Rubriik: Doktorikool

16. juunil 2026 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Katrin Kabun doktoritööd “Lambavilla rehabiliteerimine: arhailise materjali rakendamine kaasaegse disaini kontekstis”.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 12.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.

Doktoritöö juhendajad: prof Jüri Kermik ja prof Andres Krumme (Tallinna Tehnikaülikool)
Eelretsensendid: prof Kärt Ojavee (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Natalja Savest (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponent: dr Tüüne-Kristin Vaikla (RMIT Ülikool)
Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.

Doktoritöö “Lambavilla rehabiliteerimine: arhailise materjali rakendamine kaasaegse disaini kontekstis” on praktikapõhine loovuurimus, mis lähtub paradoksaalsest olukorrast: ühelt poolt on lambavill arhailine, läbi ajaloo kõrgelt hinnatud materjal ja teiselt poolt on see väärtuslik, taastuv ressurss ometi alakasutuses. Väitekiri püstitab küsimuse lambavillast kui kaasaegse elukeskkonna disainimise vahendist, otsides võimalusi selle funktsionaalsete, esteetiliste ja ka emotsionaalsete väärtuste (taas)avastamiseks, rakendamiseks ning aktuaalsena hoidmiseks.

Lambad on läbi ajaloo olnud inimtsivilisatsiooni oluline osa: nende kodustamine ja neilt saadav vill pole mõjutanud vaid inimese igapäevast eluolu, vaid ka majandust, kultuuri ja ökoloogiat laiemas tähenduses. Inimese ja lammaste suhet võib pidada sümbiootiliseks ja dünaamiliseks – see on olnud tihe, vastastikku kasulik ja ühiskonna arengule kaasaaitav.

20. sajandi keskel kasutusele võetud süntees- ja tehiskiud on aga lambavilla kasutust tunduvalt vähendanud. Villast on saanud pigem lihatootmise kaasprodukt, 3.kategooria loomne jääde, millest püütakse võimalikult odavalt vabaneda, seda isegi põletades või maha mattes. Siiski pole villa olemus ajas muutunud. Vastupidi, villakiu äärmiselt keerukas morfoloogiline struktuur ja keemiline koostis moodustavad koosluse, mis annab aluse käsitleda villa looduslikult kõrgtehnoloogilise kiuna.

Doktoritöös on püütud seda inimese ja lamba vastastikust suhet läbivalt nähtaval hoida: andes kõigepealt ülevaate lambavilla kui materjali ajaloolisest kasutusest, kantakse see küsimus üle kaasaegse disaini konteksti. Keskseks eesmärgiks oli välja selgitada ja kaardistada lambavilla need teaduslikult tõestatud omadused, millele toetudes saab leida uudseid, traditsioonilisest kasutusväljast erinevaid ja tänase päeva ühiskonna vajadusi täiendavaid rakendusvaldkondi. Laiem eesmärk on seeläbi peatada hinnalise bioressursi otsene hävitamine ning aidata kaasa lambavilla ajaloolis-emotsionaalse ja ka majandusliku väärtuse taastamisele.

Olete oodatud kaitsmist kuulama!

29.05–16.08.2026
Maria Kapajeva. Ma olen piir
Kuraator Siim Preiman, kujundaja Anu Vahtra

Eesti kunstnik Maria Kapajeva avab 28. mail kell 18 Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljonis oma seni suurima isikunäituse. Näitus „Ma olen piir” koondab 16 teost aastatest 2014–2026, millest suur osa on loodud spetsiaalselt selle vaäljapaneku jaoks. Sissepääs on tasuta.

Enam kui kümne aasta pikkuse kunstilise uurimistöö tulemus käsitleb piiri geograafilise, kehalise ja emotsionaalse nähtusena.

Näituse lähtekohaks on Narvatagune – kunstniku isa perekonna kunagine kodupaik, mis jääb täna Venemaa piirialale ja on pere jaoks ligipääsmatu. Fotode, videoteoste, installatsioonide ja tekstiilide kaudu uurib Kapajeva piiripealsust mitte fikseeritud kohana, vaid pideva üleminekuna – olemata üks ning saamata teiseks.

