Rubriik: Kaasaegne kunst

27.01.2025

Kaasaegne kunst magistriõppekava infotund sisseastujatele 2025

EKA kaasaegse kunsti magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub esmaspäeval, 27. jaanuaril 2025 kell 16:00 Zoomis.

 

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe kaasaegse kunsti õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

 

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

 

Registreeru SIIN

 

Rohkem infot Kaasaegne kunst magistriõppekava kohta leiab siit:

 

Vastuvõtt EKA kaasaegse kunsti magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2025 ning kestab kuni 3. märtsini.

 

Lisainfo vastuvõtu kohta.

 

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Kaasaegne kunst magistriõppekava infotund sisseastujatele 2025

Esmaspäev 27 jaanuar, 2025

EKA kaasaegse kunsti magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub esmaspäeval, 27. jaanuaril 2025 kell 16:00 Zoomis.

 

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe kaasaegse kunsti õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

 

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

 

Registreeru SIIN

 

Rohkem infot Kaasaegne kunst magistriõppekava kohta leiab siit:

 

Vastuvõtt EKA kaasaegse kunsti magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2025 ning kestab kuni 3. märtsini.

 

Lisainfo vastuvõtu kohta.

 

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

16.01.2025 — 31.01.2025

Lara Brener “Eesti pilv: võõrkeel, peidetud jälg”

Extraneous Tongue ARS 16x9

Lara Brener
“Eesti pilv: võõrkeel, peidetud jälg”
16.–31.01.2025
ARS Showroom, Pärnu mnt. 154
E-L 12.00–18.00

Ma olen siin tagurpidi, nagu vaataks enda peegelpilti. Olen peeglis, nii nagu olen harjunud end pöörama. Mu keel läheb pidevalt sõlme ja tundub, et inimesed ei saa sellest aru. Sõber ütles mulle, et ma ei eksinud, kuid pilved olid kõrgemal laiuskraadil teistsugused. Ja ühtäkki olingi seal, pilvisest taevast geograafilist eripära otsimas.

“Eesti pilv: Võõrkeel, peidetud jälg” peatub nihkel ja tõlkimisel, esitades narratiive, mis on võetud kunstniku kogemusest Brasiilia immigrandina Eestis ja suhtlemisel väljaspool oma emakeelt.

Vaadeldes Eesti taevast läbi glütseriinipõhiste trükiste ja teksti (inglise ja portugali keeles), hõlmab tema töö määramatust, luues analoogiaid valu, graafika ja tõlkimise protseduuride vahel.

Näitus on kunstniku kaasaegses kunstis magistritöö Eesti Kunstiakadeemias.

Lara Brener on Brasiiliast São Paulost pärit kunstnik ja koolitaja, kes praegu asub Tallinnas. Tal on São Paulos Fundação Armando Alvares Penteado bakalaureuse- ja magistrikraadi kaunite kunstide alal ning ta on osalenud näitustel Brasiilias, Eestis, Norras ja Leedus. Lara töötab läbi meediarikkumiste, tõlke- ja segamisprotsesside, luues mitmetähenduslikke koopalaadseid pilte, enamasti graafika, tekstide ja fotograafia abil, esitades lahustuvaid narratiive, mis kerkivad esile piltide keemisest, kuid ei jää kunagi täielikult katmata. Viimasel ajal on ta uurinud keele, meedia ja konteksti tõlkimist hübriidsete, ümberasustatud identiteetide narratiivide kaudu.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Lara Brener “Eesti pilv: võõrkeel, peidetud jälg”

Neljapäev 16 jaanuar, 2025 — Reede 31 jaanuar, 2025

Extraneous Tongue ARS 16x9

Lara Brener
“Eesti pilv: võõrkeel, peidetud jälg”
16.–31.01.2025
ARS Showroom, Pärnu mnt. 154
E-L 12.00–18.00

Ma olen siin tagurpidi, nagu vaataks enda peegelpilti. Olen peeglis, nii nagu olen harjunud end pöörama. Mu keel läheb pidevalt sõlme ja tundub, et inimesed ei saa sellest aru. Sõber ütles mulle, et ma ei eksinud, kuid pilved olid kõrgemal laiuskraadil teistsugused. Ja ühtäkki olingi seal, pilvisest taevast geograafilist eripära otsimas.

“Eesti pilv: Võõrkeel, peidetud jälg” peatub nihkel ja tõlkimisel, esitades narratiive, mis on võetud kunstniku kogemusest Brasiilia immigrandina Eestis ja suhtlemisel väljaspool oma emakeelt.

Vaadeldes Eesti taevast läbi glütseriinipõhiste trükiste ja teksti (inglise ja portugali keeles), hõlmab tema töö määramatust, luues analoogiaid valu, graafika ja tõlkimise protseduuride vahel.

Näitus on kunstniku kaasaegses kunstis magistritöö Eesti Kunstiakadeemias.

Lara Brener on Brasiiliast São Paulost pärit kunstnik ja koolitaja, kes praegu asub Tallinnas. Tal on São Paulos Fundação Armando Alvares Penteado bakalaureuse- ja magistrikraadi kaunite kunstide alal ning ta on osalenud näitustel Brasiilias, Eestis, Norras ja Leedus. Lara töötab läbi meediarikkumiste, tõlke- ja segamisprotsesside, luues mitmetähenduslikke koopalaadseid pilte, enamasti graafika, tekstide ja fotograafia abil, esitades lahustuvaid narratiive, mis kerkivad esile piltide keemisest, kuid ei jää kunagi täielikult katmata. Viimasel ajal on ta uurinud keele, meedia ja konteksti tõlkimist hübriidsete, ümberasustatud identiteetide narratiivide kaudu.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

09.01.2025 — 02.02.2025

„Kinnisilmi sosinad“ EKA Galeriis 10.01.–02.02.2025

FB event cover_1

KINNISILMI SOSINAD
EKA Galeriis 10.01.–02.02.2025
Avamine: 9.01.2025 kell 18.00
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta

Osalevad kunstnikud: Victor Flavell (FR), Minni Havas (FI), Kadri Joala (EE), Tõnis Jürgens (EE), Ats Kruusing (EE), Sanna Nissinen (FI), Marc Sauvageot (EE)

Rahvusvaheline grupinäitus „Kinnisilmi sosinad“ tegeleb uinumise ja unistamise ning nende vältel kogetava piirideta olekuga. Minategelane on äkitselt unne vajunud või juba und nägemas, võttes omapäi ette rännakuid tundmatusse. Võõrast maailma kogetakse justkui läbi kellegi teise uduse pilgu, usaldades end tema kätte. Piirjooned kujuteldava ja reaalse vahel hägustuvad ning sooritatakse hüpe teadmatusesse, luuakse kord teadlikke, kord alateadlikke kujutluspilte.

