini magistritudengid Mehhikos
Neljapäev 19 jaanuar, 2023 — Pühapäev 22 jaanuar, 2023
Graafilise disaini magistritudngid osalevad 19.–22. jaanuaril Mehhikos, Index kunstiraamatute messil, Kurimanzutto galeriis.
MA tudengid müüvad graafilise disaini osakonna õpilaste kirjutatud, koostatud ja kujundatud raamatuid, mille on välja andnud EKA graafilise disaini osakond.
22. jaanuaril esitlevad II kursuse magistrandid oma vastvalminud raamatuid, mis sisaldavad nende magistritöö uurimuslikku osa.
Vaata lisainformatsiooni siit
Lisaks sellele on Montes Press Radio (MPR) kutsunud graafilise disaini magistritudengid tegema terve raamatumessi vältel “parasiitlikku” raadioprogrammi. Magistrantide raadiosaated toimuvad spontaanselt tühjal eetriajal, teiste MPR raadiosaadete vahel. Saadete pikkused varieeruvad ühest minutist kuni ühe tunnini.
Saateid saab kuulata siit
14.01.2023 — 19.01.2023
Dear Friendi näitus ja raamatuesitlus Haagis
Dear Friendi näitus ja raamatuesitlus Page Not Found projektiruumis, Haagis
14.-19. jaanuaril toimub Haagis, Page Not Found projektiruumis Dear Friend näitus ja raamatuesitlus. Dear Friend on Ott Kagovere ja Sandra Nuuti EKA graafilise disaini osakonnas algatatud kirjastamise projekt mis avaldas nelja aasta jooksul (2019-2022) kirja formaadis kirjutatud tekste disainist ja visuaalkultuurist.
2022 aasta septembris toimus EKA galeriis Dear Friend, näitus mille raames anti koos Lugemiku ja EKA kirjastusega välja ka Dear Friend kataloog mis koondab kokku kõik avaldatud tekstid.
Raamatusse on teinud kaastöid Singapuris tegutsev disainikriitik Justin Zhuang, disainer ja kirjutaja Else Lagerspetz ning kunstnik Lieven Lahaye. Raamatu on kujundanud Ott Kagovere ning väljaandjad on Lugemik ja Eesti Kunstiakadeemia.
Dear Friend näitus toimub Lugemik – 100 Books (detsember 2022 – jaanuar 2023) raames, kus toimuvad lisaks Dear Friend näitusele ka Marge Monko, Kristina Õlleku, Erica Hocki ja Lene Baadsvig Ørmen trükiste esitlused ja näitused.
Vaata lisainformatsiooni siit
Dear Friendi näitus ja raamatuesitlus Haagis
Laupäev 14 jaanuar, 2023 — Neljapäev 19 jaanuar, 2023
Dear Friendi näitus ja raamatuesitlus Page Not Found projektiruumis, Haagis
14.-19. jaanuaril toimub Haagis, Page Not Found projektiruumis Dear Friend näitus ja raamatuesitlus. Dear Friend on Ott Kagovere ja Sandra Nuuti EKA graafilise disaini osakonnas algatatud kirjastamise projekt mis avaldas nelja aasta jooksul (2019-2022) kirja formaadis kirjutatud tekste disainist ja visuaalkultuurist.
2022 aasta septembris toimus EKA galeriis Dear Friend, näitus mille raames anti koos Lugemiku ja EKA kirjastusega välja ka Dear Friend kataloog mis koondab kokku kõik avaldatud tekstid.
Raamatusse on teinud kaastöid Singapuris tegutsev disainikriitik Justin Zhuang, disainer ja kirjutaja Else Lagerspetz ning kunstnik Lieven Lahaye. Raamatu on kujundanud Ott Kagovere ning väljaandjad on Lugemik ja Eesti Kunstiakadeemia.
Dear Friend näitus toimub Lugemik – 100 Books (detsember 2022 – jaanuar 2023) raames, kus toimuvad lisaks Dear Friend näitusele ka Marge Monko, Kristina Õlleku, Erica Hocki ja Lene Baadsvig Ørmen trükiste esitlused ja näitused.
