Rubriik: Teadus- ja arendusosakond

TAO kutsub osalema seminaril “Isikuandmete kasutamine teadustöös”, mis toimub reedel 10. mail, kell 14:00-16:30, ruumis A-302.

Seminaril tutvustab Marten Juurik (ETAG/TÜ) juhendit „Andmekaitse teadustöös“, mis on suunatud teadlastele, doktorantidele ning uurimistööd tegevatele tudengitele, kes oma töös puutuvad kokku isikuandmetega.

Käsitletakse põhjalikult, kuidas isikuandmete kaitsega seotud õigusnormid mõjutavad teadustööd ning millised on sellega seotud erandid. Samuti räägitakse sellest, mida peaks teadustööd tehes kindlasti järgima, lähtudes isikuandmete kaitse ja eetilistest põhimõtetest.

Olete väga oodatud!

Transfrom4Europe arutelu “Kuidas teha teadust kaasahaaravamaks ja sotsiaalsemaks?” esmaspäeval 15. aprillil kell 10.00–16.45 (EST) Teams vahendusel.

Koolitus jaguneb kaheks. Esimeses pooles keskendutakse kodanikuteadusele, tutvustades selle kontseptsiooni, piiranguid ja probleeme. Teises osas keskendutakse teaduskommunikatsiooni oskuste parandamisele. Programmi juhivad erinevate institutsioonide eksperdid, eesmärgiga tõsta osalejate võimet edastada teadusinfot ja navigeerida tänase meediamaastiku väljakutsetes. Rahvusvahelisel arutelul osalevad ettekannetega ka Kert Viiart (EKA) ning Veljo Runnel (TÜ).

10.45–11.15 (EST)
Exploring the Role of Private Natural History Collections in Citizen Science: Opportunities and Challenges.
Veljo Runnel, Citizen Science Expert (University of Tartu, Estonia)

14.45–15.45 (EST)
Navigating the Landscape of Visual Misinformation (Lecture/Seminar).
Kert Viiart, Associate Professor, Graphic Designer and Visual Artist (Estonian Academy of Arts)

Ürituse kogu programm on leitav siit.
Arutelule on vajalik eelregistreerimine.

Meeldetuletus ja sisselogimisinfo saadetakse 3–5 päeva enne üritust.

Programm on Central European Time (CET) järgi, mis on Eesti ajast tund taga.

Kutsume teid paneeldiskussioonile, mis on inspireeritud artiklist “Minevikust tänapäevani: digitaalse teatri teekond” (“From Past to Present: The Journey of Technological Theatre”), mille autorid on R. Kelomees, T. Jansen ja P. Hoppu. Artikkel selgitab, kuidas tehnoloogiline innovatsioon on olnud teatri ja kujutavate kunstide arengus olulise tähtsusega aegade algusest. Vestlust modereerib digitaalse teatri uurija Katie Hawthorne. Üritus tõotab tulla kaasahaarav arutelu digitaalsete tehnoloogiate potensiaalist ja puudujääkidest kaasaegses maailmas ning kuidas see võiks mõjutada teatrit ja kaasaegset kunsti laiemalt. Vestluses osalevad lühikeste ettekannetega Raivo Kelomees ,Taavet Jansen ja Liina Keevallik millele järgneb modereeritud paneelarutelu. 

See minikonverents toimub etenduskunstide ja uute tehnoloogiate arendamisele keskenduva projekti ACuTe, Culture Testbeds for Performing Arts and New Technology, raames ning on ka osa New European Bauhaus Festival’i satelliidiprogrammist. 

Mõtestame koos teatri ja kunsti rolli meie ühises ruumis uuesti. Arutame koos, kuidas saaks praegusel keerulisel ajal tehnoloogia ja kunst koos ühendada inimesi, kõnetada olulisi probleeme, mis meid ümbritsevad.

