Lõputööde festival TASE ’22

Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE ‘22
28.05–09.06, avatud iga päev kell 12.00–18.00
Avamine: 27.05 kell 16.00, EKA

Veebileht: tase.artun.ee

Facebooki sündmus: https://www.facebook.com/events/983916522125935

Näituse asukohad:
EKA, Põhja pst 7
Vent Space, Vabaduse väljak 6-8
ARS Kunstilinnak, Pärnu mnt 154
Rotermanni 7

TASE on Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille keskmeks on lõputööde näitus. Avamine toimub EKA peahoones kl 16.00! Koos peanäituse avamisega avaneb ka veebileht tase.artun.ee.

Näitusel osalevad vabade kunstide, arhitektuuri, disaini ja kunstikultuuri magistrantuuri lõpetajad, lisaks näitavad oma taset ka vabade kunstide ja disaini bakalaureusetaseme lõpetajad. Suurem osa töid on eksponeeritud läbivalt EKA peahoone kõigil korrustel, EKA Galeriis ja Väligaleriis. Lisaks saab lõputöösid külastada ARSi Kunstilinnakus, (projektiruum, showroom ja ruumis nr 112), Vent Space’is, Rotermanni linnakus, Kanuti Gildi Keldrisaalis, Lai 31 kontoriruumides, Kadrioru Kunstimuuseumis, Poordi 3 ja Loewenschede tornis aadressil Kooli 7. Täpsem info asub programmis.

TASE.ARTUN.EE avaneb koos peanäitusega 27.05!
Lõputöösid saab sirvida ka veebilehel tase.artun.ee. Veebi tulevad lisaks näitusel olnud teostele ka kunstikultuuri teaduskonna ja doktorikooli kirjalikud tööd ning ülejäänud BA taseme lõputööd ja portfooliod. Eelmiste aastate TASE veebilehed asuvad aadressidel tase20.artun.ee ja tase21.artun.ee.

Noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad
Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku MA ja BA taseme preemiad kuulutatakse välja näituse avamisel. Preemiate suurusteks on 1500€.

Noore kunstniku preemia MA taseme laureaat valitakse kaasaegse kunsti eriala lõpetajate seast ning BA taseme laureaat valitakse osakondade fotograafia, installatsioon ja skulptuur, maal ja graafika lõpetajate seast. MA taseme preemiaga kaasneb näituse võimalus Draakoni või Hobusepea galeriis. Tänavuse aasta žürii koosseisu kuuluvad kunstiprofessionaalid Elin Kard, Marko Mäetamm, Aleksander Zahharov, Karolin Poska (ainult MA), Sigrid Viir ja Maarin Ektermann.

Noore tarbekunstniku MA ja BA tasemete preemiate laureaadid valitakse ehte- ja sepakunsti, keraamika, klaasi, moedisaini, nahakunsti, aksessuaari- ja köitedisaini ja tekstiili erialade lõpetajate seast. MA taseme preemiaga kaasneb näitus HOP galeriis. Žürii koosseisu kuuluvad sel aastal Maria Valdma, Ketli Tiitsar, Gregor Taul, Keiu Krikmann ja Tiina Sarapu.

PROGRAMM

Näituse pidulik avamine 

27.05 kell 16.00, EKA fuajee

Lõputööde avalikud kaitsmised
30.05–15.06, www.artun.ee/kaitsmised

TASE FILM
04.06 kell 17.00, A101

Stsenograafia bakalaureusetööde näitus “Kujundliku Mõtte Labor”
Estookin, Kristel Zimmer, Anita Kremm, Linda Mai Kari, Liisamari Viik, juhendaja Ene-Liis Semper
28.05–07.06, iga päev kell 12.00–18.00, avamine 27.05 kell 18.00
Lai 31, II korrus

