AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondPublikatsioonidRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Garage48 Future of Wood makeathoni infotunnid
21.11.2022
Garage48 Future of Wood makeathoni infotunnid
Arhitektuuriteaduskond
Liituge meiega 21. novembril, kell 18.00-20.00, et saada rohkem teavet Garage48 Future of Wood:Rebuild Ukraine makeathoni kohta.
PÄEVAKORD
– Avasõnad ja makeatoni tutvustus.
– Ülevaade väljakutsetest
– Startup Estonia Challenge: Puidutööstus 2050. aastal
– Thermory & Ülemiste City Challenge: linnakeskkonna taaselustamine puiduga
– Tutvu saadetud ideedega ja esitle oma ideed, et leida meeskonnaliikmeid Ukrainast
– Matšide leidmine läbimurderuumide kaudu
– Lõpusõnad
Lõplik meeskonna moodustamine toimub makeathoni alguses 25. novembril. Eelveebiseminar on lisavõimalus, et alustada kosjasobitamist juba varem.
Kuidas pitching töötab? Osalejad, kellel on idee, esitlevad ideed 90-sekundilise pitchi kaudu. Pärast ideede esitamist hõlbustame Suumi vahetubades kosjasobitamist.
Liituge meiega veebiseminaril ZOOMIS
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Garage48 Future of Wood makeathoni infotunnid
Esmaspäev 21 november, 2022
Arhitektuuriteaduskond
Liituge meiega 21. novembril, kell 18.00-20.00, et saada rohkem teavet Garage48 Future of Wood:Rebuild Ukraine makeathoni kohta.
PÄEVAKORD
– Avasõnad ja makeatoni tutvustus.
– Ülevaade väljakutsetest
– Startup Estonia Challenge: Puidutööstus 2050. aastal
– Thermory & Ülemiste City Challenge: linnakeskkonna taaselustamine puiduga
– Tutvu saadetud ideedega ja esitle oma ideed, et leida meeskonnaliikmeid Ukrainast
– Matšide leidmine läbimurderuumide kaudu
– Lõpusõnad
Lõplik meeskonna moodustamine toimub makeathoni alguses 25. novembril. Eelveebiseminar on lisavõimalus, et alustada kosjasobitamist juba varem.
Kuidas pitching töötab? Osalejad, kellel on idee, esitlevad ideed 90-sekundilise pitchi kaudu. Pärast ideede esitamist hõlbustame Suumi vahetubades kosjasobitamist.
Liituge meiega veebiseminaril ZOOMIS
Postitas Andres Lõo — Püsilink
22.11.2022
Andrea Luka Zimmermani kunstnikuvestlus
Vabade kunstide teaduskond
Andrea Luka Zimmermani kunstnikuvestlus „Film and the Practice of Social Dreaming“ 22. novembril, kell 15.45–17.15, ruum A 403
Kuidas me võiksime vastu seista sellele, et meid raamitakse aina soo, võimete, puude või isegi geograafia kaudu… Kirjeldan oma üle kümne aasta kestvat tööprotsessi, mis aitab tähelepanu pöörata avaliku ja isikliku mälu ning rändelu alaväljendatud ristumiskohtadele – inimlikule ja kõigele muule, sageli seoses struktuurse ja poliitilise vägivallaga. Protsessid, kus radikaalsed kohtumised nõuavad ebatavalisi ühisosasid ja tulevikku, kasutades filmitegemise praktikat sotsiaalse unistamise vormina.
Kuraator ja filmiprodutsent Gareth Evans lõpetab esitluse, uurides selle töö erinevaid võimalikke levitamis- ja kuvaplatvorme.
Andrea Luka Zimmerman on filmitegija ja kunstnik, kelle tegevus nõuab inimeste, koha ja ökoloogia suhete põhjalikku ümberkujundamist. Keskendudes tõrjutud isikutele, kogukondadele ja kogemustele, kasutab tema praktika kujutlusvõimelist hübriidsust ja narratiivi ümberkujundamist kõrvuti unistamise ja loomingulise isepäisusega. Varjatud ajaloost teavitatud ja radikaalsete lootuste allikate suhtes valvel teos seab prioriteediks püsiva ja õiglase kooseksisteerimise. Andrea pikad filmid on võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Andrea on Central Saint Martinsi võimaliku filmi professor.
www.fugitiveimages.org.uk
https://linktr.ee/andrealukazimmerman
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Andrea Luka Zimmermani kunstnikuvestlus
Teisipäev 22 november, 2022
Vabade kunstide teaduskond
Andrea Luka Zimmermani kunstnikuvestlus „Film and the Practice of Social Dreaming“ 22. novembril, kell 15.45–17.15, ruum A 403
Kuidas me võiksime vastu seista sellele, et meid raamitakse aina soo, võimete, puude või isegi geograafia kaudu… Kirjeldan oma üle kümne aasta kestvat tööprotsessi, mis aitab tähelepanu pöörata avaliku ja isikliku mälu ning rändelu alaväljendatud ristumiskohtadele – inimlikule ja kõigele muule, sageli seoses struktuurse ja poliitilise vägivallaga. Protsessid, kus radikaalsed kohtumised nõuavad ebatavalisi ühisosasid ja tulevikku, kasutades filmitegemise praktikat sotsiaalse unistamise vormina.
Kuraator ja filmiprodutsent Gareth Evans lõpetab esitluse, uurides selle töö erinevaid võimalikke levitamis- ja kuvaplatvorme.
Andrea Luka Zimmerman on filmitegija ja kunstnik, kelle tegevus nõuab inimeste, koha ja ökoloogia suhete põhjalikku ümberkujundamist. Keskendudes tõrjutud isikutele, kogukondadele ja kogemustele, kasutab tema praktika kujutlusvõimelist hübriidsust ja narratiivi ümberkujundamist kõrvuti unistamise ja loomingulise isepäisusega. Varjatud ajaloost teavitatud ja radikaalsete lootuste allikate suhtes valvel teos seab prioriteediks püsiva ja õiglase kooseksisteerimise. Andrea pikad filmid on võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Andrea on Central Saint Martinsi võimaliku filmi professor.
www.fugitiveimages.org.uk
https://linktr.ee/andrealukazimmerman
Postitas Andres Lõo — Püsilink
29.11.2022
Maria Kapajeva näituse eelretsenseerimine
Doktorikool
29. novembril kell 16.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Maria Kapajeva doktoritöö juurde kuuluva esimese näituse „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi” eelretsenseerimine EKAs, ruumis A202.
Doktoritöö juhendajad on dr Redi Koobak (Strathclyde’i Ülikool) ja prof Annika Elisabeth von Hausswolff (Göteborgi Ülikool).
Näituse eelretsensendid on dr Ingrid Ruudi ja prof Mika Elo (Helsingi Kunstiakadeemia, Uniarts).
Näitus on avatud kuni 30.12.2022 Kumu projektiruumis II.
Selle näitusega teeb kunstnik Maria Kapajeva katse näidata uurimisprotsessi installatsioonina. Mida saab teha ühe juhusliku fotode kollektsiooniga?
Kapajeva eksperimenteerib viisidega, kuidas avada argifotograafia alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud pärandit. Ajal, mil ajalooarhiivid, aga veel rohkem riigi- ja militaarasutused ning rahvusvahelised korporatsioonid arendavad järjest ulatuslikumalt näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise väärtusi. Võttes aega kollektsiooni uurimiseks loovuurimuslike meetoditega, teeb Kapajeva selle ühtaegu osaks iseenda kojunaasmisest, sest temagi on elanud aastaid kodust eemal nagu fotod, mida ta käsitleb.
Fotograafide ja kujutatud inimeste järkjärguline identifitseerimine avab uusi perspektiive Eesti (mikro)ajaloole, suhestudes ühtlasi Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsiooniga „Identiteedimaastikud“. Pöörates tähelepanu fotodel kujutatud inimeste nägudele, nende lugudele või teistele unustatud faktidele, millest pildid jutustavad, näitab Kapajeva üles lugupidamist iga isiku ja iga individuaalse loo vastu meie ajaloos.
Näituse kujundus: LLRRLLRR – Laura Linsi, Karolin Kull
Graafiline disain: Maria Muuk
Näituse koordinaator: Magdaleena Maasik
Näituse tehnik: Andres Amos
Kunstniku uurimisassistent: Ketlin Käpp
Konsultandid: Linda Kaljundi, Annika Toots, Karmen-Eliise Kiidron
Täname: Liisa Kaljula, Merilis Roosalu (Tallinna Linnamuuseum – Fotomuuseum), Aado Luik, Janeli Suits, Piret Karro, Lembi Anepaio, Aljona Kapajeva ja perekond Sokk
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Maria Kapajeva näituse eelretsenseerimine
Teisipäev 29 november, 2022
Doktorikool
29. novembril kell 16.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Maria Kapajeva doktoritöö juurde kuuluva esimese näituse „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi” eelretsenseerimine EKAs, ruumis A202.
Doktoritöö juhendajad on dr Redi Koobak (Strathclyde’i Ülikool) ja prof Annika Elisabeth von Hausswolff (Göteborgi Ülikool).
Näituse eelretsensendid on dr Ingrid Ruudi ja prof Mika Elo (Helsingi Kunstiakadeemia, Uniarts).
Näitus on avatud kuni 30.12.2022 Kumu projektiruumis II.
Selle näitusega teeb kunstnik Maria Kapajeva katse näidata uurimisprotsessi installatsioonina. Mida saab teha ühe juhusliku fotode kollektsiooniga?
Kapajeva eksperimenteerib viisidega, kuidas avada argifotograafia alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud pärandit. Ajal, mil ajalooarhiivid, aga veel rohkem riigi- ja militaarasutused ning rahvusvahelised korporatsioonid arendavad järjest ulatuslikumalt näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise väärtusi. Võttes aega kollektsiooni uurimiseks loovuurimuslike meetoditega, teeb Kapajeva selle ühtaegu osaks iseenda kojunaasmisest, sest temagi on elanud aastaid kodust eemal nagu fotod, mida ta käsitleb.
Fotograafide ja kujutatud inimeste järkjärguline identifitseerimine avab uusi perspektiive Eesti (mikro)ajaloole, suhestudes ühtlasi Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsiooniga „Identiteedimaastikud“. Pöörates tähelepanu fotodel kujutatud inimeste nägudele, nende lugudele või teistele unustatud faktidele, millest pildid jutustavad, näitab Kapajeva üles lugupidamist iga isiku ja iga individuaalse loo vastu meie ajaloos.
Näituse kujundus: LLRRLLRR – Laura Linsi, Karolin Kull
Graafiline disain: Maria Muuk
Näituse koordinaator: Magdaleena Maasik
Näituse tehnik: Andres Amos
Kunstniku uurimisassistent: Ketlin Käpp
Konsultandid: Linda Kaljundi, Annika Toots, Karmen-Eliise Kiidron
Täname: Liisa Kaljula, Merilis Roosalu (Tallinna Linnamuuseum – Fotomuuseum), Aado Luik, Janeli Suits, Piret Karro, Lembi Anepaio, Aljona Kapajeva ja perekond Sokk
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
24.11.2022 — 07.12.2022
Ruudu Ulase näitus “Keerulised asjad”
Kuraator: Mihkel Ilus
Ruudu Ulas “Keerulised asjad”
ARS Projektiruumis 25.11–07.12
Avatud E – P 12.00–18.00
Avamine 24.11, kl 18.00
Ruudu Ulase isikunäitus “Keerulised asjad” keskendub pingeväljadele, mis avanevad argiolukordade sügavamal vaatlusel. Näituse käivitavaks jõuks on hõõrdumine ruumiliste paratamatuste ja meie emotsionaalsete vajaduste vahel. Teosed sel näitusel on üksteist toetavate, aga ka välistavate radade kohtumispaik.
“Keerulised asjad” on väljavõtted situatsioonidest, mis on aja vahele kinni kiilunud. Pealkiri viitab praeguse aja nihestatud väljavaadetele, kus puudub teadmine, kuhu meie valikud meid viima peaksid. Hoolivus ka arusaamatu ja ootamatu suhtes avab Ulase empaatiat ümbritsevasse.
