EKA LÕPUPIDU 2022

Lõpupidu toimub sel aastal 21. juunil, algusega 19:00 EKA galeriis.

Peale lõpetajate on peole oodatud kõik EKA tudengid, vilistlased ning töötajad. Peole paneb stardipaugu DRAG SHOW. Seejärel astub lavale Arg Part. Tegu on 7-liikmelise muusikalise grupeeringuga, kelle eesmärk on oma muusikaga rahva puusad korralikult võnkuma panna.

Õhtu jätkub DJ’dega, kes keerutavad plaati peo lõpuni. Avatud on EKA X SVETA BAAR, kus Sveta enda baarmenid nii alkohoolseid kui ka virgin kokteile serveerivad. Lisaks kõigele muule on taaskord galerii kõrval avatud fotoboks. 

EKA Lõpupidu korraldab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

AJAKAVA: 

19:00 – peo algus

19:30-21:00 – Drag Show

21:00-23:00 – Arg Part

23:00-00:00 – DJ Silikaat

00:00-03:00 — DJ YALLAH b2b DJ HOLY MOUNTAIN

Pidu Facebookis

Läti Kunstiakadeemia LMDA uurimisinstituut kutsub kõiki kuulama 15. juunil, kell 18.00 toimuvat vestlusringi keha ja ruumi suhetest.

Ürituse otseülekannet näeb Facebookis. Esinejate 15-minutistele ettekannetele järgneb vestlusring. Olete oodatud liituma!

Laiendatud kehad / laiendatud ruumid

Me tunnetame ruumi läbi oma kehade. Kehad loovad ja ka sätestavad ruumi. Mõeldes kehast ja ruumist kui ühest liidesest, loome kehale uue raamistiku ja tähendusvälja. See võib hõlmata uute tehnoloogiate kehastust ning sisemise ja välimise üleseid tähendusi, mis võivad ulatuda pliiatsitipuni või autokereni. Need mõttemudelid võivad kehade ja ruumide vahelised piirid aga ka hoopis lahustada. Eelseisvas vestlusringis arutamegi just selliste olukordade üle. Mõtestame ümber ruumilisi ja kehalisi olemise viise, et anda nende mõttemudelitega uus tähendus ka sellele, kuidas kehad ja digitaalne keskkond üksteisega suhestuvad.

Moderaator: dr. Eva Sommeregger, vanemteadur, Läti Kunstiakadeemia

Kutsutud esinejad:

Christina Jauernig: arhitekt ja loovuurija (tants, digitaalsed keskkonnad)

Johanna Jõekalda: arhitekt ja XR-uurija (inimese ruumitaju)

Valerie Messini: arhitekt ja loovuurija (digikeskkonnad, AI, masinõpe)

Seth Weiner / Sadie Siegel: transdistsiplinaarne kunstnik (ruumiline praktika, heli)

Enne seda kui kõik suvekodudesse ja laia ilma laiali suunduvad, saabub trükikojast EKA arhitektuuriosakonna ajakirja Ehituskunst uus number “Väikelinnad: mittekasvavad”.

Et 320-leheküljelist topeltnumbrit vääriliselt tähistada, on kõik oodatud 22. juunil kl 14 EKA fuajee trepistikule, et veini kõrvale nautida uue numbri teemaga seotud välkformaadis miniloenguid: sõna saavad Madis Vasser, Margit Mutso ja Alvin Järving.

Loe numbrist lähemalt ja tule esitlusele!

Heleliis Hõimu isiknäitus “Marsi kroonikad” ARS Projektiruumis

Avamine: 18. juuni, kell 19.00
Performance: kell 19.30

Esitusele tulevad muusika ja helimaastikud, mis on loodud Lauri Lesta ja Kaie Sauga poolt juhitud vokalistide grupi poolt, inspireerituna näitusel eksponeeritud teostest.

Kunstnik kutsub vaatajat suhestuma planeediga Marss kui laenatud keskkonnaga, et koondada mõtteid uskumustest, isoleeritusest, piiratud mõtlemisest ning vaikusest, seda hetkel pärast inimese lahkumist.