Teostes põimuvad Narva jõgi, operatsioonijärgne keha, perekonnaarhiivid, kaduma hakkav keel ning katkestatud sidemed maastiku ja pärandiga. Ühes keskses teoses „Neli põlvkonda hiljem” loevad kunstniku sugulased 1947. aastal üles kirjutatud Narvataguse murdetekste – keelt, mis on muutunud osaliselt arusaamatuks isegi vene keelt kõnelevatele noorematele põlvkondadele.

Installatsioonides kasutatakse muu hulgas pere arhiivist pärit kaarte, isa päevikut, geneetiku joonistatud sugupuud ning kunstniku vanaema tekki. Mitmed teosed käsitlevad ka keha ja identiteedi voolavust, sidudes kväärperspektiivid ökoloogia ja piirimaastikega.

„Maria Kapajeva loomingus puudutab mind tema võime rääkida identiteedist ilma seda lihtsustamata. Tema töödes on korraga kohal nii haavatavus, ajalooline raskus kui ka väga isiklik selgus,” ütles näituse kuraator Siim Preiman. “Näen iga päev, kuidas rahvuslus on kahjuks sageli midagi, mis lahutab, mitte liidab.”

Näitusega kaasneb mitmekesine publikuprogramm:
• 30. mai kell 14 toimub kuraatorituur Siim Preimaniga
• 17. juuni kell 17 toimub kunstnikutuur Maria Kapajevaga
• Juulis tuleb Maria Kapajeva ja Anton Küünla ühine sündmus taimede, keskkonna ja kväärperspektiivide kokkupuutepunktidest (kuupäev täpsustub)
• 9. augustil toimub kollektiivne tekstiilipõhine töötuba „Koos kväärides ja õmmeldes”
• Näituse viimasel päeval, 16. augustil toimub kunstnikutuur ja KorrKorr ühiskokkamine, kus näitusetiim ja külastajad valmistavad ja jagavad ühiselt toitu.
Maria Kapajeva on kunstnik, kelle looming keskendub identiteedi- ja sooküsimustele, eriti vahepealsetele ja üleminekuseisunditele. Tema teoseid leidub mitmetes muuseumikogudes, sh Kiasma kaasaegse kunsti muuseumis ja Tartu kunstimuuseumis.

Praegu õpib Kapajeva Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris ning on üks kunstnikupalga saajatest.

Olete oodatud sündmusele “Aedlikud paigad” EKKM-i aias laupäeval, 2. mail kell 11-17.

Kutsun teid pikendama suhet rõivaste ja tekstiilidega, jalutuskäigule ja korilusele, jagama lugusid ja toitu. Koos parandame auklikud ja kulunud kohad tekstiilesemetel ja toetame puntravärvimisega plekke. Varasem kogemus pole vajalik. Palun tooge kaasa hoolt vajavad rõivad ning midagi ühisele lõunalauale.

Tegu on Marta Konovalovi doktoriuurimuse kolmanda projektiga, mis keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile, et kujundada muutusi tervitavat esteetikat ning toetada kestlikku suhet rõivastega.

Peatse kohtumiseni,
Marta

Registreerimine: https://forms.gle/RX8jyuGeYfBALQpD6

Töökeel: Eesti ja Inglise
lisainfo: marta.konovalov@artun.ee

Marta Konovalov on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant, aednik, craftivist ja loovuurija.

EMTA, EKA ja BFM kutsuvad Teaduskohvikusse!

Teisipäeval, 28. aprillil kell 18.00 toimub Apollo Plaza raamatupoes aruteluõhtu, kus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Tallinna Ülikooli Balti filmi-, meedia ja kunstide instituudi (TLÜ BFM) loovuurijad avavad oma praktika ning teadustöö tagamaid ning arutletakse loovuurimuse olemuse, meetodite ja väljundite üle.

Seekordne teaduskohvik keskendub teemale “Loovuurimus: tegelikkus ja väljamõeldis”. Loominguline protsess hõlmab kujutlusvõimet, võimet asju ette kujutada ning luua uusi asju ja maailmu. Uurimisprotsess, s.h. ka loominguline, hõlmab argumenteerimist ja faktide kontrollimist ning kontrollitavust.