Vaata lisainformatsiooni siit
22.01.2023 — 23.04.2023
Holger Loodus Kai kunstikeskuses
22. jaanuarist kuni 23. aprillini on Kai kunstikeskuses võimalik külastada Holger Looduse isikunäitust „18 kevadist hetke“, mis on mitmekülgse kunstniku uute teoste esmaesitlus.
Maali- ja meediakunsti valdkonnas tegutsev EKA maali õppejõud ja vilistlane Holger Loodus eksponeerib kaht videoinstallatsiooni, millega tutvumine on vormitud terviklikuks ruumikogemuseks. Väljapanek on üles ehitatud spiraalina: vaataja saab seda avastada nagu teokarpi ja leida selle südamest väikese pärli. Vastupidi tänapäeva pidevalt kiirustavale ja hakitud elule püüdleb Loodus aeglustumise poole ning jagab selle kohta ideid ja võtteid ka vaatajaga.
Näituse pealkiri, viide nõukogudeaegsele teleseriaalile „Seitseteist kevadist hetke“ (1973, režissöör Tatjana Lioznova) pole juhuslik. Seriaali omapärane visuaalne filosoofia on lähedane selle ajastu „aeglase kino“ pioneeride Andrei Tarkovski ja Ingmar Bergmani loomekreedodele ning kui mitte otseselt sellest kunstipärandist, siis kindlasti tuleks Holger Looduse loomingu juuri otsida sellega seotud ideestikust – veendumusest, et visuaalne kunst on omaette keel, milles võib kõneleda ka kõige keerulisematel teemadel, ja soovist liikuda tegelikkuse aeglasema mõtestamise poole, kus ühes veetilgas võib peituda terve maailm.
Holger Loodus (1970) on muusik, maali-, multimeedia- ja installatsioonikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Tema teostele on iseloomulik kummastava, kohati ulmataolise reaalsuse või alternatiivajaloo situatsioonide konstrueerimine. Selleks kasutab ta analüütilisi ja samas poeetilis-filosoofilisi visuaalseid vahendeid, hüperrealistlikust maalist enda loodud mehhanismide ja videotest ruumilavastusteni. 2018. aastal osales Loodus auhinna Köler Prize nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus pälvis publikupreemia. Alates 2010. aastast on ta esinenud isiku- ja grupinäitustel Eestis, Leedus, Soomes ja Saksamaal, viimased isikunäitused toimusid Tartus Kogo galeriis (2021), Turu Kunstimuuseumis (2019) ja Tallinna Kunstihoone galeriis (2017).
Näitus on avatud K—P kell 12.99–18.99
Pilet 10€/6€
Näituse toimkond: Karin Laansoo, Kadri Laas-Lepasepp, Kadi-Ell Tähiste, Katrin Tomiste, Kärt Koppel, Maija-Britta Laast
Näituse kujundus: Holger Loodus, Tõnu Narro
Tehniline teostus: Tehniline Direktor – Tõnu Narro, Mihkel Lember + Erik Liiv, Marten Esko
Teksti autor: Elnara Taidre
Graafiline disain: Henri Kutsar
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Vestman Energia, Eesti Rahvakultuuri Keskus, AkzoNobel
Suur tänu: Katrin Enni, Kaie Loodus, Keiu Krikmann, Rein Loodus, Georg Kaasik, Aksel Haagensen, Hilde Methi, Martijn van Nieuwenhuyzen, Raili Keiv, Tanel Paliale, Andres Teiss, Valge Kuup, Põhjala pruulikoda
Holger Loodus Kai kunstikeskuses
Pühapäev 22 jaanuar, 2023 — Pühapäev 23 aprill, 2023
22. jaanuarist kuni 23. aprillini on Kai kunstikeskuses võimalik külastada Holger Looduse isikunäitust „18 kevadist hetke“, mis on mitmekülgse kunstniku uute teoste esmaesitlus.
Maali- ja meediakunsti valdkonnas tegutsev EKA maali õppejõud ja vilistlane Holger Loodus eksponeerib kaht videoinstallatsiooni, millega tutvumine on vormitud terviklikuks ruumikogemuseks. Väljapanek on üles ehitatud spiraalina: vaataja saab seda avastada nagu teokarpi ja leida selle südamest väikese pärli. Vastupidi tänapäeva pidevalt kiirustavale ja hakitud elule püüdleb Loodus aeglustumise poole ning jagab selle kohta ideid ja võtteid ka vaatajaga.