Graafilise disaini magistritööde näitus “Silence After Early Hours”
Mucho Mustachio (Alejandro Bellón Ample), Louise Borinski, Daddy Breezy (Aleksandrs Breže), Energy Star (Paula Buškevica), Reese (Björn Giesecke), Tropaasi (Otso Peräsaari), Foxy (Diandra Rebase), miss S (Katarina Sarap)
04–11.06 iga päev kell 13.00–19.00, avamine 03.06 kell 18.00, finissage 11.06 kell 21.00
Kanuti Gildi Keldrisaal, Pühavaimu 5
silenceafterearlyhours.eka-gd-ma.ee

Lilly Walther “Piiritu”, kuraator Nele Ambos
Muinsuskaitse ja konserveerimise magistritöö
23.02–29.05, K, R-P kell 11.00–18.00, N kell 11.00–20.00
Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18, Tartu

“ars viva 2022 – tajuvälja agendid”, kuraator Maria Helen Känd
Kuraatoriõppe magistritöö
Tamina Amadyar, Laura Põld, Lewis Hammond, Jānis Dzirnieks, Anastasia Sosunova, Mooni Perry
09.04–07.09, K–P kell 12.00–18.00
Kai kunstikeskus, Peetri 12

“Skulptuurikogu avahoidla”, kuraator: Maria Väinsar
Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala magistritöö
18.05.2022–31.12.2024, T, N-P kell 10.00–18.00, K kell 10.00–20.00
Kadrioru Kunstimuuseum, Weizenbergi 37, 10127 Tallinn

Olev Kuma “Ülekanne”
Maali eriala bakalaureusetöö
28.05–09.06, iga päev kell 11.00–19.00
Poordi 3

Caroline Pajusaar “Inferno”
Graafika eriala bakalaureusetöö
27.05–10.06, E-R kell 11.00–18.00
Loewenschede torn, Kooli 7 (sissepääs pargi poolt, viimane korrus)

SATELLIITPROGRAMM

Avatud akadeemia kursuse lõputööde näitus “Maalikunsti A, B, C… ja Z lõputööde näitus”
Kaia Hommik, Ivo Kuldmäe, Anne-Mari Rannamäe, Jana Koel, Gerli Pesor, Andri Lõhek, Mari-Helen Vili, Kristine-Kristi Kasak, Ülle Soitu, Astrid Mägi, Mari Annuka, Raili Moldov
20.05–28.05, K-R kell 12.00–18.00, L kell 12.00–16.00, avamine 19.05 kell 18.00
Artdepoo galerii, Jahu 12-213

Ehte ja sepise II kursuse tudengite näitus “NIHE”
Anna-Maria Vaino, Ardo Teesalu, Bianca Triinu Toots, Hugo Toss, Margus Elizarov, Villu Mustkivi, Visa Eino Eduard Nurmi, Ellen Axberg, Camilla Prey
20.05–02.06, iga päev kell 12.00–20.00, avamine 19.05 kell 18.00
Uus 4

Fotokunsti akadeemia lõpunäitus “Ruumis”
Marcus Kallavus, Marta Khrshanovskaya, Silvi Kiin, Elias Kuulmann, Kristi Leps, Margus Metsaäär, Jaanus Muruõis, Nelli Pello, Kärt Petser, Annika Vihmann
Avatud 24/7, avamine 07.06 kell 18.00
Telliskivi 6
Korraldaja: Pire Sova
Assistent: Dana Lorên Vares
Näituse kujundus: Brigit Arop, Katarina Ild, Anabel Ainso
Kommunikatsioon: Solveig Jahnke, Andres Lõo, Maarja Pabut
Graafiline disain: Birgita Siim, Agnes Isabelle Veevo, Aaro Veiderpass
Veebi koordinaator: Kert Väljak
TASE FILM ja avaüritus: Johanna Kuzmenko, Ligia Fernandes

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Kasevetekohin, Mistra, Eesti Kunstnike Liit

Reedel, 20. mail kell 18 avaneb lillesalongis Nature’s Lines Eesti Kunstiakadeemia keraamika 2. kursuse aknanäitus “Vaikiv teadmine”.