Kuidas kooskõlastada loova uurimistöö puhul faktilisus kujutlusvõime ja fantaasiaga, mis on sisuliselt pettus või asjade tegemine ja näitamine viisil, mida nad tavaliselt ei ole? Antud loovuurimuskohvik käsitleb seoseid tegelikkuse ja väljamõeldise vahel loovuuringutes eri loovuurijate huvide ja tööde näitel.

Vestlus toimub inglise keeles.

Vestluse juht: Liis Nimik (TLÜ BFM)

Vestlusringis osalevad: Sveta Grigorjeva (EMTA), Jaak Sikk (EMTA), Jaana Päeva (EKA), Carlos Eduardo Lesmes Lopez (TLÜ BFM)

Osalemiseks palume võimalusel registreerida SIIN.

Sündmus on tasuta avatud kõikidele huvilistele ja toimub Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise programmi toetusel.

EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 11. veebruaril 2026 kell 15.00-16.30 Zoomis.
Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2026.

Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.

REGISTREERU SIIN

EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:

• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
• Kunst ja disain
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/

Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/

NB! EKA Doktorikool kutsub loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid ettevalmistuskursusele, mis toimub kohapeal EKAs 17. veebruarist kuni 13. märtsini 2026. Rohkem infot ja registreerimine SIIN.

Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee

Mida saame õppida armastusest ja parandamisest psühhiaatriahaiglas kunstipõhiste programmide arendamise kaudu? Milline on kunsti roll uuenduslike teadmiste, kaasatuse ja hariduse vormide loomisel? Millised on erinevused ja sarnasused Eesti ja Portugali juhtumite vahel, kus kunstipõhised programmid on integreeritud vaimse tervise hooldusse? Ja millist mõju võivad need programmid avaldada patsientidele, osalejatele, linnale ja meile endile?

Vaatleme konkreetseid kunstipõhiseid projekte, mille on Portugalis välja töötanud doktorant Lígia Fernandes (uurimistöö keskendub armastusele ja suhete süsteemidele), ning vaatame Laura Liventaali filmi „On being human”, mis valmis PLAY(THE)GROUND residentuuri raames Lissaboni psühhiaatriahaiglas.

Toimub ümarlaua arutelu loominguliste ja eksperimentaalsete algatuste rolli kohta koostöös psühhiaatriaasutustega ning nende mõju kohta kogukondadele, elanikele ja osalejatele, kus osalevad külalised, kunstnikud ja teadlased.

Vestlus linastus ja vestlus toimuvad inglise keeles.
Moderaator: Maarja Mõtus

Kuraator: Šelda Puķīte
3.10.2025 — 22.11.2025

Avamine: 3.10 kell 18.00
лäбипõленуд (laebipoelenud) performance

Maria Kapajeva teeb koostööd BRCA1/2 mutatsiooniga või rinnavähiga naistega ning korraldab kväärkogukonna kokkusaamise, et ühiselt oma kahte uut teost edasi arendada.

Veel tänapäevalgi koheldakse naise keha, selle valu, haigusi ja läbielamisi jäikade soonormide ja meditsiiniliste eelarvamuste tõttu sageli kui midagi kõrvalist või vähetähtsat. Selle asemel, et mõista ja tunnustada naiseks olemise keerukust, jätkatakse ühiskonnas naiste müstifitseerimist, objektistamist ning kitsalt piiritletud rollidesse surumist. Oma isikunäitusel „Neist ilma jäädes saab minust tervik“* ammutab Maria Kapajeva ainest oma hiljutisest füüsilisest muutumisest ja jätkuvast tervenemisprotsessist, et uurida identiteedipoliitikat, naiseks olemist ja elu kväärkehas. Ühtlasi on tegu esimese peatükiga kunstniku uues loomingulises tsüklis, mis algab küll kaotusega, kuid on kantud õrnusest, vastupidavusest ja kompromissitust enese aktsepteerimisest.

