Rubriik: Doktorikool

22.04.2021

Venia legendi loengud

venia legend 1920x1080
venia legend 1920x1080
Doktorikooli dotsendi kandidaatide loengud toimuvad 22. aprillil.
11.00 – Kristina Jõekalda “Kolonialism baltisaksa pärandiloomes”
12.00 – Martin Aidnik “Avalik sotsioloogia ja ülikool”
 

Zoom’i kutse LINK

Meeting ID: 983 6580 7041
Passcode: 33123

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Venia legendi loengud

Neljapäev 22 aprill, 2021

venia legend 1920x1080
venia legend 1920x1080
Doktorikooli dotsendi kandidaatide loengud toimuvad 22. aprillil.
11.00 – Kristina Jõekalda “Kolonialism baltisaksa pärandiloomes”
12.00 – Martin Aidnik “Avalik sotsioloogia ja ülikool”
 

Zoom’i kutse LINK

Meeting ID: 983 6580 7041
Passcode: 33123

Postitas Andres Lõo — Püsilink

14.09.2020

UUS TÄHTAEG 14.09! EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurss

EKA teadus- ja arendusosakond korraldab koos Tallinna Ettevõtlusametiga igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi, mille eesmärk on ergutada EKA liikmeid rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi avalikus ja ettevõtlussektoris ning juhtida tähelepanu edukatele koostööprojektidele.
Ka sel aastal on konkursile oodatud teadus- ja arendusprojektid ning tudengite lõputööd, millel on majandustegevust tõhustav väljund – töö tulemustest on kasu ettevõttele/asutusele või parandab see üldisemalt ühiskondlikku heaolu ja/või elukeskkonda.
Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2019–31.08.2020.
Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga, paremuselt teise töö autorit/autoreid premeeritakse 800 euroga.
Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 14. septembril 2020 aadressile tao@artun.ee. Kirja koopia tuleb saata kõigi töö autorite e-posti aadressile.
Loe lähemalt

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

UUS TÄHTAEG 14.09! EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurss

Esmaspäev 14 september, 2020

EKA teadus- ja arendusosakond korraldab koos Tallinna Ettevõtlusametiga igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi, mille eesmärk on ergutada EKA liikmeid rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi avalikus ja ettevõtlussektoris ning juhtida tähelepanu edukatele koostööprojektidele.
Ka sel aastal on konkursile oodatud teadus- ja arendusprojektid ning tudengite lõputööd, millel on majandustegevust tõhustav väljund – töö tulemustest on kasu ettevõttele/asutusele või parandab see üldisemalt ühiskondlikku heaolu ja/või elukeskkonda.
Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2019–31.08.2020.
Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga, paremuselt teise töö autorit/autoreid premeeritakse 800 euroga.
Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 14. septembril 2020 aadressile tao@artun.ee. Kirja koopia tuleb saata kõigi töö autorite e-posti aadressile.
Loe lähemalt

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

04.05.2020 — 08.05.2020

PhD Vitamin – Digiloengud ja konsultatsioonid doktorantuuri pürgijatele

PhD Vitamin

PhD Vitamin on 04.-08.05.2020 Eesti Kunstiakadeemias esmakordselt toimuv, avalikest loengutest ning konsultatsioonidest koosnev üritus, mis viib loomepõhise uurimusega tegelevad eksperdid kokku kunsti ja disaini doktoriõppesse astumisest huvitatutega. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel.

Oled oodatud osalema loomepõhise uurimustöö ekspertide loengutel: (vajalik eelregistreerimine)

Esmaspäev, 04.05. kell 16.00 – 17.00
Liina Siib töötab peamiselt fotograafia, video ja installatsiooniga. Siibi loomingu silmapaistvamate ja korduvate teemade hulka kuuluvad sotsiaalsed ruumid, tõrjutud rühmad ja tähelepanuta jäetud kogemused. Oma töödes uurib ta ajaloo kirjutamist ja mälu rolli ühiskonna erinevate rühmade kujundamisel, kasutades töömeetodina sageli intervjuusid, vaatlus- või arhiivimaterjale. (CCA)

Esmaspäev, 04.05. kell 17.30 – 18.30
Dr. Varvara Guljajeva on kunstnik ja uurija. Ta on omandanud doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias, lõpetanud digitaalse meedia magistrantuuri Lübecki Ülikoolis ja bakalaureusekraadi Tallinna Tehnikaülikoolis. Oma praktikapõhises doktoritöös “Interaktsioonist osalusjärgsuseni: aktiivse osaleja kaduv roll” (2018) uurib Guljajeva publiku osaluse üleminekut passiivsest aktiivseks interaktiivses kunstis.

Teisipäev, 05.05. kell 17.00 – 18.00
Dr. Michael Schwab on Londonis elav kunstnik ja kunstiteadlane, kes uurib tehnoloogia kontseptuaalseid kasutusvõimalusi erinevates meediumites, sealhulgas fotograafias, joonistamises, graafikas ja installatsioonides. Ta omab doktorikraadi fotograafia alal (Royal College of Art, London) ja on Journal for Artistic Research-i peatoimetaja.

