Rubriik: Erialad

Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit tähistab uue podcasti ENKKListen lansseerimist PoCo Labis.

PoCo Labis lansseeritakse 26. septembril piduliku peoga Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu uus kultuuripodcast ENKKListen. 

ENKKListen ehk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidust tärkav podcast hakkab regulaarselt ilmuma kord kuus pikemate saadete ning lühemate ebaregulaarselt avaldatavate sekkumiste näol liidu kanalitel. Tegu on alternatiivse ja uue häälekandjaga, mille eesmärk on anda pinnas ja hääl loometee alguses olevate kunstnike ja disainerite mõtetele ja vaadetele. 

Uue podcasti selgroo moodustavad liidu liikmete saated, kus liidu kultuuritegijatel on vaba voli ja võimalus anda loenguid, pidada dialooge või rääkida intervjuu vormis millest iganes ja kuidas soovivad. Sekkumised on igal kuul erinevad, nende raames lahatakse näitusi, raamatuid või sündmusi, luuakse eksperimentaalseid helimaastikke ja ilmavalgust näevad ka eriilmelised muusikasaated.

Esimeses saates astub üles liidu liige, kunstnik ja kuraator Kertu Rannula. Avaüritusel laetakse üles podcasti esimene saade, millele järgneb arutelupaneel korraldajate ning Kertu Rannulaga. Performatiivse sekkumisega astub üles dj tuv ja sõbrad.

Tulekul on ka esimese sekkumisena kunstnik Reigo Nahksepa külastus Martin Roosna ja Alexei Gordiniga näitusel “The Mystery of Banksy: The Genius Mind”, mille raames on võimalik kuulda kunstniku ja tema kahe kaasamõtleja vahetuid tundeid näituselt.

LINK kodulehele: https://www.enkkl.ee/

LINK sündmuse Facebooki: https://www.facebook.com/events/830745175537028/?acontext=%7B%22event_action_history%22%3A%5B%5D%7D

Kontakt: enkklnadalapreemia@gmail.com 

Näitus “Mis juhtus Veenuse vetega” / “What happened to all the water in Venus”
kunstnikult Iohan Figueroa, avatakse Uus Rada Galeriis (Raja 11a) 05.10.2024
kell 17:00. Näitus jääb avatuks kolmapäevast laupäevani, kell 13:00 kuni 19:00,
kuni 19.10.2024.

Vormitud ideed, mis kaovad kiiresti,
pilgu vahelt läbi libisedes,
peaaegu, et võimatu haarata,
põgenevad nad mu käte vahelt nagu vihmapiisad klaasi pinnal.
Nad tulevad ja lähevad, jättes maha tunde — aurustudes —
nagu oleks mu mõistus kastetud millessegi tohutusse ja tundmatusse.
Vedelikud tilguvad, kunagi ei maandu, ei asetu vormi,
alati liikumises, tabamatud, võimatu kinni hoida.
Peegeldus näitab moonutatud pilti, lahustuvat hetke,
reaalsus on ähmane, jooned selle vahel, mis on tõeline ja kujuteldav,
Hajuvad alati udusse.
Ma seisan tundmatus ruumis täis seda ja teist, kuid mitte kunagi täielikult üks või
teine, mitte kunagi terviklik, mitte kunagi täielikult mõistetud.
Miski pole kindel. Kõik on pidevas muutumises, igaveses tsüklilisuse seisundis.

Hetked pöörduvad tagasi iseenda juurde, mõtted keerlevad – kaotan järje algusest
ja lõpust.
Valin pehmuse, olemise voolavuse, nagu ideed, mis libisevad mu sõrmede vahelt,
nagu vesi, mis kohandub kõigega, mida ta leiab.
Mis jääks järele, kui kõik oleks kindel,
kui iga mõte, iga tunne, oleks püsiv?

Iohan Figueroa 1989
Oaxaca, Mehhiko

Iohan Figueroa on multidistsiplinaarne kunstnik Oaxacast, Mehhikost, kes integreerib sujuvalt oma loomingusse skulptuuri, liikumise j keskkonnaelemente. Inspireerituna loodusest ja selle metsikusest, uurib ta sügavamaid seoseid ja vastastikmõjusid looduse ning inimkonna vahel. Kasutades loomingulise meetodina taktiilseid mälestusi, tõlgendab Figueroa neid meelelisi kogemusi käegakatsutavatesse materjalidesse, nähes keha nii lõuendi kui ka instrumendina kunstiliseks väljenduseks. Tema looming peegeldab sügavat seotust keskkonnaga, jäädvustades looduse olemust ja selle suhet maailmaga.
Tema uurimistöö keskendub sotsiaal-ruumilistele suhetele, tunnustades liikumise kaduvat loomust ja püüdes seda säilitada erinevate vahenditega. Omakorda peegeldab tema uurimus sügavat arusaama keha, ruumi, soo ja ühiskonna dünaamilisest koostoimest.

Tekst: Iohan Figueroa, Keithy Kuuspu
Mentor: Keithy Kuuspu
Graafiline disain: Seppe-Hazel Laeremans
Näitust toetab: EKA taidestuudium

Kutsume kõiki huvilisi osalema avalikul arutelul, mis toimub 7. oktoobril kell 18.00 Saaremaal, Salme rahvamaja suures saalis.

Arutame Tehumardi mälestussamba  ja seda ümbritseva ala tulevikku, et kaaluda ühiselt parimaid võimalikke lahendusi.

Üritus algab sõnavõttudega, millele järgneb arutelu. Üritust modereerib Villu Vatsfeld.

Sõnavõtud:

• Tallinna Ülikool – Kristo Nurmis

• Eesti Kunstiakadeemia – Kirke Kangro

• Muinsuskaitseamet  – Jüri-Martin Lepp

• Saaremaa Vabadusvõitlejate Ühingu esindaja

Korraldab Saaremaa vallavalitsus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

Restart. Modernistlikud uuselamurajoonid muutumises

Seminar ja näituse avamine

Eesti Kunstiakadeemia, Põhja pst 7, Tallinn

Millised on Teise maailmasõja järgsete uuselamurajoonide uuendamise võimalused ja väljakutsed? Mida on endaga kaasa toonud pööre ühisomandist kõikehõlmava eraomandi poole? Noored praktikud Euroopa eri paigust vaatavad kunagisi uuenduslikke rajoone tänasest vaatenurgast, avades nende arhitektuurset tausta, nüüdseid kasutusviise ning elanike isiklikke lugusid.

Seminaril saavad sõna Elspeth Lee (Superposition), Rajna Avramova, Hedwig van der Linden ja Kevin Westerveld (Dérive), Ena Kukić ja Dinko Jelečević (E+D) ning Spolka kollektiiv.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna tudengid tutvustavad oma renoveerimisideid ühe Narva tüüpmajade kvartali näitel. Ürituse korraldaja on Eesti Arhitektuurimuuseum ja Architectuul koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ning see on osa Euroopa arhitektuuriplatvormi LINA programmist.

Koos seminariga esitletakse samateemalist raamatut, mille koostasid Christian Burkhard ja Triin Ojari ning kujundas Indrek Sirkel.

Samuti avatakse näitus, mille kujundasid Indrek Sirkel ja Diana Drobot.

Näitus jääb avatuks 20. oktoobrini 2024.

Delfti Tehnikaülikooli tudengite näituse “Mastaabiküsimus: Tallinn” avamine toimub reedel, 11. oktoobril kell 18.00 EKA fuajee trepistikul.

Näitus esitleb Delfti TÜ lõpustuudio A Matter of Scale – Architecture for the European City: Tallinn, Eesti tulemusi. Kahe semestri jooksul töötasid Delfti üliõpilased välja projekte, mis põhinesid kahekihilisel analüüsil: kontekstuaalne analüüs mitmel Tallinna rannajoonel asuval objektil ja distsiplinaaranalüüs juhtumipõhisest uuringust Tallinna arhitektuuri kohta. Projektide analüüs süveneb põhjalikult Tallinna kohalikesse oludesse: oluline on seose loomine keskaegse linna ajaloolise struktuuri, tööstuspärandi või elamurajoonidega nagu Lasnamäe; kohaliku materjali ja ehitustavade või kohaliku poliitilise kontekstiga arvestamine. Mõnda kavandit võib vaadelda kui “vastuprojekti”, mis pakub välja alternatiive käimasolevale ruumilisele arengule.

Stuudio tulemuste esitlusega Tallinna Arhitektuuribiennaalil 2024 loodetakse tuua kohalikku arhitektuuridebatti uusi vaatenurki.

Algatus: Delfti Tehnikaülikooli õppekava Methods of Analysis & Imagination: Jorge Mejía, Willemijn Wilms Floet, Klaske Havik

EKA tähistab 110. juubelit sünnipäevanädalaga. 

4.-8. novembril toimuvad tuurid, loengud ja filmiseansid. Nädal päädib reedel EKA uue õppehoone avamise ja sünnipäevapeoga. Reedel toimuvad osakondade vilistlaste peod. 

Esmaspäev 

17.30 Tuur näitusel “ EKA 110: Riides ja alasti” | EKA Galerii

Teisipäev

17.30 Tuur näitusel “ EKA 110: Riides ja alasti” | EKA Galerii

Kolmapäev

16.00 Avatud loeng audoktor Linda van Deursen | Aula A-101

17.30 Tuur näitusel “ EKA 110: Riides ja alasti” | EKA Galerii

18.00 Avatud loeng audoktor Antoine Picon | Aula A-101

Neljapäev

17.30 Tuur näitusel “ EKA 110: Riides ja alasti” | EKA Galerii

18.00 Kino | Aula A-101

Reede – PIDU!

16.00 Aktus ja audoktorite promoveerimine | Aula A-101

18.00 Osakondade peod vilistlastele | EKA peahoone

19.00 EKA valge  maja avamine | EKA valge maja

20.00 Muusikalised esinejad | Mõlemad majad

20.30 Oksjon | Aula A-101

Sündmuse kava täieneb jooksvalt.

EKA sünnipäevanädala sündmused on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. 

Kunstiajaloolane ja kuraator Kai Lobjakas peab avaliku loengu „Was there design in Eastern Europe? Retrotopia Case“ („Kas Ida-Euroopas oli disaini? Retrotoopia juhtum“) teisipäeval, 24. septembril algusega kell 16:00 ruumis A501.
Kai Lobjakas avab uurimis- ja näituseprojekti „Retrotopia. Design for Socialist Spaces“ (2023) tagamaid.

„Retrotopia. Design for Socialist Spaces“ oli koostööprojekt, mis päädis Claudia Banzi poolt algatatud ulatusliku näitusega Berliini tarbekunstimuuseumis Kunstgewerbemuseum. Näitus käsitles disaini rolli ja mõju nii endise idabloki riikides kui ka Jugoslaavias. Selle eesmärgiks oli tutvustada peaaegu tundmatute visioonide, disainipraktikate ja -kontekstide jälgi, et lisada disainiajalukku ning -uuringutesse kiht valitsevale läänelikule vaatenurgale.

Design Issues 2024 avatud loengud toimuvad Sandra Nuudi ja Ruth-Helene Melioranski disainiprobleemide kursuse raames ning on avatud kõigile huvilistele.

Kai Lobjakas on kunstiajaloolane, kuraator ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) juht alates 2014. aastast. Tema fookuses on nii sõjajärgne kui ka nüüdisaegne tarbekunst ja disainipraktika, eriti nende valdkondade ristumiskohad. Lisaks muuseumi disainikollektsiooni loomisele on ta koostanud ja toimetanud katalooge, mille fookuses on Eesti disaininähtused, sh „Kunsti ja tööstuse vahel. Kunstitoodete Kombinaat ARS“ (2013), „Kohalik ilu. Tarbeklaas“ (2016). Ta on algatanud ja kureerinud näitusi „Disain kui eksperiment. Tõnis Käo“ (2014), „Köök. Muutuv ruum, disain ja tarbekunst Eestis“ (2016). Tema kureeritud on 2022. aastal ETDMis avatud Eesti disaini püsinäitus. Ta oli 2019–2022 rahvusvahelise muuseumide võrgustiku komitee ICOM ICDAD esimees ning täna juhib ICOM Eesti riikliku komiteed.

Mina olen Marta Konovalov – disainer, loovuurija, käsitööline, parandaja ja aiaarmastaja, Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant. Tegutsen oma aias kui korilane. Külvan segadust ja korjan teadmisi. Aed on minu loovuurimuse toimumiskohaks ja paik argisteks praktikateks. Tühi maalapp ning auk või plekk rõivastel pakub võimalust suhete loomiseks ja omapoolse kihi lisamiseks. Meie, aednike, säilimine siin planeedil sõltub meie dialoogivõimest, edasihoidlikkusest, hoolest ja kohanemisoskusest, sellest, kuidas aeda mõtestame ja milline on meie suhe aiaga. 

Kutsun sind äärealadele ja oma Viljandimaal asuvasse aeda. Et koos uurida, põimuda, reageerida, aeglustuda, mustreid lagundada, taasluua, parandada ja esteetika piire nihutada. Näitusel esitlen loovuurimuse artefakte ja oma tekstiilide parandamise praktikaid koos tähelepanekutega aiast.

28. septembril kell 14.00–18.00 näituse avamine, retk koos mullamudija Markus Pauga ja koosloome praktika, kus kanname retkelt korjatud leiud üle tekstiilile

28. ja 5. oktoobril kell 14.00–18.00 loovuurimuse artefaktide esitlus dialoogis Viljandi pärandusfestivaliga

28. oktoobril 12.00–18.00 loovuurimuse artefaktide esitlus ja soovijatele tekstiilide nõelumise ja paikamise õpituba

28. oktoobril kell 12.00–17.00 loovuurimuse artefaktide esitlus, retk kunstnik Jane Remmiga  ja  tekstiilide nõelumise ja paikamise õpituba

Kohtume Saarde talus, Veisjärve külas, Viljandimaal.
58,0815866, 25,7876976

Sündmus on tasuta.

Palun anna tulekust ette teada siin. 

Facebookis 

Instagrammis

Näitus on osa Kultuuriministeeriumi poolt rahastatud projektist PR02049 „Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis“, mille käigus arendame koos kunstnik Jane Remmiga loovuurimuslikke meetodeid loodusega suhestumiseks.

UNESCO pärandilinn Viljandi näitab, et pärand parandab: festivalil arutatakse, kuidas rahvakultuuri teadmised aitavad leida säästlikke lahendusi majandus- ja keskkonnaprobleemidele ning huvilised saavad ka ise pärandoskusi õppida.

https://sisu.ut.ee/parandusfestival2024/

Olete soojalt oodatud Eleftheria Irene Kofidou “Natuke rahulikumalt kui varem”.

Avamine ja etendus: 18.09 18:00

Näituse lahtiolekuajad: 19.09-02.10 tööpäeviti 14.00-18.00; 21.-22.09 14:00-16:00; 28.09-29.09 suletud

Varasemast veidi rahulikum on helilooja J. Straussi täiendav õpetlik kommentaar muusikapala Don Quijote op. 35 VII variatsioon – Sõit läbi õhu. Kuna “natuke” on ebamääraselt loendatav summa, on seda väga raske spektrisse paigutada, välja arvatud juhul, kui kellelgi on juurdepääs võrrandi teistele muutujatele. Kofidou installatsioonis on helilooja kataloogirida kontekstist väljas, sest praegust hetke pole võrreldav ei enne ega ka tagantjärele, vaid vastandlik analoogia tema kodumaa sotsiaalpoliitilise olukorraga.

“Ma maksan oma igapäevaste võitude eest sõja kaotamisega,” seisab galerii seinal põlenud loosungis, mis on kunstniku teismeeas Aristotelese ülikoolilinnakus eksisteerinud grafiti taasloomine. Õigeusu traditsiooni kohaselt märgivad usklikud ülestõusmispühade ajal oma ukseraamidele ristimärki, kasutades küünalde püha valguse leeki; majapidamise kaitsmise tegu kurja eest ja õnnesoov. Ülikoolilinnak näeb praegu hoopis teistsugune välja, kunagine sassis sein on nüüd valge, suletakse bioloogiaosakonna legendaarne punk squat ja luuakse uus politsei eriüksus. Ammu kadunud loosung luuakse uuesti, põletatakse seinale austusavaldusena puuduvatele osakestele, kollektiivse mälu kadunud murdudele. Aga poliitikas piisab pessimismist; Selle pealispinna all ei taha see muutuda järjekordseks laetud sõnumiks. võitlusi antakse iga hinna eest, isegi juba ettenähtava tulemuse eest. Ursula K. Le Guin mainib teoses „Kõrvaldatud“ „Seal oli müür. See ei tundunud oluline (…) Kuid idee oli tõeline. See oli oluline. (…) Nagu kõik seinad, oli see mitmetähenduslik, kahepalgeline. Mis oli selle sees ja mis väljaspool seda, sõltus sellest, kummal pool te asute. Seal on kaks seina, üks, mis on juba olemas, ja teine; murdunud ja esialgu horisontaalne; kas see on selleks, et domineerida või pitseerida?

Installatsioonist saab komplekt ja objektid toimivad etenduse rekvisiitidena; püüdes haarata seda teatud tüüpi rahulikkust, mis tekib pärast tugevate vihaaurude aurustumist ja jääb enese ettevalmistamise protsessi; ootus millegi ees, mis on tulemas ja ei ole üldse rahulik. Kas see tuleb hiljem katki minna?

Kunstnik soovib tänada: Anu Vahtra, Ats Kruusing, Eleni Kofidou, Erik Hõim 

Graafiline disain: Eleni Kofidou

Eleftheria Irene Kofidou (1995) on Tallinnas elav Kreeka kunstnik, kes tegeleb peamiselt installatsioonide, performance-kunsti ja tekstiga. Tema kunstipraktika on sageli seotud luulega ja keskendub tähenduste kihistamise protsessidele, peamiselt tema taustaga seotud sotsiaalpoliitilistele konnotatsioonidele ja keele liikumise käivitamise viiside uurimisele.