Näitusel osalevad kunstnikud: Ethel Ütsmüts, Mari-Ann Maask, Maria Kim

Juhendas: Laura Põld

Näitusel osaleva kolme autori teoseid seob sõna “muutumine”. Olgu selleks siis muutused, mis toimuvad kehas ja bioloogilisel tasandil või vormides, traditsioonides ja hoiakutes. Iga autor on lähenenud teemale oma tähelepanekutest ja kogemustest lähtuvalt.

Maria Kimi töö peegeldab maailmamuutumist kaasavara traditsiooni hääbumise kaudu. Mari-Ann Maaski töö kujutab inimese vananemise paratamatust, näitlikustades seda savist 3D-prinditud kollageenifiibritega, mis inimkeha ühe olulisema ehitusvalguna on paslik sümbol vananemise protsessile. Ethel Ütsmüts tuletab enda töös uuesti meelde mängulisust ja mängimist. Lihtsad erinevates toonides savivormid annavad võimaluse erinäolisteks ülespanekuteks ja sümboliseerivad muutuseid mängijas endas.

Töödes leiavad kasutust nii traditsioonilised keraamika tehnikad kui ka uuemad tehnoloogiad nagu näiteks 3D saviprintimine. On põletamist ja põletamata jätmist, vormide ja värvide mängu, korda ja korrapäratust. Materjalidest on kasutatud lisaks savile ja portselanile ka erinevaid eksperimentaalseid savimasse, tekstiile ja lõngadest tikandeid portselanist esemetel. Väljapanek on kujundatud kolmele aknale Soo tänaval asuvas lillestuudios Nature’s Lines ja on vaadeldav nii poest seest kui ka väljast.

Näitus jääb avatuks kuni 31.05.2022

Näitus on lahti 21.–31. mail
E-R 10-19, L-P 10-17

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, KERAKO OÜ, Henkell Freixenet Eesti AS

Neljapäeval, 9. juuni õhtul kell 18.00 avame Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite tööde näituse Krulli kvartalis, Kopli 70, vanas masinatehase koostetsehhis. Õhtul toimub ka Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK esmatutvustus.

Pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri” on Uus Euroopa Bauhaus’i festivali satelliitüritus ja on avatud kuni 12. juunini.

REKrulli superstuudio eesmärk oli tudengitega arendada jätkusuutlikest materjalidest paindlikku arhitektuuri, mis põhineb digitaalsel disainil ja valmistamisel. Stuudio raames uuriti tavapärasest korteriühistu omandimudelist erinevaid kooselamise viise. Seadsime sihiks töötada välja kaasaegsed, kohandatavad ja tõhusad hoonekonstruktsioonid, kvaliteetsete ja positiivse keskkonnamõjuga ruumide loomiseks.

REKrulli superstuudio toetab EKA PAKKus käimasolevat uurimisprojekti “sLender”, mis uurib, millist tüüp-kortermaja vajab Tallinn täna ning kuidas lahendada uus kortermaja Eesti puidutööstuse ning arhitektide kõige paremaid teadmisi rakendades.

AVAMISE AJAKAVA:

15.00 Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni viie parima töö ettekanded*

17.30 Installatsiooni “Steampunk” avamine*

Näitus:

18.00 EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK tutvustus, räägivad teadurid ja külalised.

18.30 REKrulli superstuudio juhendajad ja tudengid tutvustavad REKrulli superstuudio lähteülesannet ja tulemusi.

NÄITUS ON AVATUD:

Neljapäev 9. juuni, 18:00 –  Avamine

Reede 10. juuni, 10:00-18:00

Laupäev 11. juuni, 10:00-18:00

Pühapäev 12. juuni, 10:00-16:00

Tudengid:

Triinu Amboja, Mariia Babur, Grete Daut, Simon Eiland, Roosmarii Kukk, Helin Kuldkepp, Patrick Liik, Kristina Lillepea, Maria Helena Luiga, Mattias Ots, Mariia Paslova, Yelyzaveta Perel, Yelyzaveta Peresada, Daria Polonska, Anna Pushkarska, Mikael Ristmets, Martin Sepp, Sander Sinnep, Kaari Maria Tirmaste, Cristin Marii Titma, Aneth Traumann, Mariia Ufimtseva, Liispet Viira, Laura Liis Vilbiks, Dalia Viškelyt

Stuudio juhendajad:

Arhitektuurne planeerimine: Siim Tuksam, Sille Pihlak

Konstruktsiooni analüüs ja energiatõhusus: Adam Orlinski

Antropoloogiline analüüs: Mattias Malk

Maastikuarhitektuur: Karin Bachmann

* Näituse avamisele eelneb kell 15.00 Eesti Arhitektuurikeskuse poolt korraldatud Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni viie parima töö avalikud esitlused ja installatsiooni “Steampunk” avamine Krulli kvartalis.

Veneetsia Arhitektuuribiennaali viie parima töö autorite meeskonnad selguvad 9. juunil avaliku esitluse käigus, kui projekti meeskonnad selgitavad žüriile, miks nende töö peaks esindama Eestit Veneetsia Arhitektuuribiennaalil 2023. Teise vooru pääsesid tööd märgusõnadega: Triiv, Kamuflaaž, Inimene on oluline, väike on ilus, Convincing Architecture ja Kodupeatus.

EKA galerist ja kunstnik Pire Sova on loonud kostüümid ja lavakujunduse Netti Nüganeni lavastusele “Müüt: päeva äärel”, Kanuti Gildi SAALis.

Lavastuse keskeks kujundiks on ajaloo erinevaid kihte sisaldav arheoloogiline kaevandus, milles tegutseb pseudoarheoloog, kes maapinnast esemeid kaevab. Luues müüte põimib lavastus reaalsust ja fiktsiooni, tegeledes seekaudu spekulatiivse mineviku-tuleviku loomisega.

“Müüt: päeva äärel” uurib maakoort ning lähtub kuulujutust, et maapinna kihtidest leiab sotsioloogiliste muutuste ja kollektiivsete konfiguratsioonide käigus tekkinud sajandite tagust hõõrdejõudu. Et maakoores on säilinud geoloogilised rännakud, mälestused ning marsid, mis loovad magneetilist soojust, võimaldades – ideaalsetes tingimustes – ületada ihu kõdunemist.

Lavastuse peategelane väljub maakoorest, et  ajada korda oma ajutised asjad ning siis uuesti igaveseks kaduda. Kunstnik kirjeldab: “Kui kaua on ta seal kõdunemist võites olnud, ei tea keegi. Maakihid muutuvad üha paksemaks ja tema muudkui roomab ja roomab ja roomab ja roomab. Ülespoole, kus päikesekiired maakoore pragudest läbi tungivad. Tema pikad sõrmeküüned kraabivad mullakoorikut ja ta õhkab tulipunaselt, lõõtsub ägedusest, keeb. Värske õhk on kurgule kriipiv, valgus silmale liiga ere – kuid ta väljub. Täielikus segaduses, peata, selgroota. Ta vajab vormi: mis tahes kindlat stiili, mille külge klammerduda.”

Nüganeni sõnul esitab ta lavastuses rohkem küsimusi kui annab vastuseid, mängides seekaudu vaatenurkade erinevustega. Kellele kuuluvad esemed, mis maa seest välja tulevad? Kas leidjale, maapinnale, riigile või esmetele endile? Kelle lugusid kuulatakse?

