AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Doktorikool
17.02.2023 — 05.03.2023
Britta Benno “Polaarulm” Tallinna loomaaias
Doktorikool
Kunstnik Britta Benno ulmeline maastikuabstraktsioon “Polaarulm” rändab enne rahvusvahelist jääkarupäeva Viljandist Tallinna loomaaia polaariumisse. Esmakordselt tutvustatakse kaasegset kunsti polaariumi asukatele jääkarudele, kelle vaatevälja seatakse näituselt kaks suuremõõtmelist teost.
Näituse avamine on loomaaia jääkarumajas reedel, 17. veebruaril kell 16.00.
Rahvusvahelist jääkarupäeva tähistab loomaaed koos Eesti Polaarklubiga 25. veebruaril. Kavasse mahuvad vaatemänguline jääkarude söötmine, Tiit ja Maris Pruuli emotsionaalsed lood kohtumistest jääkarudega ning Tiit Marani mõtisklus jääkarude tuleviku üle looduses.
Britta Benno isikunäituse peategelaseks on abstraheeritud maastik, jääkihid ja maakihid on joonistustel elu- ning värviküllased. Jahedalt kumava värvipaletiga joonistused ja graafika uitavad jää plastilistes vormides, kujutise avatus annab ruumi mõtisklusteks ja unistusteks. Mäed ja maastikud on elusad, mäed on inuiti keel. Põhjapoolus kuulub unistustele, olenditele ja mineraalidele, mis võbelevad kõigis maakihtides. Jää vormis meie rändrahnulise maa, mägede raskus on sirgeks triigitud maa peal rännates endiselt tajutav, lubadused on endiselt õhus. Laulvalt voolav jää ja Maa on ebakindlad muutumise vormid, mis oma pidevas saamises ei püsi kunagi paigal. Maastik muutub abstraktseks kujundiks, muutub hingavaks olendiks.
Benno joonistuskeel laieneb näituseruumis kõikehõlmavasse ruumiinstallatsiooni.
Näitus jääb Tallinna loomaaia polaariumis avatuks kuni 5. märtsini.
Britta Benno (s 1984) on Tallinnas elav ning töötav joonistus- ja graafikakunstnik. Teda huvitavad eri tehnikad ja materjalid ning nende kõrvutamisel ja kombineerimisel avanevad uued perspektiivid.
Benno on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalureuse- ja magistriõppe graafika erialal ning täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. 2018. aastast jätkab ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal, loomepõhise uurimistöö teemaks on „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ja graafikaväljal“.
Kunstnikulehekülg: www.brittabenno.com
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Britta Benno “Polaarulm” Tallinna loomaaias
Reede 17 veebruar, 2023 — Pühapäev 05 märts, 2023
Doktorikool
Kunstnik Britta Benno ulmeline maastikuabstraktsioon “Polaarulm” rändab enne rahvusvahelist jääkarupäeva Viljandist Tallinna loomaaia polaariumisse. Esmakordselt tutvustatakse kaasegset kunsti polaariumi asukatele jääkarudele, kelle vaatevälja seatakse näituselt kaks suuremõõtmelist teost.
Näituse avamine on loomaaia jääkarumajas reedel, 17. veebruaril kell 16.00.
Rahvusvahelist jääkarupäeva tähistab loomaaed koos Eesti Polaarklubiga 25. veebruaril. Kavasse mahuvad vaatemänguline jääkarude söötmine, Tiit ja Maris Pruuli emotsionaalsed lood kohtumistest jääkarudega ning Tiit Marani mõtisklus jääkarude tuleviku üle looduses.
Britta Benno isikunäituse peategelaseks on abstraheeritud maastik, jääkihid ja maakihid on joonistustel elu- ning värviküllased. Jahedalt kumava värvipaletiga joonistused ja graafika uitavad jää plastilistes vormides, kujutise avatus annab ruumi mõtisklusteks ja unistusteks. Mäed ja maastikud on elusad, mäed on inuiti keel. Põhjapoolus kuulub unistustele, olenditele ja mineraalidele, mis võbelevad kõigis maakihtides. Jää vormis meie rändrahnulise maa, mägede raskus on sirgeks triigitud maa peal rännates endiselt tajutav, lubadused on endiselt õhus. Laulvalt voolav jää ja Maa on ebakindlad muutumise vormid, mis oma pidevas saamises ei püsi kunagi paigal. Maastik muutub abstraktseks kujundiks, muutub hingavaks olendiks.
Benno joonistuskeel laieneb näituseruumis kõikehõlmavasse ruumiinstallatsiooni.
Näitus jääb Tallinna loomaaia polaariumis avatuks kuni 5. märtsini.
Britta Benno (s 1984) on Tallinnas elav ning töötav joonistus- ja graafikakunstnik. Teda huvitavad eri tehnikad ja materjalid ning nende kõrvutamisel ja kombineerimisel avanevad uued perspektiivid.
Benno on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalureuse- ja magistriõppe graafika erialal ning täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. 2018. aastast jätkab ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal, loomepõhise uurimistöö teemaks on „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ja graafikaväljal“.
Kunstnikulehekülg: www.brittabenno.com
Postitas Andres Lõo — Püsilink
03.02.2023
„Teadus 3 minutiga“ finaal-galal kaks EKA doktoranti
Doktorikool
3. veebruaril algusega kell 18 toimub tänavuse konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus 15 noorteadlasest finalisti seast valitakse viis parimat. Eesti Kunstiakadeemiat esindavad kokursil kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant Liza Sedler ja muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Maria Hansar.
Liza Sedler pälvis 8. novembril toimunud EKA eelvoorus koha finaalis loenguga „Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana“. Liza uurib, kuidas disainiajaloo teadvustamine võib mõjutada tänapäeva disaini arengut, rutiinseid tarbimisotsuseid ja elustiili. Loe tema tööd tutvustavat populaarteaduslikku artiklit Novaatorist.
Teise EKA finalistina loenguga “Unes nähtud Narva” täna Teaduste Akadeemias üles astuv Maria Hansar huvitub teaduse ja kunsti piirialal sündivast uuest teadmisest. Maria keskendub oma uurimistöös materiaalse kultuuripärandi kujundlikule ja poeetilisele tõlgendamisele ning auditooriumi taju teisendamisele digitehnoloogiate kaudu. Loe Maria tööd tutvustavat populaarteaduslikku artiklit Novaatorist.
Piduliku sündmuse otseülekannet saavad kõik huvilised jälgida Teaduste Akadeemia kodulehel, Facebooki lehel, Youtube’i kanalis või Novaatori portaalis.
Finaalis osalevad doktorandid ja noorteadlased esindavad lisaks Eesti kunstiakadeemiale Tallinna ülikooli, Eesti keele instituuti, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemiat ja tervise arengu instituuti.
