Noore Skulptori Preemianäitus 2022

Neljapäeval, 17. veebruaril, kl 16.00 avatakse ARS Projektiruumis Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna korraldatav Noore Skulptori Preemianäitus 2022.

Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust. Väljas on valik EKA tudengite viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib omakorda välja parimad. Võitjad tehakse teatavaks näituse avamisel, 17. veebruaril. 

NSPN 2022 peapreemiaks on kuuajaline töötamise ja enesetäiendamise võimalus Maajaama loomeresidentuuris Lõuna-Eestis.

Samaaegselt Preemianäitusega on ARS Showroom galeriis avatud 2021. aasta Noore Skulptori Preemia laureaadi Sarah Nõmme isikunäitus “Wrap Me Up”.

Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers ja Sarah Nõmm.

Osalevad kunstnikud: Zody Burke, Sophie Durand, Heleliis Hõim, Sandra Ernits, Loora Kaubi, Inessa Saarits, Jonathan Stavleu, Karoliine Lausing, Lisette Lepik, Laura Liventaal, Johannes Luik, Katariin Mudist, Aleksandra Sofia Helena Nyyssönen, Rebeca Parbus, Laura Ruuder, Taylor Tehan, Triin Türnpuu, Junny Yeung.

Näitus on avatud kuni 5. märtsini, iga päev kell 14.00–20.00 ARS Kunstilinnakus, Pärnu mnt. 154.

Toetavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, ARS Projektiruum, Eesti Kunstnike Liit.

Noore Skulptori Preemia laureaat 2021 Sarah Nõmm

Mustandite labor ei ole kindel koht ega ametlik üksus, vaid pigem kimp teemasid, mida EKA õppejõud Eik Hermann, Maarin Ektermann ja Taavi Hallimäe on omavahelistes vestluses loksutanud.

Kevadsemestril korraldab Mustandite labor väikese avatud kohtumiste seeria, kus sissejuhatavale loengule järgneb arutelu.  

“Teooria” ja “praktika” roll EKAs, siin kasutatavatest õpetamismeetodid, enda kogemused õppijate ja õppejõududena – kõigis nende vestlustes hakkas järjest rohkem korduma märksõna “mustandlikkus”. 

Esimene kohtumine toimub 16.02.2022 kell 18.00–19.30 ning algab Eik Hermanni sissejuhatusega “Mustand ja mis kõik sinna alla kuulub”, ruumis A-501.

Olete oodatud!

Euroopa Liidu Erasmus + Knowledge Alliance’i rahastatud projekt toimub aastatel 2021 – 2023 ning selle eesmärgiks on visandada ja juurutada arusaama tulevikust, kus kunst ja kunstiharidus mängivad neljanda tööstusrevolutsiooni, üleilmastumise ja kliimamuutuse poolt ümber kujundatud maailmas keskset rolli. FAST45 toob kokku erineva profiiliga loovkõrgharidust andvad koolid, mitmed katusorganisatsioonid ning loomeettevõtted.

Sel nädalal on võimalik osa saada projekti laiemast käivitamisest – partnerid räägivad sissejuhatuseks oma sammudest kõrghariduse tuleviku võimaluste kaardistamisel ning pikema loengu peab Suurbritannias pikalt Avatud Ülikooli mudelit arendanud prof. Daniel Weinbren, tema teemaks on “Open to people, places, methods and Ideas? Developing the pedagogy of the Open University”

Üritus on tasuta.
Eelregistreerimine SIIN

Rohkem infot projekti kohta

Airi Triisbergi ja Maarin Ektermanni algatatud tasumudeli kujundamise protsessi panustas ligikaudu 70 kunstivaldkonna praktikut kahe aasta jooksul – kunstnikud, tarbekunstnikud, näituse kujundajad, graafilised disainerid, kirjutajad ja kuraatorid, näituste installeerijad ja dokumenteerijaid ning institutsioonide juhid. 

Tasumäärade ettepanek ilmus elektroonilise vihikuna, mille leiab aadressil http://proloogkool.eu/kodutud-tekstid 

Tasumäärade mudel lähtub kultuuritöötaja miinimumpalgast, mille brutomäär on tänavu 1400 eurot ning oluline lähtepunkt tasumäärade kujundamisel on töö tegemisele kuluv aeg. Tasumudel võtab arvesse ka kunstiasutuste erisuguseid rahalisi võimalusi. On selge, et täna ei ole kunstivaldkonnas tasumudeli rakendamiseks piisavalt raha. Selleks et vabakutseliste loovisikute töötingimused paraneksid, peab valdkonna rahastamine kasvama. Seekordne arutelu keskendubki küsimusele: Mida teha, et tasumäärade ettepanekust saaks tegelikkus?

Üritus algab lühikeste sõnavõttudega, mis visandavad erisuguste kunstivaldkonna liikmete vaatepunktist võimalikke stsenaariume. Sõna võtavad Flo Kasearu (kunstnik), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liidu president) ja Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone juht) ja Airi Triisberg (vabakutseline kunstitöötaja). Sõnavõttudele järgneb avatud arutelu. 