Kuraator ja näituse kujundus: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Fatima-Ezzahra Khammas

Tehniline tugi: Ats Kruusing

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Näitusel toimub kaks kuraatorituuri:
– neljapäeval, 9. jaanuaril kell 17.00, koos kunstnikega, inglise keeles
– kolmapäeval, 15. jaanuaril kell 14.00, eesti keeles

Postitas EKA galerii — Püsilink

„Kinnisilmi sosinad“ EKA Galeriis 10.01.–02.02.2025

Neljapäev 09 jaanuar, 2025 — Pühapäev 02 veebruar, 2025

FB event cover_1

KINNISILMI SOSINAD
EKA Galeriis 10.01.–02.02.2025
Avamine: 9.01.2025 kell 18.00
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta

Osalevad kunstnikud: Victor Flavell (FR), Minni Havas (FI), Kadri Joala (EE), Tõnis Jürgens (EE), Ats Kruusing (EE), Sanna Nissinen (FI), Marc Sauvageot (EE)

Rahvusvaheline grupinäitus „Kinnisilmi sosinad“ tegeleb uinumise ja unistamise ning nende vältel kogetava piirideta olekuga. Minategelane on äkitselt unne vajunud või juba und nägemas, võttes omapäi ette rännakuid tundmatusse. Võõrast maailma kogetakse justkui läbi kellegi teise uduse pilgu, usaldades end tema kätte. Piirjooned kujuteldava ja reaalse vahel hägustuvad ning sooritatakse hüpe teadmatusesse, luuakse kord teadlikke, kord alateadlikke kujutluspilte.

Kuraator ja näituse kujundus: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Fatima-Ezzahra Khammas

Tehniline tugi: Ats Kruusing

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Näitusel toimub kaks kuraatorituuri:
– neljapäeval, 9. jaanuaril kell 17.00, koos kunstnikega, inglise keeles
– kolmapäeval, 15. jaanuaril kell 14.00, eesti keeles

Postitas EKA galerii — Püsilink

02.12.2024 — 19.12.2024

Vabade kunstide hindamismaraton 2.–19.12.2024

maraton ajatu 2
17_foto Heldur Lassi
18_foto Heldur Lassi
19_foto Heldur Lassi
20_foto Heldur Lassi
21_foto Heldur Lassi
22_foto Mark Antonius Puhkan
23_foto Heldur Lassi
24_foto Annika Haas
25_foto Reimo Vosa-Tangsoo
26_foto Heldur Lassi
27_foto Elo Vahtrik
28_foto lo Vahtrik
01_foto Heldur Lassi
02_foto Heldur Lassi
03_foto Heldur Lassi
04_foto Heldur Lassi
05_foto Heldur Lassi
06_foto Heldur Lassi
07_foto Heldur Lassi

Detsembri vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse töid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uus ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamised toimuvad EKA peahoones (Põhja pst 7: EKA Galeriis, 2.-3. korruse üldaladel, 2. korruse joonistusklassides A-205 ja A-206), EKA uues hoones (Kotzebue 10) ning Uus Rada galeriis (Raja 11A).

Hindamispäeval on näitused EKA Galeriis ja EKA hoovimajas (Kotzebue 10) avatud kell 15–18, pühapäeviti on näitused avatud kell 12–18.

AJAKAVA
E 2.12. Fotograafia, juhendaja Krista Mölder (EKA Galerii)
E 2.12. Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja (2. ja 3. korruse üldalad)
T 3.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev (EKA Galerii)
T 4.12. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen (EKA Galerii)
N 5.12. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk (EKA Galerii)
R 6.12. Stsenograafia, juhendaja Ene-Liis Semper (EKA Galerii)
L 7.12. – P 8.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere (EKA Galerii)

E 8.12. Uusmeedia, juhendaja Sten Saarits (EKA Galerii)
E 8.12. Fotograafia, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo NB! Uus Rada galeriis, näitus jääb avatuks kuni 15.12.
T 10.12. Stuudiofoto, juhendaja Tanja Muravskaja (EKA Galerii)
T 10.12. Joonistamine (animatsioon ja stsenograafia), juhendaja Britta Benno (2. ja 3. korruse üldalad, 2. korruse joonistusklassid)
K 11.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mihkel Maripuu, Holger Loodus (EKA Galerii)
N 12.12. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Ülo Pikkov, Anu-Laura Tuttelberg (EKA Galerii)
N 12.12. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk (2. ja 3. korruse üldalad, 2. korruse joonistusklassid)
R 13.12. Maal, juhendajad Karl-Kristjan Nagel, Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
L 14.12. – P 15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre (EKA Galerii)

E 16.12. Graafika, juhendajad Liisi Grünberg, Viktor Gurov, Liina Siib, Britta Benno, Eve Kask, Eve Kaaret (EKA Galerii)
E 16.12. Fotograafia, juhendajad Triin Kerge, Annika Haas (Kotzebue 10)
T 17.12. Graafika, juhendajad Lembe Ruben, Mark Antonius Puhkan, Maria Izabella Lehtsaar, Paul Rannik (EKA Galerii)
K 18.12. Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld (EKA Galerii)
K 18.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo, Liina Siib, Taavi Talve, Anu Vahtra, Maris Karjatse, Laura Põld, Holger Loodus, Kristi Kongi, Sten Saarits, Camille Laurelli, Eve Kask (EKA peahoone 2. ja 3. korruse üldalad, Kotzebue 10)
N 19.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo, Liina Siib, Taavi Talve, Anu Vahtra, Maris Karjatse, Laura Põld, Holger Loodus, Kristi Kongi, Sten Saarits, Camille Laurelli, Eve Kask (EKA Galerii & Kotzebue 10)

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

Vabade kunstide hindamismaraton 2.–19.12.2024

Esmaspäev 02 detsember, 2024 — Neljapäev 19 detsember, 2024

maraton ajatu 2
17_foto Heldur Lassi
18_foto Heldur Lassi
19_foto Heldur Lassi
20_foto Heldur Lassi
21_foto Heldur Lassi
22_foto Mark Antonius Puhkan
23_foto Heldur Lassi
24_foto Annika Haas
25_foto Reimo Vosa-Tangsoo
26_foto Heldur Lassi
27_foto Elo Vahtrik
28_foto lo Vahtrik
01_foto Heldur Lassi
02_foto Heldur Lassi
03_foto Heldur Lassi
04_foto Heldur Lassi
05_foto Heldur Lassi
06_foto Heldur Lassi
07_foto Heldur Lassi

Detsembri vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse töid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uus ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamised toimuvad EKA peahoones (Põhja pst 7: EKA Galeriis, 2.-3. korruse üldaladel, 2. korruse joonistusklassides A-205 ja A-206), EKA uues hoones (Kotzebue 10) ning Uus Rada galeriis (Raja 11A).