Kapajeva päris eelsoodumuse oma kadunud vanaemalt, kes suri vähki 49-aastaselt – samasse vanusesse jõuab kunstnik sel aastal. Seetõttu tegi ta läbi kaks ennetavat operatsiooni: ooforektoomia ja mastektoomia. Olles jäänud ilma kehaosadest, mida patriarhaalses ühiskonnas peetakse nii sageli naiselikkuse pärisosaks, uurib ta nüüd, kuidas need muutused võiksid võimestada tema identiteeti kväärnaisena ning kuivõrd need sügavalt isiklikud protseduurid on andnud talle võimaluse pikemaks eluks, tulevikuks, millest tema vanaema kunagi ilma jäi.

Kapajeva, kes kasutab kujutisi, fotograafiat ja videot, sidudes neid sageli käsitöö ning avaliku ja argisfääri elementidega, uurib oma erakordselt isiklikku teekonda eri meediumite kaudu. Fotoseerias „Naise portree“ lavastab ta visuaalse loo muutumisest ja muutuse omaksvõtust ning jätab hüvasti oma menstruaaltsükliga. Sama teemat käsitleb ka videoteos „Period. Period“, mis tähistab tema reproduktiivse eluetapi lõppu. Kehavedelikega tegelemist ja intiimseid, korduvaid protseduure hõlmav tervenemisprotsess on samuti osa uurimistööst. Kunstniku teekond jõuab haripunkti kartmatu portreega oma operatsioonijärgsest kehast koos viitega Sarah Lucase teosele „Autoportree praemunadega“ (1996), kuid siin jäävad munad taldrikule.

Enne operatsiooni tegi Kapajeva oma rindadest hulganisti kujutisi, väljatrükke ja valandeid, meenutamaks, mis kunagi oli. Seerias „Minu osad, mitte“ on tema rindade skannitud kujutised abstraheeritud ruumi, kus need eksisteerivad kehast eraldiseisvana. Peale selle lasi ta valmistada väikese tiraaži T-särke oma rindade kujutistega, nii et teised saaksid sümboolse võimaluse neid „kanda“. Mõeldes ridadest kui vormitäitjatest on ta valmistanud neist ka rippuvad kellukesekujulised saviskulptuurid, mis kannavad nime „Vaikuse muundumine“. Savi lihav materiaalsus ja maised toonid ning kellade võime heliseda annavad neile vormidele hääle, nii et need suudavad murda vaikuse, tõmmata tähelepanu ja lüüa häirekella. Installatsioon saab edaspidi täiendust: sellele lisanduvad koostöös teiste naistega loodud savivalud, millest kujuneb üha suurem erinevate kehade ja häälte arhiiv.

Teine, leid- ja valmismaterjalidest kokku pandud installatsioon nimega „Minu hirmud olid meie hirmud“** kujutab merikarbipaare, mis meenutavad munasarju, rinnakilpe või soomust. Karbid, mis kunagi kaitsesid pehmeid olendeid, asuvad nüüd peegelpinnal, paljundades kujutist ning lisades peegeldusi ruumist ja vaatajalt. Teos on kinnitatud toorele, koorest puhastatud puutüvele. Õõnsate merikarpide ja nähtavale toodud puidu kontrast väljendab pinget haavatavuse ja kaitsete vahel ning kajastab emotsionaalset maastikku, mida Kapajeva avastab.

Kõige lähemale pühaliku ümbersünni tunde äratamisele jõuab suuremõõtmeline teos „Kuldne kujunemine“, mille pinnale on kullaga trükitud keha – nii mineviku- kui ka olevikukeha –, mis on kokku sulanud üheks, Torino surilina meenutavaks kujutiseks. Sellest saab sümboolne taassünni paik, kus olnul on voli areneda selleks, mis võib tulla. Aja jooksul lisanduvad tekstiilile tikandid teiste kväärinimeste lugude ja kogemustega, nii et see muutub järk-järgult kollektiivseks arhiiviks, jagatud mälu, vastupidavuse ja identiteedi üha laienevaks kangaks.

Fotograafiat, videot, tekstiilikunsti, keraamikat ja leidobjekte ühendav näitus on ühtaegu nii juhtumiuuring, teraapiline protsess, Kapajeva austusavaldus oma vanaemale, tema hüvastijätt oma rindade ja munasarjadega kui ka ood uuele kehale. Oma füüsilisi ja psühholoogilisi kogemusi kokku põimides on kunstnik loonud teekaardi üleminekufaasi läbimiseks, et õppida leinama, muutuva keha eest hoolitsema ja seda vääriliselt hindama. Lugu, mis algas äärmiselt isiklikuna, avardub kollektiivseks, mitmesuguseid hääli ja kehasid täis kogemuseks, mis vaatab tulevikku, jagab lugusid, kasvatab teadlikkust ning pühitseb uusi olemis- ja kujunemisviise.