Sel aastal kuuluvad konkursi žüriisse: teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, riigikogu liige Yoko Alender, teatrijuht ja lavastaja Peeter Jalakas, ajakirjanik Tuuli Jõesaar, ettevõtja Kristel Kruustük ning kirjanik Karl Martin Sinijärv. Õhtut juhib teleajakirjanik Margus Saar.
Galaõhtu kava ja finalistide tutvustused.
Loe lähemalt siit.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
„Teadus 3 minutiga“ finaal-galal kaks EKA doktoranti
Reede 03 veebruar, 2023
Doktorikool
3. veebruaril algusega kell 18 toimub tänavuse konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus 15 noorteadlasest finalisti seast valitakse viis parimat. Eesti Kunstiakadeemiat esindavad kokursil kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant Liza Sedler ja muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Maria Hansar.
Liza Sedler pälvis 8. novembril toimunud EKA eelvoorus koha finaalis loenguga „Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana“. Liza uurib, kuidas disainiajaloo teadvustamine võib mõjutada tänapäeva disaini arengut, rutiinseid tarbimisotsuseid ja elustiili. Loe tema tööd tutvustavat populaarteaduslikku artiklit Novaatorist.
Teise EKA finalistina loenguga “Unes nähtud Narva” täna Teaduste Akadeemias üles astuv Maria Hansar huvitub teaduse ja kunsti piirialal sündivast uuest teadmisest. Maria keskendub oma uurimistöös materiaalse kultuuripärandi kujundlikule ja poeetilisele tõlgendamisele ning auditooriumi taju teisendamisele digitehnoloogiate kaudu. Loe Maria tööd tutvustavat populaarteaduslikku artiklit Novaatorist.
Piduliku sündmuse otseülekannet saavad kõik huvilised jälgida Teaduste Akadeemia kodulehel, Facebooki lehel, Youtube’i kanalis või Novaatori portaalis.
Finaalis osalevad doktorandid ja noorteadlased esindavad lisaks Eesti kunstiakadeemiale Tallinna ülikooli, Eesti keele instituuti, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemiat ja tervise arengu instituuti.
Sel aastal kuuluvad konkursi žüriisse: teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, riigikogu liige Yoko Alender, teatrijuht ja lavastaja Peeter Jalakas, ajakirjanik Tuuli Jõesaar, ettevõtja Kristel Kruustük ning kirjanik Karl Martin Sinijärv. Õhtut juhib teleajakirjanik Margus Saar.
Galaõhtu kava ja finalistide tutvustused.
Loe lähemalt siit.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
08.11.2022
EKA teaduskohvik: kunstiajakirjanduse seis
Doktorikool
Kuidas sünnivad kunstiväljaanded ja oma kuvandit loovad/hoiavad? Kes neid teevad? Milline on nende (oodatud) publik? Kuidas autorite valik ja visuaalne identiteet kujunevad? EKA seekordne teaduskohvik arutab nende küsimuste üle KUNST.EE, Sirbi ja A Shade Colderi näitel – vestlusringis osalevad Kaarin Kivirähk, Andreas Trossek, Reet Varblane. Modereerib Kristina Jõekalda.
Nagu mitmel varasemalgi korral, toimub teaduskohviku raames ühtlasi Teaduste Akadeemia korraldatud doktorantide konkursi “Teadus 3 minutiga” EKA eelvoor. Üles astuvad:
– Triin Talk (muinsuskaitse-konserveerimise doktorant), “Kas rohkem on alati uhkem? Turism Tallinna vanalinnas”
– Jelizaveta Sedler (kunstiteaduse-visuaalkultuuri doktorant), “Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana”
– Maria Hansar (muinsuskaitse-konserveerimise doktorant), “Kui sügav on maalipragu?”
– Jelizaveta Sedler (kunstiteaduse-visuaalkultuuri doktorant), “Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana”
– Maria Hansar (muinsuskaitse-konserveerimise doktorant), “Kui sügav on maalipragu?”
Eelnevatel aastatel on sel konkursil oma uurimistöö selge kommunikeerimise ja populariseerimise eest auhindu pälvinud mitmed EKAlased (vt nende videoklippe: 2015, 2017, 2019, 2022).
Kuulama ja kaasa rääkima on oodatud tudengid, töötajad, vilistlased ja kõik teemast huvitujad. Pakume kohvi ja suupisteid.
EKA Teaduskohvik toimub teisipäeval, 8. novembril 2022, kell 16.00 raamatupoes Puänt (Telliskivi 60a/1).
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA teaduskohvik: kunstiajakirjanduse seis
Teisipäev 08 november, 2022
Doktorikool
Kuidas sünnivad kunstiväljaanded ja oma kuvandit loovad/hoiavad? Kes neid teevad? Milline on nende (oodatud) publik? Kuidas autorite valik ja visuaalne identiteet kujunevad? EKA seekordne teaduskohvik arutab nende küsimuste üle KUNST.EE, Sirbi ja A Shade Colderi näitel – vestlusringis osalevad Kaarin Kivirähk, Andreas Trossek, Reet Varblane. Modereerib Kristina Jõekalda.
Nagu mitmel varasemalgi korral, toimub teaduskohviku raames ühtlasi Teaduste Akadeemia korraldatud doktorantide konkursi “Teadus 3 minutiga” EKA eelvoor. Üles astuvad:
– Triin Talk (muinsuskaitse-konserveerimise doktorant), “Kas rohkem on alati uhkem? Turism Tallinna vanalinnas”
– Jelizaveta Sedler (kunstiteaduse-visuaalkultuuri doktorant), “Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana”
– Maria Hansar (muinsuskaitse-konserveerimise doktorant), “Kui sügav on maalipragu?”
– Jelizaveta Sedler (kunstiteaduse-visuaalkultuuri doktorant), “Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana”
– Maria Hansar (muinsuskaitse-konserveerimise doktorant), “Kui sügav on maalipragu?”
Eelnevatel aastatel on sel konkursil oma uurimistöö selge kommunikeerimise ja populariseerimise eest auhindu pälvinud mitmed EKAlased (vt nende videoklippe: 2015, 2017, 2019, 2022).
Kuulama ja kaasa rääkima on oodatud tudengid, töötajad, vilistlased ja kõik teemast huvitujad. Pakume kohvi ja suupisteid.
EKA Teaduskohvik toimub teisipäeval, 8. novembril 2022, kell 16.00 raamatupoes Puänt (Telliskivi 60a/1).
Postitas Andres Lõo — Püsilink
28.09.2022
EKA uurimisgrantide infoseminar
Arhitektuuriteaduskond
28. septembril kell 14.00-17.00 toimub EKA uurimisgrantide infoseminar EKA sööklaaugus.
Välja kuulutatakse 2023. aastal algavate EKA grantide taotlusvoor, tutvustatakse uue vooru tingimusi ja seniste grantide tulemusi.
Ajakava
14.00-14.15 Sissejuhatus – teadusprorektor Anu Allas
14.15-14.30 Eve Kask – “Käsmu inimesed ja majad”
14.30-14.45 Raivo Kelomees – “Tähendus- ja kogemusloome digitaalses kunstis ja mängudes”
14.45-15.00 Renee Puusepp – “Muutmoodulmaja: modulaarse puidust kortermaja arhitektuurse kontseptsiooni arendamine ja prototüüpimine”
15.00-15.15 Krista Kodres – “Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised”
15.15-15.30 Kohvipaus
15.30-15.45 Liina Keevallik – “Kujundliku mõtte labor”
15.45-16.00 Kristi Kuusk, Nesli Hazal Oktay – “Sensoorne disain”
16.00-16.15 Ruth-Helene Melioranski, Maarja Mõtus, Eva Liisa Kubinyi – “Patsiendi võimestamine ja terviklik raviteekond Eesti tervisesüsteemis ortopeedia ja vähi sõeluuringu näitel”
16.15-17.00 EKA grandi taotlemise tingimused ja küsimuste voor – Anu Allas, Pille Epner
EKA UURIMISGRANDI eesmärk on akadeemiale oluliste uurimisteemade ja -rühmade arendamine ja loomine, teadmussiirde suurendamine ning teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmine. Uurimisgrandi pikkus on kuni 24 kuud.
Välja antakse kolm uurimisgranti:
1) teadustööle suunatud TEADUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas;
2) loomepõhisele uurimistööle suunatud LOOVUURIMUSLIK GRANT summas kuni 35 000 eurot aastas (rühmagrant) või kuni 18 000 eurot aastas (individuaalgrant);
3) koostöös avaliku, era- või mittetulundussektori organisatsiooniga läbi viidavale rakenduslikule projektile suunatud ARENDUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas.
Teadus- ja arendusgrant on reeglina rühmagrandid, loovuurimusgrant võib olla nii individuaal- kui ka rühmagrant.
Uurimisgrantide taotlemise ja hindamise tingimused on kirjeldatud EKA teadusfondi põhimääruses: https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/teadus/teadustegevus/.
Taotlemine toimub akadeemia elektroonilise dokumendihaldussüsteemi (WebDesktop/WD) kaudu.
Taotluste tähtaeg on 14. november 2022.
Uurimisgrandi taotlusi hindab 5-liikmeline komisjon, kuhu kuulub kolm liiget EKA akadeemilise personali hulgast ning kaks välisliiget. Tulemused kuulutatakse välja detsembris 2022.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
EKA uurimisgrantide infoseminar
Kolmapäev 28 september, 2022
Arhitektuuriteaduskond
28. septembril kell 14.00-17.00 toimub EKA uurimisgrantide infoseminar EKA sööklaaugus.
Välja kuulutatakse 2023. aastal algavate EKA grantide taotlusvoor, tutvustatakse uue vooru tingimusi ja seniste grantide tulemusi.
Ajakava
14.00-14.15 Sissejuhatus – teadusprorektor Anu Allas
14.15-14.30 Eve Kask – “Käsmu inimesed ja majad”
14.30-14.45 Raivo Kelomees – “Tähendus- ja kogemusloome digitaalses kunstis ja mängudes”
14.45-15.00 Renee Puusepp – “Muutmoodulmaja: modulaarse puidust kortermaja arhitektuurse kontseptsiooni arendamine ja prototüüpimine”
15.00-15.15 Krista Kodres – “Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised”
15.15-15.30 Kohvipaus
15.30-15.45 Liina Keevallik – “Kujundliku mõtte labor”
15.45-16.00 Kristi Kuusk, Nesli Hazal Oktay – “Sensoorne disain”
16.00-16.15 Ruth-Helene Melioranski, Maarja Mõtus, Eva Liisa Kubinyi – “Patsiendi võimestamine ja terviklik raviteekond Eesti tervisesüsteemis ortopeedia ja vähi sõeluuringu näitel”
16.15-17.00 EKA grandi taotlemise tingimused ja küsimuste voor – Anu Allas, Pille Epner
EKA UURIMISGRANDI eesmärk on akadeemiale oluliste uurimisteemade ja -rühmade arendamine ja loomine, teadmussiirde suurendamine ning teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmine. Uurimisgrandi pikkus on kuni 24 kuud.
Välja antakse kolm uurimisgranti:
1) teadustööle suunatud TEADUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas;
2) loomepõhisele uurimistööle suunatud LOOVUURIMUSLIK GRANT summas kuni 35 000 eurot aastas (rühmagrant) või kuni 18 000 eurot aastas (individuaalgrant);
3) koostöös avaliku, era- või mittetulundussektori organisatsiooniga läbi viidavale rakenduslikule projektile suunatud ARENDUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas.
Teadus- ja arendusgrant on reeglina rühmagrandid, loovuurimusgrant võib olla nii individuaal- kui ka rühmagrant.
Uurimisgrantide taotlemise ja hindamise tingimused on kirjeldatud EKA teadusfondi põhimääruses: https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/teadus/teadustegevus/.
Taotlemine toimub akadeemia elektroonilise dokumendihaldussüsteemi (WebDesktop/WD) kaudu.
Taotluste tähtaeg on 14. november 2022.
Uurimisgrandi taotlusi hindab 5-liikmeline komisjon, kuhu kuulub kolm liiget EKA akadeemilise personali hulgast ning kaks välisliiget. Tulemused kuulutatakse välja detsembris 2022.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
07.09.2022
Roemer van Toorni doktoritöö kaitsmine
Doktorikool
7. septembril 2022. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Roemer van Toorn doktoritööd „Making Architecture Politically. From Fresh Conservatism to Aesthetics as a Form of Politics“.
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Ülekannet kaitsmisest on võimalik jälgida tv.artun.ee.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Eelretsensendid on prof Panu Lehtovuori (Tampere Tehnikaülikool) ja prof Arie Graafland (Delfti Tehnikaülikool).
Oponent on prof Arie Graafland.
Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Maros Krivy, prof Andres Kurg, prof Klaske Havik, prof Claus Peder Pedersen.
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.
Making Architecture Politically opens with an analysis of the current conjecture of Neoliberalism through the concept of the Society of the And, opposing an understanding of our condition through modes of Eitherorism. It is a voyage, travelling along the many interdependencies of the revolutionary conservatisms of Fresh Conservatism and Progressive Neoliberalism today — parallel to the arrival of a new phase of global modernisation with a special and elaborated focus on the role of contemporary architecture in Dutch society from the 1990s — while its second chapter moves beyond Fresh Conservatism; towards a possible third of emancipation in architecture with its plea for an Aesthetics as a Form of Politics towards a cosmopolitical outlook.