Näituse pealkiri, viide nõukogudeaegsele teleseriaalile „Seitseteist kevadist hetke“ (1973, režissöör Tatjana Lioznova) pole juhuslik. Seriaali omapärane visuaalne filosoofia on lähedane selle ajastu „aeglase kino“ pioneeride Andrei Tarkovski ja Ingmar Bergmani loomekreedodele ning kui mitte otseselt sellest kunstipärandist, siis kindlasti tuleks Holger Looduse loomingu juuri otsida sellega seotud ideestikust – veendumusest, et visuaalne kunst on omaette keel, milles võib kõneleda ka kõige keerulisematel teemadel, ja soovist liikuda tegelikkuse aeglasema mõtestamise poole, kus ühes veetilgas võib peituda terve maailm.
Holger Loodus (1970) on muusik, maali-, multimeedia- ja installatsioonikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Tema teostele on iseloomulik kummastava, kohati ulmataolise reaalsuse või alternatiivajaloo situatsioonide konstrueerimine. Selleks kasutab ta analüütilisi ja samas poeetilis-filosoofilisi visuaalseid vahendeid, hüperrealistlikust maalist enda loodud mehhanismide ja videotest ruumilavastusteni. 2018. aastal osales Loodus auhinna Köler Prize nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus pälvis publikupreemia. Alates 2010. aastast on ta esinenud isiku- ja grupinäitustel Eestis, Leedus, Soomes ja Saksamaal, viimased isikunäitused toimusid Tartus Kogo galeriis (2021), Turu Kunstimuuseumis (2019) ja Tallinna Kunstihoone galeriis (2017).
Näitus on avatud K—P kell 12.99–18.99
Pilet 10€/6€
Näituse toimkond: Karin Laansoo, Kadri Laas-Lepasepp, Kadi-Ell Tähiste, Katrin Tomiste, Kärt Koppel, Maija-Britta Laast
Näituse kujundus: Holger Loodus, Tõnu Narro
Tehniline teostus: Tehniline Direktor – Tõnu Narro, Mihkel Lember + Erik Liiv, Marten Esko
Teksti autor: Elnara Taidre
Graafiline disain: Henri Kutsar
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Vestman Energia, Eesti Rahvakultuuri Keskus, AkzoNobel
Suur tänu: Katrin Enni, Kaie Loodus, Keiu Krikmann, Rein Loodus, Georg Kaasik, Aksel Haagensen, Hilde Methi, Martijn van Nieuwenhuyzen, Raili Keiv, Tanel Paliale, Andres Teiss, Valge Kuup, Põhjala pruulikoda
26.01.2023 — 29.01.2023
Antropotseeni teemaline disaini ja rakenduskunsti ning MACA õppekavade ühisnäitus
Disaini ja rakenduskunsti ning MACA ühisnäitus „Staying in the Compost: Ghosts and Monsters of the Anthropocene“.
Näitus avatakse neljapäeval, 26. jaanuaril kell 18.00 Kanuti Gildi SAALi keldrisaalis (Pühavaimu 5).
Näitusel on esitatud disaini ja rakenduskunsti ning kaasaegse kunsti magistrantide tööd, mis on tehtud sügissemestril toimunud Taavi Hallimäe ja Sandra Kosorotova juhendatud kursuse „Ghosts and Monsters of the Anthropocene“ raames. Kursus algas Sepideh Ardalani ja Pire Sova töötubadega MASSIA kunstiresidentuuris (Massiaru, Pärnumaa), jätkus seminaride ja individuaalse tööga ning lõppeb avaliku näitusega Kanuti Gildi SAALis. Lisaks kuue tudengi individuaalsetele projektidele saab näitusel tutvuda Pire Sova töötoast alguse saanud ning tudengite ja komposti lagundavate mikroorganismide ühistööna valminud teosega.
