Rubriik: Kaasaegne kunst

Maria Lalou & Skafte Aymo-Boot
→ Loeng-performance: [UN]FINISHED
→ Filmilinastus: Barbaresou Legacy, or The Cursed One (2024)
→ Raamatuesitlus: [UN]FINISHED – Atlas of Athens’ Incomplete Buildings – A Story of Hidden Antimonuments (Jam Sam Books, 2023)

Lõpetamata betoonehitise arhitektuurset arhetüüpi võib leida kõikjal Ateena linnapildis. Need ehitised, mis on keset katkestatud ehitusprotsessi jäetud näiliselt lõputusse pausi, on märkideks nähtamatutest majanduslikest ja poliitilistest jõududest, mis määravad linna füüsilist väljanägemist. Nagu unustatud eesmärgiga varemed, seisab lõpetamata hoone kui konserveeritud ajahetk ning osutab samal ajal nii minevikku kui ka tulevikku. Ateena pooleli jäänud betoonskeletid on lugude hoidjad, mis annavad tunnistust Kreeka ühiskonda kujundavatest nähtamatutest struktuuridest: perekonnast, bürokraatiast ja majandusest. Lalou & Aymo-Booti uurimuslik praktika toob nähtavale, kuidas need igavesti esinevad tegurid mõjutavad pidevalt linna ja selle elanike argipäeva.

“Barbaresou Legacy, or The Cursed One” terviklik lugu sisaldub ühe peatükina Maria Lalou & Skafte Aymo-Booti raamatus “[UN]FINISHED – Atlas of Athens’ Incomplete Buildings – A Story of Hidden Antimonuments”, mis ilmus 2023. aastal Jap Sam Books’i kirjastuse alt.

Maria Lalou on kreeka kontseptuaalne skulptor ja eksperimentaalfilmide tegija. Tema looming keskendub vaatamise poliitikale installatsioonide, performance’ite, filmidokumentide ja publikatsioonide kaudu. Ta on oma loomingut esitlenud rahvusvaheliselt näitustel, linastustel ja loengutes ning avaldanud kaks monograafiat: “[theatro]” (Onomatopee, 2015) ja “the camera” (Dolce Publications, 2019).

Skafte Aymo-Boot on Taani arhitekt, kellel on iseseisev disaini- ja uurimispraktika. Ta on teostanud Euroopas ja Aasias mitmesuguseid alalisi ja ajutisi projekte, millest paljud on valminud koostöös arhitektuuri ja kaasaegse kunsti kokkupuutepunktis tegutsevate kunstnikega. Ta on ka Kopenhaagenis tegutseva arhitektuuribüroo OP – Open Platform partner.

Alates 2012. aastast on Lalou ja Aymo-Boot tegelenud uurimusega [UN]FINISHED Ateena lõpetamata betoonehitistest. 2020. aastal asutasid nad Ateenas kunsti- ja arhitektuuriruumi cross section archive, mis tegeleb nende valdkondade ristumiskohas esinevate linnaruumiliste nähtuste uurimisega ning sellega, kuidas ajaloolised faktid, poliitilised struktuurid ja igapäevased olud on neid mõjutanud, kujundanud ja suunanud. Lalou ja Aymo-Boot kureerivad iga-aastast temaatilist uurimus- ja näituseprogrammi, mis kutsub kunstnikke, arhitekte ja mõtlejaid ühiselt antud teemal arutlema ja seda laiendama. Samuti kirjastavad nad programmi saatvat zine’i “Document”.

Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriõpe ja mille raames astuvad üles kunstnikud, kuraatorid ja loovuurijad, pakkudes erinevaid vaatenurki kaasaegse kunsti praktikatele ja nende ühiskondlikule kontekstile.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

Ingel Vaikla: You Have Become the Space – Cross-Disciplinary Translation Between ‘the Built’ and ‘the Displayed’

