Rubriik: Teadus- ja arendusosakond

Kuidas sünnivad kunstiväljaanded ja oma kuvandit loovad/hoiavad? Kes neid teevad? Milline on nende (oodatud) publik? Kuidas autorite valik ja visuaalne identiteet kujunevad? EKA seekordne teaduskohvik arutab nende küsimuste üle KUNST.EE, Sirbi ja A Shade Colderi näitel – vestlusringis osalevad Kaarin Kivirähk, Andreas Trossek, Reet Varblane. Modereerib Kristina Jõekalda.

28. septembril kell 14.00-17.00 toimub EKA uurimisgrantide infoseminar EKA sööklaaugus.
Välja kuulutatakse 2023. aastal algavate EKA grantide taotlusvoor, tutvustatakse uue vooru tingimusi ja seniste grantide tulemusi.

Ajakava
14.00-14.15 Sissejuhatus – teadusprorektor Anu Allas
14.15-14.30 Eve Kask – “Käsmu inimesed ja majad”
14.30-14.45 Raivo Kelomees – “Tähendus- ja kogemusloome digitaalses kunstis ja mängudes”
14.45-15.00 Renee Puusepp – “Muutmoodulmaja: modulaarse puidust kortermaja arhitektuurse kontseptsiooni arendamine ja prototüüpimine”
15.00-15.15 Krista Kodres – “Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised”
15.15-15.30 Kohvipaus
15.30-15.45 Liina Keevallik – “Kujundliku mõtte labor”
15.45-16.00 Kristi Kuusk, Nesli Hazal Oktay – “Sensoorne disain”
16.00-16.15 Ruth-Helene Melioranski, Maarja Mõtus, Eva Liisa Kubinyi – “Patsiendi võimestamine ja terviklik raviteekond Eesti tervisesüsteemis ortopeedia ja vähi sõeluuringu näitel”
16.15-17.00 EKA grandi taotlemise tingimused ja küsimuste voor – Anu Allas, Pille Epner

EKA UURIMISGRANDI eesmärk on akadeemiale oluliste uurimisteemade ja -rühmade arendamine ja loomine, teadmussiirde suurendamine ning teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmine. Uurimisgrandi pikkus on kuni 24 kuud.

Välja antakse kolm uurimisgranti:
1) teadustööle suunatud TEADUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas;
2) loomepõhisele uurimistööle suunatud LOOVUURIMUSLIK GRANT summas kuni 35 000 eurot aastas (rühmagrant) või kuni 18 000 eurot aastas (individuaalgrant);
3) koostöös avaliku, era- või mittetulundussektori organisatsiooniga läbi viidavale rakenduslikule projektile suunatud ARENDUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas.

Teadus- ja arendusgrant on reeglina rühmagrandid, loovuurimusgrant võib olla nii individuaal- kui ka rühmagrant.

Uurimisgrantide taotlemise ja hindamise tingimused on kirjeldatud EKA teadusfondi põhimääruses: https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/teadus/teadustegevus/.
Taotlemine toimub akadeemia elektroonilise dokumendihaldussüsteemi (WebDesktop/WD) kaudu.
Taotluste tähtaeg on 14. november 2022.

Uurimisgrandi taotlusi hindab 5-liikmeline komisjon, kuhu kuulub kolm liiget EKA akadeemilise personali hulgast ning kaks välisliiget. Tulemused kuulutatakse välja detsembris 2022.

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, võib komisjon välja anda lisapreemia(d).

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kelle kursuse- või lõputööl on rakenduslik väljund, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2021-31.08.2022.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt
14. septembril aadressile koostoo@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

Kandideerimismaterjalid:
Konkursi kord
Ankeet

EKA disainiteaduskonna koostööprogrammi LAETUS avaseminar programmis osalevatele partneritele toimub 24. augustil kell 14.00 – 17.00 Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7, Tallinn) ruumis A501. 

Avaüritusel toimub töötuba, mis viib kokku programmis osalevate koostööpartnerite meeskonnad ning EKA disainiteaduskonna osakondade esindajad ning tudengitiimide juhendajad.

Töötoas:

• Saame partnerite ja juhendajatega tuttavaks ning tähistame programmi algust.
• Räägime lahti programmi sisu ja ajakava.
• Teeme koos läbi mõned disainiülesanded ehk analüüsime teie organisatsiooni programmis käsitletavat väljakutset või probleemi disainitööriistadega. Selle tulemusena täpsustub disaini lähteülesanne, mille alusel edaspidi toimetame.

 

Lisainfo:

Karin Kiigemägi
Ettevõtlussuhete ja projektikoordinaator
Tel +372 503 5096
karin.kiigemagi@artun.ee

Neljapäeval, 9. juuni õhtul kell 18.00 avame Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite tööde näituse Krulli kvartalis, Kopli 70, vanas masinatehase koostetsehhis. Õhtul toimub ka Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK esmatutvustus.

Pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri” on Uus Euroopa Bauhaus’i festivali satelliitüritus ja on avatud kuni 12. juunini.

