Rubriik: Doktorikool

Mida saame õppida armastusest ja parandamisest psühhiaatriahaiglas kunstipõhiste programmide arendamise kaudu? Milline on kunsti roll uuenduslike teadmiste, kaasatuse ja hariduse vormide loomisel? Millised on erinevused ja sarnasused Eesti ja Portugali juhtumite vahel, kus kunstipõhised programmid on integreeritud vaimse tervise hooldusse? Ja millist mõju võivad need programmid avaldada patsientidele, osalejatele, linnale ja meile endile?

Vaatleme konkreetseid kunstipõhiseid projekte, mille on Portugalis välja töötanud doktorant Lígia Fernandes (uurimistöö keskendub armastusele ja suhete süsteemidele), ning vaatame Laura Liventaali filmi „On being human”, mis valmis PLAY(THE)GROUND residentuuri raames Lissaboni psühhiaatriahaiglas.

Toimub ümarlaua arutelu loominguliste ja eksperimentaalsete algatuste rolli kohta koostöös psühhiaatriaasutustega ning nende mõju kohta kogukondadele, elanikele ja osalejatele, kus osalevad külalised, kunstnikud ja teadlased.

Vestlus linastus ja vestlus toimuvad inglise keeles.
Moderaator: Maarja Mõtus

Kuraator: Šelda Puķīte
3.10.2025 — 22.11.2025

Avamine: 3.10 kell 18.00
лäбипõленуд (laebipoelenud) performance

Maria Kapajeva teeb koostööd BRCA1/2 mutatsiooniga või rinnavähiga naistega ning korraldab kväärkogukonna kokkusaamise, et ühiselt oma kahte uut teost edasi arendada.

Veel tänapäevalgi koheldakse naise keha, selle valu, haigusi ja läbielamisi jäikade soonormide ja meditsiiniliste eelarvamuste tõttu sageli kui midagi kõrvalist või vähetähtsat. Selle asemel, et mõista ja tunnustada naiseks olemise keerukust, jätkatakse ühiskonnas naiste müstifitseerimist, objektistamist ning kitsalt piiritletud rollidesse surumist. Oma isikunäitusel „Neist ilma jäädes saab minust tervik“* ammutab Maria Kapajeva ainest oma hiljutisest füüsilisest muutumisest ja jätkuvast tervenemisprotsessist, et uurida identiteedipoliitikat, naiseks olemist ja elu kväärkehas. Ühtlasi on tegu esimese peatükiga kunstniku uues loomingulises tsüklis, mis algab küll kaotusega, kuid on kantud õrnusest, vastupidavusest ja kompromissitust enese aktsepteerimisest.

Kapajeva päris eelsoodumuse oma kadunud vanaemalt, kes suri vähki 49-aastaselt – samasse vanusesse jõuab kunstnik sel aastal. Seetõttu tegi ta läbi kaks ennetavat operatsiooni: ooforektoomia ja mastektoomia. Olles jäänud ilma kehaosadest, mida patriarhaalses ühiskonnas peetakse nii sageli naiselikkuse pärisosaks, uurib ta nüüd, kuidas need muutused võiksid võimestada tema identiteeti kväärnaisena ning kuivõrd need sügavalt isiklikud protseduurid on andnud talle võimaluse pikemaks eluks, tulevikuks, millest tema vanaema kunagi ilma jäi.

Kapajeva, kes kasutab kujutisi, fotograafiat ja videot, sidudes neid sageli käsitöö ning avaliku ja argisfääri elementidega, uurib oma erakordselt isiklikku teekonda eri meediumite kaudu. Fotoseerias „Naise portree“ lavastab ta visuaalse loo muutumisest ja muutuse omaksvõtust ning jätab hüvasti oma menstruaaltsükliga. Sama teemat käsitleb ka videoteos „Period. Period“, mis tähistab tema reproduktiivse eluetapi lõppu. Kehavedelikega tegelemist ja intiimseid, korduvaid protseduure hõlmav tervenemisprotsess on samuti osa uurimistööst. Kunstniku teekond jõuab haripunkti kartmatu portreega oma operatsioonijärgsest kehast koos viitega Sarah Lucase teosele „Autoportree praemunadega“ (1996), kuid siin jäävad munad taldrikule.