Kunstnikud: Siew Ching Ang, Y. Derya Balkan, Zody Burke, Katarina Kruus, Viktor Kudriashov, Elle Kannike
Graafiline disainer: Agnes Isabelle Veevo
Näituse avamisel pakutakse Sveta Baari alkohoolseid jooke ja mittealkohoolset kombucha-teed, mille on valmistanud näitusel osalev kunstnik Elle Kannike.
Reedel, 27. jaanuaril, kell 17.00–19.00 toimub näitusel lugemisgrupp, mida viib läbi näitusel osalev kunstnik Siew Ching Ang.
Osalemissoovi korral võtke palun Siew’ga ühendust: siew.ang@artun.ee
Näitus on avatud 27.–29. jaanuaril, kell 13.00–19.00.
Antropotseeni teemaline disaini ja rakenduskunsti ning MACA õppekavade ühisnäitus
Neljapäev 26 jaanuar, 2023 — Pühapäev 29 jaanuar, 2023
Disaini ja rakenduskunsti ning MACA ühisnäitus „Staying in the Compost: Ghosts and Monsters of the Anthropocene“.
Näitus avatakse neljapäeval, 26. jaanuaril kell 18.00 Kanuti Gildi SAALi keldrisaalis (Pühavaimu 5).
Näitusel on esitatud disaini ja rakenduskunsti ning kaasaegse kunsti magistrantide tööd, mis on tehtud sügissemestril toimunud Taavi Hallimäe ja Sandra Kosorotova juhendatud kursuse „Ghosts and Monsters of the Anthropocene“ raames. Kursus algas Sepideh Ardalani ja Pire Sova töötubadega MASSIA kunstiresidentuuris (Massiaru, Pärnumaa), jätkus seminaride ja individuaalse tööga ning lõppeb avaliku näitusega Kanuti Gildi SAALis. Lisaks kuue tudengi individuaalsetele projektidele saab näitusel tutvuda Pire Sova töötoast alguse saanud ning tudengite ja komposti lagundavate mikroorganismide ühistööna valminud teosega.
Kunstnikud: Siew Ching Ang, Y. Derya Balkan, Zody Burke, Katarina Kruus, Viktor Kudriashov, Elle Kannike
Graafiline disainer: Agnes Isabelle Veevo
Näituse avamisel pakutakse Sveta Baari alkohoolseid jooke ja mittealkohoolset kombucha-teed, mille on valmistanud näitusel osalev kunstnik Elle Kannike.
Reedel, 27. jaanuaril, kell 17.00–19.00 toimub näitusel lugemisgrupp, mida viib läbi näitusel osalev kunstnik Siew Ching Ang.
Osalemissoovi korral võtke palun Siew’ga ühendust: siew.ang@artun.ee
Näitus on avatud 27.–29. jaanuaril, kell 13.00–19.00.
11.01.2023 — 04.02.2023
Maria Erikson Draakoni galeriis
Draakoni galeriis EKA graafika külalislektori, töökoja juhataja ja meistri Maria Eriksoni isikunäitus „Pehme puudutus äärel“.
Näitusel „Pehme puudutus äärel“ vaatleb kunstnik enda suhet graafika protsessiga, millesse on kaasatud kunstniku keha ja litokivi. Võrreldes keha ja selle puutepinda litokivi pinnaga, otsitakse nendevahelisi paralleele ja vastuolusid. Omistades litokivile inimnahale omase võime mäletada, uurib Erikson enda loomingut kui kahe keha – kunstniku ja litokivi – vahelist dialoogi. Materjalide kokkupuute tulemusena kerkivad nende sarnasuste ja erinevuste kaudu esile kehade mittehierarhilised suhtlemisviisid ja uued koosolemise vormid.
Litokivi pind on sile ja poorne. See on justkui nahk, mille pinnal talletuv puudutus kihistub ajas. Eriksoni loomingus keskne litotušš on joonistusmaterjal, mille kuivamisel kivipinnal tekib niidistikku meenutav abstraktne maastik, milles väljenduvad ühtaegu kivimi geoloogilised protsessid kui ka materjali ning kunstniku vaheline puudutuste jada.
„Pehme puudutus äärel“ on kolmeosaline näituseprojekt, mille esimene ekspositsioon on Draakoni galeriis, teine tuleb esitlusele märtsis Ratamo galeriis Jyväskyläs ja kolmas Litograafia muuseumis Rootsis aprillis 2023.