Üritus toimub 19. aprillil kell 16:00 Eesti Kunstiakadeemias ruumis A101 ja kantakse üle EKA Youtube’is. Link: https://www.youtube.com/watch?v=4EYJ93CEUaw

ESINEJAD:

Taavet Jansen on kunstnik ja uurija etenduskunstide ja tehnoloogia kokkupuutepunktis. Ta töötab paralleelselt digitaalse teatri, loovprogrammeerimise, digitaalsete kunstidega. Taavet on õppinud Tallinna Ülikoolis ja lõpetanud Amsterdami teatrikoolis koreograafia ja uue meedia magistriõppe. Ta on Eesti Kunstiakadeemia kunstide ja disaini doktorant ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia multimeedia õppejõud.
Viimastel aastatel on Taavet uurija ja loojana keskendunud digitaalselt vahendatud etenduskunstile. Ta on üks interdistsiplinaarse kunstiplatvormi e⁻lektron ja selle eellase – tehnoloogilise kunstivõrgustiku MIMproject asutajatest. Teadlasena on ta osalenud juhtivteadurina sellistes uurimisprojektides nagu “INDEX-Reconnecting the digital audience with the creative team in the online events” ja “Online theatre as a research tool”, mis mõlemad keskendusid voogteatris publikule tagasisidet võimaldavate tööriistade uurimisele.
Tema loominguline töö hõlmab erinevaid teatrietendusi, installatsioone ja digitaalse kunsti projekte, kus on enamjaolt olulises rollis ka tehnoloogilised uuendused. Hiljutiste tööde hulka kuuluvad “Inimeses hoitud”, “Memento” ja “Hundid”, mis kõik uurisid interaktsioonivõimalusi digitaalses teatris. Taaveti akadeemilised publikatsioonid keskenduvad kunsti ja teaduse, tehnoloogia ja etenduskunstide kokkupuutepunktele, rõhutades tema pühendumust valdkonna edendamisele teadusuuringute ja interdistsiplinaarse koostöö kaudu.

Raivo Kelomees, PhD (kunstiajalugu), on kunstnik, kunstiajaloolane ja uue meedia uurija.
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogina ja Tallinna Kunstiülikooli disainerina. Ta on
Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna vanemteadur ja rakenduskõrgkooli
Pallas professor. Kelomees on raamatute “Sürrealism” (Kirjastus Kunst, 1993) ja
artiklikogude “Ekraan kui membraan” (Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetised, 2007) ja
“Sotsiaalsed mängud kunstiruumis” (EKA, 2013) autor. Tema doktoritöö on
“Postmateriaalsus kunstis. Indeterministlikud kunstipraktikad ja mittemateriaalne kunst”
(Dissertationes Academiae Artium Estoniae 3, 2009). Koos Chris Halesiga toimetas ta
artiklite kogumikku “Constructing Narrative in Interactive Documentaries” (Cambridge
Scholars Publishing, 2014). Koostöös Varvara Guljajeva ja Oliver Laasiga toimetas ta
artiklikogumiku “The Meaning of Creativity in Age of AI” (EKA Press, 2022).

Katie Hawthorne on Šotimaal elav teadlane. Ta on Academy for Theatre and Digitality stipendiumiprogrammi vilistlane ning alates 2022. aastast ka akadeemiline töötaja. Tema uurimustöö keskmeks akadeemias on keskendumine uurimuse dokumenteerimisele ja levitamisele. Katie on esimese üleeuroopalise uuringu “Digital Theatre: Digital Strategies and Business Models in European Theatre (2023)” autor, mis valmis Euroopa Teatrikonventsiooni tellimusel ja mida esitleti esmakordselt Euroopa Teatrifoorumil Poolas, Opoles. Uurimustöö tugines tema 2022. aastal Edinburghi Ülikoolis lõpetatud doktoritööle, mis käsitles põhifookusena, kuidas “elulisus”(liveness) teatris ja etenduskunstides areneb digitaalsete vahendite ja tehnoloogiate kasutamise kaudu. Ta on pidanud ettekandeid mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel ja institutsioonides, sealhulgas IFTR Shanghais ja TaPRA Exeteris, ning kirjutanud 2021. aastal Edinburghi Saksa aastaraamatus peatüki Berliner Theatertreffenist. Katie on ka vilunud vabakutseline ajakirjanik ning teeb regulaarselt kaastööd väljaannetele The Guardian ja The Scotsman.