Hindamispäeval on näitused EKA Galeriis ja EKA hoovimajas (Kotzebue 10) avatud kell 15–18, pühapäeviti on näitused avatud kell 12–18.

AJAKAVA
E 2.12. Fotograafia, juhendaja Krista Mölder (EKA Galerii)
E 2.12. Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja (2. ja 3. korruse üldalad)
T 3.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev (EKA Galerii)
T 4.12. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen (EKA Galerii)
N 5.12. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk (EKA Galerii)
R 6.12. Stsenograafia, juhendaja Ene-Liis Semper (EKA Galerii)
L 7.12. – P 8.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere (EKA Galerii)

E 8.12. Uusmeedia, juhendaja Sten Saarits (EKA Galerii)
E 8.12. Fotograafia, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo NB! Uus Rada galeriis, näitus jääb avatuks kuni 15.12.
T 10.12. Stuudiofoto, juhendaja Tanja Muravskaja (EKA Galerii)
T 10.12. Joonistamine (animatsioon ja stsenograafia), juhendaja Britta Benno (2. ja 3. korruse üldalad, 2. korruse joonistusklassid)
K 11.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mihkel Maripuu, Holger Loodus (EKA Galerii)
N 12.12. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Ülo Pikkov, Anu-Laura Tuttelberg (EKA Galerii)
N 12.12. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk (2. ja 3. korruse üldalad, 2. korruse joonistusklassid)
R 13.12. Maal, juhendajad Karl-Kristjan Nagel, Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
L 14.12. – P 15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre (EKA Galerii)

E 16.12. Graafika, juhendajad Liisi Grünberg, Viktor Gurov, Liina Siib, Britta Benno, Eve Kask, Eve Kaaret (EKA Galerii)
E 16.12. Fotograafia, juhendajad Triin Kerge, Annika Haas (Kotzebue 10)
T 17.12. Graafika, juhendajad Lembe Ruben, Mark Antonius Puhkan, Maria Izabella Lehtsaar, Paul Rannik (EKA Galerii)
K 18.12. Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld (EKA Galerii)
K 18.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo, Liina Siib, Taavi Talve, Anu Vahtra, Maris Karjatse, Laura Põld, Holger Loodus, Kristi Kongi, Sten Saarits, Camille Laurelli, Eve Kask (EKA peahoone 2. ja 3. korruse üldalad, Kotzebue 10)
N 19.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo, Liina Siib, Taavi Talve, Anu Vahtra, Maris Karjatse, Laura Põld, Holger Loodus, Kristi Kongi, Sten Saarits, Camille Laurelli, Eve Kask (EKA Galerii & Kotzebue 10)

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

19.11.2024

Kaasaegne kunst ja kontekst: Minna Henriksson

Minna_Henriksson_Kiila_Feminist_Archive

Minna Henriksson: Arhiiv kui kunstiteos. Kiila feministlik arhiiv ja teised juhtumid

Kunstnik Minna Henriksson räägib arhiivide kesksest rollist oma kunstiteostes nii teabeallika kui ka mõjutajana. Lisaks on Henriksson kunstiteostena arhiive loonud või olemasolevaid arhiive täiendanud. Loengu käigus tutvustab ta mitmeid juhtumeid, kus ta on rakendanud arhiive ja arhiveerimist oma loomingus erinevatel viisidel, ning püüab selgitada oma motivatsiooni arhiivide ja ajalookirjutusega töötamisel.

Minna Henriksson (s. 1976, Oulu, Soome, elab Helsingis) on visuaalkunstnik, kes töötab erinevate vahenditega, sealhulgas teksti, joonistamise, maalimise ja linoollõikega. Ajalooliste juhtumite käsitlemisel loodab Henriksson politiseerida neutraalse ja paratamatuna näivaid kaasaegseid sündmusi. Historiograafia ideoloogiline olemus on tema loomingus läbiv teema.

Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriprogramm. Minna Henrikssoni loeng on korraldatud koostöös valikkursusega Archival Impulse, mida juhendab Lieven Lahaye ja mis tutvustab tudengitele arhiivide ja arhiivimaterjalide kasutamise praktikat, kaalutlusi ja võimalusi.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

Postitas Anu Vahtra — Püsilink

Kaasaegne kunst ja kontekst: Minna Henriksson

Teisipäev 19 november, 2024

Minna_Henriksson_Kiila_Feminist_Archive

Minna Henriksson: Arhiiv kui kunstiteos. Kiila feministlik arhiiv ja teised juhtumid

Kunstnik Minna Henriksson räägib arhiivide kesksest rollist oma kunstiteostes nii teabeallika kui ka mõjutajana. Lisaks on Henriksson kunstiteostena arhiive loonud või olemasolevaid arhiive täiendanud. Loengu käigus tutvustab ta mitmeid juhtumeid, kus ta on rakendanud arhiive ja arhiveerimist oma loomingus erinevatel viisidel, ning püüab selgitada oma motivatsiooni arhiivide ja ajalookirjutusega töötamisel.

Minna Henriksson (s. 1976, Oulu, Soome, elab Helsingis) on visuaalkunstnik, kes töötab erinevate vahenditega, sealhulgas teksti, joonistamise, maalimise ja linoollõikega. Ajalooliste juhtumite käsitlemisel loodab Henriksson politiseerida neutraalse ja paratamatuna näivaid kaasaegseid sündmusi. Historiograafia ideoloogiline olemus on tema loomingus läbiv teema.

Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriprogramm. Minna Henrikssoni loeng on korraldatud koostöös valikkursusega Archival Impulse, mida juhendab Lieven Lahaye ja mis tutvustab tudengitele arhiivide ja arhiivimaterjalide kasutamise praktikat, kaalutlusi ja võimalusi.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

Postitas Anu Vahtra — Püsilink

12.11.2024

Kaasaegne kunst ja kontekst: Karolin Tampere

Karolin_Tampere

Karolin Tampere: Uudishimu juhitud õppimine läbi kureerimise, koostöö ja hoole

Karolin Tampere tutvustab oma doktoritöö projekti „Down in the Bog – Thinking with Peatlands“. Projekti juhib ambitsioon luua kunsti, loodusteaduste, keskkonnateemade ja avalikkuse risttolmlemiseks kohtumispaiku. Kolme peatükki hõlmav projekt rõhutab teadmiste ja teadlikkuse jagamist ja kehastamist, et pöörata tähelepanu vajadusele hoolitseda rohkem turbaalade eest nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Praktiliselt ja kontseptuaalselt toimib turbaalade teema suunava kaardi ja kompassina, et õppida tundma ajaloolisi, kultuurilisi ja kaasaegseid ning geopoliitilisi muutusi Sápmi / Põhja-Norra, Eesti ja valitud kohtade keskkondades rahvusvaheliselt.

Kahe grupinäituse „Down in the Bog – Hibernation“ (Tromsø Art Center) ja „Down in the Bog – Sporulation“ (EKKM, Tallinn) ning sellele järgnenud „Thinking with Peatlands“ sümpoosioni käigus on kunstnikud, loodusteadlased, keskkonnaaktivistid, vabaühendused ja avalikkus kasutanud soode ökosüsteemi jagamise, õppimise ja koostöö prismana. Koos oleme sukeldunud sügavale soosse, kuulanud, nuusutanud, puudutanud ja sellest õppinud.

Karolin Tampere on kunstnik ja kuraator, kes on praegu kuraatoripraktika doktorant Tromsø Kunstiakadeemias, UiT ja KMD, Bergeni kunstiteaduskonnas, Norras. Tema eriliseks huviks on koostööl põhinev, valdkondadevaheline, pikaajaline sotsiaalselt pühendunud kunstipraktika, heli, muusika ja kuulamine. Karolini kuraatoripraktika on käsitlenud mitmesuguseid teemasid, mis tulenevad tema huvidest, sealhulgas gentrifikatsioon, linnaruumi areng, kunst avalikus ruumis, looduse õigused, sotsiaalselt aktiivne kunst ja ökoloogia ning other-than-human.

Alates 2004. aastast on ta regulaarselt osalenud kunstnike Geir Tore Holmi ja Søssa Jørgenseni algatatud kunstiprojektis „Sørfinnset skole/the nord land“. Koos Åse Løvgreniga algatati 2003. aastal nende jätkuv koostöösprojekt Rakett. 2013. aastal ja osaliselt 2014. aastal oli ta Stockholmi Konsthall C direktor ja muutis ühiselt institutsiooni juhatuse kollektiiviks nimega Work Group/Arbetslaget. Aastatel 2017-2022 töötas ta Põhja-Norra kunstikeskuse kuraatorina, luues kontekstispetsiifilisi projekte koos kunstnikega kogu Põhja-Norra piirkonnas. Ta oli kaaskuraator Lofoten Sound Art Symposiumil (koos Svein Ingvoll Pederseniga) ja LIAF2019 Lofoten International Art Festivalil (koos Hilde Mehti, Torill Østby Hålandi ja Neal Cahooniga). Alates 2011. aastast kuulub ta ENSAYOSi – kollektiivse uurimisprojekti – koosseisu, mis on välja töötanud erinevad uurimused väljasuremise, inimgeograafia ning rannikualade ja turbaalade tervise kohta. Ensayose missiooniks on teha ökokultuurilist looduskaitsetööd Tierra del Fuegos ja teistes saarestikes kunsti-, teadus- ja kogukonnaprojektide kaudu koostöös olemasolevate dekoloniaalse, ökoloogilise ja kultuurilise kaitse algatustega. 2022. aastal esitles ENSAYOS „The Gift“ osana „TURBA TOL HOL HOL TOL“ – Tšiili paviljonist 59. Veneetsia biennaalil.

„Kaasaegne kunst ja kontekst“ on loengusari, mida korraldab kaasaegne kunst magistriprogramm.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud! 

Postitas Anu Vahtra — Püsilink

Kaasaegne kunst ja kontekst: Karolin Tampere

Teisipäev 12 november, 2024

Karolin_Tampere

Karolin Tampere: Uudishimu juhitud õppimine läbi kureerimise, koostöö ja hoole

Karolin Tampere tutvustab oma doktoritöö projekti „Down in the Bog – Thinking with Peatlands“. Projekti juhib ambitsioon luua kunsti, loodusteaduste, keskkonnateemade ja avalikkuse risttolmlemiseks kohtumispaiku. Kolme peatükki hõlmav projekt rõhutab teadmiste ja teadlikkuse jagamist ja kehastamist, et pöörata tähelepanu vajadusele hoolitseda rohkem turbaalade eest nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Praktiliselt ja kontseptuaalselt toimib turbaalade teema suunava kaardi ja kompassina, et õppida tundma ajaloolisi, kultuurilisi ja kaasaegseid ning geopoliitilisi muutusi Sápmi / Põhja-Norra, Eesti ja valitud kohtade keskkondades rahvusvaheliselt.

Kahe grupinäituse „Down in the Bog – Hibernation“ (Tromsø Art Center) ja „Down in the Bog – Sporulation“ (EKKM, Tallinn) ning sellele järgnenud „Thinking with Peatlands“ sümpoosioni käigus on kunstnikud, loodusteadlased, keskkonnaaktivistid, vabaühendused ja avalikkus kasutanud soode ökosüsteemi jagamise, õppimise ja koostöö prismana. Koos oleme sukeldunud sügavale soosse, kuulanud, nuusutanud, puudutanud ja sellest õppinud.