Rohkem infot Facebookis ning ZOOMi link

11. veebruaril, kell 18.00, toimub Lugemikus raamatu “Neelatud aeg” esitlus.

Raamatu koostajad on Aap Tepper ja Annika Toots

Graafiline disain: Kert Viiart ja Carl-Robert Kagge
Väljaandja: Rahvusarhiiv

Raamat “Neelatud aeg” tegeleb fotograafia kaudu arhiivide tumeda potentsiaaliga, eeskätt nõukogude perioodil eksisteerinud erifondide ning salastatud arhiivimaterjalidega. Raamatu lähtekohaks on 2018. aastal Rahvusarhiivi filmiarhiivis avatud Aap Tepperi näituseprojekt “Neelatud aeg: 10 fotot erifondidest”, mis tõi loodus- ja maastikuvaadete kaudu välja selle, kuidas Nõukogude võim kasutas arhiive repressiivse mehhanismina.

Narva kunstiresidentuur (NART) toob koostöös MTÜ Valgusklubiga Kreenholmi linnaossa valgusinstallatsioonid. Ekspositsioon asub NARTi vahetus läheduses ja sisaldab viit suuremahulist teost. “Narva Väike Valgus” muudab Kreenholmi kandi meeleolu ja maastikku ja annab sellele uue väljanägemise. Väljapanek kestab veebruari algusest kuni märtsi lõpuni ja on varustatud videovalvega. 

Vabas õhus vältaval näitusel eksponeeritakse eesti kunstnike ja Eesti Kunstiakadeemia tudengite teoseid: “Peal(t)kiri” (Elo Liiv, Alyona Movko, Taavi Suisalu), “Mis on siin, see on seal” (Elo Liiv), “Galerii maht on täis” (Anna-Maria Vaino, Aivar Vaino), “Latern”
(Janne Lias), “Klaaspilt” (Inessa Saarits, Raahel Rüütel, Sandra Ernits, Kadri Joala).

“Väike Valgus” on MTÜ Valgusklubi poolt loodud miniatuurne valgusinstallatsioonide näituste formaat. See pakub erinevates Eesti piirkondades võimalust osa saada valguskunstist ja rikastab pimedal ajal kohalike inimeste jaoks avalikku ruumi. Väljapaneku peakunstnik on Elo Liiv, kellel on kogemustepagas ka Tartu valgusfestivali TAVA korraldamisest.

Elo Liiv: “Tegemist on väikese, kuid samas armsa valgussündmusega, mis sobitub kenasti NART-i ümbritseva loodusega. Valgus on maagiline ja toob alati rõõmu inimeste silmadesse ja südamesse – ja seda on praegustel rasketel aegadel meile kõigile väga vaja. Narva on minu jaoks veel avastamata maa, kuid olen võlutud Kunstiresidentuuri majast ja siinsete inimeste lahkusest. Loodan, et meie arhitektuurse valgustuse töötoad annavad indu NARTi püsivalgustuse loomisele ja Väike Valgus on seemneks suuremale Narva valgusfestivalile.”

Projekti raames viisid viisid valgusdisainerid Marko Kuusik ja Janno Siil juba detsembri lõpus läbi arhitektuurse valgustuse meistriklassi, kus osalesid kohalikud aktiivsed inimesed. Kunstiresidentuur paistab nüüd ümbritsevate hoonete taustal silma – intrigeeriv valgusskeem on võimaldanud rõhutada hoone arhitektuuri ja anda sellele linnapiirkonnale väga vajaliku visuaalse aktsendi.

Installatsioonide näitus on avatud alates kolmapäeva õhtust 02.02.2022. Selle puhul toimus ka teinegi töötuba. Narva Sotsiaaltöökeskuse klientidega tehti lustilikke valgusmaale – õpiti valgusega joonistama ja seda fotodele jäädvustama.

Tänud: Eesti Kultuurkapital, MTÜ Valgusklubi, EVDA, OÜ Event Center, OÜ Kunst ja Pärimus.

Pildid töötubadest ja valgusinstallatisoonidest on SIIN.
www.nart.ee

Lisainfo
Johanna Rannula
NARTi juht
56150154
johanna.rannula@artun.ee

Elo Liiv
Kunstnik
5698 4477
elo@tartuvalgus.ee

Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė loeng 13. Kaunase biennaal „Ükskord vanasti” – Ülevaade ja juhtumianalüüs 

09. veebruaril, kell 16.00–17.30, ruumis A501 

Kaunase biennaali korraldaja ja juhatuse liige Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė esitab ülevaate 13. Kaunase biennaalist “Once Upon Another Time… gyveno jie jau kitaip”, mis kajastab praegust globaalset olukorda, keskendudes lugudele inimese vastupidavusest ja kohanemisest. Näitus uurib üleminekuga seotud müüte ja väljamõeldisi, aga ka isiklikke ja kogukondlikke ellujäämislugusid. Lugude jagamine võimaldab inimestel omavahel suhelda. Lood annavad edasi eri tähendusi ja vaatenurki, mis on juurdunud erinevates maailmavaadetes ning võivad siduda oleviku nii mineviku kui ka tulevikuga. 

Loeng on avatud kõigile huvilistele. 

Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė’ kutsub EKA tekstiilidisaini osakond. 

Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė loeng „Pixel generation: individual artistic(al) view in Digital Jaquard weaving and collaborations“

07. veebruaril, kell 16.00–17.30, ruumis A101 

Kunstnik, Vilniuse Kunstiakadeemia Kaunase fakulteedi tekstiiliosakonna juhataja, dotsent (Phd) Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė tutvustab tekstiiliosakonna üliõpilaste töid ja ennast kui žakaarkangakudumise tehnoloogia kunstnikku kaasaegses kunstis, tehniliselt ja kontseptuaalselt. 

“Tekstiilil on uskumatu võime olla elus. Pean selle all silmas seda, kuidas tekstiil igale inimesele magerjalitunnet pakub, intiimselt ja isiklikult igale inimesele. Kangas võib olla nii füüsiliste (soojus, külm, kaitse) kui ratsionaalsete (meenutage, mälu) tunnustega. Igaüks meist kasutab tekstiili ühel või teisel moel igapäevaselt. Seetõttu on see tavaline materjal, mis võimaldab kombineerida mitmeid kogemusi, koostööd ja mõista inimest.”

Loeng on avatud kõigile huvilistele. 

Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė’ kutsujaks on EKA tekstiilidisaini osakond. 

Teaduste akadeemia poolt korraldatava konkursi “Teadus 3 minutiga” 2022 finaal toimub 11. veebruaril 2022 algusega kell 18.00. EKA poolt võtavad osa doktorandid Taavet Jansen kunsti ja disaini õppekavalt ning Karin Bachmann arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekavalt. 

Taavet Jansen töötab lavaruumi, liikuva keha ja generatiivse video keskkonnas ning tema 3-minuti video pealkiri on “Virtuaalne on ka reaalne”. Karin Bachmann on maastikuarhitekt ning tema töö peakirjaks on “Rikas linn, vaene linn”.

“Teadus 3 minutiga” 2022 finaal-gala otseülekanne toimub teaduste akadeemia veebilehel, Novaatori portaalis nind teaduste akadeemia Facebooki lehel.

Lähemalt lähetatud doktorantide töödest

Finaal-gala lähem info ja ajakava

Karin Bachmanni artikkel “Linna elurikkaks muutmine on vaid otsuse küsimus” (Novaator, 1. beebruar, 2022)

Konkursi „Teadus 3 minutiga“ EKA eelvoor toimus 12. novembril ja sellest võttis osa neli doktoranti.

Eesti teaduste akadeemia on korraldanud konkurssi „Teadus 3 minutiga“ 2015. aastast alates. Konkursi ja sellele eelnevate koolituste peamine eesmärk on pakkuda Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ja teadusasutuste noortele teadlastele (doktorandid ja vastsed doktorid) praktilist teaduskommunikatsiooni kogemust. 3-minuti konkurss annab osalejatele võimaluse tutvustada oma teadustööd laiale auditooriumile.

Koostööpartner on Eesti rahvusringhääling, konkurssi toetatakse EL regionaalarengu fondi Teame + programmist.

Kunsti ja disaini eriala doktorandi Britta Benno näituse „Saamisest maa(stiku)ks“ eelretsenseerimine toimub 12. veebruaril kell 14.00 Tartu Kunstimaja suures saalis.
„Saamisest maa(stiku)ks“ on Britta Benno loomingulise doktoritöö juurde kuuluv kolmas isikunäitus.

Eel-retsenseerimise juhatab sisse kell 13.00 algav geoloog Juho Kirsi ettekanne mineraalidest, maakihtide tekkest ja inimesejärgse tuleviku geoloogiast.

Doktoritöö juhendaja on dr Elnara Taidre.
Näituse eel-retsensendid on dr Elo-Hanna Seljamaa ja dr Linda Kaljundi.

Näitus on avatud 22.01–20.02.2022.

Isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks“ on Britta Benno kunstipraktikapõhise doktoriuurimuse tööpealkirjaga „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ning graafikaväljal“ kolmas osa. Doktoriõppe seriaalselt toimivate isikunäituste viimane projekt seab peategelaseks maastiku, mis seni täitis taustarolli. Kujund abstraheerub ning arhitektuur taandub lavalt. Esile kerkib kihiline maastik, maakoore kivimid paljastuvad mullakihi alt. Mineraalide agentsuse kaudu avaneb ühtlasi posthumanistliku filosoofia kristalliseerumine Britta loomingulises (enese)mõtestamises. Tartu Kunstimaja vahetus läheduses asub Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ühes mineraalide koguga. Museaalsed väljapanekud, kivististe triibulised tekstuurid ja vestlused geoloogidega asetavad näituse nii kohalikku aegruumi kui ka kunsti ja teaduse ajatusse vaimu.