Tänavune KVI magistrikonverents toimub N 20. III kl 10 ruumis A-402.
Ettekanded:
Kai Vallikivi, “Modernismikriitika ja postmodernismi ilmingud Tallinna linnaplaneerimises”, juhendaja dr Epp Lankots
Magistritöö keskendub Tallinnas 1970. aastate teisel poolel alanud ning eelduste kohaselt 1980. aastatel päriselt kinnistunud muutustele linnaplaneerimises. Töö üks teese on, et arvestades tekkinud arutelusid erialases ajakirjanduses, aga ka laiemalt ühiskonnas, mõjutas tekkinud kriitiline diskussioon ka reaalset linnaplaneerimise protsessi. Teine tees on, et neid ilmnenud muutuseid võib pidada modernismikriitika ja postmodernismi ilminguteks Eesti NSV linnaplaneerimises. Vaatlen neid nähtuseid, tuginedes 1980. aastatel loodud Tallinna kesklinna planeeringutele. Täheldatud muutusi kõrvutan postmodernistliku linnaplaneerimise ilmingutega idablokis laiemalt.
Ketlin Käpp, “Ajaline mõõde ja kogukondlikkus Johnson ja Johnsoni “Paldiski projekti” (2006–2013) näitel”, juhendaja dr Margaret Tali
Magistritöö uurib osaluskunsti ilmnemist Eestis 2000. aastatel, keskendudes kunstnike dialoogile kunstiväljas mitte tegutsevate sihtrühmadega. Ettekandes võtan vaatluse alla selle ühe osa: ajalise mõõtme ja kogukondlikkuse olulisuse Johnson ja Johnsoni “Paldiski projekti” (2006–2013) näitel. Tegu on ühe märkimisväärsema näitega pikaajalisest osalusprotsessist, kus aktiivse dialoogi kaudu loodi katsetuslikud tõuked kogukondlikkuse võimestamiseks ning tekkis teatav usaldussuhe kunstnike ja linnaelanike vahel. Teos peegeldab, kuidas osaluskunst sisaldab nii sotsiaalseid kui kunstilisi elemente ning nende vahel on nähtav pinge. Ettekanne toetub peatükile, mis uurib kunstnike eesmärke, kunstiliste aspektide väljendumist teoses ning selle sotsiaalset mõju – kogukondlikkuse tekitamise potentsiaali läbi kunstilise tegevuse. Vaatlen kunsti kui potentsiaalset töövahendit sotsiaalseteks muutusteks ja kunstnikku kui vastutustundlikku kodanikku, kes lähtub oma loomingus eetilistest printsiipidest, tuginedes eelkõige videodokumentatsioonile ja intervjuule kunstnikega.
Pille-Triinu Maiste, “Installatsioonikunsti lavastuslikkus Urmas Lüüsi loomingu näitel”, juhendajad mag Evelyn Raudsepp ja mag Marten Esko
Viimase paari aasta jooksul on kunstiväljal hakanud levima nähtus, mida nimetatakse lavastuslikuks installatsiooniks. Minu magistritöö eesmärk on selgitada, miks ja kuidas sellise nimetuseni on jõutud. Töös kirjeldan Urmas Lüüsi teoste näitel interdistsiplinaarseid teatri- ja kunstiteooriaid ning neid puudutavat terminoloogiat siduvat lähenemisviisi, mille abil lavastuslikke installatsioone analüüsida. Mind käivitas asjaolu, et tema projekte vaatlevates arvustustes esineb läbivaid sõnastuslikke ebakõlasid, mis lähtuvad teinekord isegi ühe arvustuse raames läbisegi teatri- ja kunstidiskursusest. Ettekanne vaatlebki neid ebakõlasid, pakkudes neile ajaloolist ja teoreetilist konteksti.
Ootame kuulama, diskussioonis osalema ja teiste kogemusest õppima!