Liina Keevallik, PhD, on õppinud stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias ja lõpetanud doktorantuuri Pariisi 8. Ülikoolis. Ta on teinud lavastus- ja kostüümikujundusi nii Eesti teatrites kui ka välismaal (Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias, Norras, Leedus) ning ka kirjutanud ja lavastanud visuaalseid etendusi. Tema tööd ulatuvad suurtest ooperitest undergroundini. Keevalliku viimased tööd, mis ühendavad loome- ja teadusuurimust, on It’s Time to Fight Reality Once More, Cloud Opera (2019), mis kõrvutab andmepilvi ja atmosfääripilvi ning Sentimental Education for Robots(2021), näidend, mille on kirjutanud tehisintellekt ning milles etendavad ja improviseerivad robotid.
Samuti on ta kujundanud mängu- ja nukufilme, lavastanud lühi- ja dokumentaalfilme, kirjutanud teatritekste, laulusõnu ja filmistsenaariume.
Hetkel töötab vabakutselise stsenograafina Pariisis ja Tallinnas, teeb uurimistööd BFMis (Tallinna Ülikool) ning õpetab stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias. Ta on osalenud rahvusvahelises meediaarheoloogilises uurimisprojektis Deceptive Arts (Les Arts Trompeurs) ja on loonud Eesti Filmimuuseumi eelkino osakonna.

Loovuurijate videoportreede linastus EKA aulas sel kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Ootame teid tutvuma Eesti loovuurijaid tutvustava portreelugude kogumikuga “Loov teadus”. Kuuest lühifilmist koosnev portreelugude sari linastub EKA aulas (A101) kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös sündinud portreelugude kaudu tutvustatakse kuut andekat ja omanäolist Eesti loovuurijat ning nende mitmekesiseid praktikaid, mille ühiseks jooneks loomingu ja uurimistöö ühendamine.

Lühifilmides tutvustavad oma loovuurimuslikke projekte Kärt Ojavee, Jaanus Samma, Liina Keevallik, Elen Lotman, Piret Jaaks ja Juhan Uppin.

Aina keerulisemaks muutuvas ühiskonnas on hädavajalik teadvustada humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning sealhulgas loovuuringute väärtust uute teadmiste ja maailma mõistmise viiside loomisel. Portreelugude sarjaga “Loov teadus” jätkavad EKA, EMTA ja BFM kui Eesti olulisimad loovuurimuse keskused oma missiooni arendada ja tutvustada loovuurimuslike meetodite väärtust ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel.

Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas. Projekti raames ongi valminud lühivideotest koosnev porteelugude kogumik, kus Eesti tuntud loovuurijad jagavad oma praktikaid.

Režissöör-monteerija: Rasmus Puksmann
Toimetaja: Erle Loonurm
Produtsent: Elari Lend
Operaatorid: Raido Pedak, Rasmus Puksmann, Burhan Hatinoglu
Helioperaator: Tanel Kadalipp
Helilooja: Ekke Västrik
Graafiline disain: Pärtel Eelmere
Projektijuht: Pille Epner
Toetab: Eesti Teadusagentuur

26.02.-28.02.2024 toimub Tallinnas rahvusvaheline Holzbau puitehituse konverents Forum Wood Building Baltic 2024. Kohal on enam kui 40 esinejat 13 riigist.

FWBB 2024 konverentsi läbivaks teemaks on integreeritud disain, mis ühendab projekteerimise ja ehituse erinevaid osapooli protsessi algusest, andes võimaluse arenguhüppeks ja innovatsiooniks puitehituses. Teistele lisaks räägivad teaduspõhisest ja innovatsioonist puitehituses Aris Kafantaris ( Kengo Kuma Associates) Tokyost ja automatiseeritud puitmajatoomisest arhitekt Gilles Retsin (AUAR) Londonist.

Konverentsil tutvustatakse puitkonstruktsioonide projekteerimist uue põlvkonna Eurokoodeks 5 eri osade autorite poolt. Lisaks tutvustatakse Uus Euroopa Bauhausi eesmärke puithoonete projekteerimisel. Samuti käsitletakse puitarhitektuuri, ringmajanduse põhimõtete, ehitusfüüsika ja projekteerimise protsessi innovatsiooniga seotud teemasid.

Eestis teeb Holzbau konverentsi programmi loomisel koostööd Taltechi ja Eesti Kunstiakadeemiaga. FWBB 2024 konverentsi toetab Tallinna linn, teadus- ja arendusprogramm LIFE IP BuildEST ja Eesti Puitmajaliit.