Kolmapäev, 06.05. kell 17.30 – 18.45
Dr. Chris Hales on eksponeerinud arvukalt interaktiivseid filmiinstallatsioone rahvusvahelistel üritustel, alustades ARTEC’95-st Jaapanis ja lõpetades Glucksmani galeriiga Korkis 2019. aastal. Hales uurib uudsete ja ebatavaliste tehnoloogialiideste kasutamist, sealhulgas tehnoloogiaga emotsioonide lugemist ja aju-arvuti liideseid.

Loengutel osalemiseks palume end registreerida SIIN.

Lisaks loengutele toimuvad PhD Vitamin-i raames 06.-08.05. individuaalsed konsultatsioonid, mis pakuvad huvilistele võimaluse rääkida oma doktoritöö ideest või kavandist enda valitud ekspertidega.

Lisaks ekspertidele, kes annavad ürituse esimeses pooles loengud, on võimalik registreeruda konsultatsiooniks ka kunstniku Kristina Norman-iga.

Kristina Norman on vabakutseline kunstnik, kelle interdistsiplinaarset loomingut iseloomustab huvi identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte vastu. Üks rahvusvaheliselt tuntumaid on tema avaliku ruumi sekkumine 10. Manifesta biennaalil Peterburis, kui ta paigaldas Talvepalee ette Euromaidani sümboliks saanud 14-meetrise rauast jõulukuuse karkassi. Aktsioon sidus kokku Kiievi traagilised sündmused ja allasurutud mäluga Paleeväljakul eri aegadel toimunud meeleavaldused. Normani uuem uurimuspõhine looming katsetab performatiivsete väljendusviisidega.

Konsultatsioonil osalemiseks registreeri ennast SIIN.

Eelkõige ootame registreeruma loomepõhise uurimusega tegelevaid kunstnikke, vilistlasi ja magistiõppe lõpetajaid nii Eesti Kunstiakadeemiast kui ka teistest ülikoolidest. Registreerimine on avatud kuni 03.05.2020.

Täpsed konsultatsioonide ajad saadetakse registreerunutele otse. Enne konsultatsioone palume vormistada ideekavandi, mille loomise juhend saadetakse koos registreerumise kinnitusega. Tasub olla kärme, sest konsultatsioonide arv on piiratud.

Nii loengud kui ka konsultatsioonid toimuvad digitaalkeskkondades. Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Küsimuste korral kontakteeru madis.luik@artun.ee

Postitas Madis Luik — Püsilink

PhD Vitamin – Digiloengud ja konsultatsioonid doktorantuuri pürgijatele

Esmaspäev 04 mai, 2020 — Reede 08 mai, 2020

PhD Vitamin

PhD Vitamin on 04.-08.05.2020 Eesti Kunstiakadeemias esmakordselt toimuv, avalikest loengutest ning konsultatsioonidest koosnev üritus, mis viib loomepõhise uurimusega tegelevad eksperdid kokku kunsti ja disaini doktoriõppesse astumisest huvitatutega. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel.

Oled oodatud osalema loomepõhise uurimustöö ekspertide loengutel: (vajalik eelregistreerimine)

Esmaspäev, 04.05. kell 16.00 – 17.00
Liina Siib töötab peamiselt fotograafia, video ja installatsiooniga. Siibi loomingu silmapaistvamate ja korduvate teemade hulka kuuluvad sotsiaalsed ruumid, tõrjutud rühmad ja tähelepanuta jäetud kogemused. Oma töödes uurib ta ajaloo kirjutamist ja mälu rolli ühiskonna erinevate rühmade kujundamisel, kasutades töömeetodina sageli intervjuusid, vaatlus- või arhiivimaterjale. (CCA)

Esmaspäev, 04.05. kell 17.30 – 18.30
Dr. Varvara Guljajeva on kunstnik ja uurija. Ta on omandanud doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias, lõpetanud digitaalse meedia magistrantuuri Lübecki Ülikoolis ja bakalaureusekraadi Tallinna Tehnikaülikoolis. Oma praktikapõhises doktoritöös “Interaktsioonist osalusjärgsuseni: aktiivse osaleja kaduv roll” (2018) uurib Guljajeva publiku osaluse üleminekut passiivsest aktiivseks interaktiivses kunstis.

Teisipäev, 05.05. kell 17.00 – 18.00
Dr. Michael Schwab on Londonis elav kunstnik ja kunstiteadlane, kes uurib tehnoloogia kontseptuaalseid kasutusvõimalusi erinevates meediumites, sealhulgas fotograafias, joonistamises, graafikas ja installatsioonides. Ta omab doktorikraadi fotograafia alal (Royal College of Art, London) ja on Journal for Artistic Research-i peatoimetaja.

Kolmapäev, 06.05. kell 17.30 – 18.45
Dr. Chris Hales on eksponeerinud arvukalt interaktiivseid filmiinstallatsioone rahvusvahelistel üritustel, alustades ARTEC’95-st Jaapanis ja lõpetades Glucksmani galeriiga Korkis 2019. aastal. Hales uurib uudsete ja ebatavaliste tehnoloogialiideste kasutamist, sealhulgas tehnoloogiaga emotsioonide lugemist ja aju-arvuti liideseid.