Chapter one, entitled Fresh Conservatism critically addresses how the much-celebrated Superdutch movement in architecture paved the way of an upcoming Neoliberal phase of capitalism. The problem for many was not to make political architecture, on the contrary, its innovative practices — without being too conscious about the political — affirmed what later was called the post-political. With Aesthetics as a Form of Politics of chapter two, exemplary alternative horizons of possibility are being discerned; ones that make architecture politically through their aesthetic regime. It has everything to do with how freedom can be created with constraints, how one can dance with enmeshment, can move beyond limiting adversary, and dare to create lives of sustained optimal wellbeing and joy through the redistribution of the sensible. By grappling with making architecture politically, finding it wanting through critical analysis, observing the exemplary and often a-political role contemporary Dutch architecture played in the 90s and onward, it turns out the problem is not to make political architecture — all architecture is political — but how to make architecture politically.
Making architecture politically is about the creation of running room; a sense of polity — an aesthetic regime redistributing the sensible — that allows for a multiplication of connections and disconnections that reframe the relations between people, the world they live in, and the way they are supposed to act and behave. Such a field of possibility concerns a multiplicity of folds and gaps in the fabric of the common experience of the human and non-human that change the cartography of the perceptible, the imaginative and the feasible. As such, it allows for new modes of political construction of common objects and emancipatory possibilities of collective and private enunciation. Instead of slipping into paternalism or control, the idea of such a radical openness is characterized by indeterminacy, nuance, incommensurability, dissensus and the multitude of encounters it could generate. It is about a becoming that breaks open the conventional way space is experienced, thought and distributed, one that displaces the binary dialectics of colonizer and colonized, the one against the other by introducing a third (And) that belongs to both the one and the other while opening alternative horizons.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Roemer van Toorni doktoritöö kaitsmine
Kolmapäev 07 september, 2022
Doktorikool
7. septembril 2022. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Roemer van Toorn doktoritööd „Making Architecture Politically. From Fresh Conservatism to Aesthetics as a Form of Politics“.
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Ülekannet kaitsmisest on võimalik jälgida tv.artun.ee.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Eelretsensendid on prof Panu Lehtovuori (Tampere Tehnikaülikool) ja prof Arie Graafland (Delfti Tehnikaülikool).
Oponent on prof Arie Graafland.
Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Maros Krivy, prof Andres Kurg, prof Klaske Havik, prof Claus Peder Pedersen.
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.
Making Architecture Politically opens with an analysis of the current conjecture of Neoliberalism through the concept of the Society of the And, opposing an understanding of our condition through modes of Eitherorism. It is a voyage, travelling along the many interdependencies of the revolutionary conservatisms of Fresh Conservatism and Progressive Neoliberalism today — parallel to the arrival of a new phase of global modernisation with a special and elaborated focus on the role of contemporary architecture in Dutch society from the 1990s — while its second chapter moves beyond Fresh Conservatism; towards a possible third of emancipation in architecture with its plea for an Aesthetics as a Form of Politics towards a cosmopolitical outlook.
Chapter one, entitled Fresh Conservatism critically addresses how the much-celebrated Superdutch movement in architecture paved the way of an upcoming Neoliberal phase of capitalism. The problem for many was not to make political architecture, on the contrary, its innovative practices — without being too conscious about the political — affirmed what later was called the post-political. With Aesthetics as a Form of Politics of chapter two, exemplary alternative horizons of possibility are being discerned; ones that make architecture politically through their aesthetic regime. It has everything to do with how freedom can be created with constraints, how one can dance with enmeshment, can move beyond limiting adversary, and dare to create lives of sustained optimal wellbeing and joy through the redistribution of the sensible. By grappling with making architecture politically, finding it wanting through critical analysis, observing the exemplary and often a-political role contemporary Dutch architecture played in the 90s and onward, it turns out the problem is not to make political architecture — all architecture is political — but how to make architecture politically.
Making architecture politically is about the creation of running room; a sense of polity — an aesthetic regime redistributing the sensible — that allows for a multiplication of connections and disconnections that reframe the relations between people, the world they live in, and the way they are supposed to act and behave. Such a field of possibility concerns a multiplicity of folds and gaps in the fabric of the common experience of the human and non-human that change the cartography of the perceptible, the imaginative and the feasible. As such, it allows for new modes of political construction of common objects and emancipatory possibilities of collective and private enunciation. Instead of slipping into paternalism or control, the idea of such a radical openness is characterized by indeterminacy, nuance, incommensurability, dissensus and the multitude of encounters it could generate. It is about a becoming that breaks open the conventional way space is experienced, thought and distributed, one that displaces the binary dialectics of colonizer and colonized, the one against the other by introducing a third (And) that belongs to both the one and the other while opening alternative horizons.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
16.06.2022 — 01.07.2022
Maria Kapajeva Kumu II projektiruumis
Doktorikool
Kumu II projektiruumis Maria Kapajeva “Üksikud fotod ja muu tühi-tähi”
16.06.2022 – 01.12.2022
Selle näitusega teeb kunstnik Maria Kapajeva katse näidata uurimisprotsessi installatsioonina. Mida saab teha ühe juhusliku fotode kollektsiooniga? Kaheksa aastat tagasi püüdsid Maria Kapajeva pilku mõned vanad fotod internetimüügis.
See oli minu jaoks küllalt juhuslik ost. Ameerika vahendaja, kes seda vanade fotode müügiga tegelevat rahvusvahelist veebipoodi pidas, oli nõus panema kokku „kollektsiooni“ fotodest, mis tema meelest võiksid pärineda Eestist. Sedakaudu jõudis minu kätte 105 ühikut „üksikuid fotosid ja muud tühja-tähja“, nagu vahendaja seda kollektsiooni ise kirjeldas. Oma kaaskirjas väljendas ta ka rõõmu selle üle, et fotod jõuavad n-ö tagasi koju.
“Mul ei olnud fotode ega nende USAsse sattumise kohta mingit lähemat infot.”
Aastal 2021, kui ma hakkasin näituseks valmistuma, üritasin ma vahendajaga uuesti suhelda, aga selgus, et ta oli nädal varem ootamatult surnud. Kahjuks olin lasknud mööda kaheksa aastat ilma temalt lisaküsimusi küsimata ja nüüd pole see enam võimalik. Küll aga loodan ma mõningatele oma küsimustele vastust saada näitusel – ja seda publiku abiga.
Kapajeva eksperimenteerib viisidega, kuidas avada argifotograafia alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud pärandit. Ajal, mil ajalooarhiivid, aga veel rohkem riigi- ja militaarasutused ning rahvusvahelised korporatsioonid arendavad järjest ulatuslikumalt näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise väärtusi. Võttes aega kollektsiooni uurimiseks loovuurimuslike meetoditega, teeb Kapajeva selle ühtaegu osaks iseenda kojunaasmisest, sest temagi on elanud aastaid kodust eemal nagu fotod, mida ta käsitleb.