Konverents toimub inglise keeles 27-28.02.2024 Kultuurikatlas. Lisaks on võimalus osaleda temaatilistel ekskursioonidel 26.02.2024 ning soetada ka ühe päeva pileteid.

Programm ja piletid : www.forum-woodbaltic.com

27. veebruari õhtul toimub Kultuurikatlas ühine õhtusöök, mis sisaldub kõigi pääsmete hinnas.

Neljapäeval, 1. veebruaril kell 17.30 toimub Eesti loovuurijaid tutvustava lühifilmide sarja “Loov teadus” esilinastus BFMi SuperNova kinosaalis (Narva mnt 27, 4. korrus, ruum N-406).

Portreelugude kaudu tutvustatakse kuut andekat ja omanäolist Eesti loovuurijat ning nende mitmekesiseid praktikaid, mille ühiseks jooneks on loomingu ja uurimistöö ühendamine.

Oma loovuurimuslikke projekte tutvustavad Kärt Ojavee, Jaanus Samma, Liina Keevallik, Elen Lotman, Piret Jaaks ja Juhan Uppin.

Aina keerulisemaks muutuvas ühiskonnas on hädavajalik teadvustada humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning sealhulgas loovuuringute väärtust uute teadmiste ja maailma mõistmise viiside loomisel. Portreelugude sarjaga “Loov teadus” jätkavad EKA, EMTA ja BFM kui Eesti olulisimad loovuurimuse keskused oma missiooni arendada ja tutvustada loovuurimuslike meetodite väärtust ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel.

Ajakava:
17.30 Helsingi Kunstiakadeemia loovuurimuse professori Dr. Leena Rouhiaineni avatud loeng “Notes on Artistic Research” (inglise keeles)
18.00 Portreelugude esilinastus
18.45 Tervitusamps ja -naps
Õhtut juhib Erle Loonurm

Anna oma tulekust teada siin!

Kohtumiseni kinos!

Teostus:
Režissöör-monteerija: Rasmus Puksmann
Toimetaja: Erle Loonurm
Produtsent: Elari Lend
Operaatorid: Raido Pedak, Rasmus Puksmann, Burhan Hatinoglu
Helioperaator: Tanel Kadalipp
Helilooja: Ekke Västrik
Graafiline disain: Pärtel Eelmere
Projektijuht: Pille Epner
Toetab: Eesti Teadusagentuur

Eesti teaduste akadeemia kutsub kõiki huvilisi 29. septembril 2023 kell 17 akadeemia majja (Kohtu 6, Tallinn) Teadlaste Öö teaduspärastlõunale (XXVI): „Ungern-Sternbergide linnapalee – Berliini viimane mood Toompea arhitektuuris“.

Teadlaste Öö fookuses on Tallinna arhitektuuripildis haruldane akadeemia maja.

Hoone arhitektuuri käsitletakse kahes kontekstis. Esiteks selle koht võrdluses Tallinna ja Toompea teiste hoonete arhitektuuriga ning teiseks maja looja Martin Gropiuse teiste teoste ja tema kaasaja kontekstis.

Peakülaline on arhitekt Martin Gropiuse lapselapselaps, emeriitprofessor Arnold Körte Saksamaalt, kes on samuti arhitekt, aga ka arhitektuuriajaloolane ja uurinud oma esiisa loomingut. Arnold Körte loeng toimub inglise keeles.

Pärast loengut saavad huvilised akadeemia majaga tutvuda Eesti Kunstiakadeemia rektori, akadeemik Mart Kalmu juhtimisel.

Teaduste akadeemia 1865. aastal ehitatud maja on Toompea viimane suursugune aadlipalee. Krahv Ewald von Ungern-Sternberg ei leppinud Tsaari-Venemaa arhitektidega ja tellis palee projekti Berliini staararhitekt Martin Gropiuselt. Romantiline kahe võrdse fassaadiga paeehitis, kus on säilinud uhked interjöörid, esindab Tallinnas haruldast prantsuse neorenessansi.

Ootame üritusest osa saama kooliõpilasi ja -õpetajaid, tudengeid ning kõiki teisi arhitektuuri- ja ajaloohuvilisi.

Registreerumine: Palume tulijatel ette registreeruda hiljemalt 27. septembriks siin.