REKrulli superstuudio eesmärk oli tudengitega arendada jätkusuutlikest materjalidest paindlikku arhitektuuri, mis põhineb digitaalsel disainil ja valmistamisel. Stuudio raames uuriti tavapärasest korteriühistu omandimudelist erinevaid kooselamise viise. Seadsime sihiks töötada välja kaasaegsed, kohandatavad ja tõhusad hoonekonstruktsioonid, kvaliteetsete ja positiivse keskkonnamõjuga ruumide loomiseks.

REKrulli superstuudio toetab EKA PAKKus käimasolevat uurimisprojekti “sLender”, mis uurib, millist tüüp-kortermaja vajab Tallinn täna ning kuidas lahendada uus kortermaja Eesti puidutööstuse ning arhitektide kõige paremaid teadmisi rakendades.

 

 

AVAMISE AJAKAVA:

15.00 Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni viie parima töö ettekanded*

17.30 Installatsiooni “Steampunk” avamine*

Näitus:

18.00 EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK tutvustus, räägivad teadurid ja külalised.

18.30 REKrulli superstuudio juhendajad ja tudengid tutvustavad REKrulli superstuudio lähteülesannet ja tulemusi.

 

NÄITUS ON AVATUD:

Neljapäev 9. juuni, 18:00 –  Avamine

Reede 10. juuni, 10:00-18:00

Laupäev 11. juuni, 10:00-18:00

Pühapäev 12. juuni, 10:00-16:00

 

Tudengid:

Triinu Amboja, Mariia Babur, Grete Daut, Simon Eiland, Roosmarii Kukk, Helin Kuldkepp, Patrick Liik, Kristina Lillepea, Maria Helena Luiga, Mattias Ots, Mariia Paslova, Yelyzaveta Perel, Yelyzaveta Peresada, Daria Polonska, Anna Pushkarska, Mikael Ristmets, Martin Sepp, Sander Sinnep, Kaari Maria Tirmaste, Cristin Marii Titma, Aneth Traumann, Mariia Ufimtseva, Liispet Viira, Laura Liis Vilbiks, Dalia Viškelyt

 

Stuudio juhendajad:

Arhitektuurne planeerimine: Siim Tuksam, Sille Pihlak

Konstruktsiooni analüüs ja energiatõhusus: Adam Orlinski

Antropoloogiline analüüs: Mattias Malk

Maastikuarhitektuur: Karin Bachmann

 

* Näituse avamisele eelneb kell 15.00 Eesti Arhitektuurikeskuse poolt korraldatud Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni viie parima töö avalikud esitlused ja installatsiooni “Steampunk” avamine Krulli kvartalis.

Veneetsia Arhitektuuribiennaali viie parima töö autorite meeskonnad selguvad 9. juunil avaliku esitluse käigus, kui projekti meeskonnad selgitavad žüriile, miks nende töö peaks esindama Eestit Veneetsia Arhitektuuribiennaalil 2023. Teise vooru pääsesid tööd märgusõnadega: Triiv, Kamuflaaž, Inimene on oluline, väike on ilus, Convincing Architecture ja Kodupeatus.

Selle aasta kevadel alustasid EKA PAKK ja Elektrilevi koostööd, et arendada välja modulaarne, tehases toodetav ja ringmajanduslikke põhimõtteid järgiv puidust õppehoone, kasutades EKA poolt arendatud ja avalikult kättesaadavat Mustermaja 369 projekteerimissüsteemi. Elektrilevi õppehoone on esimene 100 % modulaarne, puidust ja kõrge arhitektuurse ning tehnilise kvaliteediga õppehoone Eestis. See pannakse kokku tööstuslikult toodetud komponentidest ja on vajadusel lihtsati lahtivõetav, hooldatav, laiendatav või teisaldatav. Elektrilevi hoone näitab ette, kuidas saab tuleviku koolimajasid ehitada nii, et see rikastaks kohalikku kogukonda ega jääks halduslikuks koormaks kohalikule omavalitsusele. 11. mail tutvustame Mustermaja 369 süsteemi, räägime lähemalt käimasolevast arendusprojektist ning anname sõna Elektrilevile, kes tutvustab kavandatava hanke plaani ning ajakava. Üritus toimub kohapeal EKA aulas. Ühineda on võimalik ka Zoomis või vaadata ülekannet EKA TVs. Lisa ürituse Google Calender kutse oma kalendrisse. AJAKAVA 17:00 Tervitussõnad Andres Ojari, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Rasmus Armas, Elektrilevi OÜ varahalduse valdkonna juht ja juhatuse liige 17:15 Arendusprojekti tutvustus Renee Puusepp, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK vanemteadur ja arendusprojekti juht Eero Tuhkanen, Mustermaja 369 konstruktor Anna Tommingas, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK juht 17:45 Pilootprojekti tutvustus – Kiili koolituskeskuse kontseptsioon ning vajadused, projekti hankeplaan ja ajakava. Rasmus Armas, Elektrilevi OÜ varahalduse valdkonna juht ja juhatuse liige Kalev Kaldaru, Enefit Connect OÜ õppeväljaku juht Hannes Nugin, Eesti Energia AS juhtiv hankejuht 18:10 – 18:30 Arutelu Kontakt: Anna Tommingas PAKKu projektijuht anna.tommingas@artun.ee

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 20. aprillil ning kannab pealkirja “Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekava ning vestlust modereerib tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson. Vestluses osalevad veel Kerli Kant Hvass, Kersti Mikkov ja Linda Männik.