Enne operatsiooni tegi Kapajeva oma rindadest hulganisti kujutisi, väljatrükke ja valandeid, meenutamaks, mis kunagi oli. Seerias „Minu osad, mitte“ on tema rindade skannitud kujutised abstraheeritud ruumi, kus need eksisteerivad kehast eraldiseisvana. Peale selle lasi ta valmistada väikese tiraaži T-särke oma rindade kujutistega, nii et teised saaksid sümboolse võimaluse neid „kanda“. Mõeldes ridadest kui vormitäitjatest on ta valmistanud neist ka rippuvad kellukesekujulised saviskulptuurid, mis kannavad nime „Vaikuse muundumine“. Savi lihav materiaalsus ja maised toonid ning kellade võime heliseda annavad neile vormidele hääle, nii et need suudavad murda vaikuse, tõmmata tähelepanu ja lüüa häirekella. Installatsioon saab edaspidi täiendust: sellele lisanduvad koostöös teiste naistega loodud savivalud, millest kujuneb üha suurem erinevate kehade ja häälte arhiiv.

Teine, leid- ja valmismaterjalidest kokku pandud installatsioon nimega „Minu hirmud olid meie hirmud“** kujutab merikarbipaare, mis meenutavad munasarju, rinnakilpe või soomust. Karbid, mis kunagi kaitsesid pehmeid olendeid, asuvad nüüd peegelpinnal, paljundades kujutist ning lisades peegeldusi ruumist ja vaatajalt. Teos on kinnitatud toorele, koorest puhastatud puutüvele. Õõnsate merikarpide ja nähtavale toodud puidu kontrast väljendab pinget haavatavuse ja kaitsete vahel ning kajastab emotsionaalset maastikku, mida Kapajeva avastab.

Kõige lähemale pühaliku ümbersünni tunde äratamisele jõuab suuremõõtmeline teos „Kuldne kujunemine“, mille pinnale on kullaga trükitud keha – nii mineviku- kui ka olevikukeha –, mis on kokku sulanud üheks, Torino surilina meenutavaks kujutiseks. Sellest saab sümboolne taassünni paik, kus olnul on voli areneda selleks, mis võib tulla. Aja jooksul lisanduvad tekstiilile tikandid teiste kväärinimeste lugude ja kogemustega, nii et see muutub järk-järgult kollektiivseks arhiiviks, jagatud mälu, vastupidavuse ja identiteedi üha laienevaks kangaks.

Fotograafiat, videot, tekstiilikunsti, keraamikat ja leidobjekte ühendav näitus on ühtaegu nii juhtumiuuring, teraapiline protsess, Kapajeva austusavaldus oma vanaemale, tema hüvastijätt oma rindade ja munasarjadega kui ka ood uuele kehale. Oma füüsilisi ja psühholoogilisi kogemusi kokku põimides on kunstnik loonud teekaardi üleminekufaasi läbimiseks, et õppida leinama, muutuva keha eest hoolitsema ja seda vääriliselt hindama. Lugu, mis algas äärmiselt isiklikuna, avardub kollektiivseks, mitmesuguseid hääli ja kehasid täis kogemuseks, mis vaatab tulevikku, jagab lugusid, kasvatab teadlikkust ning pühitseb uusi olemis- ja kujunemisviise.

* Viide Ocean Vuongi luuletusele „Beautiful Short Loser“ (2022)
** Viide Audre Lorde’i raamatule „The Cancer Journals“ (1980)

Näitus on osa Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammist ning viimane näitus Kogo galerii selle aasta näituseprogrammist „Leidjad ja loojad“

PERFORMANCE
лäбипõленуд (laebipoelenud) performance 3.10 kell 18.00 näituse avamisel
лäбипõленуд (laebipoelenud) on mälestus, olek ja liikumine, mis seob ja rebib kõik hääled endast välja, et jääda ellu sellel karedal, valusal maastikul, mis ei emba meiesuguseid. Sisemine tuli on kustunud, alles on vaid kese, mis roomab, hädaldab ja otsib, nälg elu järele on veel sees. Rakendades raevu ja apaatiat oma kehas, oleme lõpuks jõudnud vägivallani, mis sunnib kuulama, kehasid, mida kustutatakse.