Karolin Tampere on kunstnik ja kuraator, kes on praegu kuraatoripraktika doktorant Tromsø Kunstiakadeemias, UiT ja KMD, Bergeni kunstiteaduskonnas, Norras. Tema eriliseks huviks on koostööl põhinev, valdkondadevaheline, pikaajaline sotsiaalselt pühendunud kunstipraktika, heli, muusika ja kuulamine. Karolini kuraatoripraktika on käsitlenud mitmesuguseid teemasid, mis tulenevad tema huvidest, sealhulgas gentrifikatsioon, linnaruumi areng, kunst avalikus ruumis, looduse õigused, sotsiaalselt aktiivne kunst ja ökoloogia ning other-than-human.

Alates 2004. aastast on ta regulaarselt osalenud kunstnike Geir Tore Holmi ja Søssa Jørgenseni algatatud kunstiprojektis „Sørfinnset skole/the nord land“. Koos Åse Løvgreniga algatati 2003. aastal nende jätkuv koostöösprojekt Rakett. 2013. aastal ja osaliselt 2014. aastal oli ta Stockholmi Konsthall C direktor ja muutis ühiselt institutsiooni juhatuse kollektiiviks nimega Work Group/Arbetslaget. Aastatel 2017-2022 töötas ta Põhja-Norra kunstikeskuse kuraatorina, luues kontekstispetsiifilisi projekte koos kunstnikega kogu Põhja-Norra piirkonnas. Ta oli kaaskuraator Lofoten Sound Art Symposiumil (koos Svein Ingvoll Pederseniga) ja LIAF2019 Lofoten International Art Festivalil (koos Hilde Mehti, Torill Østby Hålandi ja Neal Cahooniga). Alates 2011. aastast kuulub ta ENSAYOSi – kollektiivse uurimisprojekti – koosseisu, mis on välja töötanud erinevad uurimused väljasuremise, inimgeograafia ning rannikualade ja turbaalade tervise kohta. Ensayose missiooniks on teha ökokultuurilist looduskaitsetööd Tierra del Fuegos ja teistes saarestikes kunsti-, teadus- ja kogukonnaprojektide kaudu koostöös olemasolevate dekoloniaalse, ökoloogilise ja kultuurilise kaitse algatustega. 2022. aastal esitles ENSAYOS „The Gift“ osana „TURBA TOL HOL HOL TOL“ – Tšiili paviljonist 59. Veneetsia biennaalil.

„Kaasaegne kunst ja kontekst“ on loengusari, mida korraldab kaasaegne kunst magistriprogramm.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud! 

Postitas Anu Vahtra — Püsilink

23.10.2024

Kaasaegne kunst ja kontekst: Mare Tralla

Mare_Tralla_Becoming_a_Unicorn

Illusioonide purustamisest ükssarvikuks saamiseni. Mare Tralla kunstnikuvestlus

Mare Tralla esimene avalik sooloperformance ‘Breaking Illusions’ (1993) ja tema viimane performatiivne videoteos ‘Becoming a Unicorn’, mida eksponeeriti eelmisel kuul Edinburghis, on kaks olulist verstaposti tema kunstnikuteekonnal. Oma esimeses performance’is alustas Tralla vaikse, sümboolse aktsiooniga, millega hävitas kontseptsiooni (noorest) naisest / iseendast. ‘Becoming a Unicorn’ jätkab paljuski seda uurimust, kväär-mina loomist eneseiroonilise ja humoristliku aktina. Nende kahe teose vahele jääb feministliku uurimuse teekond, mis hõlmab kunsti, aktivismi ja elu.

Mare Tralla (s 1967, Tallinn) on kväärfeministlik kunstnik ja aktivist. Tema professionaalne kunstnikukarjäär algas Eestis 90ndate alguses, kus ta oli üks väheseid, kes viis läbi feministlikku revolutsiooni kaasaegse kunsti valdkonnas. Oma isiklikust ajaloost ja igapäevasest kogemusest lähtudes oli tema praktika otsene kriitiline vastus sellele, kuidas Ida-Euroopa ühiskondade üleminekuperiood mõjutas naisi. Oma kunstipraktikas kasutab ja kombineerib ta erinevaid meediume: videot, fotot, performance’it, interaktiivset meediat, maali ja erinevaid traditsioonilisi käsitöötehnikaid. Aktivistina on ta osalenud organisatsioonides Act Up, London, Catwalk4Power, No Pride in War Coalition ja LGSMigrants. Tema hiljutised performatiivsed projektid käsitlevad kväärkogemusi, sooküsimusi, uurivad jätkusuutlikkust ja majandust. Mare Tralla elab ja töötab Edinburghis.

Hiljutiste näituste hulka kuuluvad: ‘Duck and Cover’, Vabaduse galeriis, Tallinnas (2024), ‘In the Name of Desire’, Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis Riias (2024); ‘We Don’t Do This. Intimacy, Norms and Fantasies in Baltic Art’, MO Museum, Vilnius (2024); ‘Same Subject Continued’, Edinburgh Palette, Edinburgh (2023); ‘Consequences’, Out of A Blue Drill Hall, Edinburgh (2022); ‘Atishoo, A-tishoo, We All Fall Down’, EKKM, Tallinn (2019); ‘Machine Divas’, steirischerherbst’20, Schaumbad, Graz (2019); ‘Woman&Woman’, Linnagalerii, Pärnu, 2019; ‘The X-Files [Register of the Nineties]’, Kumu Kunstimuuseum, Tallinn, (2018–2019); ‘Give Up the Ghost. Baltic Triennial 13’, Kim?, Riia, (2018); ‘Bastard Voices’, Baltic Triennial 13, etendusõhtu, South London Gallery, London, (2018); ‘Women’, Threshold Artspace, Perth, UK (2017-2018).

Hiljutised tekstilised kaastööd raamatutes: ‘Feminist Art Activisms and Artivisms’, toim. Katy Deepwell, Valiz 2020; ‘Watched! Surveillance, Art and Photography’, eds. Louise Wolthers, Dragana Vujanovic, Niclas Östlind, 2016; ‘re.act.feminism a performing archive’, eds. Bettina Knaup ja Beatrice Ellen Stammer, 2014; ‘quite queer’, toim. Claudia Reiche, 2014

www.tralla.net

Kunstnikuvestlus toimub inglise keeles.