Kunstnik ja filmitegija Ingel Vaikla räägib oma loovuurimusest „You Have Become the Space – Cross-Disciplinary Translation Between ‚the Built‘ and ‚the Displayed‘“ (sinust on saanud see ruum – valdkonnaülene tõlge „ehitatu“ ja „ eksponeeritu“ vahel), mis uurib modernistlikke arhitektuurikeskkondi, nende rolli tugevate kogukondade kujundamisel ja koha eksistentsiaalset mõõdet edasi andvat representatsioonistrateegiat. Kirjanduse tõlketeooriast lähtudes kasutab see uurimus valdkondadevahelist tõlkimist, et kanda ehitatud keskkondade vormilised, sensoorsed, ajaloolised ja kontseptuaalsed omadused üle liikuva pildi praktikasse. See lähenemisviis julgustab mõistma ruumi mitte üksnes subjektina, vaid aktiivse metafoorina sotsiaalpoliitilises dünaamikas, kus arhitektuur esindab mineviku ideoloogiaid ja kogukond kehastab kaasaegseid väärtusi.

Ingel Vaikla (1992, Tallinn) on Brüsselis tegutsev visuaalkunstnik ja filmitegija, kes töötab peamiselt video, 16 mm filmi ja leidmaterjaliga. Tema kunstipraktika uurib arhitektuuri kujutamist selle suhte kaudu kogukondadega, otsides visuaalset keelt, mis läheb kaugemale arhitektuuri kui skulptuurse vormi vaatlemisest. Selle asemel püüab ta edasi anda ruumide eksistentsiaalset, kontseptuaalset ja ideoloogilist olemust. Ingel on olnud resident HISKis, Gentis (2018-2019) ja WIELSi kaasaegse kunsti keskuses, Brüsselis (2021) ning on praegu doktoriõppe lõppfaasis PXL-MAD/UHasseltis. Tema audiovisuaalseid töid, sealhulgas „The House Guard“, „Roosenberg“, „Double Exposure“, „Papagalo, What’s the Time?“, „EUR42“ ja „Moi aussi, je regarde“ on rahvusvaheliselt näidatud filmifestivalidel ja kunstiinstitutsioonides, teiste seas IDFA Amsterdamis, Kunsthalle Wienis, EKKM Tallinnas, Beursschouwburg ja Bozar Brüsselis, Manifesta 13 Marseille’s, Videonale Bonnis, Tramway Glasgow’s, European Media Art Festival Osnabrückis ja Busani rahvusvaheline videokunstifestival.

Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriõpe ja mille raames astuvad üles kunstnikud, kuraatorid ja loovuurijad, pakkudes erinevaid vaatenurki kaasaegse kunsti praktikatele ja nende ühiskondlikule kontekstile.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

Kadri Liis Rääk, „Morfogenees“

Avamine 04.04.2025 kell 18

04.04.–20.04.2025

ARS Projektiruum, Pärnu mnt. 154, Tallinn

Kadri Liis Rääk loob ARSi Projektiruumi hõlmava lavastusliku näituse, kus uuritakse multisensoorseid ruumi- ja kehakogemusi.

„Morfogenees“ toimib poeetilise ökosüsteemina, mis pakub võimalusi kogu kehaga tajutavaks suhtluseks. Näitusel saab näha loomeprotsessi metamorfoose – materjali muundumist, mis on leidnud oma vormi läbi kunstniku tundlike käte järjepideva töö. Selline meetod on morfogeneetiline – ideedele vormi andmine, vormi loomine, muundamine, mis on paljuski sarnane bioloogiliste protsesside ja elutsüklitega. Kombineerides looduslikke ja sünteetilisi materjale, iidseid käsitöötehnikaid tänapäevastega, loob kunstnik ajata paiga, kus mõtiskleda vaimse,  füüsilise ning sotsiaalse ruumi suhete üle. Mis on see inimese pale, kui seistakse silmitsi enese ja Teise piiridega? Milliseid uskumusi ja väärtushinnanguid iseenda ja ümbritseva suhtes kanname?

Eksponeeritud visandid, joonistused ja skulptuurid teevad nähtavaks kunstniku mõtteprotsesse ning väljendavad isiklikku kehakogemust. Näitusel on põimitud leidmaterjale, pehmeid ja jäiku skulptuure, loometöö jääke, taaskasutatud ning ümber mõtestatud vanu teoseid uutega, lisades uusi tähenduste kihistusi. „Morfogenees“ on kui pelgupaik tundlikele organismidele, põhinedes Islandi ja Peruu maastikes ning Hiiumaa metsades kogetud täielikele ruumielamustele.