Ulase kunstnikupositsioon lähtub suhtest fotograafiasse, ta küsitleb kaasaaegse foto võimalusi ja esitusviise. Näitusel on tervikuks seotud foto, video ja installatsioon. Sel korral on autor keskendunud suuremõõtmelise foto ja täpsete ruumimuudatuste omavahelistele suhetele.
Näituse materjal on kogunenud mitme aasta jooksul erinevates riikides. Varasemad teosed on uuel kujul vormistatud praeguse näituse jaoks.
“Keerulised asjad” on Ruudu Ulase esimene isiknäitus Eestis.
Ruudu Ulas (s. 1987) elab ja töötab Londonis. Ta lõpetas Royal College of Artis fotograafia eriala (MA, 2021) ning on õppinud Glasgow School of Artis (BA(Hons), 2018) ja HGB Leipzigis (2016-2017). Ruudu Ulase magistriõpinguid on toetanud Ene Graubergi Fond ja Adamson-Ericu stipendium.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja LandorUK.
Lisainfo:
Mihkel Ilus
mihkel@mihkelilus.com
+372 5568 5925
Ruudu Ulas
hello@ruudu.com
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Ruudu Ulase näitus “Keerulised asjad”
Neljapäev 24 november, 2022 — Kolmapäev 07 detsember, 2022
Kuraator: Mihkel Ilus
Ruudu Ulas “Keerulised asjad”
ARS Projektiruumis 25.11–07.12
Avatud E – P 12.00–18.00
Avamine 24.11, kl 18.00
Ruudu Ulase isikunäitus “Keerulised asjad” keskendub pingeväljadele, mis avanevad argiolukordade sügavamal vaatlusel. Näituse käivitavaks jõuks on hõõrdumine ruumiliste paratamatuste ja meie emotsionaalsete vajaduste vahel. Teosed sel näitusel on üksteist toetavate, aga ka välistavate radade kohtumispaik.
“Keerulised asjad” on väljavõtted situatsioonidest, mis on aja vahele kinni kiilunud. Pealkiri viitab praeguse aja nihestatud väljavaadetele, kus puudub teadmine, kuhu meie valikud meid viima peaksid. Hoolivus ka arusaamatu ja ootamatu suhtes avab Ulase empaatiat ümbritsevasse.
Ulase kunstnikupositsioon lähtub suhtest fotograafiasse, ta küsitleb kaasaaegse foto võimalusi ja esitusviise. Näitusel on tervikuks seotud foto, video ja installatsioon. Sel korral on autor keskendunud suuremõõtmelise foto ja täpsete ruumimuudatuste omavahelistele suhetele.
Näituse materjal on kogunenud mitme aasta jooksul erinevates riikides. Varasemad teosed on uuel kujul vormistatud praeguse näituse jaoks.
“Keerulised asjad” on Ruudu Ulase esimene isiknäitus Eestis.
Ruudu Ulas (s. 1987) elab ja töötab Londonis. Ta lõpetas Royal College of Artis fotograafia eriala (MA, 2021) ning on õppinud Glasgow School of Artis (BA(Hons), 2018) ja HGB Leipzigis (2016-2017). Ruudu Ulase magistriõpinguid on toetanud Ene Graubergi Fond ja Adamson-Ericu stipendium.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja LandorUK.
Lisainfo:
Mihkel Ilus
mihkel@mihkelilus.com
+372 5568 5925
Ruudu Ulas
hello@ruudu.com
Postitas Andres Lõo — Püsilink
23.11.2022
Avatud loeng: Nomaadlik loovuurimus rebenditel
Disainiteaduskond
Kolmapäeval, 23. novembril kell 16.00 toimub EKA fuajee treppidel avatud loeng ja diskussioon loovuurimuse võimalustest tegeleda ühiskonnas keeruliste ja konfliktsetegi küsimustega kuraator ja arhitektuuriteaduri dr Ines Moreira ning kommunikatsiooni- ja meediateadlase dr Nico Carpentier praktikate näitel.
Nende mõlema loovuurimus rändab paikadesse, mis on seotud mahajäetud ehitatud pärandi ja monumentidega ning panustab keerukasse, tundlikesse ja rebendeid tekitavasse arutellu mälestusmärkide ja ajaloo tõlgendamisel loovate vahenditega.