Fotograafide ja kujutatud inimeste järkjärguline identifitseerimine avab uusi perspektiive Eesti (mikro)ajaloole, suhestudes ühtlasi Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsiooniga „Identiteedimaastikud“. Pöörates tähelepanu fotodel kujutatud inimeste nägudele, nende lugudele või teistele unustatud faktidele, millest pildid jutustavad, näitab Kapajeva üles lugupidamist iga isiku ja iga individuaalse loo vastu meie ajaloos.
Kapajeva kutsub kõiki andma oma panust installatsiooni kui kestvasse uurimisprotsessi. Vaata fotosid lähedalt ja kui sa tunned kellegi ära, siis kirjuta üles tema nimi või lugu, märgi paberile ka foto number ja kinnita see seinale.
Näituse kujundus: LLRRLLRR – Laura Linsi, Karolin Kull
Graafiline disain: Maria Muuk
Näituse koordinaator: Magdaleena Maasik
Näituse tehnik: Andres Amos
Kunstniku uurimisassistent: Ketlin Käpp
Konsultandid: Linda Kaljundi, Annika Toots, Karmen-Eliise Kiidron
Täname: Liisa Kaljula, Merilis Roosalu (Tallinna Linnamuuseum – Fotomuuseum), Aado Luik, Janeli Suits, Piret Karro, Lembi Anepaio, Aljona Kapajeva ja perekond Sokk
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Maria Kapajeva Kumu II projektiruumis
Neljapäev 16 juuni, 2022 — Reede 01 juuli, 2022
Doktorikool
Kumu II projektiruumis Maria Kapajeva “Üksikud fotod ja muu tühi-tähi”
16.06.2022 – 01.12.2022
Selle näitusega teeb kunstnik Maria Kapajeva katse näidata uurimisprotsessi installatsioonina. Mida saab teha ühe juhusliku fotode kollektsiooniga? Kaheksa aastat tagasi püüdsid Maria Kapajeva pilku mõned vanad fotod internetimüügis.
See oli minu jaoks küllalt juhuslik ost. Ameerika vahendaja, kes seda vanade fotode müügiga tegelevat rahvusvahelist veebipoodi pidas, oli nõus panema kokku „kollektsiooni“ fotodest, mis tema meelest võiksid pärineda Eestist. Sedakaudu jõudis minu kätte 105 ühikut „üksikuid fotosid ja muud tühja-tähja“, nagu vahendaja seda kollektsiooni ise kirjeldas. Oma kaaskirjas väljendas ta ka rõõmu selle üle, et fotod jõuavad n-ö tagasi koju.
“Mul ei olnud fotode ega nende USAsse sattumise kohta mingit lähemat infot.”
Aastal 2021, kui ma hakkasin näituseks valmistuma, üritasin ma vahendajaga uuesti suhelda, aga selgus, et ta oli nädal varem ootamatult surnud. Kahjuks olin lasknud mööda kaheksa aastat ilma temalt lisaküsimusi küsimata ja nüüd pole see enam võimalik. Küll aga loodan ma mõningatele oma küsimustele vastust saada näitusel – ja seda publiku abiga.
Kapajeva eksperimenteerib viisidega, kuidas avada argifotograafia alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud pärandit. Ajal, mil ajalooarhiivid, aga veel rohkem riigi- ja militaarasutused ning rahvusvahelised korporatsioonid arendavad järjest ulatuslikumalt näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise väärtusi. Võttes aega kollektsiooni uurimiseks loovuurimuslike meetoditega, teeb Kapajeva selle ühtaegu osaks iseenda kojunaasmisest, sest temagi on elanud aastaid kodust eemal nagu fotod, mida ta käsitleb.
Fotograafide ja kujutatud inimeste järkjärguline identifitseerimine avab uusi perspektiive Eesti (mikro)ajaloole, suhestudes ühtlasi Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsiooniga „Identiteedimaastikud“. Pöörates tähelepanu fotodel kujutatud inimeste nägudele, nende lugudele või teistele unustatud faktidele, millest pildid jutustavad, näitab Kapajeva üles lugupidamist iga isiku ja iga individuaalse loo vastu meie ajaloos.
Kapajeva kutsub kõiki andma oma panust installatsiooni kui kestvasse uurimisprotsessi. Vaata fotosid lähedalt ja kui sa tunned kellegi ära, siis kirjuta üles tema nimi või lugu, märgi paberile ka foto number ja kinnita see seinale.
Näituse kujundus: LLRRLLRR – Laura Linsi, Karolin Kull
Graafiline disain: Maria Muuk
Näituse koordinaator: Magdaleena Maasik
Näituse tehnik: Andres Amos
Kunstniku uurimisassistent: Ketlin Käpp
Konsultandid: Linda Kaljundi, Annika Toots, Karmen-Eliise Kiidron
Täname: Liisa Kaljula, Merilis Roosalu (Tallinna Linnamuuseum – Fotomuuseum), Aado Luik, Janeli Suits, Piret Karro, Lembi Anepaio, Aljona Kapajeva ja perekond Sokk
Postitas Andres Lõo — Püsilink
10.03.2023 — 10.03.2022
PhD Vitamin 2023 – avatud loengud ja konsultatsioonid doktorantuuri pürgijale
Doktorikool
PHD VITAMIN 2023 – AVATUD LOENGUD JA KONSULTATSIOONID DOKTORANTUURI PÜRGIJALE
10. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord sündmus nimega PhD Vitamin.
PhD Vitamini eesmärgiks on toetada ja teed sillutada, aga ka inspireerida uurimusliku lähenemisega kunstnikke doktoriõppesse suundumisel. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel. Avalikest loengutest ning üks-ühele konsultatsioonidest koosnevas programmis räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ning jagavad individuaalset nõu erinevad kunstnikud ja eksperdid.
Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.
Sündmus toimub inglise keeles.
Konsultatsioonil osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.
Lisaküsimuste korral palun kirjuta kati.saarits@artun.ee
KAVA
10.03, reede, ruum A501
11:30-12:00 Kohv, kogunemine ja avasõna
12:00-12:45 Jaana Kokko “Ideals and Practices”
12:45-13:30 Daniel Peltz “Rural Contextual Practice: Long-term, place-based research in a centre for Peripheral Study”
13:30-14.00 Taavet Jannsen “Directing a hybrid event as practice-based research”
14:00-15:00 Vestlusring: Daniel Peltz, Jaana Kokko, Taavet Jannsen, moderaator Maarin Ektermann
15:00-15:30 Paus
15:30-18.15 Konsultatsioonid Daniel Peltzi and Jaana Kokkoga
ESINEJAD:
Daniel Peltz on kunstnik ja Helsingis Kuvataide akadeemia Time and Space osakonna professor. Enne Helsingi professuuri oli Peltz filmi/animatsiooni/video professor Rhode Island School of Designis ja kaasalööja pikaajalise kohaspetsiifilise kunsti- ja uurimisprojekti Rejmyre Art Lab’i perifeersete uuringute keskuse loomisel Rootsis.