Postitas Anu Vahtra — Püsilink

Kaasaegne kunst ja kontekst: Mare Tralla

Kolmapäev 23 oktoober, 2024

Mare_Tralla_Becoming_a_Unicorn

Illusioonide purustamisest ükssarvikuks saamiseni. Mare Tralla kunstnikuvestlus

Mare Tralla esimene avalik sooloperformance ‘Breaking Illusions’ (1993) ja tema viimane performatiivne videoteos ‘Becoming a Unicorn’, mida eksponeeriti eelmisel kuul Edinburghis, on kaks olulist verstaposti tema kunstnikuteekonnal. Oma esimeses performance’is alustas Tralla vaikse, sümboolse aktsiooniga, millega hävitas kontseptsiooni (noorest) naisest / iseendast. ‘Becoming a Unicorn’ jätkab paljuski seda uurimust, kväär-mina loomist eneseiroonilise ja humoristliku aktina. Nende kahe teose vahele jääb feministliku uurimuse teekond, mis hõlmab kunsti, aktivismi ja elu.

Mare Tralla (s 1967, Tallinn) on kväärfeministlik kunstnik ja aktivist. Tema professionaalne kunstnikukarjäär algas Eestis 90ndate alguses, kus ta oli üks väheseid, kes viis läbi feministlikku revolutsiooni kaasaegse kunsti valdkonnas. Oma isiklikust ajaloost ja igapäevasest kogemusest lähtudes oli tema praktika otsene kriitiline vastus sellele, kuidas Ida-Euroopa ühiskondade üleminekuperiood mõjutas naisi. Oma kunstipraktikas kasutab ja kombineerib ta erinevaid meediume: videot, fotot, performance’it, interaktiivset meediat, maali ja erinevaid traditsioonilisi käsitöötehnikaid. Aktivistina on ta osalenud organisatsioonides Act Up, London, Catwalk4Power, No Pride in War Coalition ja LGSMigrants. Tema hiljutised performatiivsed projektid käsitlevad kväärkogemusi, sooküsimusi, uurivad jätkusuutlikkust ja majandust. Mare Tralla elab ja töötab Edinburghis.

Hiljutiste näituste hulka kuuluvad: ‘Duck and Cover’, Vabaduse galeriis, Tallinnas (2024), ‘In the Name of Desire’, Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis Riias (2024); ‘We Don’t Do This. Intimacy, Norms and Fantasies in Baltic Art’, MO Museum, Vilnius (2024); ‘Same Subject Continued’, Edinburgh Palette, Edinburgh (2023); ‘Consequences’, Out of A Blue Drill Hall, Edinburgh (2022); ‘Atishoo, A-tishoo, We All Fall Down’, EKKM, Tallinn (2019); ‘Machine Divas’, steirischerherbst’20, Schaumbad, Graz (2019); ‘Woman&Woman’, Linnagalerii, Pärnu, 2019; ‘The X-Files [Register of the Nineties]’, Kumu Kunstimuuseum, Tallinn, (2018–2019); ‘Give Up the Ghost. Baltic Triennial 13’, Kim?, Riia, (2018); ‘Bastard Voices’, Baltic Triennial 13, etendusõhtu, South London Gallery, London, (2018); ‘Women’, Threshold Artspace, Perth, UK (2017-2018).

Hiljutised tekstilised kaastööd raamatutes: ‘Feminist Art Activisms and Artivisms’, toim. Katy Deepwell, Valiz 2020; ‘Watched! Surveillance, Art and Photography’, eds. Louise Wolthers, Dragana Vujanovic, Niclas Östlind, 2016; ‘re.act.feminism a performing archive’, eds. Bettina Knaup ja Beatrice Ellen Stammer, 2014; ‘quite queer’, toim. Claudia Reiche, 2014

www.tralla.net

Kunstnikuvestlus toimub inglise keeles.

Postitas Anu Vahtra — Püsilink

17.10.2024

Kaasaegne kunst ja kontekst: Family Connection

family_connection_priit_mürk_

Kunstnikuvestlus: Family Connection

Näituse ‘Keeruline minevik. Jagatud maailm‘ kontekstis (kuni 20. oktoobrini Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis) uurib kollektiiv Family Connection mustanahaliste inimeste kohalolu Eesti, Läti ja Leedu ajaloolises ja popkultuuris ning toob need omavahelisse dialoogi. Alates Mustpeade vennaskonna patroonist Mauritiusest kuni Jamaika maroonlase Eewarini Lydia Koidula teoses ‘Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased’. Kunstnikuvesetluses tutvustavad kaks kollektiivi liiget – Rudsel Martinus ja Quinsy Gario – oma loomingut ning arutlevad kollektiivi käsitletavate teemade üle. Martinus on kohal Zoomi vahendusel Kariibi mere saarelt Curaçaolt ja Gario on kohapeal Tallinnas. Näituse raames esineb Gario ka laupäeval, 19. oktoobril kell 18.00 Mustpeade majas performance’iga ‘Bluusi juuresolekul. II osa‘, mida ta vestluse käigus ka tutvustab.

Family Connection on 2005. aastal Curaçaol ja Hollandis loodud kollektiiv. Selle liikmed kuuluvad Martinuse perekonda, kes elasid Curaçao Buena Vista piirkonnas. Iga näituse puhul on osalevate kunstnike variatsioon erinev. Tallinnas esitletakse Glenda Martinuse (kollektiivi kaasasutaja), tema venna Rudsel Martinuse ning Glenda laste – Jörgen Gario ja Quinsy Gario – loomingut. Kollektiiv on loonud installatsiooni, mis koosneb maalidest, heli- ja videoteostest ning skulptuuridest. Nende looming käsitleb dekoloniaalsust ja tegeleb spekulatiivsete ajalugude esitamisega. Kuigi iga näituse teema on erinev, seob kollektiiv aktiivselt oma positsiooni Kariibi mere saarte piirkonnas kohaliku kontekstiga näituse toimumispaigas. Varem on Family Connection esinenud Riias (Läti), Berliinis (Saksamaa), Utrechtis (Holland), Eindhovenis (Holland) ja Curaçaol.

‘Kaasaegne kunst ja kontekst’ on loengusari, mida korraldab kaasaegne kunst magistriprogramm.