“Marsi kroonikad” loob paralleele ulmekirjandusega, viidates Ray Bradbury samanimelisele raamatule. Bradbury kirjeldab lühijuttude kogumikus, kuidas inimene soovib asustada Marssi, sealsetest asukatest ja arenenud tsivilisatsioonist hoolimata. Inimkond tahab ja nõuab rohkemat, kui neil olemas on. Või olemas oli, sest selja taha jäetakse saastatud ja sõjast räsitud planeet.

Kunstnik keskendub omamoodi kavandatud ja seejärel hüljatud keskkonna kollaažile, mille põhjal on võimalik tunnetada lahkunud inimese mõtteid, keskkonna loomet, uskumusi, unistusi.

Näitust toetab EKA, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital 

Sündmus Facebookis 

Näitus on avatud 20.06–12.07.2022

E-K 12 – 18 / L – P 12-16

Kumu II projektiruumis Maria Kapajeva “Üksikud fotod ja muu tühi-tähi”
16.06.2022 – 01.12.2022

Selle näitusega teeb kunstnik Maria Kapajeva katse näidata uurimisprotsessi installatsioonina. Mida saab teha ühe juhusliku fotode kollektsiooniga? Kaheksa aastat tagasi püüdsid Maria Kapajeva pilku mõned vanad fotod internetimüügis.

See oli minu jaoks küllalt juhuslik ost. Ameerika vahendaja, kes seda vanade fotode müügiga tegelevat rahvusvahelist veebipoodi pidas, oli nõus panema kokku „kollektsiooni“ fotodest, mis tema meelest võiksid pärineda Eestist. Sedakaudu jõudis minu kätte 105 ühikut „üksikuid fotosid ja muud tühja-tähja“, nagu vahendaja seda kollektsiooni ise kirjeldas. Oma kaaskirjas väljendas ta ka rõõmu selle üle, et fotod jõuavad n-ö tagasi koju.

“Mul ei olnud fotode ega nende USAsse sattumise kohta mingit lähemat infot.”

Aastal 2021, kui ma hakkasin näituseks valmistuma, üritasin ma vahendajaga uuesti suhelda, aga selgus, et ta oli nädal varem ootamatult surnud. Kahjuks olin lasknud mööda kaheksa aastat ilma temalt lisaküsimusi küsimata ja nüüd pole see enam võimalik. Küll aga loodan ma mõningatele oma küsimustele vastust saada näitusel – ja seda publiku abiga.

Kapajeva eksperimenteerib viisidega, kuidas avada argifotograafia alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud pärandit. Ajal, mil ajalooarhiivid, aga veel rohkem riigi- ja militaarasutused ning rahvusvahelised korporatsioonid arendavad järjest ulatuslikumalt näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise väärtusi. Võttes aega kollektsiooni uurimiseks loovuurimuslike meetoditega, teeb Kapajeva selle ühtaegu osaks iseenda kojunaasmisest, sest temagi on elanud aastaid kodust eemal nagu fotod, mida ta käsitleb.

Fotograafide ja kujutatud inimeste järkjärguline identifitseerimine avab uusi perspektiive Eesti (mikro)ajaloole, suhestudes ühtlasi Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsiooniga „Identiteedimaastikud“. Pöörates tähelepanu fotodel kujutatud inimeste nägudele, nende lugudele või teistele unustatud faktidele, millest pildid jutustavad, näitab Kapajeva üles lugupidamist iga isiku ja iga individuaalse loo vastu meie ajaloos.

Kapajeva kutsub kõiki andma oma panust installatsiooni kui kestvasse uurimisprotsessi. Vaata fotosid lähedalt ja kui sa tunned kellegi ära, siis kirjuta üles tema nimi või lugu, märgi paberile ka foto number ja kinnita see seinale.

