Rubriik: Narva kunstiresidentuur

16.10.2025–11.01.2026

Narva Kunstiresidentuuris on EKA moedisaini osakonna eestvedamisel avatud Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“.
Näitus kuulub „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametlikku programmi. Näituse avamine maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale.

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda. Traditsioon ei püsi kapis ega arhiivis – ta elab vaid siis, kui lasta tal ajaga koos kasvada, teda kanda ja armastada. 

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

„Hõimulõim“ on nähtamatu, ent visa side soome-ugri rahvaste vahel. See ei küsi riigipiire ega poliitilist meelsust, vaid kulgeb sügaval allhoovustes – keeles, mustrites, lauludes, tantsus ja tõekspidamistes”, sõnab näituse kuraator Piret Puppart ja lisab: “Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras.” 

Erinevad ühiskondlikud pinged panevad järjest enam proovile traditsioonide püsimajäämise ning sunnivad otsima viise, kuidas hoida neid elavana ka tulevaste põlvkondade jaoks. „Hõimulõim“ kutsub märkama, et kultuuri hoidmine ei ole ainult mineviku säilitamine, vaid ka tuleviku loomine. See on kutse kanda oma pärandit igapäevaselt – olgu see ehe, ese või ornament – ning mõista, et iga selline valik tugevdab lõimesidet, mis ühendab meid üle piiride ja ajastute.  

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske. Hologrammikunst on maailmas veel vähetuntud võte manada visuaalseid elemente, mida käega katsuda ei saa, ent virtuaalselt ja silmaga küll. Sellises mahus jõuab antud meedium Narva esmakordselt.

Soome-ugri juurtel on ka disaini- ja kunstimaailmas laiem rahvusvaheline haare, kui arvata võiks. Komide kompassimuster on leidnud tee Kandinsky maalidesse, udmurdi viisid Tšaikovski muusikasse. Alles hiljuti pärjati aga Karjala juurtega disianer Diesel Design Awardiga samal ajal kui isuri veri on riietanud Eesti olümpiasportlasi Ateenas. Mari rahvuse esindaja seisis aastaid Eesti legendaarse brändi Mosaic kudumikollektsioonide taga ning Adidase jalanõusid kandes võib tunda udmurdi südametukset. Diesel Design Award’iga pärjatud kollektsiooni premik ja Helsinki Design Week’i parimad palad on jõudmas ka peagi avatavale näitusele. Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini.

Kuraator: Piret Puppart

Kunstnikud: Antrea Kantakoski, vainio.seitsonen (Johanna Vainio & Merja Seitsonen), Sigrid Kuusk, Ramona Salo, Dina Andreeva, Natalja Lill, Darali Leli, Eneken Johanson, Stella Tukia, Kaia Kuusmann, Zsófia Papp, Zsófia Papp, Maria Roosiaas, Hanna-Tiina Pekk, Anneliis Reili, Kertu Kivisik, Nadežda Kasatkina, Lana Vakhovska, Karl Joonas Alamaa, Piret Puppart ja Alyona Movko-Mägi.

Graafiline disain: Eva Sepping

Suured tänud: Anna Kuznetsova, Muš Nadii, Nikolai Anisimov, Nikolay Kuznetsov, Barbi Pilvre, Jaak Prozes, Žanna Toht, Ekaterina Kuznetsova, Helena Schilf, Natalia Ermakov

Toetajad: EKA, Eesti Kunstiakadeemia moedisaini eriala, Hõimurahvaste programm, Kultuurkapital, MTÜ Fenno-Ugria, NART, Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025

Kõik on oodatud tähistama Narva kunstiresidentuuri 10. aastapäeva

Juubelipäeva kava – 5. september 2025:

12.00 – Saabumine NARTi (Joala 18), tervituskohv ja suupisted. Tutvustame maja ning kunstiresidentuuri tänast tegevust ja tulevikuplaane.

13.00 – Lõuna ja bussituur Narva linnas. Tuuril näeme näiteks Ihor Tkatšivkõi (Ukr) vastvalminud skulptuuri Stockholmi väljakul ning NARTi paadi sisseõnnistamist Narva Veneetsias.

15.00 – Ametlik juubeliprogramm direktori villas ehk NARTis: esitleme juubeliks valminud videot, pakume torti ja mullijooki, arutleme kunsti sotsiaalse mõõtme üle ning loome otseühenduse endiste residentidega üle maailma.

17.00 – Kunstituur Kreenholmi tehases.

19.00 … – Vaba aeg. Soovijatel on võimalus osa saada Station Narva festivali kontsertidest Narva Muuseumis või liituda õhtuse koosviibimisega NARTis.