* Viide Ocean Vuongi luuletusele „Beautiful Short Loser“ (2022)
** Viide Audre Lorde’i raamatule „The Cancer Journals“ (1980)

Näitus on osa Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammist ning viimane näitus Kogo galerii selle aasta näituseprogrammist „Leidjad ja loojad“

PERFORMANCE
лäбипõленуд (laebipoelenud) performance 3.10 kell 18.00 näituse avamisel
лäбипõленуд (laebipoelenud) on mälestus, olek ja liikumine, mis seob ja rebib kõik hääled endast välja, et jääda ellu sellel karedal, valusal maastikul, mis ei emba meiesuguseid. Sisemine tuli on kustunud, alles on vaid kese, mis roomab, hädaldab ja otsib, nälg elu järele on veel sees. Rakendades raevu ja apaatiat oma kehas, oleme lõpuks jõudnud vägivallani, mis sunnib kuulama, kehasid, mida kustutatakse.

KUTSE OSALEMA
Kunstnik Maria Kapajeva kutsub BRCA1 ja BRCA2 geenimutatsiooni või rinnavähidiagnoosi saanud naisi osalema skulptuuri „Vaikuse muundumine“ edasiarenduses, lisades savivalud oma rindadest sellesse üha kasvavasse erinevate kehade ja häälte arhiivi. Oma savivormi tegemiseks ja lisainfo saamiseks palume kirjutada kunstnikule kapajeva@yahoo.com või võtta ühendust galeriiga.
Näituse ajal viib kunstnik läbi ka kväärkogukonna kokkusaamise, et ühiselt panustada tema suuremõõtmelisse tekstiilteosesse „Kuldne kujunemine“.

BIOGRAAFIAD
Maria Kapajeva (snd 1976) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on identiteedi- ja sooküsimused ning inimesed, kes on üleminekufaasis. Ta kasutab leitud ja argiseid fotokujutisi, videoinstallatsioone, tekstiilikunsti, tikkimist ning osaluspraktikaid. Kapajeva jagab oma tööelu Ühendkuningriigi ja Eesti vahel ning tema töid näidatakse rahvusvaheliselt.
Ta on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2025), Eduard Wiiralti stipendiumi (2023) ja Kraszna-Krauszi fotoraamatu auhinna (2021).
Kapajeva teosed kuuluvad muuhulgas Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudesse. Praegu õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, kus teeb praktikapõhist uurimistööd, ning töötab projektijuhina uurimisprojektis „Fast Forward: Women in Photography“, mida veab Ühendkuningriigis asuv University for the Creative Arts.

Šelda Puķīte (snd 1986) on Lätist pärit kuraator, autor ja uurija, kes elab ja töötab Eestis. Ta on omandanud magistri- ja bakalaureusekraadi Läti Kunstiakadeemia kunstiajaloo ja -teooria osakonnas. Ta on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ja väljapanekuid kunstimessidel nagu Liste Art Fair Basel, viennacontemporary ja Art Brussels, avaldanud kunstialbumeid, koostanud katalooge kaasaegse kunsti festivalidele Survival Kit ja Riia Fotograafia Biennaal ning kirjutanud esseid Balti kultuuriväljaannetele. Tema viimaste kureeritud näituste hulka kuuluvad Paweł Matyszewski isikunäitus „Ajutised kehad“ (2025) Kogo galeriis Tartus, näitus „Hõbetüdrukud. Baltimaade fotograafia retušeeritud ajalugu“ (2025) koostöös Agnė Narušytė ja Indrek Grigoriga Leedu Rahvusgaleriis Vilniuses ning „Valged kääbused ja kõik need kaunid udukogud“ (2024) kaasaegse kunsti keskuses Kim? Riias. Alates 2020. aastast töötab ta Kogo galeriis rahvusvaheliste projektide juhina ja näituseprogrammi kuraatorina.