Näituse kujundus: LLRRLLRR – Laura Linsi, Karolin Kull
Graafiline disain: Maria Muuk
Näituse koordinaator: Magdaleena Maasik
Näituse tehnik: Andres Amos
Kunstniku uurimisassistent: Ketlin Käpp
Konsultandid: Linda Kaljundi, Annika Toots, Karmen-Eliise Kiidron

Täname: Liisa Kaljula, Merilis Roosalu (Tallinna Linnamuuseum – Fotomuuseum), Aado Luik, Janeli Suits, Piret Karro, Lembi Anepaio, Aljona Kapajeva ja perekond Sokk

EKA doktorant Maria Kapajeva kunstnikuvestlus Kumus uue näituse „Maria Kapajeva. Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ raames.

Vestluse moderaator on visuaalkunstnik ja fotograaf Aap Tepper.

Maria Kapajeva on kunstnik, kes tegutseb Eestis ja Ühendkuningriigis. Oma töödes uurib ta sageli erinevaid kultuuriidentiteedi ja sooga seotud teemasid, asetades neid ajaloolisse ja tänapäeva konteksti. Kapajeva keskendub naiste positsioonidele nüüdisaja ühiskonnas ning uurib, kuidas reklaamide, filmide ja laiatarbemeedia toime alateadvusele mõjutab identiteedi kujunemist. Tema viimane kunstnikuraamat „Unistus helge, veel ebaselge“ (väljaandja Milda Books) premeeriti Krazsna-Krauszi fotoraamatu auhinnaga 2021. Tema töid eksponeeritakse rahvusvaheliselt ja neid leidub muuseumikogudes, sh Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis. 2021. aastal alustas Kapajeva doktorantuuriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias.

Näitus „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ on osa Kumu püsiekspositsioonist „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“. Tegu on kunstilise eksperimendiga, kus uurimisprotsessi esitletakse installatsioonina. Mida saab teha ja mida teeksid sina ühe juhusliku fotode kollektsiooniga? Kaheksa aastat tagasi sattus Kapajeva internetimüügis mõnede vanade fotode peale. Ta katsetab erinevaid mooduseid, mille abil avada sageli alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud kohaliku fotograafiapärandi potentsiaali. Osaliselt ajalooarhiivide, ent ka riigi- ja sõjaväeasutuste ning rahvusvaheliste korporatsioonide poolt välja arendatud automatiseeritud näotuvastustarkvara ajastul näitlikustab Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise eeliseid. Võttes aja maha selle kollektsiooni kunstiliseks läbitöötamiseks muutis Kapajeva käesoleva näituse ühtlasi osaks oma kojutulekust pärast aastaid välismaal viibimist ‒ nagu juhtus ka tema uuritavate fotodega. Keskendudes fotodel kujutatud inimeste nägudele ja nendest kujutistest saadud unustatud faktidele avaldab kunstnik lugupidamist meie ajalooga seotud isiklikele lugudele.

2021. aasta sügisel toimus EKA maali õppetooli workshop [maali] alkeemia.

Inspiratsiooniks teoste loomisel oli kummalistest osistest ja märgpreparaatidest koosnev natüürmort. Eesmärgiks oli alkeemia mõiste avamine maalikunsti seisukohast ja maali vahendeid kasutades. Lisaks maalimisele toimusid loengu ja arutelu vormis sissevaated alkeemia fenomeni kunsti, kirjanduse, muusika ja filmi perspektiivist, ajalisel teljel keskajast läbi popkultuuri tänasesse päeva.
[maali] alkeemia

Juhendajad: Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Ilus, Holger Loodus
Osalevad: Georg Kaasik, Samuel Lehikoinen, Noah Emanuel Morrison, Brenda Purtsak, Marleen Suvi, Egert Tishler, Triin Türnpuu

Foto: Sirja-Liisa Eelma

Kuni 18. juunini on EMTA kontserdi- ja tearimaja fuajees (Tatari 13) avatud Tanja Muravskaja juhendatud ja kureeritud Ukraina tudengite väljapanek „Tahe/Воля/Will“ 

KERTU RANNULA
“SNAPCHAT DYSTOOPIA”
12/06/2022 – 16/07/2022

Kanal galerii

Analüüsides sotsiaalmeedia ilufiltri olemust tuleb vaatluse alla filtri ja tarbija vaheline suhe  — kas ilufilter on näole kleepuv parasiit, kes on loodud osana süsteemist, mis meie minapilti lõhestab ja ebakindlustest kasu lõikab või on tegu sümbioosiga, kus filtrist on saamas peagi meie tavalisse ilurutiini kuuluva osa?

Kui Photoshop või 3D-tehnoloogiad jäävad veel valdajate pärusmaaks, toovad sotsiaalmeedia platvormidel ringlevad ilufiltrid enese modifitseerimise ekraanipuudutuse kaugusele. Filtri näol on saanud pelgast meelelahutusest võimas tööriist, mis teeb reaalsusega manipuleerimise lihtsamaks kui kunagi varem.

Filtrid moondavad nägu ja keha ning on laialt levinud nii tavakasutajate kui ka kuulsate sisuloojate seas. Hiinas peetakse sõbrast töötlemata pildi postitamist lausa sotsiaalse normi rikkumiseks ja filtriga töödeldud fotoga ilukirurgi juurde minemine on muutunud nii sagedaseks, et selleni viivale meeleseisundile on omistatud termin “Snapchat dysmorphia”.

Reaalse ja virtuaalse maailma hägustuvate piiride taustal käsitleb näitus sotsiaalmeedia ilufiltrite mõju meie igapäevasele elule ja käitumisele.

Installatiivsete teoste tervikuks ühendavaks keskmeks on kunstniku enda nägu. Näost on saanud vormitav materjal, mis leiab teisenduse erinevate meediumite kaudu. Näitusesaalis võib astuda alternatiivsesse reaalsusesse, kus inimese ja filtri vahelised kehalised rollid on ümberpööratud.

Kertu Rannula (s. 1997) elab ja töötab Tallinnas. Läbi kohaspetsiifiliste foto- ja videoinstallatsioonide uurib ta kaasaegse inimese ja kultuuriruumi suhteid, märke ja sümboleid. Rannula on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas fotograafia erialal.  Ta on täiendanud end Islandi Kunstiülikoolis vabade kunstide osakonnas ning Belgias PXL Rakendusteaduste ja Kunstide Ülikooli skulptuuri ja installatsiooni osakonnas. Rannula on osalenud näitustel Eestis ja välismaal. Aastal 2020 osales ta ISSP residentuuris Riias.

Graafiline disainer: Henri Kutsar

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Võru linn

Täname: Alari Toomsalu, Siim Asmer, Ago Paabusk, Kairit Onno

KANAL GALERII
Liiva 11a, Võru linn
E–L 12–18
või kui uksed lahti
www.liivaate.ee
Facebook, Instagram @kanalgalerii

Lisainfo:
Stella Mõttus
Kanal galerii galerist
stella.mottus@gmail.com
+372 55 999 609

VENT SPACE Kunstiturg +  Suvine kunstikirbukas. 6-10.07, Tallinn. Registreeru!

Osaleda saavad kõik soovijad ühel või mõlemal üritusel. Teretulnud on osalejad ka väljaspoolt Eestit (kunstitööd saab vastu võtta kirjaposti teel/saadetisena).

Osalemiseks registreeru täites Drive-s avaldus, mida saad teha kuni 20.06.2022. Riigivälised saadetised postitada hiljemalt 1.07.2022 (juhised ja reeglid kirjas avalduses). Osalustasu puudub. Kõik tulu kunstnikele.

KAVA 

Kunstiturg 6.–10.07 

Saada müüki 2-10 teost posti teel või too ise kohale. Iga teose hinnaks 15 EUR. 2D teosed mõõtudes max 50×50 cm, 3D teosed 35x35x35 cm. Töö peab olema anonüümne, ilma nähtava signatuurita (kirjutada/kleepida teose teisele poolele). Teosed saab tuua Ligia Fernandesele (ligiampfernandes@hotmail.com). 

Suvine kunstikirbukas 9–10.07 

Oodatud müügiks kunst/käsitöö/disain/muu omalooming.

Aadress: Vabaduse väljak 6-8, 10146 Tallinn. 

Registreerumine

Lisainfo 

Peatse kohtumiseni galeriis!

Vent Space