Loengutel osalemiseks palume end registreerida SIIN.

Lisaks loengutele toimuvad PhD Vitamin-i raames 06.-08.05. individuaalsed konsultatsioonid, mis pakuvad huvilistele võimaluse rääkida oma doktoritöö ideest või kavandist enda valitud ekspertidega.

Lisaks ekspertidele, kes annavad ürituse esimeses pooles loengud, on võimalik registreeruda konsultatsiooniks ka kunstniku Kristina Norman-iga.

Kristina Norman on vabakutseline kunstnik, kelle interdistsiplinaarset loomingut iseloomustab huvi identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte vastu. Üks rahvusvaheliselt tuntumaid on tema avaliku ruumi sekkumine 10. Manifesta biennaalil Peterburis, kui ta paigaldas Talvepalee ette Euromaidani sümboliks saanud 14-meetrise rauast jõulukuuse karkassi. Aktsioon sidus kokku Kiievi traagilised sündmused ja allasurutud mäluga Paleeväljakul eri aegadel toimunud meeleavaldused. Normani uuem uurimuspõhine looming katsetab performatiivsete väljendusviisidega.

Konsultatsioonil osalemiseks registreeri ennast SIIN.

Eelkõige ootame registreeruma loomepõhise uurimusega tegelevaid kunstnikke, vilistlasi ja magistiõppe lõpetajaid nii Eesti Kunstiakadeemiast kui ka teistest ülikoolidest. Registreerimine on avatud kuni 03.05.2020.

Täpsed konsultatsioonide ajad saadetakse registreerunutele otse. Enne konsultatsioone palume vormistada ideekavandi, mille loomise juhend saadetakse koos registreerumise kinnitusega. Tasub olla kärme, sest konsultatsioonide arv on piiratud.

Nii loengud kui ka konsultatsioonid toimuvad digitaalkeskkondades. Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Küsimuste korral kontakteeru madis.luik@artun.ee

Postitas Madis Luik — Püsilink

02.03.2020 — 01.04.2020

Raestipendiumi konkurss magistrantidele ja doktorantidele

unnamed (9)

Tallinna linn kuulutab alates 2. märtsist välja 2020. aasta Raestipendiumi konkursi.

Ootame kandidaate allpool kirjeldatud tingimustel kuni 1. aprillini 2020 (kaasa arvatud).

Stipendiumi eesmärgiks on:

  • toetada ja tunnustada teadus- ja õppetöös edukaid magistrante ja doktorante, kelle magistritöö, doktoritöö või teaduspublikatsioon käsitleb teemat, mis seondub Tallinna linna kui kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkondadega ja on linnale rakendusliku väärtusega ning aitab kaasa mõne Tallinna linna ees seisva küsimuse lahendamisele;
  • propageerida ja soodustada Tallinna kui Eesti Vabariigi pealinna eluvaldkondadega seonduvate teemade uurimist Tallinnas asuvate ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide magistrandide ja doktorandide poolt;
  • toetada heal tasemel uurimistöödega Tallinna linna asutusi arendustegevuses ning aidata kaasa nende ees seisvate ülesannete ja probleemide teaduspõhisele lahendamisele.

Stipendium on mõeldud magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele. Kandidaadi esitamise õigus on õppeasutuse struktuuriüksusel ja üliõpilase juhendajal. Kui üliõpilane teeb uurimistöö kirjutamisel koostööd Tallinna linna asutusega, võib üliõpilase esitada stipendiumi kandidaadiks ka selle asutuse teenistuja

Stipendiumifondi suurus on 45 000 eurot aastas. Magistrandidele on iga eelarveaasta jooksul ette nähtud kuni 36 stipendiumi (iga stipendium 1000 eurot) ja doktorandidele kuni 6 stipendiumi (iga stipendium 1500 eurot).

Magistrand või doktorand ennast ise kandidaadiks esitada ei saa. 

Taotlemistingimused tallinn.ee/est/ylikoolid/Raestipendiumi-konkursil-osalemine

Uurimisteema võib olla üliõpilase ja tema juhendaja poolt sõnastatud, kuid mõned võimalikud uurimisteemad on välja pakutud ka Tallinna linna asutuste poolt. Neid näeb samuti ülalnimetatud veebilehel. 

Palume taotlemist puudutavad dokumendid saata e-posti aadressil raestipendium@tallinnlv.ee

Dokumentide saatjale saadetakse vastu kinnituskiri.

Ootame kandideerima!

 

Täiendav informatsioon:
Liina Kilemit
raestipendium@tallinnlv.ee

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Raestipendiumi konkurss magistrantidele ja doktorantidele

Esmaspäev 02 märts, 2020 — Kolmapäev 01 aprill, 2020

unnamed (9)

Tallinna linn kuulutab alates 2. märtsist välja 2020. aasta Raestipendiumi konkursi.

Ootame kandidaate allpool kirjeldatud tingimustel kuni 1. aprillini 2020 (kaasa arvatud).