KUTSE OSALEMA
Kunstnik Maria Kapajeva kutsub BRCA1 ja BRCA2 geenimutatsiooni või rinnavähidiagnoosi saanud naisi osalema skulptuuri „Vaikuse muundumine“ edasiarenduses, lisades savivalud oma rindadest sellesse üha kasvavasse erinevate kehade ja häälte arhiivi. Oma savivormi tegemiseks ja lisainfo saamiseks palume kirjutada kunstnikule kapajeva@yahoo.com või võtta ühendust galeriiga.
Näituse ajal viib kunstnik läbi ka kväärkogukonna kokkusaamise, et ühiselt panustada tema suuremõõtmelisse tekstiilteosesse „Kuldne kujunemine“.

BIOGRAAFIAD
Maria Kapajeva (snd 1976) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on identiteedi- ja sooküsimused ning inimesed, kes on üleminekufaasis. Ta kasutab leitud ja argiseid fotokujutisi, videoinstallatsioone, tekstiilikunsti, tikkimist ning osaluspraktikaid. Kapajeva jagab oma tööelu Ühendkuningriigi ja Eesti vahel ning tema töid näidatakse rahvusvaheliselt.
Ta on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2025), Eduard Wiiralti stipendiumi (2023) ja Kraszna-Krauszi fotoraamatu auhinna (2021).
Kapajeva teosed kuuluvad muuhulgas Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudesse. Praegu õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, kus teeb praktikapõhist uurimistööd, ning töötab projektijuhina uurimisprojektis „Fast Forward: Women in Photography“, mida veab Ühendkuningriigis asuv University for the Creative Arts.

Šelda Puķīte (snd 1986) on Lätist pärit kuraator, autor ja uurija, kes elab ja töötab Eestis. Ta on omandanud magistri- ja bakalaureusekraadi Läti Kunstiakadeemia kunstiajaloo ja -teooria osakonnas. Ta on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ja väljapanekuid kunstimessidel nagu Liste Art Fair Basel, viennacontemporary ja Art Brussels, avaldanud kunstialbumeid, koostanud katalooge kaasaegse kunsti festivalidele Survival Kit ja Riia Fotograafia Biennaal ning kirjutanud esseid Balti kultuuriväljaannetele. Tema viimaste kureeritud näituste hulka kuuluvad Paweł Matyszewski isikunäitus „Ajutised kehad“ (2025) Kogo galeriis Tartus, näitus „Hõbetüdrukud. Baltimaade fotograafia retušeeritud ajalugu“ (2025) koostöös Agnė Narušytė ja Indrek Grigoriga Leedu Rahvusgaleriis Vilniuses ning „Valged kääbused ja kõik need kaunid udukogud“ (2024) kaasaegse kunsti keskuses Kim? Riias. Alates 2020. aastast töötab ta Kogo galeriis rahvusvaheliste projektide juhina ja näituseprogrammi kuraatorina.

TIIM
Kunstnik: Maria Kapajeva
Kuraator: Šelda Puķīte
Produktsioon: Stella Mõttus
Kommunikatsioon: Karin Kahre, Stella Mõttus
Installatsioon: Peeter Talvistu
Fotod: Nele Tammeaid (avamine)
Tekst: Šelda Puķīte
Graafiline disain: Maris Põrk
Tõlge ja toimetamine: Refiner Translations

TOETAJAD
Näituse valmimist rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn
Kunstnik tänab: Artproof, Eva Mahhov, Vivek Jain, Mihkel Säre, Anne Eelmere, Nadja Tjuška ja лäбипõленуд, galerii tiim ning rahastajad

Marta Konovalov kutsub oma koju ja aeda, et koos kujundada muutusi tervitavat esteetikat ning toetada emotsionaalset kestlikku suhet rõivastega.
–

Oled oodatud minu praktikas kaasa lööma – rõivaid parandama ja taaslooma. Või siis ka lihtsalt vaatlema. Lisaks kutsun sind ka jalutuskäigule oma aia ümbrusesse ning ühiselt toitu jagama.