Jaana Kokko on Helsingis elav kunstnik, filmitegija, pedagoog ja kuraator. Oma kunstipraktikas otsib ta vajadust muutuste järele, mis lähtuvad kunsti tegemise, õppimise ja koosolemise vormidest. Tema praktikapõhine doktoritöö Aalto Ülikoolis mõtestab avaliku ruumi poliitlist sfääri koos Hannah Arendtiga.
Taavet Jansen töötab etenduskunstide väljal – tantsijana, koreograafina, heli- ja videokunstnikuna. Viimastel aastatel on tema uurimistöö fookuses online kunstisündmustel vaatajate ja esinejate kohalolutunde loomine. Samal teemal teeb ta oma doktoriprojekti EKAs ja loob selleks uusi võimalusi platvormil elektron.art.
Maarin Ektermann / Mürk on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti korraldamise ja vahendamisega erinevates vormides. Tema viimased suuremad projektid on koos Mary-Ann Talvistuga väikemuuseumeid ja kunstnike dialoogi asetav „Kunstnikud kogudes” (2017 – ), koos Henri Hütiga kultuurielu rituaale ümber mõtestav RESKRIPT Kanuti Gildi SAALi egiidi alt (2019 – ) ning alates 2020 sügisest uue alternatiivharidus-platvormi proloogkool eestvedamine. Igapäevaselt töötab ta Eesti Kunstiakadeemias Üldteooriaainete keskuse juhataja ja lektorina.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
PhD Vitamin 2023 – avatud loengud ja konsultatsioonid doktorantuuri pürgijale
Reede 10 märts, 2023 — Neljapäev 10 märts, 2022
Doktorikool
PHD VITAMIN 2023 – AVATUD LOENGUD JA KONSULTATSIOONID DOKTORANTUURI PÜRGIJALE
10. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord sündmus nimega PhD Vitamin.
PhD Vitamini eesmärgiks on toetada ja teed sillutada, aga ka inspireerida uurimusliku lähenemisega kunstnikke doktoriõppesse suundumisel. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel. Avalikest loengutest ning üks-ühele konsultatsioonidest koosnevas programmis räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ning jagavad individuaalset nõu erinevad kunstnikud ja eksperdid.
Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.
Sündmus toimub inglise keeles.
Konsultatsioonil osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.
Lisaküsimuste korral palun kirjuta kati.saarits@artun.ee
KAVA
10.03, reede, ruum A501
11:30-12:00 Kohv, kogunemine ja avasõna
12:00-12:45 Jaana Kokko “Ideals and Practices”
12:45-13:30 Daniel Peltz “Rural Contextual Practice: Long-term, place-based research in a centre for Peripheral Study”
13:30-14.00 Taavet Jannsen “Directing a hybrid event as practice-based research”
14:00-15:00 Vestlusring: Daniel Peltz, Jaana Kokko, Taavet Jannsen, moderaator Maarin Ektermann
15:00-15:30 Paus
15:30-18.15 Konsultatsioonid Daniel Peltzi and Jaana Kokkoga
ESINEJAD:
Daniel Peltz on kunstnik ja Helsingis Kuvataide akadeemia Time and Space osakonna professor. Enne Helsingi professuuri oli Peltz filmi/animatsiooni/video professor Rhode Island School of Designis ja kaasalööja pikaajalise kohaspetsiifilise kunsti- ja uurimisprojekti Rejmyre Art Lab’i perifeersete uuringute keskuse loomisel Rootsis.
Jaana Kokko on Helsingis elav kunstnik, filmitegija, pedagoog ja kuraator. Oma kunstipraktikas otsib ta vajadust muutuste järele, mis lähtuvad kunsti tegemise, õppimise ja koosolemise vormidest. Tema praktikapõhine doktoritöö Aalto Ülikoolis mõtestab avaliku ruumi poliitlist sfääri koos Hannah Arendtiga.
Taavet Jansen töötab etenduskunstide väljal – tantsijana, koreograafina, heli- ja videokunstnikuna. Viimastel aastatel on tema uurimistöö fookuses online kunstisündmustel vaatajate ja esinejate kohalolutunde loomine. Samal teemal teeb ta oma doktoriprojekti EKAs ja loob selleks uusi võimalusi platvormil elektron.art.
Maarin Ektermann / Mürk on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti korraldamise ja vahendamisega erinevates vormides. Tema viimased suuremad projektid on koos Mary-Ann Talvistuga väikemuuseumeid ja kunstnike dialoogi asetav „Kunstnikud kogudes” (2017 – ), koos Henri Hütiga kultuurielu rituaale ümber mõtestav RESKRIPT Kanuti Gildi SAALi egiidi alt (2019 – ) ning alates 2020 sügisest uue alternatiivharidus-platvormi proloogkool eestvedamine. Igapäevaselt töötab ta Eesti Kunstiakadeemias Üldteooriaainete keskuse juhataja ja lektorina.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
14.09.2021
TÄHTAEG 14.09! EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurss ootab osalejaid!
Arhitektuuriteaduskond
EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.
Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga, paremuselt teise töö preemia on 800 eurot. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, autasustatakse veel ühte tööd rahalise auhinnaga summas 600 eurot.
Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kes oma kursuse- või lõputööga on saavutanud rakendusliku väljundi, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.
Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2020-31.08.2021.
Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 14. septembril aadressile tao@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.
Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.
KANDIDEERIMISMATERJALID:
Postitas Pille Epner — Püsilink
TÄHTAEG 14.09! EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurss ootab osalejaid!
Teisipäev 14 september, 2021
Arhitektuuriteaduskond
EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.
Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga, paremuselt teise töö preemia on 800 eurot. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, autasustatakse veel ühte tööd rahalise auhinnaga summas 600 eurot.
Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kes oma kursuse- või lõputööga on saavutanud rakendusliku väljundi, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.
Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2020-31.08.2021.
Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 14. septembril aadressile tao@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.
Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.
KANDIDEERIMISMATERJALID:
Postitas Pille Epner — Püsilink
15.06.2021 — 17.06.2021
PhD Vitamin: Avatud loengud, konsultatsioonid, workshop
Disainiteaduskond
Avatud on registreerimine PhD Vitamin 2021 programmi konsultatsioonidele ja workshopile. Kõik huvilised on oodatud osalema avatud loengute programmis.
Eesti Kunstiakadeemia teine PhD Vitamin toimub tänavu 15.-17.06. ZOOMi vahendusel. Sündmus koosneb avalikest loengutest, konsultatsioonidest ja doktoritöö ideekavandi workshopist. Sündmus viib taas kokku loomeuurimusega tegelevad eksperdid kunsti ja disaini doktoriõppesse astumisest huvitatutega.
Loengute Programm: 15.-16.06.2021
Loengul osalemiseks klikka selle kuupäeval või ava see ZOOMi link.