Kadri Liis Rääk on multidistsiplinaarne kunstnik ja loovuurija, kelle loomingu keskmeks on hõlmavate ning kombatavate keskkondade loomine. Viibides samaaegselt nii kunsti kui disaini laiendatud väljadel, uurib ta, kuidas kombatavad interaktsioonid kunstiteostega nihutavad tajusid ja võimaldavad tekkida dialoogidel, mis jäävad nähtavast väljapoole. Ta on õppinud stsenograafiat (BA) ja kaasaegset kunsti (MA) Eesti Kunstiakadeemias ning autonoomset disaini (MA) Genti Kuninglikus Kunstiakadeemias (KASK, Belgia). Ta teosed tegelevad kehaliste ja sümboolsete narratiividega, kõneledes inimeste ja teiste eluvormide takerdumistest ja dialoogidest ökoloogilises sulatuspotis. Ta on osalenud näitustel ja residentuurides Peruus, Tšehhis, Belgias, Taanis, Islandil ja Eestis.

Helikujundus: Ekke Västrik

Eriline tänu: Raimond Põldmaa,  Marika Agu, Kerli Praks, Siim Toomet, Liina Unt, Kristjan Vahtra 

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit

3. aprillil kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Zody Burke-i isikunäitus “Asterioni maja”. Näituse avamisel esineb müra muusik ja performance kunstnik Nick Klein (US/DE) teemakohase performance-iga.

Näitus tutvustab külastajale värskelt valminud teoseid, mille hulka kuuluvad kõrgreljeefid, trükised (koos kunstniku originaal lühijuttudega) ning suuremõõtmeline 3D skulptuur. Paljud neist sisaldavad allegooriaid Kreeka labürindi mütoloogiast. Uued teosed esitavad külastajale väljakutse mõtlema, kuidas kaasaegsus taastõlgendab arusaamu segadusest ning vangistatusest. Klassikalisele mütoloogiale omase maagilis-realistliku tõlgenduse läbi pakub Burke mitmekülgset sissevaadet alternatiivsetest narratiividest, mis on labürinti sisse kootud. Skulptuur “Pasiphae, rodeo kuninganna” viitab üheaegselt Kreeka müüdile, mis inspireeris Borges-st, kui ka Americana nüüdiskultuurile, põimides kokku kaht erinevat kultuuri – ajas jätkuv teema Burke-i loomingus. Galerii ruum ülemisel korrusel on sündinud valge kuubi selgusest ning on sissejuhatuseks süngemale ning sügavamale kogemusele alumisel korrusel. Näitus käsitleb uurimust laiematest küsimustest võimust, identiteedist ning ruumide kohta, kus me elame (füüsilised, digitaalsed, kultuurilised või eksistentsiaalsed) kasutades selleks mütoloogilisi tööriistu.

Zody Burke (s 1991) on Ameerikast pärit multimeedia kunstnik ning muusik, kes elab ja töötab hetkel Tallinnas, Eestis. Olles teadlik iseenda perspektiivist ning positsioonist New Yorklasena keset kohalikku majanduslikku olukorda, loob Burke skulptuuri ja teiste kunstimeediumite kaudu šifreid, mille abil kaardistab hiliskapitalistlikku ameerika identiteedi komplekssust, läbi mille uurib, kuidas identiteet muutub ja areneb läbi teise kultuuri peegelduse. Kasutades tihtipeale narratiivset struktuuri, huvitub ta maailma-loomise idee sidumisest geoloogilise ajamõõtmega visualiseerides erinevate riigipiiride ning nende rahvuslike müütide omavahelist hägustumist läbi nende kõikjaltajutava salapärase looritaguse. Mullu lõpetas Zody oma õpinguid Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse Kunsti magistriõppe, mille raames püüdis siduda omavahel sotsiaalpoliitilisi narratiive, pärimust ning Eesti ja Ameerika industrialisatsiooni vahelisi seoseid.