Üritus toimub Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskonna ja Eesti Rahva Muuseumi museoloogia töörühma koostöös ning on osa COST EFAP „Contexts“ töörühma ühisest uurimusest Euroopa geograafilistel äärealadel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Avatud loeng: Nomaadlik loovuurimus rebenditel
Kolmapäev 23 november, 2022
Disainiteaduskond
Kolmapäeval, 23. novembril kell 16.00 toimub EKA fuajee treppidel avatud loeng ja diskussioon loovuurimuse võimalustest tegeleda ühiskonnas keeruliste ja konfliktsetegi küsimustega kuraator ja arhitektuuriteaduri dr Ines Moreira ning kommunikatsiooni- ja meediateadlase dr Nico Carpentier praktikate näitel.
Nende mõlema loovuurimus rändab paikadesse, mis on seotud mahajäetud ehitatud pärandi ja monumentidega ning panustab keerukasse, tundlikesse ja rebendeid tekitavasse arutellu mälestusmärkide ja ajaloo tõlgendamisel loovate vahenditega.
Üritus toimub Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskonna ja Eesti Rahva Muuseumi museoloogia töörühma koostöös ning on osa COST EFAP „Contexts“ töörühma ühisest uurimusest Euroopa geograafilistel äärealadel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
15.11.2022 — 22.11.2022
Jalatsinäitus: “Kota—puutallaga sandaali meistriklass”
Aksessuaaridisain
Näitusel on eksponeeritud Eesti Kunstiakadeemia Aksessuaari ja köite osakonna sügissemestri nädalases meistriklassis “Kota—puutallaga sandaal” tudengite poolt teostatud jalanõud. Eksponeeritud unikaalsete jalatsite pealsed on valmistatud taaskasutatud tekstiilidest ja tööstuslikest jääk- või praakmaterjalidest.
Osalejad:
Angela Aavik, Helina Raud, Hanna Eliise Lahe, Jürgen Sinnep, Katarina Nemcova, Liis Tisler, Marie Willfort, Natalia Wojewnik
Juhendaja: Kristiina Nurk
Meister: Sirle Rohusaar
Näitus on avatud iga päev, kell 12.00–18.00
Estonian Design House+ poe 0. korrusel, aadressil Suur-Karja 14, Tallinn.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Jalatsinäitus: “Kota—puutallaga sandaali meistriklass”
Teisipäev 15 november, 2022 — Teisipäev 22 november, 2022
Aksessuaaridisain
Näitusel on eksponeeritud Eesti Kunstiakadeemia Aksessuaari ja köite osakonna sügissemestri nädalases meistriklassis “Kota—puutallaga sandaal” tudengite poolt teostatud jalanõud. Eksponeeritud unikaalsete jalatsite pealsed on valmistatud taaskasutatud tekstiilidest ja tööstuslikest jääk- või praakmaterjalidest.
Osalejad:
Angela Aavik, Helina Raud, Hanna Eliise Lahe, Jürgen Sinnep, Katarina Nemcova, Liis Tisler, Marie Willfort, Natalia Wojewnik
Juhendaja: Kristiina Nurk
Meister: Sirle Rohusaar
Näitus on avatud iga päev, kell 12.00–18.00
Estonian Design House+ poe 0. korrusel, aadressil Suur-Karja 14, Tallinn.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
16.11.2022
Feministeeriumi töötuba 16.12.2022 ja näitus EKA Väligaleriis
Kuidas kujutada kehalist autonoomiat? Kuidas väljendada huvi ja soovi või hoopis vastumeelsust seksuaalsele tähelepanule või tegevusele? Missugust seksuaalrevolutsiooni vajab tänapäeva ühiskond? Missuguste riskidega peaks arvestama, saates internetis teisele seksuaalsuse sisuga sõnumeid, ja kuidas riske maandada?
EKA Galerii ja Feministeerium kutsuvad kunstnikke järgmise aasta veebruarist aprillini osalema väligalerii näitusel teostega, mis lahkavad seksuaalset agentsust. Valime välja 25 teost ning autoritasu on 100 eurot. 26 meetri pikkune väligalerii asub EKA maja seinal Kotzebue tänaval. Kandideerida saab digitaalse pildiga, mis trükitakse väliplagule mõõtkavas 100 × 120 cm. Samuti on oodatud teosed ka teistes tehnikates, mida saab õuetingimustes väligalerii puitplaadi külge kinnitada. Vaata pilte EKA väligalerii varasematest näitusest siit ja siit.