Teisipäev, 15.06. kell 14.00-15.00 – Mick Wilson
Kunstnik, õppejõud ja teadlane Mick Wilson töötab Göteborgi Ülikooli HDK-Valandi kunsti- ja disainiakadeemias professori ja doktoriõppe juhina. Ta on tegelenud aktiivselt loovuurimuse arendamise ja edendamisega nii akadeemilisel, institutsionaalsel kui ühiskondlikul tasandil. Tema uurimisteemadeks on kunst kui avalik kultuur, poliitiline kogukondlikkus surnutega, näituste tegemine kui uurimisviis, teadmiste konflikti ja sümboolse vägivalla retoorika. Ta on olnud (kaas)koostajaks teostele How Institutions Think (2017) ja The Curatorial Conundrum (2016), MIT kirjastuses koos Paul O’Neilli ja Lucy Steedsiga ja SHARE Handbook for Artistic Research Education (2013), ELIA väljaanne koos Schelte van Ruitenoga. Hetkel töötab Wilson projektidega PARSE On the Question of Exhibition (2020-2021), Open Up (2019-2023), Public Art Research Report II (2020-2022).
Oma loengus “Kohtumised ja lahkumised sõpradega” kaardistab Mick Wilson loovuurimuse kui valdkonna võimalusi ja karisid lähtudes oma koostöökogemusest kunstniku, kirjutaja, uurija ja korraldajana.
Teisipäev, 15.06. kell 17.00-18.00 – Britta Benno
Britta Benno on Tallinnas elav joonistus- ja graafikakunstnik. Teda huvitavad erinevad hübriidtehnikad ja materjalid ning nende kõrvutamisel ja laiendamisel avanevad uued perspektiivid. Benno viimaste aastate näitused toimivad seriaalselt, kujutades inimesejärgseid linnamaastikke. Kontseptuaalsed võtmesõnad on mälu, võim ja tähenduste kaduvus (varemed), kujutlemine (worlding), graafiku mõttetööriistad (kihiliselt mõtlemine) ning posthumanistlikud filosoofia suunad. Benno viimane isikunäitus „Ruinenlust Lasnamäel“ toimus 2020. aastal Hobusepea galeriis.
2008. aastast alates õpib Benno Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal; tema loomepõhise uurimistöö teemaks on kunstipraktikale baseeruvalt „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: inimesejärgsed maastikud laiendatud joonistus- ja trükigraafika väljal“. Oma ettekandes tutvustab Britta oma loomeuurimust, kuidas see on õppeperioodi jooksul muutunud ja selginenud ning kuidas tema puhul doktoriõpe ja kunstipraktika koos toimivad.
Kolmapäev, 16.06. kell 16.00-17.30 – Thomas Markussen & Eva Knutz
Dotsent Thomas Markussen on Lõuna-Taani Ülikooli Sotsiaalse Disaini Uurimusrühma üks loojaid. Markussen otsib oma töös võimalusi kasutada disaini poliitilise ja kriitilise esteetilise praktikana, seda eeskätt sotsiaalses disainis, disaini-aktivismis ja disainifiktsioonis.
Kunstnik ja disainer Eva Knutz töötab praktikapõhise disaniuurimuse dotsendina Lõuna-Taani Ülikoolis ning on samuti Sotsiaalse Disaini Uurimusrühma üks loojatest. Uurimisrühma fookuses on kaasav disain, mis tõstab küsimusi sotsiaalsest väärtusest nii ühiskonna kui indiviidi tasandil arvestades eriti marginaliseeritud või haavatavaid huvigruppe. Knutz on loonud prototüüpe ja uurimuslikke põhinevaid artefakte mõeldes eeskätt kahele suurele avaliku sektori osale: tervishoiule ja kriminaalhooldusele.
Markussen ja Knutz annavad ühise loengu “Practice-based research in art and design – an introduction”.
Konsultatsioonid ja workshop 16.-17.06.
Lisaks loengutele toimuvad PhD Vitamin-i raames kolmapäeval, 16.06., individuaalsed konsultatsioonid Mick Wilsoni ja Britta Bennoga ning neljapäeval, 17.06., workshop doktoritöö ideekavandi kirjutamisest Thomas Markusseni ja Eva Knutziga.
Konsultatsioonid pakuvad huvilistele võimaluse rääkida oma doktoritöö ideest rahvusvahelise eksperdiga nelja silma all. Konsultatsioonile registreerimiseks tuleb täita vorm (vt. link all) ja laadida üles oma portfoolio.
Tänavuse workshopi eesmärgiks on töötada ideest välja uurimustöö kavand. Osalemiseks tuleb laadida registreerimisankeediga koos üles 1-leheküljeline ideekavand, mille sisu juhendi leiab ankeedist.
Konsultatsioonil või workshopil osalemiseks registreeri ennast SIIN. [Konsultatsioonide ja workshop-i kohad täis]
Eelkõige ootame registreeruma loovuurimuslike meetoditega töötavaid kunstnikke ja disainereid, vilistlasi ja magistrantuuriõppe lõpetajaid nii Eesti Kunstiakadeemiast kui ka teistest ülikoolidest. Registreerimine on avatud kuni 11.06.2021. Täpsed konsultatsioonide ajad saadetakse registreerunutele otse. Registreerimisega tasub olla kärme, sest konsultatsioonide arv on piiratud.
Nii loengud kui ka konsultatsioonid toimuvad digitaalkeskkondades.
Küsimuste korral palume võtta ühendust madis.luik@artun.ee
PhD Vitamin sai 2020. aastal initsieeritud Vabade Kunstide Teaduskonna poolt. 2021. aastal korraldatakse sündmust vabade kunstide ning disaini teaduskondade ja Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli koostööna.
PhD Vitamini toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Vastuvõtt EKA doktoriõppesse algab 14. juunil ning avaldusi võetakse vastu 28. juunini SAISis. Lisainfo kunst ja disain doktoriõppekava kohta leiate SIIT. Doktoriõppe vastuvõtuinfo SIIT.
Postitas Madis Luik — Püsilink
PhD Vitamin: Avatud loengud, konsultatsioonid, workshop
Teisipäev 15 juuni, 2021 — Neljapäev 17 juuni, 2021
Disainiteaduskond
Avatud on registreerimine PhD Vitamin 2021 programmi konsultatsioonidele ja workshopile. Kõik huvilised on oodatud osalema avatud loengute programmis.
Eesti Kunstiakadeemia teine PhD Vitamin toimub tänavu 15.-17.06. ZOOMi vahendusel. Sündmus koosneb avalikest loengutest, konsultatsioonidest ja doktoritöö ideekavandi workshopist. Sündmus viib taas kokku loomeuurimusega tegelevad eksperdid kunsti ja disaini doktoriõppesse astumisest huvitatutega.
Loengute Programm: 15.-16.06.2021
Loengul osalemiseks klikka selle kuupäeval või ava see ZOOMi link.