Asukoht Hobusepea Galerii (Hobusepea 2, Tallinn)

Avamine 03.04.2025 kell 18:00

Näitus on avatud külastamiseks E, K-P 11.00–18.00

Kuraator Liisi Kõuhkna

Graafiline disain Taylor “Tex” Tehan

Pealkirja disain Brian Uhl

Tehniline tugi Hobusepea galerii, Gregor Sirendi

Toetajad/Tänud:

Kultuurkapital, Paavli Kultuurivabrik, Valge Kuup Stuudio, Eesti Kunstiakadeemia, Batuudijuss, Pruulikoda Tuletorn, Punch Club, Põhjala Pruulikoda, Kanuti Gildi Saal, Dan Edelstein, Nora Schmelter, Taylor “Tex” Tehan, Gert Gutmann, Lauri Raus, Jordan Reyes, Roberta Staats, Nora King, Harry Figueroa, Lara Brener, Nick Klein, Oscar Ramos, Jane Treima, Diandra Rebase, Michael Anthony Farley, Laura De Jaeger, Kerli Kurikka, Kaspar Kannelmäe, Composite EE, Karjase Sai

Viimane kevad senisel Keskturul ja näitus Keskpuuris

Tallinna Keskturu hoone 2. korruse galeriis Keskpuur on avatud uus näitus. Kunstnik Jana Mätase “Oli siis siin nagu midagi. Või siis ei ole” kutsub läbi materjalide vaatama Keskturu minevikule, olevikule ja tulevikule ning mõtisklema kõiges peituva muutuvuse üle. Näitus jääb avatuks 6. aprillini.

“Näitust ette valmistades käisin turul päris tihti. Olen sedasorti logu ja ripakil keskkondi alati nautinud, kuid praegu meeldib see mulle seda enam, mida enam ma mõtlen korrapäraselt sätitud tänavakividele, stockmanilikult esteetilistele müügilettidele ja kõrgläikega valgele mööblile. Inimesedki nende vahel on teised.

Ja siis meenus mulle ükspäev, et mu lapsepõlve maakodu juurde viisid igast kandist kruusateed. Autod, mis sealt vahel möödusid, sõitsid alati nii, et valge jutt taga. Kõik teeäärsed taimed olid paksu tolmukihiga kaetud. Mäletan end paljajalu kruusase tee peal. Hammaste vahe paks ja sääred põlvedeni hallid. Astuma pidi hästi õrnalt, et taldadel poleks liiga valus. Tolmuste kivide seest võis mõnikord leida selliseid, mis sädelesid.”

Jana Mätas on Tallinnas elav ja töötav kunstnik, kelle tööde lähtepunktiks on inimest ümbritsev füüsiline maailm. Tihti saavad tema teosed alguse mõnest leidobjektist, väheväärtuslikuks peetud materjalist või hüljatud esemest. Kunstnik töötab paljuski intuitiivselt, et luua sürreaalseid, sõnadest väljaspool eksisteerivaid maailmu. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti, lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia BA (2021) ja õpib (alates 2023) samas kaasaegset kunsti (MA).  “Oli siis siin nagu midagi. Või siis ei ole” on tema esimene isikunäitus.

Jana Mätas kombineerib oma teostes erinevaid materjalikunste, käsitöötehnikaid, valgust, ruumi, kirjandust, fotot ja liikuvat pilti.

Keskpuur on Tallinna Keskturu hoone 2. korrusel asuv näitusepind. Eelseisval suvel algavad uue Keskturu ehitustööd ning turg senisel moel koos galeriiga kaob.

Graafiline disain: Jana Mätas, Grete Kangro

Avamine 3. märtsil 2025, 18.00-21.00
Näitus avatud 4.-6. märts 2025, 15.00-21.00
Hostel The Monk’s Bunk, Lai 22, Tallinn

Kunstnikud: Bob Bicknell-Knight, Giulio Cusinato, Anastasiia Krapivina, Tonya Kroplya, Denis Kudrjasov, Olev Kuma, Fausta Norekaitė, Rosa-Maria Nuutinen, Anumai Raska, Nora Schmelter ja Aidan Timmer.

Korraldajad: Bob Bicknell-Knight ja Fausta Norekaitė

“Kaardistades aega“ on grupinäitus, mis reageerib oma ebatavalisele asukohale ning koondab uusi ja varasemaid töid kohalikelt ja rahvusvahelistelt kunstnikelt, kes kõik õpivad praegu Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes Tallinnas. Tallinna vanalinnas asuva The Monk’s Bunk hosteli omapärases keskkonnas toimuv näitus uurib teemasid, mis on seotud kodu, aja, reisimise ja identiteedi mõistetega.