Palun võta kaasa mõni tekstiilese – kulunud, auklik või plekiline. Lisaks on oodatud sinu
tähelepanekud ja ideed.
Kohapeal kohtad erinevaid elukaid. Soovi korral võta ka lapsed ja kaaslased endaga.
Ootan sind äärealal!
Marta

Asukoht: Veisjärve, Viljandimaa

Toimumisaeg: 22.08.2025 12.00–17.30
Töökeel: Inglise ja Eesti
Kontakt: marta.konovalov@artun.ee
+37256630717

Registreerimine: https://forms.gle/hgA818TaHnjMv15o7

Marta Konovalov on disainer-uurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Ta on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant.

7. mail kell 17.00 toimub EKA esisel muruplatsil liitreaalsusel põhinevate videomängude “Väikesed elud”  esitlus. 

EKA UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli, Keskkonnaameti ja Tartu Ülikooli  projekti WoodMeadowLIFE raames valmisid Eesti Kunstiakadeemia Uusmeedia ning Muinsuskaitse ja konserveerimise osakondade koostöös puisniitude teemalised eksperimentaalsed mängud, mis kompavad piire videomängude ja kunsti vahel.

EKA tudengid arendasid EVA Lab kursuse käigus välja liitreaalsusel põhinevad mängud, mis paigutavad virtuaalse looduskeskkonna mängija otsesesse ümbrusesse. «Väikeste elude» näituseprojekt toetub bioloogiapõhistele andmetele, aga kasutab neid andmeid kunstnikele omaselt loominguliseks loo jutustamiseks. Eesmärgiks on näitusel osaleja suunamine puisniitude probleemide üle järele mõtlema. Selleni jõudmine toimub poeetilises vormis. 

Õppejõud Andrus Laansalu sõnul: “Me ei püüa nende mängudega kedagi targaks õpetada. Me lihtsalt viitame mängudes esitatud teemade kaudu vajadusele saada aru, et looduse probleemid on suured ja mitte kellelgi pole enam võimalik nendest probleemidest mööda vaadata. Nüüd tuleb meil kõigil pidevalt midagi loodust taastavat teha, nii nagu paljude varasemate põlvkondade jooksul on looduse hoidmiseks vajalikud käigud suures plaanis pidevalt tegemata jäetud.” 

Projektijuht: Riin Alatalu 

Juhendajad: Taavi Varm, Andrus Laansalu, Jaagup Irve, Amanda Warner, Camille Laurelli, Sten Saarits ja Maarja Nuut

Tudengid: Ako Allik, Bob Bicknell-Knight, Kairi Getman, Mihhail Grigorjuk, Joel Jõevee, Marie (Müü) Kanger, Caitlyn Kesa, Lene Lekše, Anett Maiste, Rosa-Maria Katariina Nuutinen, Yiyang Sun

Mängud on allalaetavad Google Play ja Apple App Store’ist.

Projekti on kaasrahastanud Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski üksnes autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või CINEA seisukohti.

Euroopa Liit ega toetuse andja ei vastuta nende eest. 

EKA grantide infotund ja teaduskohvik toimub 24. septembril kl 15.00 EKA 4. korruse avatud alal.

Mis on EKA prioriteetsed uurimissuunad ja -fookused? Kuidas need on tekkinud ja ajas arenenud? Mis neid ühendab? Kuidas toimib EKA enda rahastatavate grantide süsteem? Millise hinnangu võime 2024 kevadel toimuva EKA institutsionaalse akrediteerimise ning hetkel käimasoleva EKA teaduse evalveerimise taustal siin tehtava teadustöö käekäigule anda?
Üritus toimub inglise keeles.