 

Arutletakse teemadel:

Millist potentsiaali evib endas 2025. aastast kehtima hakkav EU määrus, mille raames tuleb kõikidel liikmesriikidel hakata tekstiilijääke eraldi kokku koguma? Kuivõrd mõjutavad disaineri rolli 2022. aasta märtsi lõpus avaldatud uus EU strateegiadokument jätkusuutlikele ja ringsetele tekstiilidele, mille raames kehtestatakse karmimad tingimused moevaldkonna ärimudelitele, tootearendusele kui ka jäätmekäitlusele? Disaineri roll ja vastutus on vaid üks, ent oluline osa kogu suuremast disainiprotsessist. Kas ja mis on tema võimuses, et EL eesmärgid lähitulevikus realiseeruks? Kas võti saab peituma uue loomises ringdisaini alustel või olemasoleva ümbertöötlemises, disainiloome ümberkolimises 3D maailma, biomaterjalide arendamises või uute start-upide ja andmeteaduse kaasabil ärimaailma põhimõtete muutmises? Kas ja kui palju saab moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisainer juba täna kõike eelnevat silmas pidades oma tooteid teisiti luua või mõelda? Kui palju peab tänapäeva ja ka tuleviku disainer olema toote looja, protsesside analüüsija, ümbermõtestaja, keskkonnateadlane, insener või leiutaja ja kui palju ettevõtja?

Vestlusõhtule on oodatud kõik jätkusuutliku disaini ja rohepöörde huvilised, keda huvitab disaineri positsioon ringmajanduse kontekstis ja hetkel väga tempokalt muutuvas tekstiili-, aksessuaari- ning moemaastikul.

 

 

 

Osalejate tutvustused:

 

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

EKA teaduskohvik:
Mida urbanistid teevad? Linnauurimusest praktikateni

Urbanistika eriala on Kunstiakadeemias õpetatud kuusteist aastat, magistrikraadi on saanud 48 tudengit. Eestis hariduse saanud urbanistid tegutsevad nii teaduses, avalikus kui erasektoris, siin kui mujal maailmas.

Kutsume osalema aruteluõhtul, kus avame selle teooria ja praktika piirimail asuva valdkondadevahelise eriala väljundeid ning räägime täpsemalt, mida urbanistid teevad.

Küsime: mis on urbanismi valdkonna kõige aktuaalsemad uurimissuunad täna, mis on Eesti urbanismi eripärad ja milline on urbanistika õppekava roll valdkonna mõtestamisel?

Vestlusringis räägib õppekava juht prof Maroš Krivý enda uurimusest, muuhulgas Marie Skłodowska-Curie nimelisest alustava teadlase grandist kaasaegse linnaajaloo uurimiseks. Oma tegevusi avavad õppejõud Keiti Kljavin ja Kaija-Luisa Kurik. Lisaks osalevad arutelul urbanistika doktorandid Mattias Malk ja Sean Tyler.

 

Pakume kohvi ja suupisteid!

Vestlusring on inglise keeles.

Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond

Teaduste akadeemia poolt korraldatava konkursi “Teadus 3 minutiga” 2022 finaal toimub 11. veebruaril 2022 algusega kell 18.00. EKA poolt võtavad osa doktorandid Taavet Jansen kunsti ja disaini õppekavalt ning Karin Bachmann arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekavalt. 

Taavet Jansen töötab lavaruumi, liikuva keha ja generatiivse video keskkonnas ning tema 3-minuti video pealkiri on “Virtuaalne on ka reaalne”. Karin Bachmann on maastikuarhitekt ning tema töö peakirjaks on “Rikas linn, vaene linn”.

“Teadus 3 minutiga” 2022 finaal-gala otseülekanne toimub teaduste akadeemia veebilehel, Novaatori portaalis nind teaduste akadeemia Facebooki lehel.

Lähemalt lähetatud doktorantide töödest

Finaal-gala lähem info ja ajakava

Karin Bachmanni artikkel “Linna elurikkaks muutmine on vaid otsuse küsimus” (Novaator, 1. beebruar, 2022)

Konkursi „Teadus 3 minutiga“ EKA eelvoor toimus 12. novembril ja sellest võttis osa neli doktoranti.

Eesti teaduste akadeemia on korraldanud konkurssi „Teadus 3 minutiga“ 2015. aastast alates. Konkursi ja sellele eelnevate koolituste peamine eesmärk on pakkuda Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ja teadusasutuste noortele teadlastele (doktorandid ja vastsed doktorid) praktilist teaduskommunikatsiooni kogemust. 3-minuti konkurss annab osalejatele võimaluse tutvustada oma teadustööd laiale auditooriumile.

Koostööpartner on Eesti rahvusringhääling, konkurssi toetatakse EL regionaalarengu fondi Teame + programmist.