Lisaks sellele, et hostel on koht, mis pakub taskukohast majutust, on hostelid ka sotsiaalsed ruumid. Hosteli olemus seisneb selle võimes ühendada erinevaid inimesi ühes ruumis, mis muudab selle ideaalseks kohaks mugavust ja sidemeid otsivatele reisijatele. The Monk’s Bunk hostel on ainulaadne koht mitte ainult oma tänase funktsiooni, vaid ka hoone erilise ajaloo tõttu. Hoone, mille päritolu ulatub tagasi keskaega, on aja jooksul läbinud mitmeid muutusi. Enne, kui sellest sai 20. sajandi keskel Eesti Meditsiiniraamatukogu hoone, asus seal lakivabrik “Pluto“, mis hiljem muudeti Riiklikuks Naha- ja Suguhaiguste Dispanseriks. Hoone allesjäänud struktuurid annavad tunnistust paljudest rollidest, mida see hoone aja jooksul mänginud on, ja köidavad neid, kes hostelit külastavad, selle ajaloolise minevikuga.

“Kaardistades aega” ammutab inspiratsiooni hostelite endi ajutisest olemusest, aga ka antud hoone ajaloost. Näituse eesmärk on uurida, kuidas need sageli ajutised, kuid sügava mõjuga ruumid peegeldavad meie kogemusi muutuste, ülemineku ja pidevalt muutuva kuuluvustunde osas. Näitusel eksponeeritud teosed tegelevad minevikuga, kuid samal ajal on need seotud ka praegu hoones asuva äriga, kutsudes vaatajaid üles küsima, mida tähendab “kuulumine“ maailmas, mis on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt pidevas muutumises. Külastajatena kutsutakse teid üles uurima ruumi ja avastama kunstiteoseid erinevates kohtades üle kogu hoone, kasutades selleks nii kaarti kui ka osalevate ruumide põrandal ja ustel olevaid juhiseid.

Kolmapäeval, 5. veebruaril, kell 5, avatakse Haapsalu linnagaleriis Marleen Suvi näitus “Loomaaed enteroopial”.  Näitus jääb avatuks 2. märtsini. 

Näitusel on eksponeeritud kaks Marleen Suvi värsket maailseeriat, teostatud terases, klaasis ja õlis.

Kui kosmoserändur Ijon Tichy saabus planeedile Enteroopia, oli loomaaed juba avatud. Zooparki kokku toodud olendite näol oli tegu tähelepanuväärseimate eksemplaridega galaktika rikkalikust faunast. Suurimad loomadest, mitme hektari suuruse rümbaga kurdlid, olid pärit Enteroopialt endalt. Ent erilisimaks pidasid loomaaednikud ühte armsaimast armasat elukat planeedilt Maa. Tema karv mustendab nagu midagi teiselpool Schwarzschildi kosmilist piiri. Tema liikumine on nobe nagu värskeima põlvkonna täheristlejaga. Ning erinevalt enamikest maal leiduvatest liikidest, ei seedi ta kuidagi jälgilt, kehasiseselt, vaid tsiviliseeritult, asjade peale oksendades.

Kahetsusväärsel kombel ei tunne maalaste kitsarinnalisus oma mitmekesise looduskeskonna väärtustamisel piire. Seetõttu on suur rõõm, koostöös Enteroopia interplanetaarministeeriumi ja diplodotomaatilise esindusega, kohalikule publikule tutvustada Põhja Euroopa Rivieras, Haapsalus, Enteroopia loomaia armasamaid elanikke.

Tere tulemast Enteroopia Loomaaeda!

Kuraator: Aleksander Metsamärt

Audiolahendus: KIWA

Graafiline disain: Rainer Kasekivi

Tehniline tugi: Erik Liiv, Mihkel Tomberg

Täname: Mihkel Ilus, Taavi Teevet

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Avatud K–P 12–18, sissepääs tasuta.

Olete oodatud Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näituse “Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks” avamisele 31. jaanuaril kell 18.00 Tartu Kunstimaja suurel saalis.

Registeeri ennast näituse avamise kunstibussile SIIN

Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näitus Tartu Kunstimajas vaatleb auhindade jagamise ja saamise mitmetahulist nähtust, süüvides tunnustamise dünaamikasse nii kunstimaailmas kui ka laiemalt.