Kandideerimise periood on 1. detsembrist 2022 kuni 5. veebruarini 2023. Saada oma teose kavand pdf formaadis aadressile eka.galerii@artun.ee.
16. detsembril kell 15.30 korraldame Eesti Kunstiakadeemias ruumis A403 töötoa Aet Kuusiku ja Elise Rohtmetsaga, kellega vahetame mõtteid seksuaalse nõusoleku küsimusest ja seadusemuudatuste aktivismist ning seksuaalsuse kujutamisest ajakirjanduses, kunstis ja kirjanduses. Registreeri töötuppa siit.
Märksõnad, mille abil otsida lisamaterjali: piirid, kehaline autonoomia, seksuaalne nõusolek, vägistamise definitsioon, soostereotüübid.
Küsi lisa:
Pire Sova, EKA Galerii juhataja
pire.sova@artun.ee
Rebeka Põldsam, Feministeeriumi toimetaja
rebeka@feministeerium.ee
Postitas Pire Sova — Püsilink
Feministeeriumi töötuba 16.12.2022 ja näitus EKA Väligaleriis
Kolmapäev 16 november, 2022
Kuidas kujutada kehalist autonoomiat? Kuidas väljendada huvi ja soovi või hoopis vastumeelsust seksuaalsele tähelepanule või tegevusele? Missugust seksuaalrevolutsiooni vajab tänapäeva ühiskond? Missuguste riskidega peaks arvestama, saates internetis teisele seksuaalsuse sisuga sõnumeid, ja kuidas riske maandada?
EKA Galerii ja Feministeerium kutsuvad kunstnikke järgmise aasta veebruarist aprillini osalema väligalerii näitusel teostega, mis lahkavad seksuaalset agentsust. Valime välja 25 teost ning autoritasu on 100 eurot. 26 meetri pikkune väligalerii asub EKA maja seinal Kotzebue tänaval. Kandideerida saab digitaalse pildiga, mis trükitakse väliplagule mõõtkavas 100 × 120 cm. Samuti on oodatud teosed ka teistes tehnikates, mida saab õuetingimustes väligalerii puitplaadi külge kinnitada. Vaata pilte EKA väligalerii varasematest näitusest siit ja siit.
Kandideerimise periood on 1. detsembrist 2022 kuni 5. veebruarini 2023. Saada oma teose kavand pdf formaadis aadressile eka.galerii@artun.ee.
16. detsembril kell 15.30 korraldame Eesti Kunstiakadeemias ruumis A403 töötoa Aet Kuusiku ja Elise Rohtmetsaga, kellega vahetame mõtteid seksuaalse nõusoleku küsimusest ja seadusemuudatuste aktivismist ning seksuaalsuse kujutamisest ajakirjanduses, kunstis ja kirjanduses. Registreeri töötuppa siit.
Märksõnad, mille abil otsida lisamaterjali: piirid, kehaline autonoomia, seksuaalne nõusolek, vägistamise definitsioon, soostereotüübid.
Küsi lisa:
Pire Sova, EKA Galerii juhataja
pire.sova@artun.ee
Rebeka Põldsam, Feministeeriumi toimetaja
rebeka@feministeerium.ee
Postitas Pire Sova — Püsilink
16.11.2022
Arutelu teemal “Punamonumentide keeruline pärand”
Olete oodatud 16. novembril kell 15.00 EKA “söökla auku”, kus toimub paneel teemal “Punamonumentide keeruline pärand”.
Kokkutulemise eesmärk on süvendada diskussiooni punamonumentide kõrvaldamise ja/või säilitamise teemal ning kuulata tudengite arvamusi kõrvuti ekspertide seisukohtadega.
Meie ajaloo ja pärandi keerulisus sunnib tähelepanelikumalt uurima ja vaatlema, mis väärtuseid kannab nõukogude perioodi pärand ka Ukraina sõja kontekstis. Kas tähendus peaks sellest tulenevalt üldse muutuma?