Juubelipäev langeb kokku samal nädalavahetusel toimuva Station Narva muusikafestivaliga. Reedel on Tulevikupäev, mille programm haakub osaliselt ka juubelikavaga. Samuti ootavad nädalavahetuse jooksul külalisi mitmed NARTi korraldatud sündmused nagu Narva Veneetsia Annuale ehk ühepuulootsiku päev koos paadisõitudega, Ukraina skulptori teose pidulik avamine linnarahvale, Kreenholmi kogukonnaaia lõikuspidu ning majatuurid. Teisisõnu on põhjust jääda pikemaks.

Palume registreeruda 1. septembriks, täites vormi siin: https://forms.gle/zidoyoBbvjXMz4vK6.

Vormis saate märkida, kas soovite tulla Tallinnast Narva ja/või tagasi ühise bussiga. Ööbimist me kõigile pakkuda ei saa, ent kui plaanite jääda, andke teada ja püüame leida lahenduse.

Kui olete juba varem oma osalemist kinnitanud, palume siiski täita ka registreerimisvorm, et oskaksime arvestada Teie toidu- ja programmieelistustega. Juubelisündmust toetavad Kultuurkapital ja Briti Nõukogu.

4. septembril 13.00-15.00 toimub festivali Station Narva raames Narva Kunstiresidentuuris (NART, Joala 18) Eesti Kunstiakadeemia teaduskohviku vestlusring “Kirik keset küla. Kuidas kasutada pärandit?”.  Koguduste kahanemise ja tööstusharude sulgemise käigus jäävad nii kirikud kui ka tehased üha enam tühjaks, mis tõstatab keerulisi küsimusi taaskasutuse, pärandi ja identiteedi kohta. Arutelus mõtestatakse, kuidas neid ruume ümber kujundatakse – muuseumide, kultuurikeskuste või elamurajoonidena – ja mida see näitab laiemate ühiskondlike muutuste kohta postindustriaalses kontekstis.

Üritusel saab osaleda nii kohapeal kui veebi teel SIIT.

Vestlusringis osalevad muusikateadlane ja ajakirjanik Brigitta Davidjants, Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ning Portugali Katoliku Ülikooli teoloogiateaduskonna dotsent Alexandre Palma. Vestlusringi juhib kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul . 

Üritusele on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 29.08. Üritusele ja tagasi viib EKAst ka tasuta ühisbuss. Täpsem info eelregistreerimise vormilt.
Facebook üritus.

Pärast teaduskohvikut kell 17.30 olete oodatud Station Narva 2025 avakontserdile Estonian Voices Rugodivi kultuurimajas. Uksed avatakse kell 17.00 (tasuta sissepääs).

Lisainfo: triin.kao@artun.ee

*

Ingliskeelne ütlus „keep the church in the village” tähendab „ära tekita kära”. Sarnaseid ütlusi on ka saksa, prantsuse ja paljudes teistes Euroopa keeltes. Mõningate erinevustega tähistavad need, et kirik moodustab kogukonna keskpunkti, identiteedi aluse, aga ka piltlikult öeldes terve mõistuse kehastuse. Vaatamata geograafilisele ulatusele ja kultuurilistele erinevustele katoliikliku, õigeuskliku ja luterliku taustaga riikides on see nii olnud kogu Euroopas. Viimasel ajal on aga toimunud teisenemised. Industrialiseerimine, ilmalik moderniseerimine ja ulatuslik linnastumine on nihestanud kogukondade moodustamise põhimõtteid. See oli iseäranis nähtav ateistlikus Nõukogude Liidus. Näiteks Nõukogude Eestis püstitati aastatel 1944–1991 vaid mõned religioossed ehitised.

Ka kirikuskäijate arv on vähenenud. Selle tulemusel on mõned kirikud kaotanud oma kogudused. See on tõstatanud küsimuse, kuidas suhtuda esialgse funktsiooni kaotanud kirikutesse? Olukord sarnaneb postindustriaalse pöördega. Alates 1970. aastatest on Euroopa tööstusettevõtted odavama tööjõu otsingul siit lahkunud ja mahajäetud tehased on teinud teed „loomelinnade“ sünnile – mahukatest hoonetest on saanud esmalt skvotid ja mitteametlikud kunsti- ja peoruumid, seejärel gentrifitseeritud loomingulised kvartalid ja lõpuks kallid loft-korterid. Mis puudutab ümberkujundatud religioosseid hooneid, siis jagub mõtlemapanevamaid näiteid, kus endised kirikud hooned on muudetud muuseumideks, raamatupoodideks, kontserdisaalideks või isegi basseinideks. Kuna ehitiste ja materjalide kohandatud taaskasutus on Euroopas muutumas seadusandlikuks nõudeks, näeme lähitulevikus üha rohkem selliseid näiteid. Asetudes kaasaegse muusikafestivali, Narva legendaarse tööstuspärandi ja erinevate regionaalsete ja kultuuriliste identiteetide ristteele vaatleb see vestlusring nii ajaloolisi juhtumiuuringuid kui ka praeguseid vaidlusi Euroopa religioosse- ja tööstuspärandi üle.