Kunstnikuvestlus toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

Postitas Anu Vahtra — Püsilink

Kaasaegne kunst ja kontekst: Family Connection

Neljapäev 17 oktoober, 2024

family_connection_priit_mürk_

Kunstnikuvestlus: Family Connection

Näituse ‘Keeruline minevik. Jagatud maailm‘ kontekstis (kuni 20. oktoobrini Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis) uurib kollektiiv Family Connection mustanahaliste inimeste kohalolu Eesti, Läti ja Leedu ajaloolises ja popkultuuris ning toob need omavahelisse dialoogi. Alates Mustpeade vennaskonna patroonist Mauritiusest kuni Jamaika maroonlase Eewarini Lydia Koidula teoses ‘Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased’. Kunstnikuvesetluses tutvustavad kaks kollektiivi liiget – Rudsel Martinus ja Quinsy Gario – oma loomingut ning arutlevad kollektiivi käsitletavate teemade üle. Martinus on kohal Zoomi vahendusel Kariibi mere saarelt Curaçaolt ja Gario on kohapeal Tallinnas. Näituse raames esineb Gario ka laupäeval, 19. oktoobril kell 18.00 Mustpeade majas performance’iga ‘Bluusi juuresolekul. II osa‘, mida ta vestluse käigus ka tutvustab.

Family Connection on 2005. aastal Curaçaol ja Hollandis loodud kollektiiv. Selle liikmed kuuluvad Martinuse perekonda, kes elasid Curaçao Buena Vista piirkonnas. Iga näituse puhul on osalevate kunstnike variatsioon erinev. Tallinnas esitletakse Glenda Martinuse (kollektiivi kaasasutaja), tema venna Rudsel Martinuse ning Glenda laste – Jörgen Gario ja Quinsy Gario – loomingut. Kollektiiv on loonud installatsiooni, mis koosneb maalidest, heli- ja videoteostest ning skulptuuridest. Nende looming käsitleb dekoloniaalsust ja tegeleb spekulatiivsete ajalugude esitamisega. Kuigi iga näituse teema on erinev, seob kollektiiv aktiivselt oma positsiooni Kariibi mere saarte piirkonnas kohaliku kontekstiga näituse toimumispaigas. Varem on Family Connection esinenud Riias (Läti), Berliinis (Saksamaa), Utrechtis (Holland), Eindhovenis (Holland) ja Curaçaol.

‘Kaasaegne kunst ja kontekst’ on loengusari, mida korraldab kaasaegne kunst magistriprogramm.

Kunstnikuvestlus toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

Postitas Anu Vahtra — Püsilink

18.09.2024 — 02.10.2024

Eleftheria Irene Kofidou galeriis Uus Rada

Eleftheria Irene Kofidou galeriis Uus Rada

Olete soojalt oodatud Eleftheria Irene Kofidou “Natuke rahulikumalt kui varem”.

Avamine ja etendus: 18.09 18:00

Näituse lahtiolekuajad: 19.09-02.10 tööpäeviti 14.00-18.00; 21.-22.09 14:00-16:00; 28.09-29.09 suletud

Varasemast veidi rahulikum on helilooja J. Straussi täiendav õpetlik kommentaar muusikapala Don Quijote op. 35 VII variatsioon – Sõit läbi õhu. Kuna “natuke” on ebamääraselt loendatav summa, on seda väga raske spektrisse paigutada, välja arvatud juhul, kui kellelgi on juurdepääs võrrandi teistele muutujatele. Kofidou installatsioonis on helilooja kataloogirida kontekstist väljas, sest praegust hetke pole võrreldav ei enne ega ka tagantjärele, vaid vastandlik analoogia tema kodumaa sotsiaalpoliitilise olukorraga.

“Ma maksan oma igapäevaste võitude eest sõja kaotamisega,” seisab galerii seinal põlenud loosungis, mis on kunstniku teismeeas Aristotelese ülikoolilinnakus eksisteerinud grafiti taasloomine. Õigeusu traditsiooni kohaselt märgivad usklikud ülestõusmispühade ajal oma ukseraamidele ristimärki, kasutades küünalde püha valguse leeki; majapidamise kaitsmise tegu kurja eest ja õnnesoov. Ülikoolilinnak näeb praegu hoopis teistsugune välja, kunagine sassis sein on nüüd valge, suletakse bioloogiaosakonna legendaarne punk squat ja luuakse uus politsei eriüksus. Ammu kadunud loosung luuakse uuesti, põletatakse seinale austusavaldusena puuduvatele osakestele, kollektiivse mälu kadunud murdudele. Aga poliitikas piisab pessimismist; Selle pealispinna all ei taha see muutuda järjekordseks laetud sõnumiks. võitlusi antakse iga hinna eest, isegi juba ettenähtava tulemuse eest. Ursula K. Le Guin mainib teoses „Kõrvaldatud“ „Seal oli müür. See ei tundunud oluline (…) Kuid idee oli tõeline. See oli oluline. (…) Nagu kõik seinad, oli see mitmetähenduslik, kahepalgeline. Mis oli selle sees ja mis väljaspool seda, sõltus sellest, kummal pool te asute. Seal on kaks seina, üks, mis on juba olemas, ja teine; murdunud ja esialgu horisontaalne; kas see on selleks, et domineerida või pitseerida?

Installatsioonist saab komplekt ja objektid toimivad etenduse rekvisiitidena; püüdes haarata seda teatud tüüpi rahulikkust, mis tekib pärast tugevate vihaaurude aurustumist ja jääb enese ettevalmistamise protsessi; ootus millegi ees, mis on tulemas ja ei ole üldse rahulik. Kas see tuleb hiljem katki minna?

Kunstnik soovib tänada: Anu Vahtra, Ats Kruusing, Eleni Kofidou, Erik Hõim 

Graafiline disain: Eleni Kofidou

Eleftheria Irene Kofidou (1995) on Tallinnas elav Kreeka kunstnik, kes tegeleb peamiselt installatsioonide, performance-kunsti ja tekstiga. Tema kunstipraktika on sageli seotud luulega ja keskendub tähenduste kihistamise protsessidele, peamiselt tema taustaga seotud sotsiaalpoliitilistele konnotatsioonidele ja keele liikumise käivitamise viiside uurimisele.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Eleftheria Irene Kofidou galeriis Uus Rada

Kolmapäev 18 september, 2024 — Kolmapäev 02 oktoober, 2024

Eleftheria Irene Kofidou galeriis Uus Rada

Olete soojalt oodatud Eleftheria Irene Kofidou “Natuke rahulikumalt kui varem”.