Paneeli osalejateks on UNESCO kultuuripärandi õppetooli juht ja ICOMOS’i asepresident Riin Alatalu, ajaloolane Linda Kaljundi, Tallinna Ülikooli ajalootudeng Mark Alexander Ummelas, kunstiteaduse ja visuaalkultuuri tudeng Hans Alla ja kultuurikriitik Mikael Raihhelgauz.
Modereerib Joonas Hellerma.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Arutelu teemal “Punamonumentide keeruline pärand”
Kolmapäev 16 november, 2022
Olete oodatud 16. novembril kell 15.00 EKA “söökla auku”, kus toimub paneel teemal “Punamonumentide keeruline pärand”.
Kokkutulemise eesmärk on süvendada diskussiooni punamonumentide kõrvaldamise ja/või säilitamise teemal ning kuulata tudengite arvamusi kõrvuti ekspertide seisukohtadega.
Meie ajaloo ja pärandi keerulisus sunnib tähelepanelikumalt uurima ja vaatlema, mis väärtuseid kannab nõukogude perioodi pärand ka Ukraina sõja kontekstis. Kas tähendus peaks sellest tulenevalt üldse muutuma?
Paneeli osalejateks on UNESCO kultuuripärandi õppetooli juht ja ICOMOS’i asepresident Riin Alatalu, ajaloolane Linda Kaljundi, Tallinna Ülikooli ajalootudeng Mark Alexander Ummelas, kunstiteaduse ja visuaalkultuuri tudeng Hans Alla ja kultuurikriitik Mikael Raihhelgauz.
Modereerib Joonas Hellerma.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
11.11.2022 — 11.12.2022
Ehtjen, Gedvil, Rästas, Saarits Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
Uusmeedia
„Metaversumis on üksildane“
Egle Ehtjen, Kelli Gedvil, Kristen Rästas, Sten Saarits
11.11.–11.12.2022
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
Neli kunstnikku loovad Raplamaa Kaaseagse Kunsti Keskuse saali audiovisuaalse osalusnäituse, mis uurib erinevate ruumiseadete ja virtuaalreaalsus-tehnoloogiate vahendusel viimastel aastatel populaarsust kogunud „metaversumi“ (ingl k „metaverse“) hingeelu. Virtuaalmaailmade platvormid on kuum teema nii krüptomaailmas kui ka üha enam „tavamaailmas“ läbi väljajäämishirmu tootvate reklaamikampaaniate, kus kohtame paljutõotavaid lubadusi uutest sotsialiseerumis-, investeerimis- ja meelelahutuskeskkondadest internetis. Ülevõimendatud tulevikulubaduste taga peituvad tänasel päeval aga üksildased, interaktsioonivaesed ning äreva kaubandusliku alatooniga maailmad täis digimeeneid ja hasartmängurlust. Näitus „Metaversumis on üksildane“ esineb kui nelja kunstniku tõlgendus suurest kontrastist reklaamiorkaani ja selle varju langevate virtuaalmaastike vahel.
Graafiline disain: Henri Kutsar
Tänud: Markus Tiitus, Alexei Gordin, Ian-Simon Märjama, Hendo Kidron, Leegi Kiis, Marek Gedvil, Tiina Vändre, Laura Suur, Anna-Liisa Männik, Ingrid Algma, Ingrid Kääramees, Linda Zupping, Jüri Ruut, Mirko Känd, Erko Ever, Kristjan Koskor, Anni Koskor, Katarina Koskor, Ander Koskor, Kennet Lekko, Eesti Kunstiakadeemia
Näitus jääb avatuks 11. detsembrini
T–P 15.00–18.00
Asukoht: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus, Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus), Rapla
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Ehtjen, Gedvil, Rästas, Saarits Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
Reede 11 november, 2022 — Pühapäev 11 detsember, 2022
Uusmeedia
„Metaversumis on üksildane“
Egle Ehtjen, Kelli Gedvil, Kristen Rästas, Sten Saarits
11.11.–11.12.2022
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
Neli kunstnikku loovad Raplamaa Kaaseagse Kunsti Keskuse saali audiovisuaalse osalusnäituse, mis uurib erinevate ruumiseadete ja virtuaalreaalsus-tehnoloogiate vahendusel viimastel aastatel populaarsust kogunud „metaversumi“ (ingl k „metaverse“) hingeelu. Virtuaalmaailmade platvormid on kuum teema nii krüptomaailmas kui ka üha enam „tavamaailmas“ läbi väljajäämishirmu tootvate reklaamikampaaniate, kus kohtame paljutõotavaid lubadusi uutest sotsialiseerumis-, investeerimis- ja meelelahutuskeskkondadest internetis. Ülevõimendatud tulevikulubaduste taga peituvad tänasel päeval aga üksildased, interaktsioonivaesed ning äreva kaubandusliku alatooniga maailmad täis digimeeneid ja hasartmängurlust. Näitus „Metaversumis on üksildane“ esineb kui nelja kunstniku tõlgendus suurest kontrastist reklaamiorkaani ja selle varju langevate virtuaalmaastike vahel.