*

Brigitta Davidjants on ajakirjanik ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ning muusikakultuuri õppekava koordinaator. Oma akadeemilises uurimistöös keskendub ta rahvusliku identiteedi konstrueerimisele ja marginaalsetele subkultuuridele.

Marko Uibu on sotsiaalteadlane ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis. Tema Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 2016. aastal kaitstud doktoritöö kandis pealkirja “Religioossus kui kultuuriline tööriistakast: uue vaimsuse analüüs Eestis”.

Alexandre Palma on teoloog, abipiiskop ja professor. Ta on Portugali Katoliku Ülikooli dotsent (kursused: Jumala müsteerium; kristoloogia; ja religioonide teoloogia) ning teadur teoloogia ja religiooniuuringute uurimiskeskuses CITER. Ta teenib Lissaboni patriarhaadi abipiiskopina ning on Euroopa Katoliku Teoloogia Seltsi ja Lissaboni Teaduste Akadeemia noorte teadlaste seminari liige.

Gregor Taul on õppejõud, kriitik ja kuraator, kes töötab dotsendina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja üldteooria osakondades. Tema põhiliseks uurimisteemaks on kunsti ja avaliku ruumi suhted.

Üritus toimub Transform4Europe Alliansi egiidi all – tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega – ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

7. juunil kell 16:00 Narva Kunstiresidentuuris (NART) toimub eriline animafilmi „From Narva with Love“ esilinastus — see on Eesti Kunstiakadeemia lõpetaja Paulina Beliku diplomitöö. Autor esitleb filmi isiklikult ning räägib selle valmimisloost.

Film põhineb tõsielusündmustel ja kujutab animatsioonina Narva keeruliste noorte elu — linna, kus põimuvad kultuurilised, sotsiaalsed ja ajaloolised kontrastid. Teos ühendab dokumentaalsed mälestused, kollaažid ja digitaalse animatsiooni.

„See ei ole lihtsalt lapsepõlvelugu, vaid viis sulgeda minu elus oluline peatükk. Me romantiseerisime karmist keskkonnast hoolimata sisemist rõõmu säilitades. See on minu isiklik, ent paljudele ühine lugu,“ ütleb filmi autor Paulina Belik.

Projekt valmib kahe aasta jooksul ning on saanud mitte ainult õppetööks, vaid ka tähtsaks kunstiliseks sõnavõtuks postnõukogude ruumi sotsiaalse reaalsuse teemal. Narvas toimuval esilinastusel toimub filmi esimene avalik vaatamine, mis on korraldatud spetsiaalselt kohalikule publikule.

Pärast filmi toimub vestlus autoriga
Sissepääs tasuta

Lisainfo ja meediapäringud:
paulina.belik@gmail.com

30. novembril kell 17.00 avatakse Tallinna Kunstihoone galeriis (Vabaduse väljak 6) Ida-Viru Kunstnike Klubi ühisnäitus “Sügav nahk”. 

Seitsmeteistkümne Ida-Virumaa kunstniku näitus, kes elavad ja töötavad Euroopa piiril — nii geograafilises, keelelises kui ka kultuurilises mõttes. Näitus “Sügav nahk” kutsub vaatama, kuidas keha kui bioloogiline piir muutub kunstiteostes sümboliks, mis räägib lugusid, ületades keele- ja kultuuribarjääre.

Maalid, skulptuurid ja installatsioonid peegeldavad Ida-Viru kunstnike mõtteid ja tundeid, tuues esile nii nende ühisosa kui ka eripära. Noorim osaleja on 19-aastane, vanim üle 70-aastane. Nende seas leidub anime-entusiaste, klassikalise kunstihariduse saanud meistreid, inseneriharidusega emasid ning noori, kes unistavad kunstniku karjäärist. Mida tahavad eri põlvkondade, erineva tausta ja maailmavaatega kunstnikud oma publikule ühiselt öelda? Tule ja uuri järele!

Näitusel osalevad kunstnikud:

Diana Semibratova, Eneli Heinland, Ira Sopina, Julia Rodionova, Kopylove, Kristina Belikova, Larissa Tunjova, Natalja Kapajeva, Nadežda Sabajeva, Olga Matseralik, Olga Toivonen, Olga Tjurina, Paulina Belik, Sergei Kirbenjov, Tanja Sonina, Tatjana Silašina, Valeria Kregždaite, Žanna Golubtsova.