Auhinnad toimivad sotsiaalse tõendina, kinnitades üksikisikute või organisatsioonide legitiimsust ja väärtust. Alates naerunägudest, mida jagatakse lastele hea käitumise eest, kuni elutööpreemiateni, täidavad need tunnustused inimeste üht põhilist vajadust – tunda end märgatuna, erilisena ja väärtustatuna. Kuid sellise tunnustusega võivad sageli kaasneda soovimatud tagajärjed, konkurentsi ja omavahelise võrdlemise soodustamine ning orienteeritus sooritusele. Kas kiitus motiveerib või muutub hoopis koormaks, mis takistab edasisi pingutusi?

“Kahjuks ei osutunud te selel korral valituks” uurib tunnustuse tsüklilist olemust, jäädes samal ajal irooniliselt nende samade dünaamikate kütkesse. Keithy ja Katariin osutusid valituks ning said rahastuse, et see näitus ellu viia. Seejärel valisid nad kunstnikud, kes lõid näitusele auhinnad, ning kaasasid lavastajad, kes need võitjatele välja jagavad. Kes valib ja keda valitakse? Mis peitub tunnustuse taga ning millised on selle laiemad poliitilised ja psühholoogilised mõjud?

Näitus on jaotatud kolmeks eraldi toaks: “Tunnustuse tuba”, “Auhindade tuba” ja “Komisjoni tuba”.

Igas toas käsitletakse tunnustuse teemat eri nurga alt, kasutades selleks mitmeid meediume ja strateegiaid.

Näituse üheks läbivaks jooneks on koostöö ja vastastikmõjud. Kunstnikud viisid läbi intervjuusid inimestega nii kunsti, kirjanduse, kui spordi valdkondadest, kogudes erinevaid vaatenurki tunnustuse tähenduse kohta. Nad kaasasid vabatahtlikke, kes osalesid toolide nikerdamisel ja fotoseeria loomisel. Lisaks kutsusid nad 25 kunstnikku looma auhindu, mis väljendavad autorite unikaalseid kontseptsioone.

Need auhinnad jagatakse välja mööda Tartu linna kulgeva avaliku performatiivse Auhinnagala raames 1. märtsil, kus viis lavastajat valivad välja auhindade võitjad ja annavad need üle. Rohkem infot Auhinnagala kohta lisandub peagi

Näituse meeskond:
Näituse kujundus ja tehniline abi: Alden Jõgisuu
Tekstid: Laura Cemin
Graafiline disain: Katariin Mudist
Videograaf: Kai Jürimäe
Auhinnagala dramaturgia: Keithy Kuuspu, Katariin Mudist

Intervjueeritavad:
Anu Vahtra, Elo Vahtrik, Elina Masing, Kaarin Kivirähk, Karli Luik, Kreete Verlin, Tõnu Õnnepalu, Urmas Lüüs ja Annely Köster.

Auhinnakunstnikud:
Ingrid Allik, Arvi Anderson, Yvette Bathgate and Jake Shepherd, ZodyBurke, Alexei Gordin, Ulvi Haagensen, Tõnis Jürgens, Edith Karlson, Lauri Kilusk, KIWA, Stina Leek, Kris Lemsalu, Anna Mari Liivrand, Laura Linsi, Johannes Luik, Angela Maasalu, Maarja Mäemets, Eke Ao Nettan, Kärt Ojavee, Pelle Org, Anumai Raska, Sander Raudsepp, Taavi Teevet, Marta Vaarik ja Kristina Õllek.

Auhinnagala lavastaja:
Sveta Grigorjeva, Henri Hütt, Kertu Moppel, Liisa Saaremäel ja Oksana Tralla.

