LAETUS koostööprogrammi avaseminar partneritele

EKA disainiteaduskonna koostööprogrammi LAETUS avaseminar programmis osalevatele partneritele toimub 24. augustil kell 14.00 – 17.00 Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7, Tallinn) ruumis A501. 

Avaüritusel toimub töötuba, mis viib kokku programmis osalevate koostööpartnerite meeskonnad ning EKA disainiteaduskonna osakondade esindajad ning tudengitiimide juhendajad.

Töötoas:

• Saame partnerite ja juhendajatega tuttavaks ning tähistame programmi algust.
• Räägime lahti programmi sisu ja ajakava.
• Teeme koos läbi mõned disainiülesanded ehk analüüsime teie organisatsiooni programmis käsitletavat väljakutset või probleemi disainitööriistadega. Selle tulemusena täpsustub disaini lähteülesanne, mille alusel edaspidi toimetame.

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täiendkoolitus alustab 14.oktoobril oma 28. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid-konservaatorid ja muinsuskaitsetöötajad, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Interjöör ajaloolises hoones
• Ajaloolise hoone restaureerimine
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond
• Seminarid, töötoad ja õppekäigud

Kursuse põhirõhk on loengutel, lisaks toimuvad seminarid ja töötoad praktiliste töövõtetega tutvumiseks ning õppekäigud äsja restaureeritud või töös olevatele objektidele. Loenguid ja õppekäike viivad läbi oma ala asjatundjad, kelle seas on nii õppejõude Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist kui ka muinsuskaitseametnikke ning kogenud praktikuid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Lisainfo ja registreerimine

Metsikut keelt taltsutades

Laura Cemin (IT/FI) ja Bianca Hisse (BR/NO),

kuraator: Monika Charkowska (PL/DE)

8.–30.7.2022, EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn

Avamine: 8.07.2022, 16.00

Võttes aluseks Gloria Anzaldúa idee metsikust keelest (Borderlands, 1987) küsib näitus, kuidas taltsutada metsikut keelt ja kuidas keelt hoida. Sõnad „taltsutama“ ja „hoidma“ viitavad keele dünaamilisusele ning keele ja keha seotusele.

Näitus uurib skulptuuri ja video kaudu keele võimu ja poeetilist külge. See vaatleb keelt kui arhiivi: keel kui lihaskogum, mida vormib liikumise/rääkimise füüsiline tegevus, keel kui igale inimesele eriomane sõnavara, keel kui keha „kultuurne“ osa. See uurib aktsendi vähendamise praktikaid ja kõneteraapiat, mis kasutatakse laialdaselt, et „keelega tööd teha“. See käsitleb aktsenti inimese lingvistilise identiteedi osana, mis samas määrab ära, mil määral teda teatud kontekstides aktsepteeritakse. See analüüsib, kuidas erinevaid aktsente tajutakse, millised stigmad nendega kaasnevad ning milline on uue keelega kohanemisega kaasnev kehaline kohanemisprotsess.

Laura Cemin on itaalia kunstnik, kes elab Soomes Helsingis. Ta näitab oma loomingut sageli galeriides ja ebatraditsioonilistes performance’i-ruumides. Ta kasutab oma teostes nii performance’it ja teksti kui mängib ka lühiajalisusega, et hägustada tantsu ja visuaalkunsti piire. Ta lõpetas 2019. aastal Umeå Kunstiakadeemia ning tal on kraad ka balleti ja kaasaegse tantsu erialal. Ta töötab ja elab keelte vahel.

Bianca Hisse on Brasiilia kunstnik, kes elab ja töötab Norras. Tema looming ühendab koreograafia ja visuaalkunsti ning uurib, kuidas üleilmne nõudmine struktureerib tänapäeval ühiskondi. Ta lõpetas 2019. aastal Tromsø kunstiakadeemia ning omandas etenduskunstide bakalaureusekraadi São Paulo katoliiklikus ülikoolis (2016). Ta töötab ja elab keelte vahel.

Monika Charkowska on Poola päritolu Berliinis tegutsev uurija ja kuraator. Teda huvitab keel, ajalisus ning mitte-inimontoloogiad. Ta on õppinud Toruńis, Freiburgis, Pariisis ja Prahas ning tal on magistrikraad kunstiajaloos, filosoofias ja saksa filoloogias (Saksa kaasaegse kirjandusajaloo suunal).
Lisaks õpetab ta õpetab saksa keelt võõrkeelena. Ta töötab ja elab keelte vahel.

Graafiline disain: Kersti Heile

ARS kunstilinnaku hoovis alustab artist-run-space nimega Tehnika Muuseum.
Avamine toimub esmaspäeval 20. juunil kl 19.00.

Avanäitusel nimega “Viimane peatus” astuvad üles kaks kohalikku ARSi vaasi 80ndatest, Tšehhoslovakkia võimendi nimega TESLA Disco 240 ja määratlemata funktsiooniga Eesti disaini moodne klassika seeriast “Intercores”. Näitus on pühendatud armastusele.

Muuseumi eestvedajad: Mihkel Ilus, Mihkel Masso
Näituse koostaja: Mihkel Ilus
Näituse saatetekst: Hanno Soans

Näituse külastamiseks suveperioodil tuleb aeg kokku leppida tel. nr. 55685925.
Alates augusti keskpaigast Tehnika Muuseum avatud K–L 15–20.

Muuseumi tegevust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.
Näituse avamist toetavad: KOLK, Valmiermuiza.

Väljavõte saatetekstist:

Sa anekdooti tead? — Kolm kummalist eset kügelevad konteineris, sätitud steriilsesse

valgusvihku, jutumärgid ümber… Üks ütleb teisele: “Ja sellest siin peab siis muuseum saama!” Kolmas vaikib.

/…/
Lõpeks on ju selge, et iga oma koha kaotanud eseme esmane unistus on laekuda

universaalsesse muuseumisse, saada kategoriseeritud ja katalogiseeritud abstraktse

tähenduslikkuse kristallisatsioonide postajaloolises vaatemängus. Ja kumb see siis on, kas

nende algne funktsionaalsus või see varjusarnane järelelu, mis laenab neile nende võimaliku

subjektsuse?

Esmaspäeval 20. juunil, kell 16.30 toimub Sõpruse kinos EKA animatsiooni osakonna lõpetajate filmide linastus EKA ANIMA 2022.

Programmis linastuvad animatsiooni osakonna lõpetanud bakalaureuse- ja magistritudengite filmid:

John Francis Quirk, Aspasia Kazeli, Sophia Michele Bazalgette, Lukas Manuel Winter, Jass Kaselaan, Anne Mirjam Kraav, Hleb Kuftseryn, Andrei Bljahhin, Kadi Sink, Ida Lepparu, Sameliina Paurson, Anna Dvornik 

Tulge kõik ja kutsuge vaatama oma pere, sõbrad, kolleegid ja kõik teised, kellega soovite oma filme jagada!

Sissepääs tasuta!

Facebook

17. juunil avaneb EKKMis erilises formaadis rahvusvaheline grupinäitus „Greatest hits“ („Valitud hitid“)

Kunstnikud: Cyprien Gaillard, Hannah Black, Jonna Kina, Francis Alÿs, Gary Hume, Lucia Nimcova, Pierre Huyghe.

Osalevad kuraatorid: Evelyn Raudsepp, Maria Arusoo, Maria Helen Känd, Maria-Kristiina Soomre, Marten Esko, Siim Preiman, Triin Metsla.

Avamispidu toimub 17. juunil kell 18.00 EKKMi aias

Evelyn Raudsepa kokkukutsutud näituseprojekti „Greatest hits“ raames valisid kuus Eesti kuraatorit näitusele ühe kunstiteose, mida nad igatsevad enim taaskogeda või mis neid antud ajahetkes väga kõnetab. Näitus moodustab sel viisil kaasaegse kunsti soovikontserdi, kus on esindatud mitme kõrgelt hinnatud rahvusvahelise kunstniku looming. Seejuures annavad näitusele isikliku kõla kuraatorite kirjad enda valitud teoste autoritele.

„„Mis on üks kunstiteos, mida sa kõige enam igatsed?“ küsisin kuuelt kuraatorilt, kel on harjumus regulaarselt püsida kursis globaalse kaasaegse kunstiga, kuid mis pandeemia oludes takerdus. Kuigi küsimuse esitamise ajast on asendunud üks kriis teisega, on mul endiselt säilinud usk kaasaegse kunsti kõnekusse ning vajadusse selle järele. Selleks, et taolise vajaduse isiklikke lähtepunkte uurida, esitasin palve, et kuraator pöörduks kunstniku poole kirjaga, milles ta selgitaks, miks ta just selle teose valis ning miks ta seda teost praeguses ajas taaskogeda sooviks,“ selgitab Raudsepp. 

Kuivõrd ühelt poolt oli kuraatorite ülesandeks lähtuda oma teose valikul asjaoludest, mis võimaldaksid seda esitada ka piirangute tingimustes, ning teisalt tõusis mitme kuraatori emotsionaalses mälus esmalt esile just videoteos, kujunes näitusest tervikuna audiovisuaalne kogumik.

Kuue kuraatori valikule näituse-albumis „Greatest hits“ lisas Raudsepp isikliku avaloo. Seitsme tööga kompositsioonis säilib iga kunstiteose iseväärtus ning külastajal avaneb võimalus enda kogemusliku teekonna kujundamiseks ja kokkukõlade leidmiseks. Teoste variatiivsuses avalduvad kuraatorite erinevad huvid ja praegused rõhuasetused kaasaegses maailmas.

Näitus jääb avatuks 7. augustini.

Publikuprogramm:

Vestlusring kuraatoritega 28.06, kell 17.00

Performance Jonna Kina „Salastatud sõnad ja seotud lood“ 7.08, kell 17.00

Vestlusring „Liikuvad pildid hallis alas: video kunstisaalis ja kunst kinosaalis“ 7.08, kell 18.00

Näitust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Frame Contemporary Art Finland, Prantsuse Instituut Eestis, Akzo Nobel AS

Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Vabamu, Nordic Hotel Forum, Tallinna Kunstihoone, Kai kunstikeskus

Info:
Maria Helen Känd
kuraator-projektijuht ekkm.ee
maria.helen@ekkm.ee
+372 53429812

22. juunil kell 11.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Sirja-Liisa Eelma doktoritöö „Tühjuse paradoks. Maalipraktika, (näituse)ruumist ümbritseva oleku muutmiseni“ juurde kuuluva teise näituseprojekti „Must peegel” eelretsenseerimine Draakoni galeriis.
„Must peegel“ on Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu ühisnäitus. Eelretsenseeritakse Sirja-Liisa Eelma maaliseeriat „Must peegel“ ja kunstnike ühistöös valminud objekte.

Näituse eelretsensendid on dr Elnara Taidre ja dr Pedro Cervio.
Doktoritöö juhendaja on dr Alari Allik.

Näitus on avatud 31.05.-25.06.2022.

Must pind neelab valgust ja värve, seda vaadates saab näha lõpmatusse, teadmatusse, üksindusse ja
kaitsvasse sumedusse. Peegel ulatab otsekohese tõe. Oht jääda lõksu peegeldustesse ja peegelduste
peegeldustesse on sama suur, kui kiusatus puudutada nutiseadme kustunud ekraani, et avada hoopis muud
maailmad.

Prantsuse 17. sajandi maastikumaalija Claude Lorraine’i poolt kasutusele võetud must peegel toimib
optilise abivahendina. Võrreldes kirka peegliga on selle pilt üldistatum ja detailid peidetud. Must
peegelpind toob esile hele-tumeduse ja vähendab värvitoonide intensiivsust.

Peegelduvate ja maalitud maailmade kokkusaamine viitab olemise mitmekihilisusele. Klaasi kiht maali
ees kaitseb teost, kuid tekitab ka distantsi vaataja ja maali vahele. Nii jääb vaataja ilma võimalusest kogeda vahetult värvi materiaalsust, selle hõngu ja lõhna. Klaasist tulenevad peegeldused, valgushelgid ja varjud toimivad kas häirijana või püsitu ja lummava finessina maali pinnal.

Sirja-Liisa Eelma (1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel teisenemisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste ambivalentsuse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele.
Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996), 2018. aastal jätkas õpinguid doktorantuuris. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga. Eelma teoseid leidub nii erakogudes kui ka Eesti Kunstimuuseumi kogus. Tal on olnud arvukalt isiknäitusi ning ta on osalenud grupi- ja kuraatorinäitustel Eestis ja välismaal.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Mark Antonius Puhkani isikunäitus „Aastaringid“
Kondase keskus
20.06.–31.07.22

20. juunil, kell 17.00, avatakse Kondase keskuses Mark Antonius Puhkani esimene isikunäitus „Aastaringid“. 

Väljas on kunstniku viimaste aastate joonistused. Kõik kokku on otsekui visuaalne päevik, milles kajastub aastaaegade ja eluhetkede vaheldumine. Puhkan jäädvustab piltidele nii seda, mida ta näeb, kui ka seda, mida ta mõtleb või tunneb. Ta leiab viisi, kuidas panna pildikeelde kuldnoka laul või päikesest põlenud selga jahutav vesi Käsmu rannas. Samuti võib piltidelt leida suurte tundmuste kujutamist nagu seda on valu ja armastus.

Autor lühidalt aastaringidest:
„Võttes ristlõike inimhingest, tundub, et puuga sarnaselt on ka selles oma kasvuringid. Aasta-aastalt koguneb elamusi, õppetunde, oskusi ja vaimsust. Aastaringides on koos terve senise elu kulgemine. Inimese aastaringid on tema mälestused. Mida rohkem on ringe, seda raskem on pilku suunata sügavale, tuuma poole, kus varjub lapsepõlv.“

Mark Antonius Puhkan (sündinud 1994) on Eesti kunstnik, kelle põhilised meediumid on joonistus ja kõrgtrükk. On lõpetanud Eesti kunstiakadeemia bakalaureuseõppe graafika ning magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal. Töötab õppejõuna Eesti kunstiakadeemias ja illustraatorina Postimehes. Muuhulgas on illustreerinud Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa juubelitrükise (2018) ning andnud välja graafilise novelli „Antennimaja inimesed“ (2019). On esinenud mitmel ühisnäitusel Eestis ja välismaal.

Näitus on avatud 31. juulini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Rohkem infot:
Kerly Ritval
Kondase keskuse projektide koordinaator
kritval@gmail.com
55669831