TIIM
Kunstnik: Maria Kapajeva
Kuraator: Šelda Puķīte
Produktsioon: Stella Mõttus
Kommunikatsioon: Karin Kahre, Stella Mõttus
Installatsioon: Peeter Talvistu
Fotod: Nele Tammeaid (avamine)
Tekst: Šelda Puķīte
Graafiline disain: Maris Põrk
Tõlge ja toimetamine: Refiner Translations

TOETAJAD
Näituse valmimist rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn
Kunstnik tänab: Artproof, Eva Mahhov, Vivek Jain, Mihkel Säre, Anne Eelmere, Nadja Tjuška ja лäбипõленуд, galerii tiim ning rahastajad

Marta Konovalov kutsub oma koju ja aeda, et koos kujundada muutusi tervitavat esteetikat ning toetada emotsionaalset kestlikku suhet rõivastega.
–

Oled oodatud minu praktikas kaasa lööma – rõivaid parandama ja taaslooma. Või siis ka lihtsalt vaatlema. Lisaks kutsun sind ka jalutuskäigule oma aia ümbrusesse ning ühiselt toitu jagama.

Palun võta kaasa mõni tekstiilese – kulunud, auklik või plekiline. Lisaks on oodatud sinu
tähelepanekud ja ideed.
Kohapeal kohtad erinevaid elukaid. Soovi korral võta ka lapsed ja kaaslased endaga.
Ootan sind äärealal!
Marta

Asukoht: Veisjärve, Viljandimaa

Toimumisaeg: 22.08.2025 12.00–17.30
Töökeel: Inglise ja Eesti
Kontakt: marta.konovalov@artun.ee
+37256630717

Registreerimine: https://forms.gle/hgA818TaHnjMv15o7

Marta Konovalov on disainer-uurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Ta on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant.

7. mail kell 17.00 toimub EKA esisel muruplatsil liitreaalsusel põhinevate videomängude “Väikesed elud”  esitlus. 

EKA UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli, Keskkonnaameti ja Tartu Ülikooli  projekti WoodMeadowLIFE raames valmisid Eesti Kunstiakadeemia Uusmeedia ning Muinsuskaitse ja konserveerimise osakondade koostöös puisniitude teemalised eksperimentaalsed mängud, mis kompavad piire videomängude ja kunsti vahel.

EKA tudengid arendasid EVA Lab kursuse käigus välja liitreaalsusel põhinevad mängud, mis paigutavad virtuaalse looduskeskkonna mängija otsesesse ümbrusesse. «Väikeste elude» näituseprojekt toetub bioloogiapõhistele andmetele, aga kasutab neid andmeid kunstnikele omaselt loominguliseks loo jutustamiseks. Eesmärgiks on näitusel osaleja suunamine puisniitude probleemide üle järele mõtlema. Selleni jõudmine toimub poeetilises vormis. 

Õppejõud Andrus Laansalu sõnul: “Me ei püüa nende mängudega kedagi targaks õpetada. Me lihtsalt viitame mängudes esitatud teemade kaudu vajadusele saada aru, et looduse probleemid on suured ja mitte kellelgi pole enam võimalik nendest probleemidest mööda vaadata. Nüüd tuleb meil kõigil pidevalt midagi loodust taastavat teha, nii nagu paljude varasemate põlvkondade jooksul on looduse hoidmiseks vajalikud käigud suures plaanis pidevalt tegemata jäetud.” 

Projektijuht: Riin Alatalu 

Juhendajad: Taavi Varm, Andrus Laansalu, Jaagup Irve, Amanda Warner, Camille Laurelli, Sten Saarits ja Maarja Nuut

Tudengid: Ako Allik, Bob Bicknell-Knight, Kairi Getman, Mihhail Grigorjuk, Joel Jõevee, Marie (Müü) Kanger, Caitlyn Kesa, Lene Lekše, Anett Maiste, Rosa-Maria Katariina Nuutinen, Yiyang Sun

Mängud on allalaetavad Google Play ja Apple App Store’ist.

Projekti on kaasrahastanud Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski üksnes autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või CINEA seisukohti.

Euroopa Liit ega toetuse andja ei vastuta nende eest.