Aitäh kõigile puidunikerdajatele:
Teresa de Andrade, Markus Andreas Auling, Sylvia Burgess, Lilian Maasik, Kristel Jakobson, Juulia Aleksandra Mikson, Sandra Mirka, Eva Nava, Hendrik Ojaveer, Karl-Hendrik Pallo, Teresa RA, Maria Elise Remme, Kristina Sepp,
Rin Togo, Kristi Vendelin, Elin Viisileht, Marce Garcia Viisileht, Anett Vähi, Ethel Ütsmüts; “Tähtsate tubade fotograafidele: Liisi Aibel, Iris Areda, Kirke Asandi, Gregor Alaküla, Eliisa Matsalu-Alaküla, Valeriya Ferschel, Indrek Grigor, Saara Liis Jõerand, Kristin Kaasik, Elin Kard, Sander Koit, Paul Kuimet, Janeli Kuusemets, Martin Kuusk, Indrek Köster, Johannes Luik, Magdaleena Maasik, Rene Nõmmik, Liisi Kõuhkna, Kristina Milbach, Ann Mäekivi,
Karmen Otu, Erik Peterson, Liina Plaado, Alana Proosa, Maarja Eliisabet Roosalu, Evelin Saul-Rämonen, Kristina Sepp, Maret Tamme, Oksana Tralla, Aleksander Tsapov, Kadi-Ell Tähiste, Kristi Vendelin, Mats ja Maris Viisileht, Helen Västrik ja eriline tänu Lauri Eltermaa, Måns Fridlizius Lindberg, Chloé Geinoz, Johanna Mudist, Terje Mudist, Eva Nava, Kristiina Tinnu Tang, Taavi Tetlov, Mae Variksoo, Liis-Marleen Verilaskja, Elin Viisileht, Alan Voodla,
Mart Vainre, Anett Vähi, Kauss Arhitektuur, Koosseis, Tallinna Kergejõustikuhall, Eesti Kunstiakadeemia, Von Krahli Teater, Kanuti Gildi SAAL, Sõltumatu Tantsu Lava ja Tartu Kunstimaja.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Põhjala Pruulikoda, Punch drinks, Pühaste ja Leibur.
️
Näitus on avatud 31. jaanuar – 2. märts 2025

EKA kaasaegse kunsti magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub esmaspäeval, 27. jaanuaril 2025 kell 16:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe kaasaegse kunsti õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Kaasaegne kunst magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/makk
• https://www.instagram.com/macatallinn

Vastuvõtt EKA kaasaegse kunsti magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2025 ning kestab kuni 3. märtsini.

Lisainfo vastuvõtu kohta.

Lara Brener
“Eesti pilv: võõrkeel, peidetud jälg”
16.–31.01.2025
ARS Showroom, Pärnu mnt. 154
E-L 12.00–18.00

Ma olen siin tagurpidi, nagu vaataks enda peegelpilti. Olen peeglis, nii nagu olen harjunud end pöörama. Mu keel läheb pidevalt sõlme ja tundub, et inimesed ei saa sellest aru. Sõber ütles mulle, et ma ei eksinud, kuid pilved olid kõrgemal laiuskraadil teistsugused. Ja ühtäkki olingi seal, pilvisest taevast geograafilist eripära otsimas.

“Eesti pilv: Võõrkeel, peidetud jälg” peatub nihkel ja tõlkimisel, esitades narratiive, mis on võetud kunstniku kogemusest Brasiilia immigrandina Eestis ja suhtlemisel väljaspool oma emakeelt.

Vaadeldes Eesti taevast läbi glütseriinipõhiste trükiste ja teksti (inglise ja portugali keeles), hõlmab tema töö määramatust, luues analoogiaid valu, graafika ja tõlkimise protseduuride vahel.

Näitus on kunstniku kaasaegses kunstis magistritöö Eesti Kunstiakadeemias.

Lara Brener on Brasiiliast São Paulost pärit kunstnik ja koolitaja, kes praegu asub Tallinnas. Tal on São Paulos Fundação Armando Alvares Penteado bakalaureuse- ja magistrikraadi kaunite kunstide alal ning ta on osalenud näitustel Brasiilias, Eestis, Norras ja Leedus. Lara töötab läbi meediarikkumiste, tõlke- ja segamisprotsesside, luues mitmetähenduslikke koopalaadseid pilte, enamasti graafika, tekstide ja fotograafia abil, esitades lahustuvaid narratiive, mis kerkivad esile piltide keemisest, kuid ei jää kunagi täielikult katmata. Viimasel ajal on ta uurinud keele, meedia ja konteksti tõlkimist hübriidsete, ümberasustatud identiteetide narratiivide kaudu.