Netti Nüganen (Amsterdam/Tallinn) on performance kunstnik, koreograaf, esineja ning muusik. Ta on lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis (SNDO) koreograafia eriala BA. Nüganeni video- ja lavatööd jutustavad lugusid karakteritest, kes tema sees koos eksisteerivad: tõstja, teismeline vlogger, detektiiv, arheoloog jm. Tema eelnev kokkupuude teatri, tantsu, tsirkuse ja spordiga ajendab teda küsitama kõike seda, mis on äratuntav ning lähenema valvsa ja hoolika tähelepanuga kõigele, mis tundub võõras või kohatu. Vasturääkivustest ning ideede paljususest inspiratsiooni leides, tegeleb Nüganen maailma loomisega, mis alistub kaasaegsusele kohasele konfliktsusele ning absurdile. Tema töid on esitatud Frascatis Amsterdamis, Batard Festivalil, Tartu Kunstimuuseumis, Kanuti Gildi SAALis, KIM? galeriis, Lissaboni Filmifestivalil, My Wild Flag Festivalil jm.

Etendused toimuvad maikuus Kanuti Gildi SAALis nii eesti kui ka inglise keeles.

Lavastus, esitus: Netti Nüganen; lavakujundus, kostüümid: Pire Sova; dramaturgia: Sabine Cmelniski; helikujundus: Artjom Astrov; valguskujundus: Priidu Adlas; tekstiline abi: Keiu Krikmann; graafiline disain: Yunie Chae; projektijuhtimine: Siim Tõniste, Eneli Järs; kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Netti Nüganen; toetaja: Eesti Kultuurkapital.

Kestus: 90min

Etendused toimuvad nii eesti kui ka inglise keeles (14.05 & 24.05 eesti keeles, 15.05, 23.05 & 25.05 inglise keeles). 15.05 etendusele järgneb inglisekeelne vestlus, 24.05 etendusele eestikeelne vestlus.

Piletid müügil Fientas ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.

Lisainfo: www.saal.ee

Täna, 16. mail kell 16.00 avavad EKA ukraina tudengid fuajees pop-up näituse Tahe/Воля, mis sündis Tanja Muravskaja juhendatud kursuse tulemusel. 

Kõik on oodatud ja palutud avamisele!

Preservation has achieved cultural significance as a lens through which various urban experts have come to imagine what a socially and environmentally sound future might look like. As an approach, preservation has been applied to disparate phenomena ranging from historic neighbourhoods and natural environments to democracy and identity. This studio unfolded the formative concepts and historic moments that define contemporary understandings of preservation and applied these discussions to various typologies of architecture, urban fabric and the natural environment taking Pärnu and the wider region as a case study. In particular, the studio focused on the ways in which ideas, labour and design have intersected in the past to identify alternatives to the mainstream forms of preservation.

The studio culminates with a presentation of group projects that explore a variety of approaches to layers of heritage and questions of preservation in Pärnu and Sindi. Pärnu, the fourth largest city in Estonia, is struggling with the seemingly conflicting and contradictory notions of growth, shrinkage, preservation and destruction. Sindi, as a smaller town in the region, faces similar, but also additional challenges connected to its significant industrial heritage. Efforts to imagine and construct a vision for a city are also tied up with the tactile practices of preservation; set within specific administrative and management frameworks of maintenance, care, and neglect. 

Despite intentions, prescriptive visions by the city and developers can serve to exacerbate inequalities through the various infrastructures, supply chains, policies and environmental conditions that extend well beyond the rigid borders of a city.

Can the concept of preservation open a discussion around a vision for Pärnu (and its hinterlands)

beginning not with growth and progress, but rather with repair, maintenance or even deterioration?

Student projects explore who gets to decide what is valuable, organise the preservation of things, and who then carries out the work. Negotiations about what should be preserved and what “good preservation” entails, are always contingent and contextual.

Projects: 

• • Decompressed Transition: Paula Veidenbauma, Nora Soo and Jannik Kastrup
  • Tides of a Summer City: Khadeeja Farrukh, Anna Dzebliuk and Christian Hörner
  • Fabricated Heritage – Interweaving the Past and Future of Sindi’s Kalevivabrik: Luca Riese Ritter, Paulina Schroeder and Augustas Lapinskas
  • Tea, Coffee or Hot Water?: What to Make of the Boiler Room: Kush Badhwar, Nabeel Imtiaz and Paul Simon

Decompressed Transition

Paula Veidenbauma, Nora Soo and Jannik Kastrup

Pärnu is caught between diverging time regimes. In its role as a major spa and resort town, the city aims at slowing down the rhythm of life of the urban workforce. In parallel, the developments surrounding Rail Baltica will likely greatly compress this rhythm within Pärnu. The project examines frameworks of the relationship between those phenomena. It deals with instances of built and immaterial heritage and acts of preserving, especially the latter through shifting political systems. The float, emerging as the central piece of the project, can be interpreted as a gradient operating between Rail Baltica (a linear and high-velocity infrastructure), Pärnu’s leisure facilities and the open sea. It might function as a means of transportation while also exploring the possibility of non-arrival.

Visitors will be engaging with the project via a video installation, a float building workshop and a presentation. Float building instructions will be summarised in a booklet.

Tides of a Summer City

Khadeeja Farrukh, Anna Dzebliuk and Christian Hörner

The project explores possible resilient futures in Pärnu as a resort city. Showing how the “Summer City” developed historically, the video installation extrapolates empirical insights through Pärnu’s present-day reality into a future of constant flood emergency. The installation mobilizes futuristic renderings of possible resilient futures after a catastrophic flooding event to juxtapose and question the concepts of heritage, seasonality and resilience. We touch upon the inter-urban dependencies between Pärnu and Tallinn, manifesting historically, materially and spatially at the seaside of Estonia’s summer capital, securing the cities influx of holidaymakers during summer, but also causing issues of urban disenfranchisement of its residents, exploitation of its workers and destruction of coastal habitats of non-human residents. Looking into the future, it will no longer be possible to brush over the threat of flooding and the prospect of permanent crisis. The project “Tides of a Summer City” asks hypothetical questions, working towards a framework for understanding future challenges by following the changing historical tides of a summer city.

Fabricated Heritage – Interweaving the Past and Future of Sindi’s Kalevivabrik

Luca Riese Ritter, Paulina Schroeder and Augustas Lapinskas

The project explores the significance of Sindi´s industrial heritage. In recent decades, globalisation, deindustrialization, economic restructuring and industrial relocation have produced new landscapes within many European cities and towns – the post-industrial landscape. Deprived of their raison d’être, they are often regarded as spatially, socially, and semiotically empty places. In order to overcome this apparent ‘void’, the transformation of these post-industrial remnants into new uses is now an essential part of urban development practice.  

Turning to industrial landscapes as potential carriers of cultural heritage ostensibly provides a  framework for the continued management of these sites. Industrial heritage then becomes the bearer of local identity and creates uniqueness out of the former mundane. 

The town of Sindi, a place essentially born from the settlement of a textile factory in the early 19th century, is in the process of discussing the reintegration of the material remains of industrial production into the town’s fabric which, since the closure of Kalevivabrik, the textile factory, has outgrown its original purpose. In this process of readjusting the relationship between factory-gone-ruin and the reorientation of the city, our project seeks to understand the potentials and conflicts that arise from industrial heritage, while taking a critical perspective at the practices of heritage preservation and its political implications. How and by whom is the town’s history preserved and remembered? Can there be a value of the material remains in the process of their decay? What is the role of heritage as a legal imperative? What role can the factory building play in the future of Sindi? 

Tea, Coffee or Hot Water?: What to Make of the Boiler Room

Kush Badhwar, Nabeel Imtiaz and Paul Simon

Drawing on the interest in the role of the educational institution Academia Non-Grata, elephants and other far-out references, the project explores junctions between the plan, the script and performance; preservation, the boiler room in the wider fabric of Pärnu; and the pitfalls and possibilities of experimental approaches to planning.

Plans for places chart a set of intentions that seek to influence the future of a place. Could the duration in which a plan is enacted be considered a performance?

Conversely, the script may be considered the plan for a performance. But despite the presence of a script, in performance, there can be room to manoeuvre in and around what is on the page, to improvise, to confront uncertainty and the yet to be known, to discover and learn from the process. Could such an approach also be applied to planning a city?

What might be discovered about prospective futures, preservation and other possibilities in Pärnu through the act of performance? Can performance and planning ever effectively speak to one another?

The possibilities of these questions are explored through three intertwined narratives of the boiler room, also the site of performance/presentation of the work: one in which the boiler room remains, structurally, as it is today; another in which the boiler room retains its shell but is appropriated over time; and, lastly in which the boiler room is razed and the site changes in purpose. Speculative fiction and alternative history take us through the boiler room and into the possible futures of the boiler room and the city of Pärnu.

19. mail avatakse Tallinna vanalinnas, Uus tn 4, Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise eriala teise kursuse tudengite ühisnäitus “NIHE”, kus arutatakse muutuse erinevaid seisundeid.

Materiaalse maailma näilise stabiilsuse sees toimub pidev peidetud liikumine. Kuigi stabiilsus ja muutus näivad esmapilgul vastanditena, on muutus ainuke konstantne element meie eludes. Siiski ei pääse me ka kõige pisema muutuse mõjust – sõltumata selle tuumast tekib meis paratamatult nihe tegelikkuse ning meie kogemuste, teadmiste ja tunnete põhjal loodud eelduste vahel.

Kui ajalised vormid tarduvad läbi uuriva ja korduva harjutamise, jääb vaatajale tunnistus meie ajastu piiridest.

Kuna ruumilised nähtused muutuvad esilekerkiva ja mitmekesise praktika kaudu ümber, jääb vaatajale ainult austusavaldus meie eksistentsi ebatäpsustele.                                                                                     “artybollocks generator”

Näitusel osalevad Anna–Maria Vaino, Ardo Teesalu, Bianca Triinu Toots, Ellen Axberg, Hugo Toss, Margus Elizarov, Camilla Prey, Villu Mustkivi, Visa Eino Eduard Nurmi

Töid on juhendanud Nils Hint, Eve Margus

Näitus on osa TASE ’22 satelliitprogrammist ja jääb avatuks 2.  juunini igapäevaselt kell 12.00–20.00

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Kaili Küpsetised, Kangadžungel, Kräftwärk, Valmiermuiža, Vaat

Üritus Facebookis

Adrianus Kundert on Hollandi disainer, kes tegeleb tootedisaini ja ruumikujundusega ning on entusiastlik korvipunuja. Tema disainikeelt iseloomustavad mängulisus ja eksperimenteerimine. Loengus viib Adrianus Kundert teid rännakule läbi oma töömeetodi, tuues välja mõned projektid, millega ta seni töötanud on (kliendid mh Jongeriuslab, Susan Bijl, Crafts Council ja Envisions).

Adrianus töötab oma mängulise ja eksperimentaalse lähenemisega tootedisaini raames väga erinevate projektidega. Tema tööprotsessi tulemus on sageli käsitööle orienteeritud ja püüab nihutada piire, püüdes luua läbi traditsiooniliste tehnikate midagi uut. Viimasel ajal on ta keskendunud korvikunstile ning loengus räägib lähemalt ka oma algatusest Basketclub, mis toob korviteemadel kokku disainereid üle maailma. Loengus jagab ta oma nägemust ja seda, millised küsimused teda uute projektide kallal töötades ajendavad.

Loeng toimub inglise keeles.

www.adrianuskundert.com

www.instagram.com/opblaashelicopter

https://www.instagram.com/_basketclub_/

Loengu toob teieni EKA aksessuaari ja köite osakond

EKA aksessuaari ja köite osakond Instagramis

PHD VITAMIN 2023 – AVATUD LOENGUD JA KONSULTATSIOONID DOKTORANTUURI PÜRGIJALE

10. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord sündmus nimega PhD Vitamin.