Maria Eriksoni kunstnikupraktika keskmes on materiaalsus ja protsess. Teda huvitavad ruumid ja vaheruumid, mis tekivad materjalide ja trükipindade kokkupuutel. Uutes ruumiinstallatsioonides ja materjalikooslustes täheldab ta nende suhete kihistumist, muutumise kulgu ajas ning sidusust üksteisega. Ta on läbinud kaheaastase litograafia trükitehnoloogia õppe Tamarind Instituudis (USA) ning omandanud magistrikraadi graafika erialal Soome Kunstiakadeemias. 2019. aastal tunnustati Maria Eriksoni Eduard Viiralti nimelise stipendiumiga ja 2021. aastal Ann-Margret Lindelli nimelise graafikastipendiumiga (Rootsi).
Hiljutisi näitusi: „Märkmeid piiriruumist”, ARSi projektiruum (2022); „Taidegrafiikan tapa olla – materiality, collaboration and agency”, Exhibition Laboratory, Helsingi (2021); „Grafik”, galerii Sander, Norrköping, Rootsi (2021).
Näitus jääb avatuks 4. veebruarini 2023.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Kunstnik tänab: Liina Siib, Paul Rannik, Mart Saarepuu, EKA graafika.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS
Maria Erikson Draakoni galeriis
Kolmapäev 11 jaanuar, 2023 — Laupäev 04 veebruar, 2023
Draakoni galeriis EKA graafika külalislektori, töökoja juhataja ja meistri Maria Eriksoni isikunäitus „Pehme puudutus äärel“.
Näitusel „Pehme puudutus äärel“ vaatleb kunstnik enda suhet graafika protsessiga, millesse on kaasatud kunstniku keha ja litokivi. Võrreldes keha ja selle puutepinda litokivi pinnaga, otsitakse nendevahelisi paralleele ja vastuolusid. Omistades litokivile inimnahale omase võime mäletada, uurib Erikson enda loomingut kui kahe keha – kunstniku ja litokivi – vahelist dialoogi. Materjalide kokkupuute tulemusena kerkivad nende sarnasuste ja erinevuste kaudu esile kehade mittehierarhilised suhtlemisviisid ja uued koosolemise vormid.
Litokivi pind on sile ja poorne. See on justkui nahk, mille pinnal talletuv puudutus kihistub ajas. Eriksoni loomingus keskne litotušš on joonistusmaterjal, mille kuivamisel kivipinnal tekib niidistikku meenutav abstraktne maastik, milles väljenduvad ühtaegu kivimi geoloogilised protsessid kui ka materjali ning kunstniku vaheline puudutuste jada.
„Pehme puudutus äärel“ on kolmeosaline näituseprojekt, mille esimene ekspositsioon on Draakoni galeriis, teine tuleb esitlusele märtsis Ratamo galeriis Jyväskyläs ja kolmas Litograafia muuseumis Rootsis aprillis 2023.
Maria Eriksoni kunstnikupraktika keskmes on materiaalsus ja protsess. Teda huvitavad ruumid ja vaheruumid, mis tekivad materjalide ja trükipindade kokkupuutel. Uutes ruumiinstallatsioonides ja materjalikooslustes täheldab ta nende suhete kihistumist, muutumise kulgu ajas ning sidusust üksteisega. Ta on läbinud kaheaastase litograafia trükitehnoloogia õppe Tamarind Instituudis (USA) ning omandanud magistrikraadi graafika erialal Soome Kunstiakadeemias. 2019. aastal tunnustati Maria Eriksoni Eduard Viiralti nimelise stipendiumiga ja 2021. aastal Ann-Margret Lindelli nimelise graafikastipendiumiga (Rootsi).
Hiljutisi näitusi: „Märkmeid piiriruumist”, ARSi projektiruum (2022); „Taidegrafiikan tapa olla – materiality, collaboration and agency”, Exhibition Laboratory, Helsingi (2021); „Grafik”, galerii Sander, Norrköping, Rootsi (2021).
Näitus jääb avatuks 4. veebruarini 2023.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Kunstnik tänab: Liina Siib, Paul Rannik, Mart Saarepuu, EKA graafika.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS