Rubriik: Kaasaegne kunst

Kolmapäeval, 9. oktoobril kell 16.00 ruumis A501 toimub taas vabade kunstide teaduskonna ühisseminar. Sel korral kõneleb kunstnik Kaido Ole. Kuulama on oodatud kõik huvilised.

Kaido Ole (snd 1963), elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias disaini ja maali (1982—1992) ning töötanud EKAs joonistamise ja maali õppejõuna ning maaliosakonna professorina (2003—2010). Alates 2010. aastast vabakutseline kunstnik, näitustel esinenud alates 1989. aastast. 2003 esindas Eestit Veneetsia 50. kunstibiennaalil John Smithi nime all koos Marko Mäetammega.

Kaido Ole loomingu keskmes on kontseptuaalne maal. Hoolimata sellest, et suuremõõtmelised maalid on peensusteni läbikalkuleeritud ja näivad lausa masinlikud, huvitab teda maal kui käsitöö ja maalimise käigus tekkivad vead. Ole teatraalsed ja vastuolulised süžeed ühendavad alati erinevatest maalistiilidest pärit võtteid geomeetrilisest abstraktsionismist popkunsti ja uusrealismini.

Otsese päevapoliitika asemel räägivad Ole maalid inimeste või kunstniku ja tema loomingu vahelistest võimusuhetest üldisemalt, kuid alati on need jõupositsioonid mitmeti tõlgendatavad, absurdsed ja humoorikadki. Konfliktisüžeede läbimängimiseks kasutab ta erinevaid karaktereid, iseenda figuuri ja koomiksiliku mullpea-mehikese kõrval alates 2012. a ka erinevad sürrealistlikke assamblaaž-olendeid.

https://www.kaidoole.eu

Reedel, 11. oktoobril kell 18 avatakse EKA Galeriis näitus “Enesehool”. Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming, Hanna-Liisa Lavonen, Carol Katkoff ja Mari-Liis Sõrg. Näituse kuraatorid on Kleer Keret Tali ja Hanna-Liisa Lavonen. 

Enese eest hoolitsemine võib olla igapäevane tegevus, mida rakendatakse teadlikult, võttes selle jaoks eraldi aega või sidudes see argipäevaste toimetustega. Vaatamata enesehoole erinevatele praktikatele – see võib olla väline ja sisemine, vaimne ja füüsiline – on see oluline aspekt indiviidi vabaduse ja heaolu tagamisel. Selle alla käib iseenda tunnetamine ja teadvustamine, seejärel strateegiline elu planeerimine, et mõista ennast paremini, et olla teel parema enesetunnetuse poole.

Grupinäituse neli kunstniku pakuvad välja neli variatsiooni sellest, kuidas toimida iseenda kasuks. Lähtudes isiklikest seisukohtadest, mõtestavad nad lahti, mida enesehool nende jaoks tähendab ja kuidas need praktikad individuaalselt varieeruvad. Nad loovad eraldiseisvad ja uued kunstiteosed, mis on vältimatult seotud sotsiaalse olelusvõitlusega.

Näitus jääb avatuks kuni 2. novembrini ning kuulub Tallinna Fotokuu satelliitprogrammi.

Täname: Andrus Arming, Silvia Sosaar, Sarah Elizabeth Johnston, Hans-Gunter Loch, Aksel Haagensen, Mart Veelmaa, Kati Jõevere, Jana Niglas, Priit Luik, Katre Lehtpuu, Raner Piibur, Reimo Võsa-Tangsoo, Anne Eelmere, Jaan August Viirand, Annabel Konga, Kuldar Nool, Helle-Ly Tomberg, Maria Kurm, Kalle Tali

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Reedel, 31. mail kell 17 avatakse EKKMi (Põhja pst 35, Tallinn) välisfassaadil olevas Vitriingaleriis EKA kaasaegse kunsti magistrant Silvia Sosaare lõhnakunsti näitus “Teadvusetu patsient”. Näitus jääb avatuks 31. augustini.

Silvia Sosaare kaheosalist lõhnainstallatsiooni “Teadvusetu patsient” eksponeeritakse Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna Vitriingaleriis Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) seinal ja EKKM’i kohvikus – iseloodud näituseparfüümi ning tehislikult toodetud ja kaubanduslikult laialdaselt kasutatavate ambientlõhnade dialoogis. Installatsiooni pealkiri viitab maalile Rembrandti meeletajude kohta käivas maaliseerias, teosele, mis käsitleb lõhnataju paradoksaalselt üksnes pildiliste vahenditega, kujutades lõhnasoola abil äratatavat minestunud keha. Inimtaju sünesteetilist iseloomu adresseeritakse siinses installatsioonis aga vastupidiselt, lähtudes lõhnataju potensiaalist kutsuda esile nii personaalseid kui ka interpersonaalseid assotsiatsioone, käivitades inimeses ürgseimaid atavistlikumaid impulsse. Inimese esimene tajudest, mis pärast sündi domineerib, on lõhnataju ning lõhnu mäletame ja suudame kirjeldada aasta möödudes 65% täpsusega.

Kuidas valmistada ette, mobiliseerida ja häälestada inimest kogema kaasaegset kunsti?

Lõhn on kontekstuaalse mälu päästik. Lõhn on tajuprotsessi keskne element, mis on olemuslikult vajalik toimiva mälestuse väljaarendamisel ja millele toetudes on kontekstuaalsel mälul võime minevikku esile kutsuda. Kontekstuaalne mälu toimib, kui seostame ruumi mingi sündmusega  (kuna midagi selles ruumis kunagi juhtus) või kui seostame mõnd laulu mõne erilise inimesega, muutes tegelikkuse taas kättesaadavaks – sama toimib ka lõhnataju puhul. Lõhn mõjutab meeleolu ja emotsioone.

Paralleelselt Vitriingalerii üritustega aset leidvas lõhnainstallatsioonis koostöös EKKMi kohvikuga tahab kunstnik juhtida külastajate tähelepanu faktile, et ka väga paljud eesti firmad kasutavad igapäevaselt oma ruumides aroomimasinaid –  hambapolikliinikud, minigolfirajad, spaad, hotellid, rõiva- ja muud kauplused, samuti Eesti Rahva Muuseum kasutavad “lõhnaturunduse” teenust üle Eesti. Tavainimene ei ole sellest teadlik või ei saa arugi, et midagi on teistmoodi, et manipuleeritakse tema meeleolu, soovide ja tujude primaarseima tasandiga. Seda kasutatakse ka eri riikide sõjatööstuses, kus sõjatsooni sisenejaid harjutatakse sünteetiliste analoogidega põleva inimliha, püssirohu põlemise, roiskvee, põleva prügi lõhnadega, et pehmendada eesootavat traumaatilist efekti.

Silvia Sosaar (sünd. 1979) on Tallinnas elav ja töötav interdistsiplinaarne kunstnik, kes tegeleb fotograafia-, video-, performance’i ja installatsioonikunstiga. Tema keskseks huviobjektiks on inimene — kunstniku ja subjektide vaheliste avantüüridega tegelemine. Sosaar lõpetas  Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonna bakalaureseõppe 2017. Samal aastal astus ta EKA kaasaegse kunsti magistriõppesse, kus ta õpib tänaseni. Sosaar on Eesti Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) liige. Ta on lisaks Eestile osalenud grupinäitusel Londonis, Milaanos, Madriidis. Sosaare lühifilm “Finding Elvis” osales “60 Second Intl. Film Festival”-il Islamabadis. Kunstniku esimene soolonäitus “Shiny Shoes Salon” leidis aset 2017. aastal EKA Galeriis, Tallinnas. Ta on kirjastuse ;paranoia publishing kaasasutaja ning osalenud arvukatel trükiste esitlusega seotud performance’itel. 3Sosaar on kirjastuse Skaala Publishing asutajaliige.

Vitriingalerii lõhnainstallatsioon on külastajatele avatud läbi suve ning see saab olema “baaslaagriks” juunis, juulis ja augustis toimuvatele lõhnaekskursioonidele/performance’itele Tallinna linnaruumis ning kaubanduskeskustes, Smell-O-Rama kinoseansile ja lõhnaturunduse loengule. Kuupäevad täpsustamisel.

Kunstniku tänud: Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, EKKMi Kohvik, aroomiturundus.ee, Marten Esko, Aksel Haagensen, Cloe Jancis, Marge Monko, Immanuel Poltimäe, Eve Roosna, Hanno Soans

Neljapäeval, 23. mail kell 18 avab Anna Kaarma Hobusepea galeriis isiknäituse „PIIRIMAIL / ON THE THRESHOLD”.

Näitusega kompab kunstnik isikliku ja avaliku, une ja ärkvelolu, püsiva ja muutuva piire. Vaatluse all on Lasnamäe elukeskkond – arhitektuurne ja sotsiaalne superstruktuur harutatakse lahti isiklike tähenduste ja kogemustega laetud fragmentideks.

Lasnamäel on suurlinnale omaseid jooni. Matemaatiliselt paika pandud elamublokkides ja nende vahel on üksikindiviidil kerge anonüümseks jääda – isegi läbi akende ja seinte avanev intiimne sissevaade naabrite argiellu mõjub siin pigem taustamüra kui inimliku kontaktina. Sellele vastandudes tuuakse näitusel esile ühe n-ö anonüümsesse massi kuuluva korterielaniku mikrokosmos. Argised elemendid põimuvad isikliku ruumitunnetuse, mänguliste lapsepõlvemälestuste ja lugude ning unenäolise ruumiloogikaga.

Anna Kaarma: „1990. aastate keskel lendas minu Lasnamäe üheksanda korruse korteri köögiaknasse kuul. Ilmselt tabas see akent rikošetina, sest läbistas ainult välimist klaasi – nii polnud otsest vajadust klaasi uue vastu vahetada ja auk jäi veel aastateks sinna.

Kuuliauk muutub möödunud sajandi viimaste aastate kuritegeliku maailma kontekstis tühiseks, ennekõike on see kõnekas kummalise mälupildina. On huvitav, kuidas välisest keskkonnast isiklikku ruumi sisenenud element tekitas kahe ruumi vahele pidama jäänuna uue välja, omamoodi ussiaugu, mis võimaldab liikuda aastatetagusesse ruumi. Aknast kui privaatse ja avaliku sfääri liitjast ja lahutajast sai nõnda pääsupunkt kolmandasse, mälestuste sfääri.”

Anna Kaarma kaitseb sel kevadel magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekaval. Eelnevalt on ta samas omandanud bakalaureusekraadi graafilise disaini erialal. Lisaks on täiendanud end Hochschule Düsseldorf’is ning Balti filmi- ja meediakoolis. Anna Kaarma on Adamson-Ericu stipendiumi laureaat (2017). Kaarma mitmekülgne kunstnikupraktika hõlmab nii trükisekujundusi, kunstnikuraamatuid, videoteoseid kui ka mahukaid installatsioone. Sujuvalt ühendab ta graafilise disaini elemente iseseisvas kunstnikupraktikas, mis tihti võrsub ja kasvab välja kahemõõtmeliselt kujundilt monumentaalseks ruumiinstallatsiooniks. Anna Kaarma esimene isiknäitus „Tüüp 121” toimus 2017. aastal EKA galeriis, mida võib pidada Hobusepea galeriis avatava näituse mõtteliseks eellaseks.

Kunstnik tänab: Eesti Kultuurkapital, Marge Monko, Jan Kaus, Sebastian Saaremäe, Anu Vahtra, Angela Ramires, Lee Kelomees, EKA installatsioon ja skulptuur, Jaana Jüris, Neeme Külm, Ingvar Heamägi, EKA klaasikunst ja Eve Koha, Virko Kuusk, Kaisa Maasik, Kulla Laas, Gregor Taul, Saara Bergström.

Paneeliinstallatsiooni teostus: Valge Kuup OÜ.

Näitus jääb avatuks kuni 10. juunini 2019.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja EKA fotograafia osakond.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Näitus kuulub igakevadise Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE programmi. Kõiki magistri- ja valitud bakalaureusetöid koondav peanäitus toimub 31.05.–16.06.2019 EKA uues õppehoones aadressil Põhja puiestee 7. Koos Eesti Kunstnike Liiduga antakse TASE’19 avamisel välja tänavused noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad. Festivali mahukas satelliitprogrammis saab näha ka tudengifilme TASE FILMil, kuulata valitud lõputööde esitlusi TASE Liftikõnedel, saada oma loomingule rahvusvahelistelt ekspertidelt tagasisidet Portfolio Cafél ning vaadata mitmepalgelisi tudengite isiku- ja grupinäituseid.

Lisainfo: artun.ee/tase

Heleliis Hõimu ja Irmeli Terrase performance “Sureb see, kellel vähem jumalaid. Püha Vesi soodushinnaga” 6. mail kell 18.30-21.00 Vent Space projektiruumis

Inimene ei taha kunagi tunda, et ta on päriselt üksi. Soov olla kaitstud ja juhitud mõne suurema jõu poolt või tunda, et tema valikud on kellegi teise poolt suunatud, sest kõige õudsem on teadmine, et sa oled üksi ning sinul endal on vastutus valida. Usundiloomise algupärateooria järgi on üleloomuliku jõuga täidetud asjade austamine ehk fetišism vanim usunditüüp. Mida me teeme nende objektidega? Milleks me neid kasutame? Kaasaegses konsumeristlikus maailmas on see juba puhas imagoloogia ning tihtipeale kannab tõotust paremast elust ja paremast minast. Oleme jõudnud tagasi polüteismi, kus me sirutame oma jumalatele taas oma käe. ,,I believe in things, I want things, therefore I am.’’

Irmeli Terras, inimene?, tarbija, fetišist, pagan, kunstnik. Uurib inimese psüühikat ning inimkäitumist konsumerismis, religioonis, okultismis, fetišismis ja imagoloogias. Loob performance’eid, milles kasutab erinevaid meediume: heli, vokaal, video, tants, installatsioon.

Heleliis Hõim, inimene, tarbija, paganlik olend, kunstnik. Tarbitavad meediumid: maal, performance, skulptuur, video, tants, heli. Lapsepõlv veedetud Eesti metsades, suheldes puude ja teiste olenditega. Kunsti ja kultuuri tarbija. Fetiš uute materjalide järele.

Olete oodatud Laura De Jaegeri installatsiooni SEWN LAND avalikule esitlusele 4. detsembril kell 14-18.

De Jaeger on Belgia visuaalkunstnik, kes on hetkel vahetusõpingutel Eesti Kunstiakadeemia Installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Oma loomingus uurib ta läbi visuaalse poeesia selliseid universaalseid teemasid nagu inimloomus, elukeskkond ja kaduvus, kasutades ruumikogemuse loomisel orgaanilisi materjale. Teoses SEWN LAND jaotab De Jaeger galeriiruumi kaheks, kasutades ruumilise eraldusjoonena kaardikontekstist välja tõstetud Belgia keelepiiri.

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Kolmapäeval 12.12 kell 19 avame Vent Space projektiruumis (Vabaduse väljak 6/8) näituse “Avamine”.

Tegemist on Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas 2. aastat õppivate tudengite esimese ühisnäitusega.

Osalevad: Kristiina Aarna, Ben Caro, Gerda Nurk, Diana Olesjuk, Anna Pazucha, Pille-Riin Vihtre & Lisann Lillevere

Grupinäitus “Avamine/ Disassemble” läheneb osadeks võtmise teemale läbi noorte autorite pilgu. Me analüüsimine, avame, opereerime, uurime, jälgime, teeme tükkideks, kasutades selleks kaamerapõhiseid meediume. Seejärel paneme tükid kokku nii, et omandame uusi teadmisi, uue suhtumise või saavutame uue viisi osade ühendamiseks tervikuks. Meie eesmärk on uurida enesele hetkel kõige olulisemaid nähtusi visuaalsete töövahenditega ning jagada oma vaatlemistulemusi teiega.

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Reedel, 15. veebruaril 2019 kell 19:30 avab Angela ‘Goo’ Ramírez Vent Space projektiruumis areneva näituse “Mõnikord me mäletame [mäletatud]”. Näitus ning kunstnikuresidentuur on avatud E-N kell 13:00-17:00 ning L-P kell 13:00-19:00 kuni 28. veebruarini. Näituse lõpetamine toimub reedel, 1. märtsil kell 19:30.

Goo praeguseks huviks on mälu enda teadvuse ehk metamälu uurimine mäletamispüüde materialiseerumise kaudu.

“Mõnikord me mäletame [mäletatud]” on näitus, mis uurib näituse “Mõnikord me mäletame” metamälu. Taandudes minevikku, toob aeg – mäluks hädavajalik mateeria – esile loomingulise protsessi, mille kaudu me valides, unustades ning ettekujutades moonutame oma mälestusi vastavalt sellele, mis meile antud hetkes oluline on.

Angela ‘Goo’ on ruumi- ja linnaplanneerimise ning pedagoogika taustaga. Ta on töötanud uurijana Tecnologico de Monterrey ülikoolis ning kureerinud arhitektuurinäitusi/kunsti Queretaro linnamuuseumis, Mehhikos. Hetkel õpib ta Kaasaegse kunsti magistriõppekaval Eesti Kunstiakadeemias.

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Kadri Liis Rääk ja Wondering O (Mihkel Tomberg) avavad 3. märtsil kell 19:00 Vent Space projektiruumis audiovisuaalse installatsiooni „Risoopia2”. Avaõhtul toimub improvisatsiooniline live-kontsert.

Risoopia2 on pidevalt arenev ja muutuv multidistsiplinaarne keskkond, mille aktiveerivad sinna sisenevad inimesed. Risoopia ehk risoomne utoopia on elusorganism, spekulatiivne narratiiv, kus tähendused tekivad lõpmatutes sõlmpunktides. Lood minevikest, olevikest ja tulevikest hoiavad seda organismi elus, toidavad ja täiendavad. Risoopia2 on taktiilne mängumaa, millega kõik on oodatud ühinema ning mille lugusid kuulama. Piiride hägustudes tärkavad sidemed.

Kadri Liis Rääk õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistriõppes. Ta on lõpetanud nii stsenograafiaõpingud EKA-s kui ka magistriõpingud autonoomse disaini vallas KASK’i ülikoolis Gentis, Belgias. Käesolev installatsioon on osa jätkuteosest, mis KASK’is alguse sai. Tema uurimisvaldkonnaks on tajud vahendatud reaalsuses: tajuorganid kui liidesed (“interfaces”) maailma loomiseks ja mõtestamiseks. Hetkel tegeleb ta intensiivsemalt spekulatiivsete narratiivide ning posthumanismi uurimisega installatiivses kontekstis.

Mihkel Tomberg õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias audiovisuaalset kompositsiooni. Ta on tuntud projektidest “Algorütmid” ja “Heaven’s Trumpet” ning teinud erinevaid helikujundusi paljudele audiovisuaalsetele projektidele. Ta on osalenud näitustel Eestis ja Itaalias.

Näitus on avatud 4.-5. märtsil kell 14-19.

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.