Info EKA grandivooru väljakuulutamise kohta lisatakse veebi.
______

Lühikesed ettekanded tänastelt EKA grantidelt
– Dr. Hannes Vinnal, PI of Guild Painters: Artistic Creation between Innovation and Tradition in Baltic Provinces from 17th to 19th Century
– Prof. Krista Kodres, PI of Art Historical Contact Zones: Popular and Fictional Mediations of Art History in Estonia
– Dr. Arife Dila Demir, PI of Multi-Sensory Design for Somatic Care
– Dr. Sille Pihlak, PI of sLender Facade: Mass-customized Volumetric Envelope System

Vestlusring: Dr. Anu Allas (Vice Rector for Research), Dr. Hannes Vinnal, Dr. Arife Dila Demir, Dr. Sille Pihlak, Dr. Reet Aus.
Moderaator: Dr. Kristina Jõekalda

Lisainfo:
Pille Epner, pille.epner@artun.ee
Anu Allas, anu.allas@artun.ee

Mina olen Marta Konovalov – disainer, loovuurija, käsitööline, parandaja ja aiaarmastaja, Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant. Tegutsen oma aias kui korilane. Külvan segadust ja korjan teadmisi. Aed on minu loovuurimuse toimumiskohaks ja paik argisteks praktikateks. Tühi maalapp ning auk või plekk rõivastel pakub võimalust suhete loomiseks ja omapoolse kihi lisamiseks. Meie, aednike, säilimine siin planeedil sõltub meie dialoogivõimest, edasihoidlikkusest, hoolest ja kohanemisoskusest, sellest, kuidas aeda mõtestame ja milline on meie suhe aiaga. 

Kutsun sind äärealadele ja oma Viljandimaal asuvasse aeda. Et koos uurida, põimuda, reageerida, aeglustuda, mustreid lagundada, taasluua, parandada ja esteetika piire nihutada. Näitusel esitlen loovuurimuse artefakte ja oma tekstiilide parandamise praktikaid koos tähelepanekutega aiast.

28. septembril kell 14.00–18.00 näituse avamine, retk koos mullamudija Markus Pauga ja koosloome praktika, kus kanname retkelt korjatud leiud üle tekstiilile

3. ja 5. oktoobril kell 14.00–18.00 loovuurimuse artefaktide esitlus dialoogis Viljandi pärandusfestivaliga

13. oktoobril 12.00–18.00 loovuurimuse artefaktide esitlus ja soovijatele tekstiilide nõelumise ja paikamise õpituba

20. oktoobril kell 14.00–17.00 loovuurimuse artefaktide esitlus, retk kunstnik Jane Remmiga  ja  tekstiilide nõelumise ja paikamise õpituba

Kohtume Saarde talus, Veisjärve külas, Viljandimaal.
58,0815866, 25,7876976

Sündmus on tasuta.

Palun anna tulekust ette teada siin. 

Facebookis 

Instagrammis

Näitus on osa Kultuuriministeeriumi poolt rahastatud projektist PR02049 „Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis“, mille käigus arendame koos kunstnik Jane Remmiga loovuurimuslikke meetodeid loodusega suhestumiseks.

UNESCO pärandilinn Viljandi näitab, et pärand parandab: festivalil arutatakse, kuidas rahvakultuuri teadmised aitavad leida säästlikke lahendusi majandus- ja keskkonnaprobleemidele ning huvilised saavad ka ise pärandoskusi õppida.

https://sisu.ut.ee/parandusfestival2024/

26. septembril toimub EKA kunsti ja disaini doktorandi Taavi Varmi loomeprojekti avalik retsenseerimine. Projekt “Erasmus Workshop 2024: Osalusõppe, videomängude disaini ja psühholoogilise heaolu integreerimine” on Taavi Varmi doktoritöö esimene loovuurimuslik projekt.

Taavi loovuurimuslik doktoritöö pealkirjaga “Videomängude disainimine noorte täiskasvanute vaimse tervise ja psühholoogilise heaolu parandamiseks” uurib osalusõppe, koosloome, eksperimentaalse videomängu disaini ja loomeprotsessi, et arendada uuenduslikke meetodeid ja leida uusi perspektiive noorte täiskasvanute psühholoogilise heaolu parandamiseks.