PhD Vitamini eesmärgiks on toetada ja teed sillutada, aga ka inspireerida uurimusliku lähenemisega kunstnikke doktoriõppesse suundumisel. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel. Avalikest loengutest ning üks-ühele konsultatsioonidest koosnevas programmis räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ning jagavad individuaalset nõu erinevad kunstnikud ja eksperdid.

Osalema on oodatud  loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA  ja teiste loovülikoolide vilistlased  ja magistrantuuri lõpetajad.

Sündmus toimub inglise keeles.

Konsultatsioonil osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.

Lisaküsimuste korral palun kirjuta kati.saarits@artun.ee

KAVA

10.03, reede, ruum A501  

11:30-12:00 Kohv, kogunemine ja avasõna 

12:00-12:45 Jaana Kokko “Ideals and Practices”

12:45-13:30 Daniel Peltz “Rural Contextual Practice: Long-term, place-based research in a centre for Peripheral Study”

13:30-14.00 Taavet Jannsen “Directing a hybrid event as practice-based research”

14:00-15:00 Vestlusring:  Daniel Peltz, Jaana Kokko, Taavet Jannsen, moderaator Maarin Ektermann

15:00-15:30 Paus

15:30-18.15 Konsultatsioonid Daniel Peltzi and Jaana Kokkoga

ESINEJAD:

Daniel Peltz on kunstnik ja Helsingis Kuvataide akadeemia Time and Space osakonna  professor. Enne Helsingi professuuri oli Peltz filmi/animatsiooni/video professor Rhode Island School of Designis ja kaasalööja pikaajalise kohaspetsiifilise kunsti- ja uurimisprojekti Rejmyre Art Lab’i perifeersete uuringute keskuse loomisel Rootsis.

Jaana Kokko on Helsingis elav kunstnik, filmitegija, pedagoog ja kuraator. Oma kunstipraktikas otsib ta vajadust muutuste järele, mis lähtuvad kunsti tegemise, õppimise ja koosolemise vormidest. Tema praktikapõhine doktoritöö Aalto Ülikoolis mõtestab avaliku ruumi poliitlist sfääri koos Hannah Arendtiga.

Taavet Jansen töötab etenduskunstide väljal – tantsijana, koreograafina, heli- ja videokunstnikuna. Viimastel aastatel on tema uurimistöö fookuses online kunstisündmustel vaatajate ja esinejate kohalolutunde loomine. Samal teemal teeb ta oma doktoriprojekti EKAs ja loob selleks uusi võimalusi platvormil elektron.art.

Maarin Ektermann / Mürk on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti korraldamise ja vahendamisega erinevates vormides. Tema viimased suuremad projektid on koos Mary-Ann Talvistuga väikemuuseumeid ja kunstnike dialoogi asetav „Kunstnikud kogudes” (2017 – ), koos Henri Hütiga kultuurielu rituaale ümber mõtestav RESKRIPT Kanuti Gildi SAALi egiidi alt (2019 – ) ning alates 2020 sügisest uue alternatiivharidus-platvormi proloogkool eestvedamine. Igapäevaselt töötab ta Eesti Kunstiakadeemias Üldteooriaainete keskuse juhataja ja lektorina.

Kui mõelda sõnapaarile “kaunid jalad’’, võib sellega esmalt seonduda mõte millestki naiselikust ja võrgutavast, mille peegeldused reklaamikultuur meie meelelaadi salamisi on talletanud. Mis oleks, kui stereotüüpsed ja piiravad standardid muutuksid hoopis mänguliseks eneseväljenduseks, kus naiselikke aksessuaare võivad kergelt kanda kõik, olenemata nende soolisest identiteedist? Foto on inspireeritud sajandivahetuse ja viimaste kümnendite reklaam- ja moefotodest, kasutades tuntud sümboleid ümberpööratud võtmes.