Graafiline disain: Henri Kutsar
Tänud: Markus Tiitus, Alexei Gordin, Ian-Simon Märjama, Hendo Kidron, Leegi Kiis, Marek Gedvil, Tiina Vändre, Laura Suur, Anna-Liisa Männik, Ingrid Algma, Ingrid Kääramees, Linda Zupping, Jüri Ruut, Mirko Känd, Erko Ever, Kristjan Koskor, Anni Koskor, Katarina Koskor, Ander Koskor, Kennet Lekko, Eesti Kunstiakadeemia
Näitus jääb avatuks 11. detsembrini
T–P 15.00–18.00
Asukoht: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus, Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus), Rapla
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital
Postitas Andres Lõo — Püsilink
17.11.2022 — 22.11.2022
Sara Blosseville Vent Space galeriis
Vent Space
Sara Blosseville “See on nagu maa, see on meie keha, see on meie voodi (It’s Like the Earth it is Our Body it is Our Bed)“
Sara Blosseville on Prantsuse kunstnik, kes elab Vantaa metsades. Ta tegeleb peamiselt piltide, skulptuuride ja kirjastamisega. Ta on lõpetanud Helsingi Kunstiülikooli 2021. aastal.
Sellel isikunäitusel on eksponeeritud teosed, mis on osa tema käimasolevast skulptuuriprojektist «Komposti lapsed», mis on materiaalse maailma kui viljaka huumuse uurimine erinevates kasvu- ja lagunemisfaasides, kus kõiki kehasid ja esemeid peetakse eluenergia hoidjateks. . Eesmärk on kasutada ainult materjali, mida ta ise valmistab, kasvatab, leiab, mis on taaskasutatud või kasutatud ning mille lähtepunktiks on olnud tema taluvanemate meisterdatud kaunitele esemetele uue elu andmine.
Näitus kestab 17.–22.nov
kell 14.00-18.00
Avamine kell 18.00, neljapäeval, 17. novembril.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Sara Blosseville Vent Space galeriis
Neljapäev 17 november, 2022 — Teisipäev 22 november, 2022
Vent Space
Sara Blosseville “See on nagu maa, see on meie keha, see on meie voodi (It’s Like the Earth it is Our Body it is Our Bed)“
Sara Blosseville on Prantsuse kunstnik, kes elab Vantaa metsades. Ta tegeleb peamiselt piltide, skulptuuride ja kirjastamisega. Ta on lõpetanud Helsingi Kunstiülikooli 2021. aastal.
Sellel isikunäitusel on eksponeeritud teosed, mis on osa tema käimasolevast skulptuuriprojektist «Komposti lapsed», mis on materiaalse maailma kui viljaka huumuse uurimine erinevates kasvu- ja lagunemisfaasides, kus kõiki kehasid ja esemeid peetakse eluenergia hoidjateks. . Eesmärk on kasutada ainult materjali, mida ta ise valmistab, kasvatab, leiab, mis on taaskasutatud või kasutatud ning mille lähtepunktiks on olnud tema taluvanemate meisterdatud kaunitele esemetele uue elu andmine.
Näitus kestab 17.–22.nov
kell 14.00-18.00
Avamine kell 18.00, neljapäeval, 17. novembril.
Postitas Andres Lõo — Püsilink