Avamine ja etendus: 18.09 18:00

Näituse lahtiolekuajad: 19.09-02.10 tööpäeviti 14.00-18.00; 21.-22.09 14:00-16:00; 28.09-29.09 suletud

Varasemast veidi rahulikum on helilooja J. Straussi täiendav õpetlik kommentaar muusikapala Don Quijote op. 35 VII variatsioon – Sõit läbi õhu. Kuna “natuke” on ebamääraselt loendatav summa, on seda väga raske spektrisse paigutada, välja arvatud juhul, kui kellelgi on juurdepääs võrrandi teistele muutujatele. Kofidou installatsioonis on helilooja kataloogirida kontekstist väljas, sest praegust hetke pole võrreldav ei enne ega ka tagantjärele, vaid vastandlik analoogia tema kodumaa sotsiaalpoliitilise olukorraga.

“Ma maksan oma igapäevaste võitude eest sõja kaotamisega,” seisab galerii seinal põlenud loosungis, mis on kunstniku teismeeas Aristotelese ülikoolilinnakus eksisteerinud grafiti taasloomine. Õigeusu traditsiooni kohaselt märgivad usklikud ülestõusmispühade ajal oma ukseraamidele ristimärki, kasutades küünalde püha valguse leeki; majapidamise kaitsmise tegu kurja eest ja õnnesoov. Ülikoolilinnak näeb praegu hoopis teistsugune välja, kunagine sassis sein on nüüd valge, suletakse bioloogiaosakonna legendaarne punk squat ja luuakse uus politsei eriüksus. Ammu kadunud loosung luuakse uuesti, põletatakse seinale austusavaldusena puuduvatele osakestele, kollektiivse mälu kadunud murdudele. Aga poliitikas piisab pessimismist; Selle pealispinna all ei taha see muutuda järjekordseks laetud sõnumiks. võitlusi antakse iga hinna eest, isegi juba ettenähtava tulemuse eest. Ursula K. Le Guin mainib teoses „Kõrvaldatud“ „Seal oli müür. See ei tundunud oluline (…) Kuid idee oli tõeline. See oli oluline. (…) Nagu kõik seinad, oli see mitmetähenduslik, kahepalgeline. Mis oli selle sees ja mis väljaspool seda, sõltus sellest, kummal pool te asute. Seal on kaks seina, üks, mis on juba olemas, ja teine; murdunud ja esialgu horisontaalne; kas see on selleks, et domineerida või pitseerida?

Installatsioonist saab komplekt ja objektid toimivad etenduse rekvisiitidena; püüdes haarata seda teatud tüüpi rahulikkust, mis tekib pärast tugevate vihaaurude aurustumist ja jääb enese ettevalmistamise protsessi; ootus millegi ees, mis on tulemas ja ei ole üldse rahulik. Kas see tuleb hiljem katki minna?

Kunstnik soovib tänada: Anu Vahtra, Ats Kruusing, Eleni Kofidou, Erik Hõim 

Graafiline disain: Eleni Kofidou

Eleftheria Irene Kofidou (1995) on Tallinnas elav Kreeka kunstnik, kes tegeleb peamiselt installatsioonide, performance-kunsti ja tekstiga. Tema kunstipraktika on sageli seotud luulega ja keskendub tähenduste kihistamise protsessidele, peamiselt tema taustaga seotud sotsiaalpoliitilistele konnotatsioonidele ja keele liikumise käivitamise viiside uurimisele.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

29.08.2024 — 08.12.2024

ENKKL-i „Viimane preemia“ EKA Väligaleriis 29.08.–08.12.2024

enkkl_viimanepreemia_1
01_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
02_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
03_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
04_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
05_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
06_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
07_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
08_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
09_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
10_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen

ENKKL-i „Viimane preemia“
EKA Väligaleriis 29.08.–08.12.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 29.08.24 kell 18

Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu (ENKKL) legendaarne Nädalapreemia saab EKA Väligaleriis oma sümboolse lõpu. Muhu suvekoolis valminud grupiteos kutsub kõiki külastajaid ja ka lihtsalt möödakäijaid kätt külge panema. Nüüd on Sinulgi võimalus olla osa Eesti kunstimaastikust. Sina võid olla järgmine staarkunstnik! Koos on soojem. Koos on parem.

Osalevad kunstnikud: Kärt Heinvere, Irma Holm, Erik Hõim, Kadri Joala, Liisa-Lota Jõeleht, Saara Liis Jõerand, Loora Kaubi, Kärt Koppel, Nele Kurvits, Katariin Mudist, Marto Mägi, Eke Ao Nettan, Sandra Puusepp, Kertu Rannula, Johanna Reinvald, Mia Maria Rohumaa, Raahel Rüütel, Inessa Saarits, Lisette Sivard, Sonja Sutt, Rebeca Žukovitš, Aimur Takk, Annabel Tanila, Margaret Tilk, Elo Vahtrik, Mattias Veller

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

ENKKL-i „Viimane preemia“ EKA Väligaleriis 29.08.–08.12.2024

Neljapäev 29 august, 2024 — Pühapäev 08 detsember, 2024

enkkl_viimanepreemia_1
01_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
02_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
03_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
04_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
05_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
06_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
07_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
08_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
09_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen
10_ENKKL_Viimane preemia_EKA Valigalerii_foto Ya-Chuan Chen

ENKKL-i „Viimane preemia“
EKA Väligaleriis 29.08.–08.12.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 29.08.24 kell 18

Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu (ENKKL) legendaarne Nädalapreemia saab EKA Väligaleriis oma sümboolse lõpu. Muhu suvekoolis valminud grupiteos kutsub kõiki külastajaid ja ka lihtsalt möödakäijaid kätt külge panema. Nüüd on Sinulgi võimalus olla osa Eesti kunstimaastikust. Sina võid olla järgmine staarkunstnik! Koos on soojem. Koos on parem.

Osalevad kunstnikud: Kärt Heinvere, Irma Holm, Erik Hõim, Kadri Joala, Liisa-Lota Jõeleht, Saara Liis Jõerand, Loora Kaubi, Kärt Koppel, Nele Kurvits, Katariin Mudist, Marto Mägi, Eke Ao Nettan, Sandra Puusepp, Kertu Rannula, Johanna Reinvald, Mia Maria Rohumaa, Raahel Rüütel, Inessa Saarits, Lisette Sivard, Sonja Sutt, Rebeca Žukovitš, Aimur Takk, Annabel Tanila, Margaret Tilk, Elo Vahtrik, Mattias Veller

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink