Avatud kunstnikuvestlus: Sophie Thun ja Karel Koplimets

Teisipäeval, 22. märtsil algusega kell 17:00 toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A-501 kunstnikevestlus: kunstnik Karel Koplimets tutvustab oma kunstnikupraktikat ning kunstnik Sophie Thun vestleb fotograafia osakonna professori Marge Monkoga.

Samal nädalal viivad Sophie Thun ja Karel Koplimets fotograafia osakonnas läbi meistriklassi.

Vestlus toimub inglise keeles.

 Sophie Thun (sünd. 1985) töötab peamiselt analoogfotograafia tehnikates, kasutades kohaspetsiifilist lähenemist Enda kunstnikupraktikas huvitub Thun peamiselt kohaspetsiifilisusest ja fotograafia füüsilisusest, sealjuures keskendudes iseendale kui tehnikule ja operaatorile ning kohtadele ja tingimustele, milles ta fotot loob ja esitleb. Sophie’ teostes muutuvad nii koht kui protsess nähtavaks – teosed ja nende esitlemise koht saavad teineteise osaks. Kunstnikku käivitab küsimus, kuidas mingid kindel ruumiline situatsioon mõjutab kunstiteose loomist ning kuidas asukoht, formaat, protsess ja tootmine on seotud erinevate otsuste langetamisega.

Sophie Thun on sündinud Varssavis; hetkel elab ja töötab Viinis. Thun kaitses magistrikraadid Viini Kaunide Kunstide Akadeemias (2017, juhendajad Martin Guttmann ja Daniel Richter) ja Kraakovis (2010). Thun on korraldanud arvukalt isikunäitusi, sh. I Don’t Remember a Thing: Entering the Elusive Archive of Zenta Dzividzinska, Kim? Kaasaegse Kunsti Keskus, Riia (2021); Merge Layers Sophie Tappeineri galeriis, Viin (2021); Stolberggasse, Secession, Viin (2020).

Kunstnik on osa võtnud paljudest grupinäitustest, sh. FRIEDL KUBELKA VOM GRÖLLER Songs of Experience, MACRO Muuseum, Rooma; Smart to the Core: Medium / Image, SMART Muuseum, Chicago (kõik 2021); Elisabeth Wild, kuraator Adam Szymczyk, Karma International, Zürich; Borderlinking, High Art, Pariis (mõlemad 2020). Sophie Thuni teosed kuuluvad mitmesse püsikogusse nagu Verbund Collection Viinis, SMART Museum Chicago, Museum der Moderne Salzburg, Lentos Kunstimuuseum Linzis ja OÖ Landesmuseum Linz.

https://www.sophietappeiner.com/artist/sophie-thun/

Karel Koplimets (1986) on foto-, video- ja installatsioonikunstnik, kelle loomingu märksõnadeks on linnaruum, hirm, paranoia, eelarvamus ja kriminaalsus. Oma hiliseimate projektidega on ta vaatluse alla võtnud majandusliku ja geopoliitilise situatsiooniga seonduva reisimis- ja rändetemaatika, nagu ostuturism ja pendelränne. Üheks läbivaks jooneks Koplimetsa teoste puhul on psühholoogiline aspekt – tema suuremahulised installatsioonid mängivad vaatajate ruumikogemise ja tajudega.

Karel Koplimets on kaitsnud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas (2013) ning lõpetanud kaheaastase kraadiõppe HISK’is (Kaunite Kunstide Kõrgkool  Belgias, 2021). 2020. a. valiti Koplimets üheks kunstnikupalga saajaks, 2013. a. esitati ta Köler Prize’i nominendiks. Koplimets on osalenud arvukatel näitustel Eestis ja väljaspool. Tema viimaste näituste hulka kuuluvad Belonging (Hunt Museum, Iirimaa, 2022), Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis (Kumu kunstimuuseum, Eesti, 2021) ja Sonsbeek’s Conjunctions programme (Park Sonsbeek, Holland, 2021). Tema teosed kuuluvad paljudesse kunstikogudesse Euroopas, sh. Eesti Kunstimuuseumi, Kiasma kunstimuuseumi, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Musée de l’Elysée (Šveits) kogudesse. Koplimets on osalenud erinevates residentuuriprogrammides, nt. Euroopa Investeerimispanga kunstnike arendusprogrammis (Luksemburg, 2019) ja Helsingi rahvusvahelises kunstnikeprogrammis (Soome, 2015).

www.karelkoplimets.com

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Sadama koostöös edenev uurimisprojekt „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ on jõudnud oma viimase, st viienda vahearuandeni.

Käesoleva etapi teema oli „Kaasagne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses“. Doktorant Triin Talgi uurimus keskendub kaasaegsetele tehnoloogilistele võimalustele, mis saavad toetada ajaloolise linnakeskuse kui populaarse turismikeskkonna kestlikku haldamist. Uurimuses käsitletakse mõningaid võimalusi külastuspaikade internetis nähtavamaks muutmiseks (peamiselt Vikipeedia ja Google Maps) ning vaadeldakse huvitavaid trende ja võimalikke tulevikusuundi turismisihtkohtade kuvandiloomes ja turunduses. Uuritakse, kuidas luua läbi audiotuuride, mobiilirakenduste, orienteerumismängude, virtuaalreaalsuse jms uusi huvitavaid külastuskogemusi ning vaadeldakse mõningaid tehnoloogilisi võimalusi turismikoormuse monitoorimiseks ja haldamiseks. Veel käsitletakse põgusalt turismi keskkonnajalajälge ning võimalusi selle vähendamiseks.
Lõpetuseks on eelnevalt kokku kogutud infost ja analüüsist välja nopitud
konkreetsed ettepanekud, mida võiks Tallinna ja Eesti turismiarenduses rakendada, et toetada jätkusuutlikku arengut.

Uuringu esitlus ja arutelu on järelvaadatav siin (salasõna: uj&6a=GD)

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Esimene vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 23. märtsil ning kannab pealkirja “Milline on visualiseeritud mõtte jõud?”

REGISTREERU SIIN

Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaiks on õppekava Disain ja innovatsioon koostöös graafilise disaini osakonnaga. Vestlust modereerib Ionel Lehari ning vestluses osalevad Henrik Roonemaa, Indrek Sirkel ja Laura Pappa.

Arutletakse teemadel:

• Kas pilt on fakt, kui alguses oli sõna?
• Kuidas saab visuaalsest mõttest strateegiline eelis?
• Mis on visuaalse kommunikatsiooni peamine roll rohepöörduvas maailmas?
• Kus sünnivad postdigitaalsed revolutsioonid?
• Kas graafiline disain on infokapitalisti odav tööriistakast või innovatsiooni initsiaator?

Osalejate tutvustused:

Ionel Lehari on disainmõtleja, väljapaistev teoreetik ja praktik samaaegselt juba üle 25 aasta. Akadeemiliste eksperimentide tulemuslik sidumine igapäevapraktikatega on üks tema fookusi, mis inspireerib teda tema toimetamistel disainiskeenel. Tema põhihuvi ongi küsimus visuaalse kommunikatsiooni jõust ja disaineri vastutusest ning selle aktualiseerumisest üha kriisirohkemas maailmas. Ionel Lehari on EKA õppekava Disain ja Innovatsioon visuaalse kommunikatsiooni eriala juht.

Indrek Sirkel on EKA graafilise disaini osakonna professor ja viimased 15 aastat on õpetanud noori graafilisi disainerid kriitiliselt mõtlema ning leidma oma erialast fookust laial visuaalse kommunikatsiooni väljal. Lisaks õpetamisele töötab ta graafilise disainerina ning on kirjastuse Lugemik üks algatajatest, mis on tänaseks koostöös erinevate kunstnike, disainerite ja teoreetikutega välja andnud ligi 100 trükist. 2013. aastast veab ta ka Tallinnas asuvat Lugemiku raamatupoodi.

Henrik Roonemaa on tehnoloogiaajakirjanik ja portaali Geenius kaasasutaja. Ta on juba üle 20 aasta pidanud vaeva nägema küsimusega, kuidas visualiseerida oma lugejate jaoks abstraktseid olulisi teemasid nagu internet või väliselt igavaid teemasid nagu e-riik. Eriti teravalt kerkis see kõik päevakorda, kui ta tegutses Vabamu näituse “Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks” kuraatorina, mispuhul pidi nende teemade visuaal omandama juba lausa füüsilise mõõtme.

Laura Pappa on Amsterdamis elav vabakutseline graafiline disainer. Ta omandas hariduse Eesti Kunstiakadeemias, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning Werkplaats Typografie’s Arnhemis. Lisaks tellimustöödele on ta üks Asteriski suvekooli kaasalgatajatest ning kaaskureerinud näituse “Signals from the Periphery” Tallinna Kunstihoones 2017. aastal. Ta on õpetanud graafilist disaini Haagi Kuninglikus Kunstikoolis, ArtEZi kunstiinstituudis Arnhemis ning Eesti Kunstiakadeemias.

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

REGISTREERU SIIN

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi

Täna, 14. märtsil, kell 17.00 toimub EKA aksessuaari ja köite osakonna juubelinäituse “Perspektiivid” tuur näituse kunstilise juhi Helen Sirbiga, Põhjala tehase galeriis. 

“Perspektiivide” väljapanek keskendub viimase 5 aasta töödele nagu jalatsid, kotid, kindad, peakatted, artefaktid, materjalieksperimendid, köited ja mini-installatsioonid. Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste ja vilistlaste kõrval mängivad oma loomingus radade kontseptsiooni ja teel olemise mõttega ka tudengid kolmest külalisülikoolist: London College of Fashion, Kolding Design School ja Detroit College for Creative Studies.

Osakonna tudengite ja vilistlaste konkurss-näituse “Perspektiivid” kolmedimensioonilise abstraktse aksessuaarimaastiku on loonud rahvusvaheliselt tunnustatud loovdisainer ja stilist Helen Sirp. 

Tallinna Kunstihoone kutsub „Me käime korraks ära, teie mängige!“ külastajad lustlikult kaasahaaravale näitusele, mis toob kokku Eesti kunsti eri põlvkonnad.

Olete oodatud näituse avamisele reedel, 18. märtsil kell 18!

„Tallinna Kunstihoone kolib remondi ajaks Vabaduse väljakult Lasnamäele. Mõtlesime, et viimane näitus enne äraminekut võiks olla rõõmus „Jällenägemiseni!“, mis on öeldud nagu mänguväljakul lastele või sõpradele trehvamise järel lahku minnes. Seepärast jätkub näitusepealkiri „Me käime korraks ära“ teise lausepoolega „teie mängige“! Ükskõik kui hull ka poleks maailm su ümber, sinu laps ja laps sinus peavad mängida saama, muidu nad ei kasva,“ ütleb näituse kuraator Tamara Luuk.

Kui teil on kodus laps, pühendate talle suure osa oma elust. Juhtute aga olema kunstnik, libiseb laps teie loomingusse igal võimalikul viisil: kaasloojana oma fantaasiaid teie kätte usaldades või teie eneste hellust ja õrnust sublimeerides. Aga mitte ainult. Mängulusti leidub valdavalt tõsisevõitu Eesti kunstis mitte ainult kunstiteoste temaatikas, vaid ka nende ülesehituses ja arenduses, joonte, värvide ja mahtude kulgemises. Kunstniku idees, millele vaataja lisab oma kogemuse, sest on väga oluline, et kunstisõbra valmidus kaasa mängida oleks kohal. Alles siis võime öelda koos Raul Meelega, selle näituse auväärseima ja ühe vanema kunstnikuga, et „mängimise ilu märkamises peitub igavese elu eeldus“. Rõõmsat jällenägemist oodates mängime viimase partii meie vanas heas Kunstihoones ja ootame teid Lindakivi paviljonis Lasnamäel. Palun mängige edasi! Me käime korraks ära.

Osalevad kunstnikud Art Allmägi, Dénes Farkas & Neeme Külm, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Alice Kask, Kaarel Kurismaa, August Künnapu, Camille Laurelli, Kris Lemsalu, Raul Meel, Marko Mäetamm, Robin Nõgisto, Kaido Ole, Villu Plink & Silja Saarepuu, Mark Raidpere, Taave Tuutma, Maria-Kristiina Ulas. Näituse kujundaja on Neeme Külm.

Täname: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuusem, Temnikova & Kasela galerii, AS Vunder, PLATO gallery, Linda Looga, Einar Maarits, Aap Tepper, Kristina Õllek, Alexandra Galkina, Sveta Shuvaeva, David Ter-Oganyan, Ivars Gravlejs, erakogujad.

Ringkäik näitusel koos kuraator Tamara Luugiga toimub 19. märtsil kell 14.00. Näitust „Me käime korraks ära, teie mängige!“ saab vaadata 5. juunini 2022.

Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljak 8, Tallinn) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11–18, sissepääs 4 €/8 €/12 €.

SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul: Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis. Tallinna Kunstihoone näitusi installeerib Valge Kuup.

www.kunstihoone.ee

www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/

www.instagram.com/tallinnarthall/

17.03 – 20.03.2022
Avamine 16.03 kell 18.00
ARS Kunstilinnak, Stuudio 112

Kolmapäeval, 16. märtsil kell 18.00 avatakse ARS Kunstilinnakus EKA Graafilise disaini ja Tootedisaini 2. kursuse tudengite kunstinäitus “Selgepiirilise vormi möödalask”.

Kahe osakonna ühisnäitus toob vaatajate ette seeria töid, mis olid ettenähtud sündima vabal ja kureerimata moel kuid semestri vältel toimunud Euroopa poliitilise ajajoone vääratuse saatel koondus tähelepanu suuresti aktuaalsete ruumilisajaliste seisundite kaardistamisele. Olulisele kohale kerkisid märksõnad nagu infomüra, möödarääkimine, määratlematus ja tehislikkus. Planeeritud kakofooniast selgines uutmoodi tervikpildi või arusaama tunnetus, mida esindavad 11 installatiivse iseloomuga kunstiteost.

Näitusel osalevad: Ane Laande, Anita Elina Mürisep, Anna Kisseljova, Brigite Helena Sarapuu, Elisabeth Järve, Emma Reim, Gerli Tamm, Hanna Samantha Raidma, Helen Bender, Henry Markus Gregory, Ingrid Tärk, Katariina Kesküla, Katrin Kannu, Kaur Joonas Karu, Kelly Heleen Kaldra, Kertu Liisa Lepik, Laura Tursk, Lauren Teimann, Linda-Maria Varris, Magnus Harjak, Martin McLean, Nicole Winona Mikli, Rasmus Jurkatam, Steven Pikas

Graafiline disain: Emma Reim, Laura Tursk
Juhendas: Sten Saarits

Näitus on avatud neljal päeval: 17. – 20. märtsil kell 13.00 – 18.00.
Asukoht: ARS Kunstilinnak, Pärnu mnt 154, Tallinn.

Täname: EKKM, Siim Sander Saar
Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond
Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee

16. märtsil kell 18.00-20.00 korraldab Läti Kaasaegse Kunsti Keskus (LCCA) veebiarutelu Ukraina kaasaegse kunsti teemal.

Ingliskeelne webinar on jälgitav LCCA Facebooki lehel

Osalevad:

Svitlana Biedarieva, Lia Dostlieva and Andrii Dostliev, Nikolay Karabinovich, Olia Mykhailiuk, Lada Nakonechna, Kateryna Botanova

Moderaatorid:

Ieva Astahovska (LCCA), Linda Kaljundi (EKA)

Rohkem infot  

Mustandite labori avatud kohtumised, kevad 2022, teine episood – alternatiivid kunstihariduses?

16.03.2022 kell 18.00 – 19.30, A 501

Seekordsel kohtumisel teeb Maarin Ektermann ülevaate alternatiividest kunstihariduses – Black Mountain College, proto-academy, unitednationsplaza ja mõned teised nopitud näited veel. Kuidas on üritatud muuta kunstikõrgharidust 20. sajandi teisel poolel ning millised on 21. sajandi “haridusliku pöörde” harjal tekkinud omaalgatuslikud/parasiitlikud pungad?

Loenguosa kantakse üle ka EKA TVs.

–

Mustandite labor ei ole kindel koht ega ametlik üksus, vaid pigem kimp teemasid, mida oleme – Eik Hermann, Maarin Ektermann, Taavi Hallimäe – nüüd juba mõnda aega omavahelistes vestluses loksutanud. Mõteldes “teooria” ja “praktika” rollist EKAs, siin kasutatavatest õpetamismeetoditest, meie oma kogemusest õppijate ja õppejõududena, hakkas meie vestlustes järjest rohkem korduma märksõna “mustandlikkus”. See tundus kokku võtvat kõiki väärtuseid, mis meie arvates kaasaegses kõrghariduses kipuvad kaduma minema – aja võtmine ebamääraseks loominguliseks tööks, mitte-teadmises ja protsessis viibimine, eksimisruumi laiendamine, valestitegemise mõtestamine ja unlearning mõttesuuna väljaarendamine. Meile tundub, et need teemad võiksid olla ka EKAs rohkem esil, rohkem ühisel arutlusel. Kui EKA arengukava arutelul küsiti, kas me võiksime olla nagu kiirendi, siis meile tundub, et pigem peaksime me olema nagu aeglusti.

Olles nendes aruteludes marineerinud esialgu kolmekesi, tahaksime avada need ka laiemalt EKA kogukonnale. Seega kutsume kevadsemestri jooksul kõiki huvilisi väikesele kohtumiste seeriale, kus võtame aega, et mõnest teemast pikemalt rääkida, laiendada enda silmaringi ja anda võimalus juba alguse saanud aruteludega liituda. Igal kohtumisel on sissejuhatav loeng, millele järgneb arutelu.

Esimene kohtumine toimus 16.01 ning siis rääkis Eik Hermann teemal “Mustand ja mis kõik sinna alla kuulub”

Järgmine kohtumine on 13.04.2022 kell 18.00 – 19.30, mille täidab Taavi Hallimäe teemaga “Mustandlikkuse säilitamine õppekava koostamisel”.

Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema,

Heade soovidega,
Eik Hermann, Maarin Ektermann, Taavi Hallimäe

Hea Õpetamise Seminaril räägime praktikast kui õppetöö vormist laiemalt: kuidas praktika toetab kõige paremini üliõpilase erialast arengut, kuidas praktikate hea korraldus aitab EKA-l olla veelgi hinnatum koostööpartner teiste asutustega, edendada akadeemias erialade ülest koostööd ning korraldada mõjusamat ettevõtlusõpet.

Seminari esimeses pooles tutvustavad ettevõtlusõppe lektor Sven Idarand ja projektijuht Karin Kiigemägi üldisemaid ootusi ning võimalusi praktikate korraldamiseks ja sooritamiseks EKAs. Esimese bloki tõmbab kokku
prof Priit Reiska Tallinna Ülikoolist rääkides ELU õppe ülesehitusest ja selle läbiivimise rõõmudest ning valudest.

Seminari teises osas avavad praktikakorralduse erinevaid külgi ja keerukusi museoloogia eriala juht, teadusprorektor Anu Allas, fotograafia õppekava juht prof Marge Monko, graafilise disaini õppekava lektor Sandra Nuut ja arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava juht prof Andres Ojari.

Seminari lõpus leiame ühiselt punktid, mis vajavad korrastamist ja/või parandamist EKA praktikakorralduses ning kas ja millised uusi praktikavõimalusi saab EKA pakkuda lähitulevikus. Töögruppide tulemused oleksid aluseks järgmisteks aruteludeks.