Teisipäev, 15.06. kell 14.00-15.00 – Mick Wilson
Kunstnik, õppejõud ja teadlane Mick Wilson töötab Göteborgi Ülikooli HDK-Valandi kunsti- ja disainiakadeemias professori ja doktoriõppe juhina. Ta on tegelenud aktiivselt loovuurimuse arendamise ja edendamisega nii akadeemilisel, institutsionaalsel kui ühiskondlikul tasandil. Tema uurimisteemadeks on kunst kui avalik kultuur, poliitiline kogukondlikkus surnutega, näituste tegemine kui uurimisviis, teadmiste konflikti ja sümboolse vägivalla retoorika. Ta on olnud (kaas)koostajaks teostele How Institutions Think (2017) ja The Curatorial Conundrum (2016), MIT kirjastuses koos Paul O’Neilli ja Lucy Steedsiga ja SHARE Handbook for Artistic Research Education (2013), ELIA väljaanne koos Schelte van Ruitenoga. Hetkel töötab Wilson projektidega PARSE On the Question of Exhibition (2020-2021), Open Up (2019-2023), Public Art Research Report II (2020-2022).
Oma loengus “Kohtumised ja lahkumised sõpradega” kaardistab Mick Wilson loovuurimuse kui valdkonna võimalusi ja karisid lähtudes oma koostöökogemusest kunstniku, kirjutaja, uurija ja korraldajana.
Teisipäev, 15.06. kell 17.00-18.00 – Britta Benno
Britta Benno on Tallinnas elav joonistus- ja graafikakunstnik. Teda huvitavad erinevad hübriidtehnikad ja materjalid ning nende kõrvutamisel ja laiendamisel avanevad uued perspektiivid. Benno viimaste aastate näitused toimivad seriaalselt, kujutades inimesejärgseid linnamaastikke. Kontseptuaalsed võtmesõnad on mälu, võim ja tähenduste kaduvus (varemed), kujutlemine (worlding), graafiku mõttetööriistad (kihiliselt mõtlemine) ning posthumanistlikud filosoofia suunad. Benno viimane isikunäitus „Ruinenlust Lasnamäel“ toimus 2020. aastal Hobusepea galeriis.
2008. aastast alates õpib Benno Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal; tema loomepõhise uurimistöö teemaks on kunstipraktikale baseeruvalt „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: inimesejärgsed maastikud laiendatud joonistus- ja trükigraafika väljal“. Oma ettekandes tutvustab Britta oma loomeuurimust, kuidas see on õppeperioodi jooksul muutunud ja selginenud ning kuidas tema puhul doktoriõpe ja kunstipraktika koos toimivad.
Kolmapäev, 16.06. kell 16.00-17.30 – Thomas Markussen & Eva Knutz
Dotsent Thomas Markussen on Lõuna-Taani Ülikooli Sotsiaalse Disaini Uurimusrühma üks loojaid. Markussen otsib oma töös võimalusi kasutada disaini poliitilise ja kriitilise esteetilise praktikana, seda eeskätt sotsiaalses disainis, disaini-aktivismis ja disainifiktsioonis.
Kunstnik ja disainer Eva Knutz töötab praktikapõhise disaniuurimuse dotsendina Lõuna-Taani Ülikoolis ning on samuti Sotsiaalse Disaini Uurimusrühma üks loojatest. Uurimisrühma fookuses on kaasav disain, mis tõstab küsimusi sotsiaalsest väärtusest nii ühiskonna kui indiviidi tasandil arvestades eriti marginaliseeritud või haavatavaid huvigruppe. Knutz on loonud prototüüpe ja uurimuslikke põhinevaid artefakte mõeldes eeskätt kahele suurele avaliku sektori osale: tervishoiule ja kriminaalhooldusele.
Markussen ja Knutz annavad ühise loengu “Practice-based research in art and design – an introduction”.
Konsultatsioonid ja workshop 16.-17.06.
Lisaks loengutele toimuvad PhD Vitamin-i raames kolmapäeval, 16.06., individuaalsed konsultatsioonid Mick Wilsoni ja Britta Bennoga ning neljapäeval, 17.06., workshop doktoritöö ideekavandi kirjutamisest Thomas Markusseni ja Eva Knutziga.
Konsultatsioonid pakuvad huvilistele võimaluse rääkida oma doktoritöö ideest rahvusvahelise eksperdiga nelja silma all. Konsultatsioonile registreerimiseks tuleb täita vorm (vt. link all) ja laadida üles oma portfoolio.
Tänavuse workshopi eesmärgiks on töötada ideest välja uurimustöö kavand. Osalemiseks tuleb laadida registreerimisankeediga koos üles 1-leheküljeline ideekavand, mille sisu juhendi leiab ankeedist.
Konsultatsioonil või workshopil osalemiseks registreeri ennast SIIN. [Konsultatsioonide ja workshop-i kohad täis]
Eelkõige ootame registreeruma loovuurimuslike meetoditega töötavaid kunstnikke ja disainereid, vilistlasi ja magistrantuuriõppe lõpetajaid nii Eesti Kunstiakadeemiast kui ka teistest ülikoolidest. Registreerimine on avatud kuni 11.06.2021. Täpsed konsultatsioonide ajad saadetakse registreerunutele otse. Registreerimisega tasub olla kärme, sest konsultatsioonide arv on piiratud.
Nii loengud kui ka konsultatsioonid toimuvad digitaalkeskkondades.
Küsimuste korral palume võtta ühendust madis.luik@artun.ee
PhD Vitamin sai 2020. aastal initsieeritud Vabade Kunstide Teaduskonna poolt. 2021. aastal korraldatakse sündmust vabade kunstide ning disaini teaduskondade ja Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli koostööna.
PhD Vitamini toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Vastuvõtt EKA doktoriõppesse algab 14. juunil ning avaldusi võetakse vastu 28. juunini SAISis. Lisainfo kunst ja disain doktoriõppekava kohta leiate SIIT. Doktoriõppe vastuvõtuinfo SIIT.
Postitas Madis Luik — Püsilink
22.04.2021
Venia legendi loengud
Doktorikool
Doktorikooli dotsendi kandidaatide loengud toimuvad 22. aprillil.
11.00 – Kristina Jõekalda “Kolonialism baltisaksa pärandiloomes”
12.00 – Martin Aidnik “Avalik sotsioloogia ja ülikool”
Meeting ID: 983 6580 7041
Passcode: 33123
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Venia legendi loengud
Neljapäev 22 aprill, 2021
Doktorikool
Doktorikooli dotsendi kandidaatide loengud toimuvad 22. aprillil.
11.00 – Kristina Jõekalda “Kolonialism baltisaksa pärandiloomes”
12.00 – Martin Aidnik “Avalik sotsioloogia ja ülikool”
Meeting ID: 983 6580 7041
Passcode: 33123
Postitas Andres Lõo — Püsilink