Näitus on avatud kuni 15. detsembrini.
Näitust saab külastada teisipäevast pühapäevani kell 13.00—19.00.

Ida-Viru Kunstnike Klubi juhib kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia külalisõppejõud ja doktorant Darja Popolitova.

Projekti algataja on Narva kunstiresidentuuri juhataja Johanna Rannula.

Näitust ja klubi tegevust toetavad Briti Nõukogu Eestis, Eesti Kunstiakadeemia, Narva kunstiresidentuur ja Tallinna Kunstihoone.

NARTi avatud loeng EKAs 3/3 –  Kristiin Hanimägi ja Joel Freeman
21. mail kl 17.45
Põhja pst 7 ruumis A-501, EKA, Tallinn

Kolmas ja viimane NARTi avatud loeng sel kevadhooajal toimub 21. mail. Loengu annavad Kristiin Hanimägi (EST) ja Joel Freeman (USA). Kristiin on Tallinnas elav eksperimentaalfotograaf, kes töötab Eesti Muinsuskaitseametis arhivaarina. Joel on kunstnik ja kunstikorraldaja, kes elab Los Angeleses, Californias. Kunstiduona uurivad nad Narvas kollektiivset mälu, pakuvad kohalikele elanikele võimalust kogeda camera obscura’t.

Narva kunstiresidentuuri kunstnike regulaarsed avalikud loenguid toimuvad Eesti Kunstiakadeemias Tallinnas. Kunstnikud räägivad professionaalse loomeinimeste argielust, sellest, milline on kunstiresidentuuri argipäev ja kuidas kunstnikele pakutavatest võimalustest osa saada. Loomulikult tutvustavad nad ka oma loomingut.

Selle kevade viimane loeng toimub teisipäeval, 21. mail kell 17.45. See toimub EKAs (Põhja pst 7) viienda korruse ruumis A.501. Loeng on tasuta ja kõigile avatud! Loeng toimub inglise keeles.

22.-24. märtsil toimub Narva kunstiresidentuuris loomemajanduse teemaline inspiratsiooniseminar ning häkaton “Ida-Viru kingitus”. Sündmust korraldavad Narva kunstiresidentuur, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja Eesti Kunstiakadeemia. Mentoritena osalevad mitmed EKA õppejõud ja ka Ida-Viru Ettevõtluskeskuse eksperdid.

Reede, 22. märtsi pärastlõunal kl 16 toimub avalik inspiratsiooniseminar, kus eksperdid ja häkatoni mentorid viivad läbi mini-loenguid loovmajanduse, disaini ja turismi teemadel. Inspiratsiooniseminarile on kõik huvilised kuulama oodatud, eelregistreerimine pole vajalik.

Inspireeriva õhtu lektorid on disainer ja EKA õppejõud Vitali Valtanen, disainer Dina Aller, EKA tootedisaini magistrant Natalja Gumennik, IVEKi loomemajanduse projektijuht Kersti Liiva, IVEKi turismiinfo konsultant Kristina Ernits ja Turismiklastri turundusjuht Hanna Villberg.

Laupäeval, 23. märtsil alustavad meeskonnad aktiivset arendustööd oma kingiideede kallal. Osalejad töötavad meeskondades ja mentorid aitavad neid ühe nädalavahetuse jooksul oma valitud ideid arendada. Pühapäeva õhtul esitlevad Narva kunstiresidentuuris osalejad oma töid züriile. Neist parim kingitus saab auhinnatud. Auhinnafond on 2500€.

Miks osaleda? Häkatoni jooksul saad luua või arendada kingitust, mis peegeldab Ida-Virumaa eripära. Lisaks pakub häkaton võimalust kohtuda uute partneritega ja loovate inimestega. Häkatoni võitjat ootab rahaline auhind oma idee elluviimiseks!

Kes on oodatud? Kutsume kõiki huvilisi Ida-Virumaalt ja ka külalisi kaugemalt, kes soovivad anda oma panuse maakonna arengusse. Osa võib võtta juba olemasoleva ideega, kuid selle võib ka kohapeal luua – ootame sind! Osaleda võib kuni 4-liikmelise tiimina, aga võib tulla ka üksi. Siis leiame sulle sobiva meeskonna.

Registreeri kuni 17. märtsini ja valmistu avastama uusi võimalusi koos teiste loovate inimestega!
Kuidas registreeruda? https://forms.gle/c7z9hJx2q8ECXBog6

Projekti toetab Integratsiooni Sihtasutus.
Loe täpsemalt projekti kohta siit https://www.nart.ee/misolekskui/