Juhendajad:
dr Varvara Guljajeva (HUSK)
dr Helen Uusberg (Tartu Ülikool)

Projekti retsensendid:
dr Liina Unt (Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia)
dr Ásthildur Jónsdóttir (Islandi Kunstiakadeemia)

Retsenseerimine toimub zoomis: https://zoom.us/j/95865149077?pwd=dOJbppC0isCyq2QoKPZmxhSgm3xv0d.1

Meeting ID: 958 6514 9077
Passcode: 817972

Vaimse tervise probleemid on maailmas oluline mure, seda eriti noorte täiskasvanute seas. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on depressioon ja ärevus peamised elukvaliteedi languse põhjustajad kogu maailmas. Eestis on see veelgi suurem probleem, sest statistiliselt peaaegu pool noortest täiskasvanutest on seotud vaimse tervise probleemidega. Nende probleemide lahendamine on ülioluline, et luua tervem ja õnnelikum tulevane põlvkond.

Tallinna Saksa Gümnaasiumis toimunud töötuba oli loov hariduslik algatus, mille eesmärk oli ühendada videomängude disain osalusõppe ja psühholoogilise heaoluga.

Töötuba uuris osaluslike loovmeetodite võimalikku positiivset mõju noorte täiskasvanute psühholoogilisele heaolule. Töötuba keskendus kunstilisele ja eksperimentaalsele mängudisainile toetavas keskkonnas. Peamised kasutatud meetodid olid spetsiaalselt väljatöötatud disaini tööriistakastid, hooseisundi teooria (flow theory) ja osalusdisaini põhimõtted.

Selle uurimuse eesmärk on pakkuda loovaid lähenemisviise vaimse tervise probleemide lahendamiseks loovuurimusliku raamistiku kaudu. Rõhutades koosloomet, on eesmärk edendada mõtestatud dialoogi ja loovat sünergiat noorte täiskasvanute, kunstnike ja spetsialistide vahel, luues tõenduspõhiseid lahendusi nii loomeprotsessis kui ka lõplikes mänguprojektides.

Soovin tänada partnereid ja toetajaid:
Minu juhendajaid Helen Uusbergi ja Varvara Guljajevat toetuse eest.
Erik Joasaart Tallinna Saksa Gümnaasiumist, Lissaboni Saksa Kooli, Erasmus+ Art Bridge projekti, Andero Uusbergi Tartu Ülikoolist ja Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli.

Millal: 7.-8. septembril 2024

Kus: Saarde talu, Veisjärve küla, Viljandi vald, Viljandimaa

Kellega:

Taimedega värvimine ja shibori: Piret Valk

Retk loodusega põimumiseks: Erkki Otsman

Loovuurijad: Marta Konovalov ja Jane Remm

Ootame osalema, tudengeid, õppejõude, kohalikke ja teemast huvitatuid.

Kuidas: kahepäevase õpitoa jooksul lisame ressursitõhusate protsesside käigus taimevärvide ja shibori tehnika abil tekstiilidele ja rõivastele uusi kihte, teeme tööproove.       

töökeel: Eesti keel

Miks: Õpitoa käigus arendame projekti nr PR02049 “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu konteksts” käigus välja töötaud loovuurimuslike meetodeid. 

Osalemissoovist palun anda märku kirjutades: marta.konovalov@artun.ee

Palume lisada kirjale lühike osalemissoovi põhjendus (1-2 lause enda taustast ja ootustest) Osalemine tasuta. Kohtade arv on piiratud.

Praktilised küsimused:

Tallinn -Viljandi rong 7.38–9.49 (korraldaja saab rongile vastu tulla)

Õpitoaga alustame laupäeval kell 11. Lõpetame pühapäeva pärastlõunal (rong tagasi läheb 14.52).

Võib tulla ka ainult retkele või üheks päevaks.

Olenevalt osalejate arvust saab ööbida kohapeal, telgis ja ehk mahub ka tuppa.

19. septembril kell 11.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse korraldatud uuringu “Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs” tulemuste tutvustus.

Kohtade arv on piiratud, seega palume kohapeal osalejatel registreeruda hiljemalt 13. septembriks ja veebis osalejatel hiljemalt 17. septembriks. Veebis osalemise link saadetakse vaid registreerunud osalejatele.

Rohkem infot ja registreerimine üritusele siit.