Stipendiumi eesmärgiks on:

  • toetada ja tunnustada teadus- ja õppetöös edukaid magistrante ja doktorante, kelle magistritöö, doktoritöö või teaduspublikatsioon käsitleb teemat, mis seondub Tallinna linna kui kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkondadega ja on linnale rakendusliku väärtusega ning aitab kaasa mõne Tallinna linna ees seisva küsimuse lahendamisele;
  • propageerida ja soodustada Tallinna kui Eesti Vabariigi pealinna eluvaldkondadega seonduvate teemade uurimist Tallinnas asuvate ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide magistrandide ja doktorandide poolt;
  • toetada heal tasemel uurimistöödega Tallinna linna asutusi arendustegevuses ning aidata kaasa nende ees seisvate ülesannete ja probleemide teaduspõhisele lahendamisele.

Stipendium on mõeldud magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele. Kandidaadi esitamise õigus on õppeasutuse struktuuriüksusel ja üliõpilase juhendajal. Kui üliõpilane teeb uurimistöö kirjutamisel koostööd Tallinna linna asutusega, võib üliõpilase esitada stipendiumi kandidaadiks ka selle asutuse teenistuja

Stipendiumifondi suurus on 45 000 eurot aastas. Magistrandidele on iga eelarveaasta jooksul ette nähtud kuni 36 stipendiumi (iga stipendium 1000 eurot) ja doktorandidele kuni 6 stipendiumi (iga stipendium 1500 eurot).

Magistrand või doktorand ennast ise kandidaadiks esitada ei saa. 

Taotlemistingimused tallinn.ee/est/ylikoolid/Raestipendiumi-konkursil-osalemine

Uurimisteema võib olla üliõpilase ja tema juhendaja poolt sõnastatud, kuid mõned võimalikud uurimisteemad on välja pakutud ka Tallinna linna asutuste poolt. Neid näeb samuti ülalnimetatud veebilehel. 

Palume taotlemist puudutavad dokumendid saata e-posti aadressil raestipendium@tallinnlv.ee

Dokumentide saatjale saadetakse vastu kinnituskiri.

Ootame kandideerima!

 

Täiendav informatsioon:
Liina Kilemit
raestipendium@tallinnlv.ee

Postitas Mart Vainre — Püsilink

11.04.2019

EKA doktorikooli konverents

unnamed-3

Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub neljapäeval, 11. aprillil Eesti Kunstiakadeemias aadressil Põhja pst 7 ruumis A501.

Konverentsil osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda.

Registreerun

Avasõnad

09.00–09.15 EKA doktorikooli juhataja, teadusprorektor dr Epp Lankots

Külalisesinejad

09.15–09.45 Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsent ning sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri uurija dr Katrin Tiidenberg

09.45–10.15 Kunstnik, kelle kunstipraktikas on keskne koht soouuringutel ning feministlikel lähenemistel – dr. Fideelia-Signe Roots

Kohvipaus
10.15–10.40 Kohvipaus registreerunud osalejatele

Doktorantide ettekanded 

Muinsuskaitse ja konserveerimine
modereerib õppekava juht dr Anneli Randla

10.40–11.20 Siim Raie – “Identiteedi uurimise probleemid” (Diskussant: Matthias-Jakob Sildnik)

Kunst ja disain
modereerib õppekava juht dr Liina Unt

11.20–12.00 Merike Rehepapp – “Kasutajakeskne disain, tööriist õppeaine loomiseks”(Diskussant: Eik Hermann)

12.00–12.40 Matthias-Jakob Sildnik – “Miks on generatiivne kunst igav?” (Diskussant: Toomas Paaver)

Lõunapaus
12.40–13.30 Lõunasöök registreerunud osalejatele

Arhitektuur ja linnaplaneerimine
modereerib õppekava juht dr Jüri Soolep

13.30–14.10 Toomas Paaver – “Avalik ruum kui elukeskkonda siduv võrgustik” (Diskussant: Siim Raie)

14.10–14.50 Eik Hermann – “Disainiuurimus teooria ja praktika vahealal”(Diskussant: Merike Rehepapp)

14.50–15.30 Siim Tuksam – “Modulated modularity – revisiting modularity in architecture in the age of automation” (Diskussant: Roemer van Toorn)

15.30-16.10 Roemer van Toorn – “Society of the And. The bewildering interdependence of our times” (Diskussant: Siim Tuksam)

Lõpusõnad
16.10—16.30 Kokkuvõttev arutelu ja konverentsi lõpetamine

 

EKA doktorikooli konverents on rahastatud Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projektist EKA LOOVKÄRG

Postitas Elika Kiilo — Püsilink

EKA doktorikooli konverents

Neljapäev 11 aprill, 2019

unnamed-3

Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub neljapäeval, 11. aprillil Eesti Kunstiakadeemias aadressil Põhja pst 7 ruumis A501.

Konverentsil osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda.

Registreerun

Avasõnad

09.00–09.15 EKA doktorikooli juhataja, teadusprorektor dr Epp Lankots

Külalisesinejad

09.15–09.45 Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsent ning sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri uurija dr Katrin Tiidenberg

09.45–10.15 Kunstnik, kelle kunstipraktikas on keskne koht soouuringutel ning feministlikel lähenemistel – dr. Fideelia-Signe Roots

Kohvipaus
10.15–10.40 Kohvipaus registreerunud osalejatele

Doktorantide ettekanded 

Muinsuskaitse ja konserveerimine
modereerib õppekava juht dr Anneli Randla

10.40–11.20 Siim Raie – “Identiteedi uurimise probleemid” (Diskussant: Matthias-Jakob Sildnik)

Kunst ja disain
modereerib õppekava juht dr Liina Unt

11.20–12.00 Merike Rehepapp – “Kasutajakeskne disain, tööriist õppeaine loomiseks”(Diskussant: Eik Hermann)

12.00–12.40 Matthias-Jakob Sildnik – “Miks on generatiivne kunst igav?” (Diskussant: Toomas Paaver)

Lõunapaus
12.40–13.30 Lõunasöök registreerunud osalejatele

Arhitektuur ja linnaplaneerimine
modereerib õppekava juht dr Jüri Soolep

13.30–14.10 Toomas Paaver – “Avalik ruum kui elukeskkonda siduv võrgustik” (Diskussant: Siim Raie)

14.10–14.50 Eik Hermann – “Disainiuurimus teooria ja praktika vahealal”(Diskussant: Merike Rehepapp)

14.50–15.30 Siim Tuksam – “Modulated modularity – revisiting modularity in architecture in the age of automation” (Diskussant: Roemer van Toorn)

15.30-16.10 Roemer van Toorn – “Society of the And. The bewildering interdependence of our times” (Diskussant: Siim Tuksam)

Lõpusõnad
16.10—16.30 Kokkuvõttev arutelu ja konverentsi lõpetamine

 

EKA doktorikooli konverents on rahastatud Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projektist EKA LOOVKÄRG

Postitas Elika Kiilo — Püsilink

11.04.2018

EKA doktorikooli konverents

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverentsile!

Tänavune Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub
11. aprillil algusega kell 10.00 Õpetajate Majas.

Konverentsil osalemiseks tuleb ennast registreerida SIIN.

Ajakava

10.0010.10 Konverentsi avab EKA doktorikooli juhataja prof dr Krista Kodres


Külalisesinejad doktoritöö kirjutamisest ja elust pärast doktorantuuri

10.1010.40 Lavastaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakooli dotsent ning filosoofiadoktor Anne Türnpu 

10.4011.10 Arhitekt, Eesti Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik ning arhitektuuridoktor Veronika Valk-Siska


Doktorantide ettekanded

Muinsuskaitse ja konserveerimine 
modereerib õppekava juht dots dr Anneli Randla

11.1011.45 Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel. (Diskussant: Kaarel Truu)


Kunst ja disain 
modereerib õppekava juht dr Liina Unt

11.4512.20 Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes. (Diskussant: Sofja Hallik)

12.2012.55 Sofja Hallik: Hand vs. Machine. (Diskussant: Miina Leesment)


Lõunapaus

Lõunasöök registreerunud osalejatele


Kunstiteadus ja visuaalkultuur 
modereerib õppekava juht prof dr Krista Kodres

14.0014.35 Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus. (Diskussant: Anders Härm)

14.3515.10 Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides. (Diskussant: Andrus Laansalu)

15.1015.45 Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”. (Diskussant: Liis Kibuspuu)

15.4516.20 Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused. (Diskussant: Elise Eimre)


Lõpusõnad

16.2016.50 Kokkuvõttev arutelu õppekavade juhtide poolt

Ettekannete sünopsised

Ettekande kestus on 20 minutit, sellele järgneb diskussandi tagasiside 10 minutit ning publiku küsimused ja arutelu 5 minutit.

Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel

Kultuuripärandi objektide dokumenteerimine on kestev protsess ning selle haldamine ja säilitamine on oluline samm pärandi kui terviku säilitamisel. Kaasaegses kultuuripärandi uuringutes ja halduses on olulisele kohale kerkinud tehniliste rakenduste kasutamine nii säilitamise kui uurimise aga ka populariseerimise osas. Viimase paarikümne aasta jooksul on instrumentaaluuringud, pildindus ja 3D mõõdistamine arenenud tänu infotehnoloogilistele lahendustele väga kiiresti ja saanud töövahenditeks erinevate objektide ja materjalide uuringutel. Dokumenteerimisel tuleb optimaalse meetodi valikul lähtuda eeskätt objekti omadustest, uuringu eesmärkidest, vajalikest uuringutest, samuti sellest, et tulemused oleks korratavad ja jälgitavad. Ettekanne analüüsib erinevate näidete varal mitmeid erinevaid võimalusi ja probleeme tehnilise kunstiajaloo uurimisel, fokusseerides eeskätt 3D lahendustele.

Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes

Disainivaldkonda kuuluva doktoritöö teemaks on Jätkusuutliku ja tervisliku tekstiiltooteseeria välja arendamine inimese magamiskeskkonda. Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes on oluliseks sisendiks originaalsete kestlike ja tervislike toodete arendamiseks. Uurimisobjektideks on inimese magamisotstarbelised tekstiiltooted ja nendes peituva kestliku ja tervisliku potentsiaali välja toomine ning kaardistamine. Millistele protsessidele on vaja tootearenduses tähelepanu pöörata? Milliseid algatusi, arendusi ja näiteid on iga tootearendusetapi kohta maailmast tuua? Millised disainipraktikad järgida? Milline võiks välja näha toote disainitud kasutus ja eluiga? Millised materjale valida? Millised suundmusi ja võimalusi rakendada just magamiseks ette nähtud tekstiiltoodete arendamisel?

Sofja Hallik: Hand vs. Machine

In the context of contemporaneity there is a mutation of some sort happening to jewellery as one of the most physical and material of all the art forms by means of its absorption into Cyberspace and its interrelation with the Machine. What if both hand and machine could have really blended in a ready object? ‘Digital craft’ represents the idea of a work that comes from the digital environment but is still highly crafted, work that comes from the skilful combination of a hand with the machine, in which both digital and craft are 100% complementary to each other. Using these concepts, it is possible to define the influence of digital technology on the essence of jewellery and also answer the question what happens in between when digital and physical, immaterial and material meet.

Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus

Tegevuskunst kujunes 1980ndatel Siim-Tanel Annuse (s. 1960) loomingus audiovisuaalseks tervikuks, kus seisundit esilekutsuv muusika omas võrdset kaalu nähtavaga. Seni on heli rolli performance’ites vähe uuritud ning seetõttu alahinnatud. Helilooja Ariel Lagle (s. 1963) lõi Annuse etendustele “Läbimised”(1987) ja “Kullavalamine”(1988) originaalmuusika, mis aga “kaduva” kunstina on jäänud sündmuste visuaalse dokumentatsiooni varju. Omapäraseks näiteks muusiku ja kunstniku vastastikmõjust on Annuse poolt Laglele komponeerimise hõlbustamiseks joonistatud skeem “Psychalgia” (1987). Ettekandes analüüsin nimetatud teoste põhjal Lagle ja Annuse koostööd, tuginedes performance’itest maha jäänud arhiivimaterjali kõrval ka intervjuude käigus kogutud infole. Uurimus püüab leida vastust küsimusele, millistel tingimustel on edukas koostöö muusiku ja kunstniku vahel võimalik?

Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides

Ajaloofilm kui žanr võimaldab tajuda minevikku afektiivselt, seda audiovisuaalse meediumi raames struktureerides, narrativeerides ning dramatiseerides. Antud ettekanne uurib Eesti ajalooliste mängufilmide diametraalseid motiive, mis joonistuvad välja dokumenteeriva ja fiktiivse ning omakorda generatsioonide iseärasuste dünaamikast. Ettekande valimik kulgeb läbi mitmekülgsete Eesti ajaloofilmide allžanrite, analüüsides nii rahvus-eepilisi sõjafilme, biograafilisi portreteeringuid kui ka nostalgiast pakatavaid retrofilme. Millised impulsid on nende ajalooliste filmide loomet ajendanud? Kellele ja miks on need ajaloolised filmid suunatud? Millised tegurid on kujundanud nende filmide dramaturgilist ja omakorda visuaalset spetsiifikat? Need küsimused on kõigest mõned suuremast tervikust, mille kaudu analüüsida ajalooliste filmide arvukaid kihistusi, kuhu on kätketud mitmetahuline materjal mineviku representatsiooni kohta.

Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”

Käesoleva ettekande raames analüüsitakse Peeter ja Eve Linnapi kureeritud I Saaremaa biennaali näituse “Ajaloo vabrik” kontseptualiseerimise ajaloofilosoofilist ja sotsiopoliitilist kontekst, kus kuraatoritele aktualiseerus väga selgelt Michel Foucault filosoofiline pärand, mis tegeles võimu ja  teadusdistsipliinide suhete analüüsiga ja millest sai näituse (millest paljuski algas ka kriitilise teooria sissetung kohalikule kunstiväljale) üks kontseptuaalseid alustalasid. Läänest ülevõetud kunstibiennaali mudel ei pruugi olla post-sotsialistlikus kultuurikontekstis ühemõtteliselt enesekolonisatsiooni vahendiks, vaid see võib toimida ka võimestavalt, andes kunstnikele-kuraatoritele vahendid kritiseerimaks uue rahvusliku režiimi ajaloopoliitilist (tõe)diskursust, kus uus ajalootõde oli sageli poliitiliste eesmärkide teenistuses. Marek Tamm on nimetanud Eesti Vabariiki “ajaloolaste vabariigiks” seda taastanud poliitiliste jõudude suure ajaloolaste “sisalduse” tõttu.

Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused

Töö keskne eesmärk on analüüsida biosemiootikal (ja osalt ka neuroteadustel) põhinevalt inimliigi materjalitaju. Milline võiks olla biosemiootika vahenditega kirjeldatult seos loomade materjalitaju ja ellujäämisviiside vahel? Juhul, kui see seos on piisavalt tugev (mida ma väitsin magistritöös), siis kas ellujäämissurves väljakujunenud materjalitaju ja -kasutamisviisid on edasi kandunud inimliigi kunstipraktikatesse? Ja kas kunstiobjektide tõlgendamisviisid on või ei ole läbi kunstiajaloo seotud nende eelnevate külgnevustega? Süvaajaloo (deep history) traditsioonis esitatud kaugvaates on põhjust küsida – kus ja millal toimusid fundamentaalsed muutused materjalide kasutusviisides. Mismoodi materjalist, mis lõhub, kannab või lihtsalt vedeleb metsas, sai kunstiobjektide tegemise materjal ja mis selliste üleminekute käigus muutus materjalitajus? Praktiline kirjutuskäik on tihedalt seotud nii kunstiajalukku kui ka restaureerimispraktikatesse kuuluvate objektide ja nende materjalidega.

EKA doktorikooli konverents on rahastatud Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projektist EKA LOOVKÄRG.

Lugupidamisega
Elise Eimre
Doktorikooli konverentsi korraldaja
+372 58414828
elise.eimre@artun.ee
Postitas Mart Vainre — Püsilink

EKA doktorikooli konverents

Kolmapäev 11 aprill, 2018

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverentsile!

Tänavune Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub
11. aprillil algusega kell 10.00 Õpetajate Majas.

Konverentsil osalemiseks tuleb ennast registreerida SIIN.

Ajakava

10.0010.10 Konverentsi avab EKA doktorikooli juhataja prof dr Krista Kodres


Külalisesinejad doktoritöö kirjutamisest ja elust pärast doktorantuuri

10.1010.40 Lavastaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakooli dotsent ning filosoofiadoktor Anne Türnpu 

10.4011.10 Arhitekt, Eesti Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik ning arhitektuuridoktor Veronika Valk-Siska


Doktorantide ettekanded

Muinsuskaitse ja konserveerimine 
modereerib õppekava juht dots dr Anneli Randla

11.1011.45 Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel. (Diskussant: Kaarel Truu)


Kunst ja disain 
modereerib õppekava juht dr Liina Unt

11.4512.20 Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes. (Diskussant: Sofja Hallik)

12.2012.55 Sofja Hallik: Hand vs. Machine. (Diskussant: Miina Leesment)


Lõunapaus

Lõunasöök registreerunud osalejatele


Kunstiteadus ja visuaalkultuur 
modereerib õppekava juht prof dr Krista Kodres

14.0014.35 Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus. (Diskussant: Anders Härm)

14.3515.10 Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides. (Diskussant: Andrus Laansalu)

15.1015.45 Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”. (Diskussant: Liis Kibuspuu)

15.4516.20 Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused. (Diskussant: Elise Eimre)


Lõpusõnad

16.2016.50 Kokkuvõttev arutelu õppekavade juhtide poolt

Ettekannete sünopsised

Ettekande kestus on 20 minutit, sellele järgneb diskussandi tagasiside 10 minutit ning publiku küsimused ja arutelu 5 minutit.

Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel

Kultuuripärandi objektide dokumenteerimine on kestev protsess ning selle haldamine ja säilitamine on oluline samm pärandi kui terviku säilitamisel. Kaasaegses kultuuripärandi uuringutes ja halduses on olulisele kohale kerkinud tehniliste rakenduste kasutamine nii säilitamise kui uurimise aga ka populariseerimise osas. Viimase paarikümne aasta jooksul on instrumentaaluuringud, pildindus ja 3D mõõdistamine arenenud tänu infotehnoloogilistele lahendustele väga kiiresti ja saanud töövahenditeks erinevate objektide ja materjalide uuringutel. Dokumenteerimisel tuleb optimaalse meetodi valikul lähtuda eeskätt objekti omadustest, uuringu eesmärkidest, vajalikest uuringutest, samuti sellest, et tulemused oleks korratavad ja jälgitavad. Ettekanne analüüsib erinevate näidete varal mitmeid erinevaid võimalusi ja probleeme tehnilise kunstiajaloo uurimisel, fokusseerides eeskätt 3D lahendustele.

Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes

Disainivaldkonda kuuluva doktoritöö teemaks on Jätkusuutliku ja tervisliku tekstiiltooteseeria välja arendamine inimese magamiskeskkonda. Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes on oluliseks sisendiks originaalsete kestlike ja tervislike toodete arendamiseks. Uurimisobjektideks on inimese magamisotstarbelised tekstiiltooted ja nendes peituva kestliku ja tervisliku potentsiaali välja toomine ning kaardistamine. Millistele protsessidele on vaja tootearenduses tähelepanu pöörata? Milliseid algatusi, arendusi ja näiteid on iga tootearendusetapi kohta maailmast tuua? Millised disainipraktikad järgida? Milline võiks välja näha toote disainitud kasutus ja eluiga? Millised materjale valida? Millised suundmusi ja võimalusi rakendada just magamiseks ette nähtud tekstiiltoodete arendamisel?

Sofja Hallik: Hand vs. Machine

In the context of contemporaneity there is a mutation of some sort happening to jewellery as one of the most physical and material of all the art forms by means of its absorption into Cyberspace and its interrelation with the Machine. What if both hand and machine could have really blended in a ready object? ‘Digital craft’ represents the idea of a work that comes from the digital environment but is still highly crafted, work that comes from the skilful combination of a hand with the machine, in which both digital and craft are 100% complementary to each other. Using these concepts, it is possible to define the influence of digital technology on the essence of jewellery and also answer the question what happens in between when digital and physical, immaterial and material meet.

Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus

Tegevuskunst kujunes 1980ndatel Siim-Tanel Annuse (s. 1960) loomingus audiovisuaalseks tervikuks, kus seisundit esilekutsuv muusika omas võrdset kaalu nähtavaga. Seni on heli rolli performance’ites vähe uuritud ning seetõttu alahinnatud. Helilooja Ariel Lagle (s. 1963) lõi Annuse etendustele “Läbimised”(1987) ja “Kullavalamine”(1988) originaalmuusika, mis aga “kaduva” kunstina on jäänud sündmuste visuaalse dokumentatsiooni varju. Omapäraseks näiteks muusiku ja kunstniku vastastikmõjust on Annuse poolt Laglele komponeerimise hõlbustamiseks joonistatud skeem “Psychalgia” (1987). Ettekandes analüüsin nimetatud teoste põhjal Lagle ja Annuse koostööd, tuginedes performance’itest maha jäänud arhiivimaterjali kõrval ka intervjuude käigus kogutud infole. Uurimus püüab leida vastust küsimusele, millistel tingimustel on edukas koostöö muusiku ja kunstniku vahel võimalik?

Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides

Ajaloofilm kui žanr võimaldab tajuda minevikku afektiivselt, seda audiovisuaalse meediumi raames struktureerides, narrativeerides ning dramatiseerides. Antud ettekanne uurib Eesti ajalooliste mängufilmide diametraalseid motiive, mis joonistuvad välja dokumenteeriva ja fiktiivse ning omakorda generatsioonide iseärasuste dünaamikast. Ettekande valimik kulgeb läbi mitmekülgsete Eesti ajaloofilmide allžanrite, analüüsides nii rahvus-eepilisi sõjafilme, biograafilisi portreteeringuid kui ka nostalgiast pakatavaid retrofilme. Millised impulsid on nende ajalooliste filmide loomet ajendanud? Kellele ja miks on need ajaloolised filmid suunatud? Millised tegurid on kujundanud nende filmide dramaturgilist ja omakorda visuaalset spetsiifikat? Need küsimused on kõigest mõned suuremast tervikust, mille kaudu analüüsida ajalooliste filmide arvukaid kihistusi, kuhu on kätketud mitmetahuline materjal mineviku representatsiooni kohta.

Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”

Käesoleva ettekande raames analüüsitakse Peeter ja Eve Linnapi kureeritud I Saaremaa biennaali näituse “Ajaloo vabrik” kontseptualiseerimise ajaloofilosoofilist ja sotsiopoliitilist kontekst, kus kuraatoritele aktualiseerus väga selgelt Michel Foucault filosoofiline pärand, mis tegeles võimu ja  teadusdistsipliinide suhete analüüsiga ja millest sai näituse (millest paljuski algas ka kriitilise teooria sissetung kohalikule kunstiväljale) üks kontseptuaalseid alustalasid. Läänest ülevõetud kunstibiennaali mudel ei pruugi olla post-sotsialistlikus kultuurikontekstis ühemõtteliselt enesekolonisatsiooni vahendiks, vaid see võib toimida ka võimestavalt, andes kunstnikele-kuraatoritele vahendid kritiseerimaks uue rahvusliku režiimi ajaloopoliitilist (tõe)diskursust, kus uus ajalootõde oli sageli poliitiliste eesmärkide teenistuses. Marek Tamm on nimetanud Eesti Vabariiki “ajaloolaste vabariigiks” seda taastanud poliitiliste jõudude suure ajaloolaste “sisalduse” tõttu.

Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused

Töö keskne eesmärk on analüüsida biosemiootikal (ja osalt ka neuroteadustel) põhinevalt inimliigi materjalitaju. Milline võiks olla biosemiootika vahenditega kirjeldatult seos loomade materjalitaju ja ellujäämisviiside vahel? Juhul, kui see seos on piisavalt tugev (mida ma väitsin magistritöös), siis kas ellujäämissurves väljakujunenud materjalitaju ja -kasutamisviisid on edasi kandunud inimliigi kunstipraktikatesse? Ja kas kunstiobjektide tõlgendamisviisid on või ei ole läbi kunstiajaloo seotud nende eelnevate külgnevustega? Süvaajaloo (deep history) traditsioonis esitatud kaugvaates on põhjust küsida – kus ja millal toimusid fundamentaalsed muutused materjalide kasutusviisides. Mismoodi materjalist, mis lõhub, kannab või lihtsalt vedeleb metsas, sai kunstiobjektide tegemise materjal ja mis selliste üleminekute käigus muutus materjalitajus? Praktiline kirjutuskäik on tihedalt seotud nii kunstiajalukku kui ka restaureerimispraktikatesse kuuluvate objektide ja nende materjalidega.

EKA doktorikooli konverents on rahastatud Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projektist EKA LOOVKÄRG.

Lugupidamisega
Elise Eimre
Doktorikooli konverentsi korraldaja
+372 58414828
elise.eimre@artun.ee
Postitas Mart Vainre — Püsilink