Üritus Facebookis

Teadlaste Öö veebileht

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, võib komisjon välja anda lisapreemia(d).

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kelle kursuse- või lõputööl on rakenduslik väljund, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2022-31.08.2023.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt
14. septembril aadressile koostoo@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

Kandideerimismaterjalid:
Konkursi kord
Ankeet

Neljapäeval, 1.juunil kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias vestlusõhtu, kus arutame valdkonna ekspertidega arhitekti positsiooni ja ruumilise kvaliteedi tõstmise võimaluste üle renoveerimislaines. Lisaks avame tudengitööde näituse kuue Akadeemia tee kortermaja mahulise rekonstrueerimise ja neist moodustuva naabruskonna ideekavanditest.

Otseülekanne nähtav Postimehe kultuuriportaalis:  https://kultuur.postimees.ee/7786929/otseulekanne-renoveerimine-kuidas-valtida-eelmise-sajandi-magede-vigu

Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia näeb ette, et 2050. aastaks on Eesti hoonefond korrastatud. Hiljutised uudised Euroopa Parlamendist viitavad soovile seda tempot veelgi kiirendada. On ilmselge, et sellised ambitsioonid panevad nii tellija kui ka ehitussektori suure surve alla. Sealjuures tuleb märkida, et energiatõhususe tagamise eesmärkide kõrval on vähemalt sama oluline rääkida ka renoveerimislaine mõjust ruumikultuurile. Kuidas kiirustades vältida vigu, mida tehti “mägede” ehitamisel pool sajandit tagasi?

Selle aasta alguses alustas EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK Siim Tuksami ja Sille Pihlaku juhtimisel uut teadus- ja arendusprojekti „sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind“. Projekti käigus kogume sisendit renoveerimise arengutakistustest ja otsime lahendusi, kuidas arhitektuuri poole pealt protsessile kaasa aidata. Kitsaskohad, mida lahendada, on arhitektuursete võimaluste visualiseerimine ja seeläbi renoveerimisotsuse lihtsustamine ning kvartalipõhise renoveerimise soodustamine.

ÜRITUSE KAVA

16:00 Tervitussõnad / Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia rektor

16:05 Renoveerimismaraton renoveerimislaines / Ivo Jaanisoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler

16:15 EKA BuildEST’i projektis / Andres Ojari, Eesti Kunstiakadeemia

16:30 Arendusgrant: sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind / Sille Pihlak, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadur

16:45 E-hüpe: Masskohandatava fassaadisüsteemi konfiguraatori prototüüp / Siim Tuksam, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadur

17:00 Paneeldiskussioon

Aet Ader / Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige, arhitekt, B210 arhitektid

Ivo Volkov / Merko Ehitus Eesti AS juhatuse esimees

Kaja Pae / Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja

Lauri Lihtmaa / ekspert – liginullenergiahoonete uurimisrühm, TalTech

Lauri Tuulberg / Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige, Welement AS CEO

Mihkel Tüür / arhitekt, Kadarik Tüür Arhitektid

Paneeli juhib teadur Sille Pihlak

17:55 Näituse “sLenderhood” avamine

Ehituse e-hüppe programmi rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.

Lisainfo:

Anna Tommingas

Euroopa ülikoolide alliansi Transform4Europe nädala raames toimuval seminaril tutvustatakse EKAs läbi viidavaid uurimisprojekte, mis avavad loomingulistel praktikatel põhineva teadmusloome eripära.
Seminar on avatud kõigile huvilistele!
(Seminar toimub inglise keeles)

10.00 Opening words, Dr. Anu Allas, Vice-Rector of Research, Head of Doctoral School

10.15 “Semi-urban communities: a methodology for increasing the biodiversity of cities with landscape architecture solutions” – Karin Bachmann, PhD student of Architecture and Urban Planning programme

10.35 “The Reconstruction and Artistic Development of the Historical Relief Print Technique” – Dr. Jaana Päeva, Researcher at Design Faculty

10.55 “Understanding How Artistic Research Helps to Discover Innovative Roles in Hybrid Performances” – Taavet Jansen, PhD student of Art and Design programme

11.15 “Bedroom Sketches: Sleep Tracking and Surveillance Capitalism” – Tõnis Jürgens, PhD student of Art and Design programme

11.35-12.00 Q&A